Agu Sihvka annab aru Kuidas ma rikkusin aukülalise liigonna Agu Sihvka seletuskiri kooli rektorile? Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest reedest päevast, kui meie kooli saalis hakati üles seadma õpilastööde näitust ja kõigil oli käsk tuua midagi väljapanemiseks. Nagu üldiselt teada, pannakse õpilastööde näitustele, kindaid, linikuid ja sokke, mis on tüdrukute tehtud ning lihalaudu pudru, Wism leidjad, taburette, mis on poiste tehtud. Sellepärast olid kõik väga üllatunud, kui Kaur tõi kooli puust lõvi klaastoru hammaste vahel. Mina ütlesin, kassa näe, vanal Kauril on viimasel ajal palju vaba aega olnud. Kiiligi ütles, see lõhnab tootmiskoondis Uku järele. Aga top küsis, miks lõvile pole säärekonti hammaste vahele pandud ja märkis, et klaasi närivad ainult mõõganeelajad ning needki tsirkuses ja suure raha eest. Kuna tüdrukud Lõvi ümber kangesti imestasid ja tilkasid, läks kaur tähtsust täis ning pani meie sõbralikke märkusi pahaks. Sa ise lõhnad huku järele, ütles ta Kiilikesele. Sa ise võid kondi hammaste vahele võtta, ütles ta topile ja teinud minu poole. Ta lisas. Kui teil oleks rohkem taipu, oleksite ammu aru saanud, et klaastorul on oma otstarve sees. Appik hakkab mul nimelt vett purskama. Nüüd märkasime ka meie, et klaastoru läheb lõvist läbi või täpsemalt suust sisse, saba alt välja. Ja suhtumine muutus. Kui tegemist on purskkaevuga, ütles Kiilikke. Siis on teine asi, tosiis, ei lõhna Uku järele. Ka mina võtan oma sõnad tagasi, ütles topp. Tänapäeva tingimustes võib ka loom klaasi närida. Aga mina tunnistasin, et vihje, nagu oleks vana Kaur Lõvi valmis voolinud oli mõeldud naljana, ärgu noor kaur pahandagu. Siinkohal ma jätan vahele, kuidas näitusesaal ära kaunistati ja kindad ja sallid ja nii edasi pika laua ühte otsa pandi ja puus tööd nagu leivaalused ja pudrunuiad teise. Samuti jätan vahele, kuidas Kaur Lõvi külge kummivooliku kinnitas, aga kummivooliku plastmassist toru külge, mis omakorda ühendati plekist karbiga, kus nagu silt näitas, oli varem olnud Atlandi heeringas. Et karp oli seatud eemale kardina taha. Kõrgele lilleriiulile sai igaüks haru, et vesi peab sealt hakkama madalamale voolama. See nii oligi. Mis nähtus sellest, et kui kaur purgitäis valas, hakkas appik vett siristama selleks ettenähtud vanni. Et lapsed päris näitusepäeval külalistele ees ei oleks, kästi kõigil, kellel huvi isu täis vaadata ja nii vooris kooli saalis vahetpidamata õpilasi. Kuna lõvi oli ainus väljapanek, kust vett jooksis, on loomulik, et kõige rohkem seisti selle ees. Ja rühma nõukogu esimees kullerkupp seadis meie rühma silti lõvile järjest lähemale ega läinud ka ise sealt eemale. Ja Kaur poleks kindlasti ka läinud, kui tal poleks vaja olnud kogu aeg vett tassida. Aga kui järgmine ehk päris näitusepäev kätte jõudis, ei tulnud Kaur kooli. Ja kui top vaatama saadeti, selgus, et Amboodis maas palavik ehk kehatemperatuur 39 kraadi. Sõbra haigus leidis meie poolt osavõtu. Säh sulle purskkaevu, ütles Kiilikke. Ka mina mõtlen, et vee tassimine pani talle paugu, ütles topp. Kuid nahk on higine, ei tohi vee lähedalegi minna. Aga kalkun lisas. Nüüd peab siis lõviki leppima kuiva kurguga. Kuid rühmanõukogu esimees Kullerkupp arvas teisiti ja kõneles. Kauri edu on ka meie rühma edu. Kauri töövõit on ühtlasi terve meie rühmatöövõit. Üks kõigi, kõik ühe eest. Täna hoolitsete, teie sihvka ja kirglike, et lõvi suust vett purskaks. Ja võtke oma ülesannet tõsiselt. Sest nagu kuulda, tulevad näitusele ka külanõukogu saadikud ja teiste koolide õpetajad. Nüüd ma olen siis ära rääkinud, millest asi alguse sai ja et Kaur tegi lõvi, aga ise jäi haigeks. Kiiligi ütles kõigepealt peame väikese plaani. Kuna nüüd on selge, et kaur ennast tööga ära tappis. Peame asja paremini organiseerima. Kui sa vastu ei vaidle, on mul ettepanek purgi põhjas olevale augule prunt ette teha. Mina ei vaielnud vastu, mõtlesin täiesti nõus. Toetan kahe käega. Brundi olemasolu korral saab sel ajal, kui tähtsad külalised puuduvad v jooksu seisma panna. Siis me tegimegi puust Burundi ja nägime varsti tänu uuendusele või nagu ajalehtedes kirjutatakse. Tööteaduslikule organiseerimisele on meie elu palju kergem kui Kauril eelmisel päeval. Sest nüüd lasksime lõvil ainult siis vett siristada, kui näituseruumi tuli mõni lapsevanemõpetaja või vanema klassi õpilane. Ja et seetõttu oli vähem ka seda vett tagasi dastamis. Lõvi suust basseiniga maskeeritud email vanni nirises jäi meil koguni aega kriitikaks. Kui kasulikkuse seisukohast võtta, ütles Kiilikke. Siis on minu pudrunui ja sinu pesukurikas lõvist rohkem väärt. Aga neid ei vaata keegi, kuna lõvi ümber ollakse karjas koos. Ei tea, kas nad siis ei näe, et sellel on küür nagu kaamelil. Küür on väike viga, ütlesin mina. Et Lõvi kuulub kaslaste sugukonda, võib tal ka küür olla. Minu arvates on palju suuremaks puuduseks, et vesi ainult viie sentimeetri kaugusele purskab. Kuna parajasti oli külastajate vaheaeg, hakkasime arutama, millest kaugele purskamine oleneb. Ja mulle tuli meelde, kuidas ma jõe äärest putkeid tõin, kui väike olin ja siis pritse tegin, et veesõda pidada. Ja kuidas kalkuni Sulev tegi oma pritsi põhjadesse, augud singli naelaga, et tema on kahurväelane. Aga mina peene nõelaga, et mina olen snaiper per. Ja kui sõjaks läks, lendas Sulevi printsist jäme juga ainult mõne meetri. Kuna mina võisin kolm korda kaugemale vesist täna. Nüüd on selge, milles Kaur vea tegi, ütlesime pärast lapsepõlve meenutamist. Klaastoru, mille ta lõvi sisse toppis, on liiga jäme. Nii jämeda toruga. Lõvi ei hakka kunagi paremini purskama. Et külastajaid, kelle pärast lõvil oleks tasunud, pursata ikka ei tulnud. Hakkasime Kiilikesega arutama, kuidas asja parandada. Mina ütlesin. Kui Kaur oleks pannud lõvi sisse vask või raudtoru, oleksime nüüd näpitstangid võtnud ja toru otsa laperkuseks pigistanud. Kuid klaastoru ei saa kokku suruda. Kiiligi oli minuga nõus. Klaastoru ei anna muidugi laperguseks pigistada. Küll aga saab klaastoru niisuguse kübaraga varustada, millesse peenikese augu puurimine on täiesti võimalik. Ja Kiilikke käskis mul mõelda vestlusele, mis toimus meie rühmal endise partisani ka mõni nädal tagasi, nii kui Kiilikke sõna partisan ütles, tuli mulle kohe meelde, kuidas olid koondus, kuidas istusime klassi põrandal punase pirni ümber ja partisan, rääkis muldonnist ning karbiidi lambist, mille juures oli väga tähtis väike auk, kust karbiidi kaasvälja tuleb. Arvake ära, millest metsas väikese auguga põleti tegime, küsis partisan ning et meie ei osanud arvata, ütles ise püssikuulist pärast tina välja sulatamist. Jutuajamist, mis toimus, partisani ka muidugi mäletan, ütlesin ma Kiilikesele. Aga samuti mäletan, et meil ei ole enam ühtegi õõnsad püssikuuli. Viimane, mis noole teravikuks oli, läks kaduma koos varesega, keda sa koplis tahtsid maha lasta. Kuid Kiilikke muigas. Kadunud asju on alati võimalik üles otsida, ütles ta ning võttis taskust kollase, seest tühja kuulikese. Siis me tõimegi töötoast naaskli ja puurisime kuuli teravasse otsa. Augukese. Ja veel tõin mina tõrvataku ja top Poola liimi supertsement, et kuuli paremini Lõvi suhu kinnitada. Aga kui kõik oli valmis ja me purskkaevu käima lasksime purskas lõvilõugade vahelt küll peenem jõuga, aga mitte sugugi kaugemale. Lõvi niisugune käitumine tekitas meis nördimust. Ma ei saa aru, mida ta saatan veel tahab, ütles Kiilikke. Kui putke põhja oleks saanud nii hea augu teha, nagu nüüd. Lõvi valehambal oleks vesi lennanud poole kilomeetri kaugusele. Ka mina ei saa aru, mis ta tahab, ütles top, kes oli ümberehituse juures nõuandjaks. Igaks juhuks võiks veepurki kõrgemale tõsta. Aga ka sellest ei olnud palju kasu, sest kui lilleriiul, millel veenõu oli tooli peale sai tõstetud, venis lõvi suust tulev juga ainult sentimeetri või paari võrra pikemaks. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, ütleb vanasõna. Ning mõnikord õigus ka, sest parajasti tuliti mowskin näituseruumi. Nagu üldiselt teada ei, keelduti mowskin kunagi küsimustele vastamast ja nii ka seekord. Hõõrdetakistus on pöördvõrdeline, ütlestimowskin väikese auguga püssikuuli kohta, lisades ühe valemi, mis mulle ei jäänud meelde. Rõhu tõusu võrdeline, ütles Timowskin kõrgemale tõstetud lilleriiuli kohta. Ja defineeris teise valemi, mida ma samuti ei saa praegu korrata. Valemeid kuuldes läks top kohe kaugemale. Aga kalkun, kes seni ka meie juures tegevust otsis, ei vaadanud enam lõvipoolegi. Kuid meie Kiilikesega olime pioneeriülesande täitmisel ega lasknud end hirmutada. Väga kena, ütles Kiilide nagu Teaduste akadeemias, aga kuna meid ei ole sinna veel võetud, ütle sedasama nii, et lihtinimesed ka aru saaksid. Avaldage Veebennale raku ütleski, mowskin nüüd ja küsis, et kas meie ei, mäletad, vedelikud annavad surumist igale poole ühetugevuselt edasi. Nüüd tuli ka meile meelde, kuidas füüsikaõpetaja seltsimees Kink tõi klassi pumba ja monomeetrid. Ja monomeetrid kruvis torudest kaadervärgi otstesse, aga pumbaga tegi survet ja kõik monomeetrid näitasid ühepalju rõhku. Välja arvatud üks, mis oli rikkis ning ei näidanud midagi. Mina ütlesin, nagu mulle paistab, võibki mowskini juttu uskuda. Kui me veepinnale rõhume, tehakse rõhk tõesti ka lõvi vale hambasse ulatuma. Ainult kust niisuguseid asju võtta, millega rõhuda. Kuid Kiilikke teadis ja ütles. Kooli õppeköögis on Castroli gaasi mitmesuguses suuruses. Nüüd ma siis olengi kõik ära rääkinud, nagu oli ja selgitanud, et ei olnud ulakus, vaid ainult soo panna lõvi paremini purskama. Kõik. Ühe eest ütles rühma nõukogu esimees kullerkupp ja meie olime, tõstke rõhku, ütles Timowskin. Ja meie tõstsime ning vesi andis tõesti kõiki edasi lennates lõvi valehambast külanõukogu esimehele vastu kuuekraed. Ja natuke ka rei vääridele. Ärge puutuge eksponaate kätega, räägitakse näitustel ja kirjutatakse ka seintele. Neil niisugused sildid puudusid. Seltsimees külanõukogu esimees võttis lõvi kätte ja näe nüüd. Pioneer räägib tõtt ikka ja alati ning ma kordan veel, et tindipulbrit ei valanud veenõusse keegi. See, mida topp puistas, oli kaalium permanganaat, millega loputatakse angiini puhul kurku ja läheb pesus välja. Jaan Rannapi kooli jutte Agu Sihvka annab aru, loeb Tiit Sukk. Kohtumiseni nädala pärast.