Ei saa kuidagi ütlemata jätta, et üsna põnev kui mitte enam öelda, et ohtlik on see meie sammumine praegu Jaan Saare käest piuksu tosin meeter mis näitab, et siin on üks tõsine kiirgusallikas kuskil metsa all ja, ja kuidas see ennast teada siis oli üsna juhuslik, aga omamoodi lugu. Päev tagasi Narvast tulles õhtul, mehed, kes on kiirguse spetsialistid, kes tegelevad eriti pärast Kiisat, näevad võimalikke ohtusid nii siin kui seal, kus varem midagi registreeritud autosõidu ajal mööda Peterburi-Tallinna maanteed panid oma tundlikud riistad tööle. Ja mis sa ütled, masin käriseb ja ikka pappi, mis hirmus ja kogu aeg numbrid tablool kasvavad ja tõesti, me oleme võrdlemisi lähedal, ta siin kuskil peaks olema, aga Me katsume ennast kaugemalt ringi minna, lihtsalt ei ole mõtet ennast niisuguse kiirguse alla panna, mis mitte kasuks ei tule. Jah, ja muidugi, see protsessis oli tõepoolest niiviisi, et kui me Narva hommikul sõitsime, siis arvasime, et riistaga midagi katki on, need tee peal järsku autos hakkab piiksuma, aga tagasi tulles asja ette ja nüüd siis me täna hommikul oleme juba tõsiselt siin koos päästeametiga juba eile õhtul üks riist, mis näitab, kuni röntgentunnis oleks rohkemgi näidanud, aga aga skaala ei lubanud. Nii et siinse ohu allikas võib olla üsna tõsine ja kahjuks on niiviisi jah, ja nüüd on kaasas need endised tuntud vene sõjaväe või vene tsiviilkaitse deebeed, millega. Saame natukene kõrgemalt mõõta juba on ja ja meil on ka riistad kaasas, et kindlaks teha, mis sorti see allikas on. Jah, me oleme varustatud ikka päris põhjalikult Meteoroloogia Instituudi kiirguslaborispetsialist sputnikul siin oma riistadega ja katsume selga sotti saada sellest asjast määrata suunda. Okei. Kuulen kõrvalt, et päästeametimeestel on eriti Aristuks jaapaniaparaat, mis annab suuna kätte, nii et lisaPeilimisi võib-olla ei olegi vaja teha. Aga eks me kuuleme ja näeme, kõigepealt teeme ära, siis meil on, siis me teame, mis, mis kiirgus on, kas ta on siis koobalt või on sees, on erinevad. Henno putnik siis paneb oma diplomaadikohvri tööle, jah, selle kama spektroskoobiga määrame ära. Kiirgusallika või täpsemalt isotoobi, mis mida see allikas siin metsa all nüüd sisaldab, see informatsioon on oluline tulevaste otsuste vastuvõtmisel. Jälle mõõteriist tööle ja, ja tabloo pillusin vihje 57 koma. Õhtale läheb siin kui lähemale minna, veel kõrgemale üles, aga ei ole nagu mõtet sinna minna, lihtsalt. Jah, aga kõik viitab sellele, et ohuallikas on hoopis võimsam. Praegu siis ringiratast käiakse, mõõdetakse, kantakse kaardile, näidud, tõmmatakse need vajalikud jooned. Ja kui nüüd vaadata seda kohta veel üle, siis tõepoolest suure maantee kõrvalteeharu, mis teeb Sindi lisajõnksu. Siia on tõesti autoga tulla, parkida ükskõik, kas keegi sokutab siia prahti või teeb lihtsalt metsapeatuse ja kevadest peale. Muidugi on see hästi ligitõmbav nurk. Teid, mitmesuguseid mets, ilus. Nii et kui me saaksime teada, kaua see kolle siin on olnud siis võib-olla isegi isegi on sügisesed käijad siit mingi doosi saanud, aga noh, need on kõik praegu veel spekulatsioonid. Kõik see selgineb siin ilmselt tunni aja jooksul. Jah, ma arvan ka niiviisi, aga siis on juba plaani tegemine edasi. Ja muidugi tõepoolest koht on ilus ja, ja igaüks, kes mööda Peterburi maanteed möödasõitja näeb, et siin alati augud seisavad, nii et siin on küsimus kohe number üks, kui kaua see asi siin on olnud? Metsaülem ka läks näost üsna tõsiseks. Naisterahvas tunnetab ohtusid, mõtleb laste peale, mõtleb elu peale ja ta küsis, et kaua see siin on olnud. Tõsised asjad ja see viitab ka sellele, et võib-olla edaspidi me peame teatud radu hakkamegi nii mõõtma, nagu teie eile tegite seda puht professionaalsusest, et riistad on, et vaatame, mis nad näitavad. Võib-olla tuleb nüüd kohe edaspidi mingi nõupidamine teha ja mõelda, et rahvast rahustada kuigi ei ole nüüd ka tõenäone, et nüüd neid raskelt lekkivaid metallitükke peaksid olema Eestimaal väga palju siia-sinna sokutatud, aga aga jah, ei, küsimus on absoluutselt õige ja, ja, ja tundub küll, et, et see oli meil niisugune väga hea kogemus sellega, et sõidad eestimaal, hoia mõõdurist lahti. Kõdu krim, õpetlikum kuulata, kuidas praegu tehakse sõjaplaani sest mehed, kes nüüd selle piiratud ala sisse lähevad, ohuallikale lähemale ei saa ju seal kaua viibida, teiseks selle alamehed on juba nii-öelda oma aastadoosid kätte saanud. Siis selle tõttu nende ületamine on tervisele ohtlik, seda ei saa lubada. Mees, kes peab minema, on täiesti rahulik ja miski temas ei reeda, et ta ei taha minna või ta ei tea, kuidas käituda säärases olukorras. His rasu Uhoodis. Poiste tõmbudi mõtlesin kunstovi, kus ta mõjus. Siis lähedalast sina kiiresti üles tuleb kohe tagasi. Meie ülesfoon on nii tugev, ümberringi. Ei ütle ka seal, kus ja kui palju tal seal lasteaias jagub. Tal on kõrvaklapid peas, tuleb ära. Tal on kõrvaklapid peas, tahtsid praegu maksimaalselt kohta. Ta on minu jaoks praegu kuidagi väga veniv aeg, kui mees on ohutsoonis. Ja nüüd ta näib, et täpsustab kuidagi, sammud jäävad lühemaks ja ring väiksemaks. Nonii see ongi lihtsalt ta praegu otsib maksimaalset mõõteriistanäitu ja kõrvaklappidest maksimaalset Rodinat aga kuna kiirgusallikas on küllalt tugev, siis on foon tugev ja, ja, ja seega on väga raske leida, ta leidis selle roni üles ja kuskohast on, aga ta ei leia praegu kohta kus see väike objekt asub, niiet. Ja lumi on peal. Juba hõigati kolleegi poolt, et. Ja kolleeg juba muretseb, kutsub tagasi ja nüüd sai kätte, nägi, nägi ja kiiresti lahkub. Nägi ära ka, isegi paistis midagi lumest läbi ja nüüd läheb siis teine mees kiiruga. 40 milliröntgenit oli veel 40 milli, temal 40 doosi saab nooremani Metro proove. Paari tunni jooksul oli esimene sondeerimine tehtud. Kõike tuleb teha ju ettevaatlikult, targalt ei tohi liialt riskida. Ja mulle anti mõista ka, et siiski niivõrd tugeva ohukolde läheduses tundide viisi ei tasu seista. Soovitati minibussi taga olla seal ikkagi plekiseina ees. Aga ma sain aru, et minu juuresolek ei muuda midagi ei paremaks ega halvemaks. Ja me lahkusime, et anda raadiosse esimene operatiivne teade. Küll aga päästeameti peadirektori asetäitja Kalev Timberg jäi oma väikesi vägesid edasi juhatama. Lahkumise hetkel teadsime, et kiirguse tugevus on 10 röntgenit tunnis kuid see oli esialgne esimeste jooksmiste pealt tehtud mõõtmine seal tee ääres metsa servas. Kuidas täpsustamine edasi käis? Jah, see situatsioon oli äärmiselt keeruline, võib-olla isegi kõige keerulisem nendest kolmest juhtumist, mis meil on siin Eestis olnud, ma siis tuletan meelde, 1994. aasta Neljateistkümnenda jaanuari juhus Emex siis siis eelmise aasta sügise ihus Kiisal ja siis nüüd Peterburi maanteel. Lugu on selles, et kiirgusallikas oli teepervel, kui tuli ööl sadanud lund ja me teda ei näinud. Kuna kiirgusallikas oli suure võimsusega, siis ta andis kuskil 15 20 meetri raadiuses väga tugeva üldise fooni ja igal pool mõõterist näitas viiest kuni 15. röntgenitunnis. Ja me pidime nüüd jupp jupi haaval seda maastikku läbi otsima, et leida üles sallikas sel momendil, kui me esimesed mõõtmised tegime ära, mida te fikseerisite seal nägite. Siis me leidsime nagu esimese kiirgusallika nagu keskpunkti. Kuid mis me järjekordsetel mõõtmistel ja selle kiirgusallika äratoomisel objekti äratoomise, mis oli niisugune kohvipurk oletatava kiirgusallikaga, kui me teeme ta tsoonist välja, siis ta näitas, et ta on puhas. Seega me eksisime. Selleks, et tööd edasi jätkata, oli vaja meil suurendada meie meeskonda neid vahetult neid mehi, kes oskavad töötada mõõteriistaga ja kes on võimelised töötama kiirgusväljas vastavalt oma tervislikule parameetritele ja oskustele. Ma andsin korralduse välja kutsuda Tallina päästekompaniist päästeametile alluvas Tallinna päästekompaniist neli allohvitseri. Nende hulgas oli ka Raustal, kes oli kiis all üks põhifiguure. Ja me tegime vahetused ja mehed hakkasid maastikku kontrollima jupp jupi haaval ja kasutades kõiki ohutusmeetmeid ja kontrollaegu, jadasid meetreid, et mehed ei saa Ülenurme kiiritada. Ja meil hakkas kuskil kella kolme poole nelja ajal tulema peale masendus, sellepärast et me ei leidnud seda kiirgusallikat. Ja me juba mõlgutas mõtteid, et järgmisel päeval lööme kogu tsooni meetriteks laiali, hakkame võtma labidatega pinnast ja lund ja tooma teda välja kiirgustsoonist, et siis otsida. Niimoodi me ei teadnud ja kui suur see kiirgusallikas on, kas ta sentimeeter pikk või on siis suurem. Kuid viimane otsus, mis me tegime, teeme veel neli sisenemist ja kusjuures ma teatasin oma meestele, et ma selle päeva kiirgusnormi alguses minu väljakuulutatud 500 milliRankrilt tõstan kahele Rõnkkynile. See õigus mul olemas vastavalt meil kehtivatele normidele, kuid õnneks juba teisel sisenemisel me sattusime selle metallitüki peale, mis siis oligi see kiirgusallikas. Teie jaoks ei ole minu vahe selgitus üldse vajalik, aga kuulajate tarvis ilmselt tasub meelde tuletada, et looduslik foon tavaliselt on meil Eestis oleneb olukorrast ja kohast kaheksa 10 12 mikroröntgenit. Kui me räägime milliröntgenit, siis on juba see 1000 korda suurem näitaja, aga röntgen veel omakorda 1000 korda suurem, nii et kui me 1000 1000 korrutame, saame juba miljoni looduslikust foonist enam. Ja nagu te nüüd, mis kohe ütlete ja me teame ka ajakirjandusest seda tuleb veel 200-ga korrutada. Jah, siin on, kui need väga korrektne olla, siis tuleb viia sisse igasuguseid koefitsiente ja niimoodi, aga jah. Tõsi siin selles piirkonnas on looduslik foon oli kuskil erinevates kohtades kaheksast kuni 15 mikroröntgenit tunnis. Ja selles kohas, kus me ta leidsime, siis vahetult teepervel oli 15 umbkaudselt 15 röntgenit tunnis. See tähendas seda, et kui mingisugune autojuht peatus seal selles kohas tund aega siis ta sai kiirgusdoosi 15 rakeni. Aga teie mehed tohivad aasta jooksma saada? Meie mehed võivad saada, kui nad töötavad niisugustel noh, tavatingimustel kiirgusallikatega siis Viisranteni kui on operatsioonid ja on ohus teiste inimeste elu ja siis me võime riskida nende inimestega 10 röntgenit, see on ühekordne kiiritusdoos aasta jooksul, kuid ütleme, 94. aastal meil läksid toosid lõhki, sest et me tegelesime kahe kiirgusallikaga ja meil olid meestel ka 15 röntgenit tunnis, kuid noh, on olemas niisugune mõiste õigustatud risk ja mõnikord tuleb seda kasutada kindlasti see on unikaalne kogemus, muidugi parem oleks, kui niisugust kogemust ei ole ja me oleme siin kohtunud nüüd Rootsi ja Soome kolleegidega ja ja nad paluvad meie käest siis selle kohta nagu aruannet või informatsiooni. Loomulikult nende jaoks on see väga uus asi, sest et Rootsis ja Soomes ilmselt metsast köögikapist leiti kiirgus olid need üle 200 röntgenitunnis. Ja me viimasel nõupidamisel, mis toimus Vilniuses Vilniuses 24. jaanuaril, ma tegin informatsiooniga Läti ja Leedu kolleegidele hoiatamaks neid ette, niisugune asi võib juhtuda kaneeli, et nad oleksid valmis ja meie kogemus on niisugune, nii et. Eks me siin oleme oma kogemustega esirinnas ja ma tahan siin rõhutada veel ühte asja, igavesi, niisugune operatsioon, see on kõikide teenistuste koostöö. Ja kuna meil on tõesti nüüd mitme operatsiooni kogemus pluss veel kaks kaane tõstmist Paldiskis, mida me kah kate operatsiooni kindlustasime koos teiste teenistustega, siis Peab ütlema, et nende operatsioonide käigus on meil hästi laabunud koostöö ja noh, politsei on väga korrektselt tegutsenud ja lokke blokeerinud piirkonda. Keskkonnaministeeriumi tervisekaitsemeestega oleme koostööd teinud, selles operatsioonis osalesid veel viimases meil ka Loksa kohaliku tuletõrje päästekomando mehed, keda kasutasime mõningatel etappidel teisel päeval juba ja niiet asetasime ta sinna, tee pervele, katsime ta tinaplaatidega. Määrasime kindlaks ohupiirkonna. Politsei blokeeris ta otsa, pimedas enam töötada ei olnud mõtet. Sest pimedas raske aeg pikeneb ja toos suureneb. Ühesõnaga tuleb siin tuleb kiiresti tegutseda, nagu te nägite. Ja järgmisel päeval tänu Emexi juhtkonna vastu põlelikkusele kutsuti tööle siis mehed, kes töötasid niisuguse tõstuk käpaga ja treileriga ja jaa, jaa, konteineri keevitati kokku pandi tina ümberringi ja niimoodi apohutustasime siis autojuhi, kes pidi sõitma selle konteineriga saku hoidlasse. Ja järgmisel hommikul oli konteineri valmistamine ja kuskil siis lõunaks me olime valmis, saabusime sinna, valmistasime ette meeskonnad, kes lähevad tõstavateraap, tinaplaadid siis tuli käpp, tõstis selle tinaplaadi siis sinna konteinerisse ja siis tuli autojuht ja noh, kõik oli etappide kaupa. Jooksmine, kes edasi-tagasi edasi tagasi, aga lõpptulem oli see, et meie kogemus andis niisugusse resultaadi, et kui meil olid emeks, siis aasta tagasi väga kõrged doosid, siis selles operatsioonis keegi üle ühe röntgeni ei saanud. Seega sujus töö korrektselt. Kurimetallitükk transporditi sealt suure maanteeserva lähedalt valgejõe teeotsast niisiis saku hoidlasse kuid ei asetatud meile juba palju kordi tuttavaks kõneldud šahti sellesse spetsiaalsesse hoida ruumi maa sees. Vait jäeti valve all küll oma tundi ootama. Soovitus oli Ennoputnikult ja neil päevadel ei tahtnud seda lahti rääkida. Miks siiski see detail veel maa peale jäi? Aga nüüd, kus kõik on korras, on seda päris huvitav teada, mis kaalutlustel see operatsioon oli mitmeosaline? Jah, tõesti, tollel momendil me ei avalikustanud seda, et, et see metallitükk jäi Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla territooriumile, aga ta jäi maapinnale. Ja, ja seda me ei koostanud, sellepärast et võib-olla avalikkus ei oleks meist aru saanud. Kuid miks me seda tegime ja miks me sellise soovituse andsime? Siin on mitu aspekti. Üks ja võib olla. Kõige tähtsam on see, et vastavalt rahvusvahelistele kiirgusohutuse ja keskkonnakaitse nõuetele sellisel kujul radioaktiivsete jäätmete matmine ei ole vastuvõetav enam. Me teame, et Tammiku hoidla projekteeriti 60.-te aastate alguses tollel ajal ta tõesti vastas Tolle aja ohutusnõuetele kuid nüüd on need väga palju revideeritud rahvusvahelisel tasandil ja tänaseks ei ole see enam vastuvõetav. Ja teine aspekt on lihtsalt kiirgusohutus, nende inimeste kiirgusohutus, kes selle jäätmehoidlas töötavad ja kes peavad sinna veel tulevikus ka jäätmeid viima. See oleks tõstnud kiirgustaseme selles tsoonis nii kõrgele, et iga kord, kui inimesed sinna tööle lähevad või madala radioaktiivsusega jäätmeid matavad oleks saanud nad üleliia palju kiiritada. Ja ettepanek meie poolt oli selline, et see kõrgelt radioaktiivne metallitükk tuleb paigaldada spetsiaalsesse konteinerisse mille pinnal oleks kiirgustase, mis vastab transport konteineri nõuetele. Ja teine asi on, muidugi on see, et kiirgustase on nüüd selline, et, et me kiirita üleliia neid inimesi, kes töötavad tammiku hoidlas. Seal on väga kõvad luugid ja eriliste kinnitustega, nii et seal on nii betooni kui metalli ja nutikat kinnitust ja jääb mulje, et seal on veel mõned vahed või sisesel liinil. Keldrid tühjad? Jah, see konteiner kujutab endast betoonkuubikut küljepikkusega meeter 20. Ja selles on viis auku viis kohta, kuhu saab radioaktiivseid jäätmeid nüüd panna. See kõrgelt radioaktiivne metallitükk pandi veel lisakonteinerisse. Seatinast ja roostevabast terasest konteinerisse paigutati selles konteineris betoonkonteinerisse. Nüüd on meil samas konteineris betoonkonteineris veel neli vaba kohta. Tulevikku õnnetuste jaoks. Loodame selliseid tükke enam Eestist leida ei ole. Kuid me ei saa seda selle peale kindel olla. Ja see konteiner tuli abi korras Rootsist, nii nagu te teavitasite oma kolleege, kellega teil on juba mitme aasta pikkused sidemed ka teie seirelabori sisustamisel ja paljude muude küsimuste lahendamisel Sillamäel ja mis teie tööga seotud. Ja siis see tuli kiiresti tuli. Kui palju säärane konteiner maksta võib? Kosta tuleks? Ja ta on päris kallis, ma kahjuks ei tea tema täpset hinda öelda. Aga suurusjärk, ma arvan, et umbes 60000 Eesti krooni võib selle asemaksumus olla. Kui ta koos koos siia toomiste Rootsi spetsialistide tööga võis operatsioon minna maksma rohkem. Minul kahjuks ei ole väga täpseid andmeid selle maksumuse kohta. Ma arvan, et me üllalt õigele arvule jõudsime lähedale. Jah, sedapuhku ehmatus on möödas. See enam kui 200 röntgenit tunnis kiirgav metall on nüüd oma hauas. Ja võiks öelda, et asi on ühel pool. Aga teate mina, kes ma püüan mõista niisugustes olukordades eritalitusi ja teenistusi ja elasin ise kohapeal kaasa mõnes faasis sellele. No täna kuulsin, kui ma tahtsin teada geoloogia instituudist, kus on olemas spetsiaalne labor kus osatakse koha pealt korjatud kivimite või tükikeste pealt kindlaks teha, et millal see on ju väga tähtis, millal see kõrgelt kiirgav metall sinna loodusesse sattus. Siis ütles Instituudi direktor Rein Vaikmäe poolel allasurutud häälel, et eile ühest ametkonnast öeldi, et te võiksite need tükikesed nüüd kätte saada. Kolm nädalat hoida kuskil asitõendeid. Võib-olla oli sellel ka mingi mõte. Igatahes mina ka ei saanud aru ja ma tean, et teie ei ole see mees, kelle käes nad olid. Ju, kui teenistusi on mitmeid ja ja pole ühte meest, kes kõige eest vastutab, siis vist niisugused asjad juhtuvad või ma olen oma ihu põhjal teinud kuidagi ennatliku järelduse. Noh, siin võib-olla jah ei olnud päris täpselt informeeritud. Me käisime geoloogia instituudi spetsialistiga sündmuskohal otsimas neid materjale, mida oleks võimalik kasutada selliste mõõtmiste teostamiseks. Ja leidsime Koha pealt. Kad punased. Tellisetükikest mis. Võimaldavad seda teha kuid. Spetsialist paleo tosimeetria laboratooriumi spetsialist Leonid protski näitas mulle näpuga elektriliini posti otsa ja näitas neid Fayansist. Isolaatoreid. Et need on kindlalt materjal, mida on võimalik kasutada. Kuid need tuli sealt ülevalt kätte saada ja sinna see aeg ilmselt läks. Sellepärast et küsimus nüüd nende tellise kasutamise juures. On tekib alati küsimus see, et kumb oli enne, kas metallitükk või, või tellised. Aga isolaatorid oli kindlalt enne. Ja mida saab teha laiemas plaanis, sest lugu ise oli väga tõsine. Veel kord. Kalev Timberg. Ma saan aru, see niisugune õnnetus rikub, mitte see rikub Eesti riigi mainet. Kujutage ette välismaa turisti, kes kavatseb tulla eestlasele kruiisile ja kui ta loeb, et Eestis iga kolme nelja kuu tagant leitaks kuskilt kiirgusallikas, mis kiirgab üle 200 röntgenitunnina, missugune on tema enesetunne, kaslane sõidab seega keskkonnaministeerium, praegu ajab asja, et saaks teostada niisuguste kuumade punktide Peterburi maantee ja see on veel mõned niuksed, trossid kontrollimist õhus õhust kiirguskontrolli teostajad, vaatlusseiret. Meie andsime korralduse kontrollida kõikide maakondade piirides põhilisi maanteed enda päästeametitele, nii et 15.-ks veebruariks peavad tulema raportit selle kohta, mis on leitud ja kas on leitud ja kui midagi leitakse, loomulikult teatakse meile varem. See on meiepoolne niisugune eeltöö tehtud ja noh, eks me oleme nüüd natuke targemaks saanud ja meie spetsialistid on teinud paar niisugust ettepanekut. Praegu on tegemisel ühes firmas mõõteriist mis on niisugune kombineeritud mõõteriist, mis otsib nii metalli kui ka näitab kiirgustaset. Ma arvan, niisugust mõõteriista maailmas ei ole siiamaani veel kasutatud. Kuna meie kogemus näitas, et lume all ja looduses otsimises on lihtsam, kui me leiame alguses metalleseme ja siis kontrollime jäätmete töötada. Kahe mõõteriistaga saab teoks niisugune mõõterist nagu metaraad. Tema niisugune nimetus on praegu panud. Nii et me oleme teinud omad järeldused sellest õnnetust.