Ja seda on huvitav, et üks aasta oli siin ühest pesa puudegrupis, kolm puud oli koos ühes varesepesa seda puud lasknud enne maaga varesepojad olid välja lennanud. Ma ei tea, kas vares andis siis hädakisa või milles asi oli, aga alles sügisel kukkus, see puu võeti maha. Teised võeti kevadel, juba siis oli must-toonekurg ja. Mõni on tall haigub, näinud ja kõiki uusi liiklesid maksude, meeste linnuriga väikeluike ja siis ütleme, siidisabad rehmas, üks jalg parajasti Benjega alla peal olev, seda nad nägid. Väikeluiki, kui paljudel kõige arvukamalt päeval oli või kui nad pidasid Märtsi lõpus oli Audru poldril on siit üle 40 kilomeetrit tee ääres või 12000 väikeluike korraga põllul. Nagu ma olen kuulnud, on nad olnud ju väljamaa ornitoloogid siia panna raadiosaatjat peale. Aga ega see looduses nii ei ole, et mul on kõik kaasaslind, ei lase ligi ja siingi ei alati kõik ei õnnestunud. Nad olid ja olid raketid, Hollandi poiss ja taanlane tulid Hollandi teadlased ja eesti teadjad käsitatu Soloibot aeg Instituudist olid abiks. Käisid ja ei saanudki, panid raketivõrgud valmis, raketid valmis, öösel pimedas luiged järgmine päev jälle siia ei tulnud, silmad läksid soojaks, jäigi, ebaõnnestus tänava. Järgmine aasta Nad uuesti. Teil on kerkinud siia kalda peale päris uus vaatetorn ja maak üsna kõrge. See on tehtud spetsiaalselt turistide jaoks. Kui veeseis on madalaid, siis nad saaks tulla ja roostikku näha ja nautida seda suud roovälja ja soolata. Linde võivadki õhtul tulla ja samuti nendel, kellel aega paljus paadisõit võtab ikka tundi aega. Kui veeseis on madal, siis jälle ei ole võimalik paadiga minna. Ja abistava käe ulatas inimene kaugelt. Raha annetas 500 Saksa marka. Matsalu mõisa kunagise omaniku tütar ja selle omaniku suguvõsas oli kunagi külakooliõpetajast kodukooli õpetaja Eduard Bornhöhe oli möödas. Ma arvan, esse hella paruness foiniga tüüne ja siis selle rahaga, siis otsustasime teletorni püsti panna. Kui palju peab linde korraga õhku tõusma, panevad päikesevalguse kinni. Valga poest Wagneri parv üles tõuseb 6000 lindu ja vastu päikest päikseinimese vahelises ikka pimedus, vahel nagu kuuvarjutus. Pesi läks laiemaks. Praegu oleme Kasari jõe peal, see on kõige sügavam aru siin enne tuli peni jõge mööda, mis madal ja sealt meritsi tuulde. Siin on kaks pool meetrit. Loetud mitu linnuliiki? 160, linnuliik jopeediad ja 260 läbi rändale. Võid olla normaalne kevad või poolest aprillist poole maini on kõige õigem aeg ja teine hakkab septembri teises pooles pihta kuni oktoobri keskpaigani siis maksimaalselt pill septembri lõpus on näiteks loendad möödunud aasta sookurgi oli 20000 tuleb enamasti need kõik vaid kui seal anda, tulid maha, kui ilus vaatepilt. Mere kohal kohe enne päikeseloojangut. Lennud laskuvad ja hääl hea lugeda neid. Ja kui mootorimüra ikka vaibub, siis hakkab loodus ka keskpäeval helisema, kuigi see tund ei ole just kõige parem linnulaulu kuulamiseks. Kes seal kõrges nüüd kroon, lind laulab siin antud juhul ongi, tema ongi tema ja milline ta on, kui talle saaksid otsa vaadata? Noh, ta on väike pruunikas linnuke valge kulmutriibuga, notaasialist sulle ikka nad kõik ühesugused varblased või kuidas nad kutsuvad, et kõik ikka ööbik pidi laululind olema ja seda teavad ikka inimesed, ööbika, peoleo, niuksed, vaikset sörk roolinud või tiigi-roolind või karmiinleevike või seda ei tea. Kas käib siin ka näiteks isasid või emasid, lastega on lindude välimääraja kaasas ja te taipate, et nad on juba kursis ja on väikesed asjatundjad teevad ise midagi selgeks ja head binoklit kaelas ja. No enamasti linnumäärajate ja binokli vaatetorudega välismaa vahet, kas siis on pere pereturistid või niiviisi olnud, ühtlasi on vähe, aga neid hakkab tule, kuna määrajaid on nüüd juba müügil ja tehnikat optikat on olemas. Kuid meil on kallis ainult jälle, kui mõnele kingitakse sugulased või tuttavad ja niuksed on näha ka eestlasi, kellel on ikka vaatetorud juba olemas ja käivad. Samas, ega palju ei pea teadma, et näiteks oma töökaaslasi lummata või minul jäi kooliajast meelde seitse tihaseliiki ja aga küll on mõni imestanud, et sa tead nii palju, aga seal polegi eriti palju teha, sest nad on juba värvi järgi ja tuti järgi ja sooja põhjatihane ei tule mul alati välja, ma ei oska neid nii-öelda lennultega nägemiselt määrata, aga kukkurtihane ja sabatihane ja no rasvatihane ammugi. Nii et kui kunagi on ikkagi midagi näidatud ja oled silma peale saanud, on see siis õpetaja või on see oma isa või vanem vend, siis? Päris hästi jääb külge ja, ja seda huvitavamaks looduses matkamine muutub, kui sa juba natuke tead, kas tänavu on tulnud, kas ta on juba kohal, uus hääl on tulnud ja siis lööb see looduspilt avaraks laiaks ja sissemõnu alles hakkab tulema, kuis ainult tuvi ja varest ja kurge tunne siis veel. Looduses käigus veel mõnu ei saa. Noh, siin on ja need ka kohalikud kalurid on juba helistavad, kui näed, ma nägin täna luike, mõtlesin sinikaela juba lendamas või nägin Kosklat juba helistatakse, ükskõik kas ta laupäeva või pühapäeva hommikul, lõunal, õhtul juba helistajaid, teated, näed, juba saavad, ma nägin, seal lendas siia pool tänavu aasta juhtus nii, et Keemu rannas on üle 10 kilomeetri, kaugesid, lendas parv üle, ütleme seitse, lind oli seal seitse luike, need tulid üle, peni siinsamas, inimesed olid väljas. Tööd nägid sama salka tuli sealt suunas. Nii et üht ja sama salka mitmest kohast. Ivana. Aga see teeb teile rõõmu, kui asjatundjad teie ümber hakkab nagu juurde siginema. IKT. Puisniit on nii suur väärtus, et seda me peame säilitama tema alleshoidmine suhteliselt hektari kohta küll märksa kallim kui rannaniidud või luhad. Aga kuivõrd need on tõesti jäänused, mis meil veel on, siis selle me peame igal juhul tagama selle, me leiame, mis meil on rannaniitudel luhtadest veel säilinud, see on siiski, nagu ma juba ütlesin, tõenäoliselt suurimad massiivid maailmas praegu sest nad on niivõrd kadunud. Ta ei ole mitte olnud läbi aegade suurim suurim maailmas, ta on olnud suurlaga läbi aegade maailma mastaabis suur, aga, aga praegu on ta mujal ikkagi niivõrd kadunud. Et tõenäoliselt see on praegu maailma mastaabis suuremat pead ei julge anda. Selle koha pealt rahade leidmine ei ole kerge asi, aga kui need leitakse ja tahaks väga uskuda, et leitakse, siis siin ei ole tegu mitte ainult Matsalu selle geograafilise punktiga, vaid siin on tegemist paljude riikide jaoks olulise maandumise tõusmiskohaga mitte 10-le 100-le 1000-le, vaid sadadele tuhandetele lindudele. See on tõesti ja miljonitele kokkuvõttes, kui aastas kokku lugeda, see on ju midagi suuremat kui, kui Eesti ise võib-olla. Aga kas füüsiliselt talumehi ja neid loomi, kes hakkaksid siis nüüd looduskaitsjatele abilisteks annab prognoosida? Tekiks või oleksin või nad on olemas praegu, sellepärast ma ütlesingi, et esimesel aastal võib-olla ei kulukski rohkem kui neli, 50000, et alguses ei olegi praegu nii palju loomi siin võtta. Ja selge on ka see, et, et ka 600000-ga ei kataks sugugi mitte kõiki kulutusi, mis talunikel tekiks, aga kui talunikel oleks selge, et riik sellest hoolib, tal tekiks ka endal see tunne, et ta riskib võtta laenu ja nii edasi, tähendab, see paneks liikuma aga märksa suurema raha, mis oleks vajalik, mis juba liiguks taluniku enda riski peal. Aga noh, praegu, kui talunik näeb, et keegi temast ei hooli, noh, see pole kellelegi asi nagu, kas ta on üldse olemas, et noh, tulles tagasi siin siin on mitu-mitu külge selle juurde, kui paljusid ütleme hanelisi läbi rändab. Kui kaovad need viimased rannaniidud, siis need hanelised hakkavad veel rohkem rüüstama neid põlde, kui nad oma praegu rüüstavad. Ja see tähendab, et me peame selle raha leida ja seal lihtsalt Eriti oluline, minu arvates on korralik start usutav kindlust tekitav asjaajamise algus. Et kus saaks hammasrattad liikuma, siis tulevad inimesed appi ja võib-olla koos läheb lihtsamalt edasi, aga algus peab olema sõnadest enam. Me alguseks võime lugeda, et me oleme algusega alguses teinud sellesama puisniitude osas ja see on mõjunud inimeste teadvusele sellele, et puisniidud on tõesti väärtus märksa rohkem, kui igasugune kampaania võiks mõjuda. Nad saavad aru, et hoolitakse mitte ainult sõnades. Taivo kastepõld ütles ette, et see valge paat tuleb kalaveelt, aga need ei ole mitte niivõrd kalurid, kuivõrd kalade märgistajad. Et siin Matsalus linde kõvasti märgistatakse, seda on teada. Aga kalade märgistajatest on nagu vähem juttu olnud, mis projekti sisse see töö käituda? See käib Läänemeremonitooringuprogrammi hulka nimetatud pitsprogrammi raames kus on siis Lätis, Leedus, Eestis, Rootsis tehakse ühise programmi alusel kalauuringuid. Milliseid liike siis torgita hea hõbetraadiga rikastab? Koha ja ahven need on siis praegusel ajal kõige kuumemad liigid. Võib juba midagi taasleidudest ka öelda või? Ja eelmise sügise andmete põhjal ei ole sugugi mitte ahven nii paiga liik, nagu ta siiamaani on olnud, rahvusvaheliselt arvatud vaid suhteliselt kiire liikumisega suhteliselt laialiikumisega liik. Nii et siin märgistatud kaladest paari nädala jooksul. Esimene leid oli Pärnu lahes. Ja miilides kilomeetrites, kuidas vee peal peabki õigemini hindama. Niisugust 200 kilomeetrit umbes. Ja siis on leitud neitsid muhust lõunarannast leitud Saaremaa rannast juba on muidugi Topust Haapsalust lähematest kohtadest valdavalt muidugi kohalik tastik. Kas see on seotud toiduotsingutega või tema niisuguse elutavadega või veetemperatuuriga või kõikide asjadega kokku, sest ega lusti ka nüüd 200 kilomeetrit üks kala ei uju lausa. Arvata võib, et siiski on tegemist rohkem toitumisrändega ainult väga Extremaadlasete temperatuuri tingimuste puhul, võtta vahel ette sellised kiire liikumised. Näiteks siin eelmisel suvel oli just probleem selles, et Matsalu laht soojenes väga üles siin sügavamates kohtades keset lahte oli 28 kraadi pinnast põhjani ja ahven lõpetab ära oma toitumise 25 kraadi juures ja siis läheb suveunne. Ja siis kalurid, kes käisid sügavates kohtades, sealt juba 12 meetri pealt sügavamalt püüdmas nende võrkudesse sattusid küll ahvenat. Kas kala püüate või hangite kalurite käest või kuidas te need kätte saad? Tähendab, meil on kaluritega tehtud leping, nemad said lepingulise mõrra ja me oleme siis nendega mõrdade pealt saada. Magalad loomulikult praegu on kiire märgistamise aeg, eks ole, ja me saame nii nende murdudes kui oma mõrrast, aga, aga põhimõtteliselt on lepinguline selline suhe meil. Tuletaks ka oma tudengi noorust meelde ja mäletan, et koos kadunud ennaabermaniga ühel päeval Kuremäe järves virtsus toodud angerjat suutsime märgistada 113, sest angerja nahk, sunnik on liiga tugev hõbetraadi jaoks. Aga kuidas teil päevasse noos või, või saak või tulem on? Nende meie siin märgistasime neljakesi kolm märgistasid, üks oli siis nagu kontoritöö peal, tegi kirjatööd ja meil tuli siis praegu niimoodi, et tunnis umbes 100 ahvenat kõvasti edasi. Ei, asi pole mitte selles, vaid liigid on erinevad ja teine asi see, et mõras praegu kudeajal ta tuleb massilise koelmutele ja mõrrast lihtsalt pole muud mitte mingit probleemi, ainult kahvaga välja tõsta, ära sorteerida teiste kalaliikide hulgast ja tööd teha. Ja mis märgisse peale on kirjutatud, kui näiteks mõni harrastuskalamees ta äkki kätte saab ja imestab, et mis asi see on, kuidas ta peaks siis käituma? Sellisel juhul oleks väga ilus, kui mina, see lõpptulemus on, selle endale kätte saaksin. Ühele poole on pandud meie Tallinnas asuva mereinstituudi aadressil lai 32 ja teisel pool on olemas kala number. Meie soovime teada Täpset püügikuupäeva täpset püügikohta ja pikkust nina pikkust, kuni sabauime lõpuni. Teil on neljaliikmeline brigaad, kui ma õigesti kokku lugesin ja noored inimesed hulgas, kes nad on, kui pealikust peale hakata. No mina olen Eesti mereinstituudi nooremteadur Leili Järv siis meie insener, bioloogid on Anne Timm ja Leho Kikas ja laborandiks viljarand Katrin. Kuidas teile tuleb öelda nüüd kas aitäh, töö on tehtud või jõudu veel? No jõudu kindlasti kohe sellepärast et tegelik, ütleme see on algmaterjali kogumine tegelikult meie töö jaoks ja peale kõige muu seisab meil ees veel sügisel teine järk. See on siis turgutusrändel oleva kalamärgistamine siinsamas lahes. Nii mitme kihiliselt vaatad ise mööda jõge sõites ümbrust, vaatad taevalaotust, vaatab neid linde, kes keskpäeval ennast raatsivad näidata ja kes on meile kevadisest läbi lennust siia. Ainult see on elamus. Kui aga kontsentreeritult näidatakse sulle veel slaidiprogramm tammi ja seda programmi saadab tempoka rõõmsa heatahtliku tekstiga veel ekskursioonijuht. Meile öeldi, et ekskursioonijuht Aino, siis kõik see oli niisugune haruldane ja lummav, aga Ühe pildi tahaks teie abil veel kord elustada. Seal pimedas saalikeses, ma ei osanud aparaati käima panna. Üks saar teie valdustes, kunagisest kolmest talust üks säilis ja te leidsite noore perekonnad, nad tulevad sinna elama. Aga teps nii see ei läinud. Jah, kümmekond aastat tagasi saare selle talu peremees jäi piisavalt vanaks ja tuli suurele maale noorte juurde elama ja looduskaitseala ostis lihtsalt selle talu endale ära. Kuigi enne viimast sõda oli saarel lausa kolm perekonda elamusega, kaks talu purustati sõjakeerises. Perekondades oli meile juba tööle asunud ja muide vahetult pärast talu ostmist selgus selline, võta kinni, oli see siis meeldiv või ebameeldiv fakt, aga ilmus Saarele merikotkaste perekond. Nagu nimme valiti oma pesapuuks kõrgeim mänd, selle ainukese taluõueaianurgas kasvav kuu ehitati pesa muneti kaks muna sisse. Pojad koorusid ja teate, tol ajal Eestimaal võisime pesitsevaid merikotka paarisid ära lugeda lausa ühe käe sõrmedel. Loomulikult vot nüüd me olime dilemma ees, mida teha. Selge oli see, et kui inimesed oleks saarele elama saanud, oleks merikotkas sunnitud lahkuma. Ja me otsustasime, et merikotkad las jäävad. Tänu sellele on see talu küll tühi, aga peaaegu igal aastal kaks noort merikotkalindu on meie Eesti loodusele juurde antud. Midagi teha ei ole. Loodus nõuab oma. Ja inimeste paar, eriti noored, leiavad ju ka teise ja kolmanda koha, kuhu oma pesa teha, aga merikotkastele niisugune varjatud hoitud, mitte häiritud paik oli sealkandis ainuvõimalik. Nii et otsus oli ilmselt jah. Õige. Kuidas aga teid käiakse siin vaatamas teie märgala, neid teeradu, neid võimalusi? Vahepeal nagu elu hakkas Eestis seisma jääma seltsi tegevuses ja matkaradadel mida teie võite? Ja mõni aasta tagasi tabas järsku Froc eestlasi, järsku olime vaesed ja ausalt öeldes ega paar aastat eestlased ei käinudki meil külas. Ainult välisturistid. Aga eelmine aasta juba tasapisi hakkas, oli tunda, et eestlased hakkavad uuesti kursseerima, juba oli niimoodi 50 protsenti välismaalasi, 50 protsenti kodumaiseid turiste ja tänavu on väga meeldiv kuu. Maikuu jooksul on käinud nii palju turiste nagu terve eelmise hooaja jooksul ja kusjuures nendest välismaalasi on umbes 30 protsenti ja eestlasi ja rõhuvad enamuses. Muide koolilapsi on 70 protsenti, nii nagu terves maailmas tegelikult turism on. Nii et kaalud saavad paika, jälle saavad paita. Soovin teile hästi tähelepanelik õppust võtvaid, noori ja vanemaid käijaid, sest loodusest Me oleme pärit sealt, me saame tuge võib-olla ka oma elu ja pesa ehitamiseks, sest kui üks v linde, paarist kõrrest või kõrk ja endale pesaaluse ja rõõmsalt seal saab pojad kätte, siis hakkas inimene kehvemal. Loomulikult, nii, et ootame teid jälle Matsalusse. Öeldakse, et vahel on hirmul suured silmad. Kuidas võtta, kui ei aja vahel silma teravaks, kui ei kahtlusta, vahel jääb mõnigi hull asi kahe silma vahele. Aga see, mis sündis mere ääres nende soojade päevade järel paljud arvasid, et merel on õudne reostus. Et see kollane ja rohekaskord, et see on mingi õli on laevalt maha lastud või kuskilt voolanud merre. Ja meie mereinspektsiooni direktor Aado Luksepp sai mitu signaali, kus väga tõsimeeli anti infot. Jah, ja eelmine nädal kujunes meil kuumaks nädalaks. Tähendab see kauaoodatud nii-öelda kevad tuli väga äkki peale soe, niiske ja looduspuhkes õide üleöö ja korraga. Kastanid ja sirelid mändidest rääkimata. Ja selle tõttu see igakevadine, mure või probleem õietolmuga merel oli tänavu aasta eriti nii-öelda kontrast. Jah, no see õrnalt kollakas õietolmutera üksinda, ta ei paista silmagi, kui ta tuules lendleb, aga kui tema satub veepinnale, Dayupu koguneb, koguneb tuul lükkab kokku. Aga no üks asi on kohe. Tal ei ole mingit lehka. Ta ei ole rasvane iha, kui teda pihku võtta, nuusutada, siis võib ennem saada meeldiva emotsiooni, kui ebameeldiv. Nüüd need kontsentreerumise päevad on olnud, arvata võib, et tuul käib siia-sinna ja osaleb põhjatuul lahutab. Aga teiselt poolt, et ei saa nii ka nagu ühes tuntud loosed hunt karjas. Ja kui ei usu, et on karjas, võib juhtuda, et kolmandal korral tõesti on hunt karjas, nii et need inimesed, kes ikkagi märkavad veereostust kuhu nemad peavad siis oma signaali suunama pärast iseendaga natuke kõnelemist ja arutamist. Kõige lihtsam, võib-olla nii-öelda mööda mere äärt on inimestel teatada niisugustest reostustest piirivalvele. Sest noh, piirivalvekordoneid on võib-olla kõige tihedama tihedamalt, võib teatada kohalikule konstaablile, tähendab meil kõik see info jookseb lõppkokkuvõttes ikkagi mereinspektsiooni. Nii et selles ei ole praegu probleemi, tähendab, kuhu teatada meil tänase päeva seisuga mereinspektsioonil ööpäevaringselt? Telefonivalvet veel ei ole, aga ma loodan, et kuu aja jooksul me saame selle asja korda. Nimelt meil on praegu niisugune kolimise aeg ja noh, need asjad kahjuks ei käi nii kiiresti just side poole pealt meil oleks praegu juba kolinud. Aga, aga kahjuks telefonid hoiavad meid natukene kinni. Kui me selle asja korda saama, saab meil olema ka ööpäevaringne valve ja selle me juba On sombune juunikuu alguse päev. Jõeäärses lepikus laksutab ööbik, niidud on kuller, kuppudest kollased. Lükkame Raudsiku vette natuke allpool, suured jõed. Pärnu jõgi on Pärnumaale nagu kesktelg. Heal lapsel on ikka palju nimesid siinkandis, meie sõiduteel on rahvas teda kutsunud erinevalt Vändra jõgi, suur jõgi või ära jõgi. Ristra jõgi. Vesi on tavalisest veidi kõrgem ja lootsid läheb kiiresti allavoolu. Ümbritseva kirjeldamiseks ei pea ise vaeva nägema siinkandis sündinud kirjanik Johann Jürgenstein. Lill teeb seda käesoleva sajandi alguses järgmiselt. Emajõgi on meie rahvaluule kaudu kuulsaks saanud. Teda ülistavad kaunid muinasjutud ja uuemad laulikud. Aga loodusilu poolest käib Vändra suur jõgi temast kaugeltki üle. Olen kuulsat Emajõge mööda sõitnud, aga pean tunnistama, et vaiksel suveõhtupoolikul loosikuga Vändra jõge mööda alla liuelda kaugelt kaunime luulelisem on iseäranis vistrast algates pista külast läbi tori piirini. Siin leidub kord madalamate kord kõrgemate kallaste vahel maastikke, mis iga looduse iluarmastaja südant võivad soojendada ja mis igale kunstniku pinskile kaunimaid aineid pakuvad. Nimelt sagedad suurte ojade suud, nagu näiteks linnuoja. Asin ojamaa Luka oja. Väga kena Kampreaas oma põliste puudega. Varjud end õhtu eelläbipaistvas vees peegeldavad paksud, kõrge ja pilliroo puhmad kaldaverstils alaliselt kahisevad ja nende veerel lumivalged vesiroosid ja kullakollased kupu leheõied veepinda ilutsevad. On sirelite õitsemise aeg. Jõe kallastel kohtame neid õige sageli. Enamikel juhtudel tähistavad nad kunagisi talusid. Kohati tegi majad tühjaks võõras võim. Hiljem pidi nii mõnigi vana inimene minema sinna, kus leib lähemal, maantee korralik ja buss ukse ees. Aga taluase, ka mahajäetud väärib austamist, sest ta on näinud paljude inimpõlvede astumist. Selja taga on Ristra piista rahnu ja Vändra jõe suue. Hoopis teistsugused on jõelt vaadates majad. Maantee poolt, näed nende ametliku fassaadi külaliste poolt. Siit paistavad nad kuidagi hubasematena ja näitavad oma kodust külge. Teerada alla veevõtupingi juurde. Kaldale tõmmatud paat õngeridvad sauna seina najal. Jõuame tahkusele. Sellest annab tunnistust piki tõsine kärestik. Üldse algab siit Pärnu jõe kõige kärestiku lisem lõit. Tublisti tegemist on Pärntõkkest alla saamisega, siis tuleb jõesuu vana pais. Igal pool on kivi küürod. Isegi nii, et kord tuleb lootsik üle kivide lükata. Veealustest müksudest ei maksa rääkidagi. Kuid kohe on sellel lõppkalded kaarduvad ja v välisHileneb Jõesuus lisab Pärnu jõele oma veed Navesti.