Inimesed pärivad, kui jälle kuskilt teada saavad, et mõni loom on linna tulnud, et mis nende loomadega siis siin täis kevadel juhtunud on. Põder Tartu kesklinnas karupoiss Tallinnas. Adega viljandigi ei ole erand. Ja loomakaitsespetsialist Tõnis Korts oskab selgitada, miks just praegusel aastaajal loomad linna satuvad. No meil oli jah, sellel kevadel päris selline ainulaadne juhus, kui Viljandi linna sisse tuli kobras. Ja sellist asja nüüd ei ole minu praktika jooksul olnud, et kobras tuleb linna. On siin Viljandist läinud nii põdrad kui metskitsed. Toonekured on siia jäänud, kuid kobras oli jah esimest korda, miks nad saavad linna? Noh? Võib-olla see kevad on just selline aeg, kui perest lüüakse nagu nooremad eemale. Selle kopra puhul oli kindlasti nüüd niimoodi, et, et vanemad ajasid selle kopra sest ta oli juba täiskasvanud ja kevad ongi see aeg, kui siis noortel tuleb hakata iseseisvalt elama tegema harjutusi iseseisvaks eluks. Eks ta siis lähedal asuvatest jõgedest tuligi mööda oja mis Viljandi linnast nagu läheb, tuli siia üles siin võsades eksles ja lõpuks jõudiski linna ja siin ta ei osanud enam midagi teha. Kuidas appi asusid? Täiesti elujõuline noor kobras oli siis Paalalinnaosas individuaalelamukrundi peal oli sellise auto järgi all ja oli väga kuri, ei lasknud peremeest käru juurde ja paljastas hambad ja tuleb kallale. Ja meil ka kogemused kopra püügiks, nagu linnas puudusid. Ja algusel nagu katsetasime sellise pehmema närvigaasiga, aga see absoluutselt ei mõjunud, tähendab, selle peale ainult raputas pead ja näitas kurje nägu. Ja siis õnneks oli peremees kalamees, tal oli tubli ja selle kahvaga ja me saime ta ilusti tõsta siis kartulikoti ja sõidutada siis välja sinna, kust ta pärit on. Nii seekord lõppes kõik õnnelikult. Inimesed muidugi akvad uudistama ja vaevalt, et keegi tahab linna tulnud loomale paha teha, aga inimeste lähedus ja, ja sagimine kindlasti on loomale võõrad ja loom võib käituda. Väga ootamatult. Esiteks, kui inimesed märkavad looma, tuleb kohe sellest teatada kohalikule maavalitsuse juures asuvale looduskaitseorganile, milleks on siis keskkonnaosakond, kus on olemas vastav ala spetsialistid, teavad, kuidas käituda, saaks nagu esimeseks kohe teatada. Teiseks on vähegi võimalik, tuleb sellele loomale või siis linnule kindlustada rahu, ei tohi teda minna silitama või ei tohi teda minna paitama seal või toitma või tähendab, kui loom on, või Lyndon juba linnas kus ei ole tema loomulik keskkond, sistan, stressis ja igasugune selline temale lähenemine võib põhjustada olematuid tagajärgi, eriti kui on tegemist suuremate loomadega. Nii et mitte teda ärritada. Ja kolmandaks, kui tulevad juba spetsialistid, kes teavad, kuidas käituda siis oleks kogu rahvale, et noh, rahvas säilitaks sellise rahu ja ei, ei katsuks tingimata ise sinna hästi lähedale minna ja ei teeks äkilisi liigutusi, ei liiguks ühe koha pealt teise peale, et oleks kõik rahulik ja las siis spetsialistid tegutsevad. Teil on oma praktikast kindlasti näiteid rohkemgi kui see viimane kobras on küll praktiliselt ikka iga aasta paar juhust. No viimastel aastatel on siin toone kurgedega sagenenud probleemid, tulevad linn, kuna või, ja ei lähe siit ära ja kimbutavad lapsi ründavad. Ja see on nagu üleasustuse tulemusena siin Lõuna-Eestis siis on. Tihti satuvad metskitsed siia linna. Aasta on meil põder olnud linnas ja põdraga on muidugi raske, sest põder on suur loom ja ta mõlgid siin autosid ja, ja tavaliselt lõpeb see kurvalt. Põdra jaoks lihtsalt tuleb ta nagu maha lasta, sest ta on ennast nii palju vigastanud juba lihtsalt ei ole võimalik sportida. Aga meil on ka üks selline positiivne juhus, kui põder sattus linna, mõlkis autot ära ja vigastas oma noori, veri sarvi ja siis läks pala paisjärve ja hakkas seal ujuma, ei tahtnud välja tulla ja koos jahimeestega korraldasime sellise ajujahi moodi asja, kus me hakkasime teda linna poolt siis kolme kummipaadi ja kahe autoga, mis olid siis järve ääres, lükkasime nagu teda sinna jämejala poole koduse poole linnast välja ja täpselt oli nii nagu ajujaht ta ilusti tuli veest välja jooksis, haaras küll kaasa tere, naiste pesunöörid koos pesuga, aga, aga läks õnnelikult ja loodame, et puder elab veel siiamaani.