Aga tõepoolest silma nüüd pikemalt aega veetmata, isegi kui need kellad on täpsed, see ei tähenda, et siis seda aega alati nii palju on kulutada. Paneme peale loo, kus siis musitseerivate Kristjan Randalu ja Vaiko Eplik Kuulame lugu. Ma olin teismeline, libahunt. Nii, ja siin siis just klimberdabki kuulus Eesti pianist ja kompasiiter, Kristjan Randalu, Kristjan on meil stuudios, tere, Kristen. Tere. No täna õhtul siis tõesti esinemine sellest ka natukene räägime, aga kõigepealt võib-olla siis sellest samast loost mis äsja kõlas, et Vaiko Epliku ka kahasse musitseeritud, et kuidas see asi, et see juhtus niimoodi ja siis juhtus nii, et sattusin enam-vähem juhuslikult kuidagi mingit tema lugu kuulma, mis mängis kuskil taustaks ja siis jäi kuidagi kõrvu hakkas huvitama, mis asi see on ja siis ma muretsesin rohkem plaate, kuulasin seda muusikat ja tekkis idee, et see oleks kuidagi huvitav materjal, sellist impulsse, inspiratsiooni, et midagi koos teha ja siis oli see edaspidine on väga lihtne, et võtsin ühendust, saime kokku, proovisime paar asja ja siis sai see teostatud. Et kuidas need, sa oled ise ju väga palju teinud erinevaid, just koostöösid, et kas, kas nii need asjad käivadki enamast, et sul jääb midagi kõrva, eks ole, hakkad tegema siis taustauuringut ja siis teed nagu ettepaneku või sa oled ju mitmete maailma nimedega või noh, ütleme tuntud nimedega teinud, et kuidas need asjad tavaliselt sünnivad. On sellest mingit valemit ei ole, et need ühtemoodi sünnivad, ma arvan, et põhiline on ikkagi et see sisuline impulss on olemas, mingi huvi seal on vaid põhjuseid, võib muidu olla väga erinevaid, et keegi kombineerib midagi ja paneb mingid muusikud kokku või mingi koosluse ja nemad, aga ma arvan, et see põhineb ikkagi sellele, et seal on midagi ühist mis mõlemalt poolt kõiki osalisi köidab. Vaiko Epliku ka, oled sa koostööd teinud, kas on niimoodi juba silme ees terendas ka teisi selliseid eesti popmuusikuid, kellega võiks midagi. Teha koos Siiri Sisaski, Siiri käis meil mingid ajad, eks ole, tagasi külas, siis mängisime plaati ja praegu ei tulegi nagu rohkem meelde, aga vist oli veel mingite eesti popartistidega, kelleks olete mässanud, Hedvig Hanson ikka ka järsku vä? Jah, et viga oli või on ikka aeg-ajalt mingeid projekte olnud? Siriga on tegelikult väga kaua juba, hakkasime neid asju tegema juba üle 10 aasta tagasi, nii et siis on seal mingi kolm plaati tekkinud ja ja nüüd see tegevus kestab edasi, aga selliseid mingeid salaplaane, et nüüd on veel kavasse ja see konkreetselt, et hetkel ei ole ja kui on, siis ütlen siis, kui on, mis praegu võib-olla käivad mingid salajased uuringuid ja, ja ostad plaate kokku. No aga on ka nii, et eks ole, helistatakse sulle, et Christian Hei, et et mul on siin ikka nii vastupandamatu asi, et tule teeme. No seda on ikka, et pakutakse mingeid selliseid konkreetseid lugusid või et umbes et seal oleks just vaja nüüd seda klaveri väikest osalust niimoodi, et ma arvan, seda ikka juhtub. Milline siis, kas see saab nagu sõnadega? Kirjeldada niimoodi, et milline see sinu klaverimängu käekiri on, et inimesed no maailma peal kohe teavad, et vot nüüd on vaja Kristjanit, kes need passaažid nagu poognad ära teeb, et et täna õhtul esineb Estonia siis kontserdisaalis. Et kuidas ise kirjeldad, siis oma, ma ei tea, kõlab nagu banaalselt kaubamärki või kuidagi? Noh, ise on seda muidugi kõige raskem kirjeldada. Ma arvan, et kõige objektiivsemalt nii-öelda saavad ikka teised seda öelda, aga ma arvan lähtudes omaenda taustast, mõeldes sellele, mis on selline. D teekond olnud muusika mõttes ka, et kindlasti mingi rõhk on sellisel klassikalisel koolil algusest peale ikkagi olnud, et ma ei ole nüüd selline, ma ei ole tulnud, ütleme, popmuusikast või rokkmuusikast ja ma ei ole kohe alustan džässmuusikaga, et mul on klassikaline klaveri taust ikka alguses olnud jama. Ma arvan, et see on mingil määral ikkagi mõjutab ka kõike edaspidist, et võib-olla tuleb sellest mingi teatud pedantsus mingi võib-olla teatud selgus, mingi teatud konkreetsus. Võib-olla need oleksid mõned sellised märksõnad. Jah, et lausa saab, võib-olla mõnede kriitikud saadavad lausa ette heita juba ette, et kõlad võib-olla liiga akadeemiliselt, et räpasustan. Olete mingid niuksed, vaata kriitikud ülesanne vahel ju ka lihtsalt etteheiteid otsida, et on kaks sellist asja ette tulnud. Niimoodi konkreetselt etteheidet ei olnud, aga siis ma arvan, et see ongi siis sellise laiemas mõistes jazzžanri eelis. Et seal võib tekitada oma maailma, ma mõtlen ka nii-öelda oma minizhanri, et sa saad ise välistada ja valida ja seda nii-öelda kui nüüd mingist räpasest muusikast rääkida, siis elu räpas, seda saab ka ise ju doseerida, et ma ei pea seal teesklema, et mu taust on mingi geto ja ma pean kogu aeg bluusi mängima, no et selles mõttes ei ole mina. Ja siis ei ole vaja seda sinna tuua tingimata või seda võib väga teadlikult doseerida, aga ma arvan, et need noh, kui keegi sellist asja hakkab kritiseerima, siis see lihtsalt tähendab, et keegi otsib muusikas mingeid oma eelistusi ja ei süvene üldse sellesse, et mis on see inimene, mida ta seal teeb, või teine variant on, et keegi just mängibki laval mingeid klišeesid umbes, mis selle asjaga koos käivad ja see ei ole veenev, sellepärast et see ei ole tema. Et sonar väga ekskriitikutel on ju vaja ennast kehtestada ja vahel sellisel kehtestamise teel noh, juhtub ju mõndagi. Et kui palju sul, noh, kui palju sa ise jälgid ikkagi jälgima, eks ole, ja et mida, mida öeldakse kriitikutel siin ja seal iga kontserdi järele ja, ja kuidas sulle tundub vahel, et et on ta oma leiva välja teeninud. Eks on väga erinev, see on just selles mõttes huvitav vaadata, et mõndadel on just selline stiil, et nad ei räägi üldsegi sellest konkreetsest kontserdist, vaid pigem eriti klassikalise muusika puhul, mulle tundub, et siis tuuakse välja oma ajalooteadmised ja millal see helilooja ikkagi selle teose kirjutas ja mis on selle taust ja siis ma loen pool artiklit ära ja ma pole ikka veel, ma pole teada saanud, kas inimesi oli saalis, kuidas see kõlas, mis seal üldse oli ja siis ma tunnetan, et on selline väga suur tahtmine inimestel muidugi kehtestada omaenda autoriteeti ja siis muud võimalust ei nähta kui seda, et anna nüüd oma mingid teadmised kirja. Ta võib juhtuda, et selles mõttes noh, nii-öelda välja teeninud midagi ma tunnen siis kui ma saan inimesena, kui ma ei ole ise saalis olnud, ma saan mingi ettekujutuse ikkagi sellest, mis seal toimus, mõni teenib, võib olla kirjamärkide pealt, et artikkel nagu täiskirjutatud, aga lähme võib-olla tänase õhtu juurde, et et täna õhtul siis Estonia kontserdisaalis. Mis seal siis esitusele tuleb? Noh, seal on, mängin üksinda klaverit, seal tuleb esitusele siis minu lood, mõned uuemad lood, mõned vanemad lood. Ja siis ma olen ikka siin läbi aastatega natuke sellise eesti materjaliga tegelenud, olen võtnud erinevaid lastelaule ja muid lugusid ja nendest sealt natukene oma variante välja väänanud. Et natukene siit ja natuke sealt on nii-öelda eklektiline, aga mitte nüüd päris, et ütleme, need kaks kategooriat ongi, et see on siis minu muusika ja see on Eesti muusika, et see ei ole nüüd selline täielik kirju sup mingist globaalsest multikulti ma muusikast. Me paneme nüüd peale siis loo sinu albumilt teste Manhattan jah, ja siin lugu number neli, Stiller Beobachter sinu kirjutatud ja siin koos mängitud selline kvartett olemas, see on aastaid olnud minu kord ette. Et kuulame selle loo ära, ega see lugu ei tule. Esitusele. Võib olla lisaloo angeni. Igal juhul kuulame Steller peo pahteritis, räägime lisa. Siin me oleme, jätkab oma saatega külas meil Kristjan Randalu ja tema nagu loomingut just kuulasime, k s oli selline mõnus mõtisklus, oleks võinud isegi kauem kuulata ja mitte üldse enam juttu rääkida. Kas midagi tuleb ka eetrisse lasta jutu poolest, et raadio mängib muusikat ja, ja ka sõna sekka Christian, räägi palun, kuidas sul siis selline kultuurišokk ma eeldan? Üle sai elatud 80.-te aastate lõpus siis kogu perega läksite Saksamaale tagasi, enam ei tulnud siia Eesti NSV-sse Nõukogude Liitu enne kui alles mõne aasta pärast, et kuidas, kuidas see kohanemine oli ja kas oli? Rääkisid just, et olid üheksa aastane, et kui kerge siis selline üleminek oli ja kuidas sa siis üldse hakkama said? Kogu selle loo algus oli see, et kuidagi erandjuhul lõpuks anti kogu perele üldse luba minna puhkusele, nii et see oli puhkus, reis ja sellega ma ka arvestasin, nii et siis sai kohver pakitud kaheks nädalaks ja siis mingi hetk vanemad seal kohapeal olles küsisid, et nüüd oleks selline plaan, et me jääme siia, et kuidas sa suhtud sellesse või et ma olin vist piisavalt vana, et kui mul oleks mingi šokolaad ja mingi täielik protest, ma ei tea, mis oleks olnud. Aga tagantjärgi ma olin õnneks kuidagi nii pealiskaudne ja mingil määral lühinägelik ja loll, et ma olin kohani pimestatud sellest poodide värvilisuses plakatitest ja Coca-Colast ja mõtlesin, et mul ei olnud kahtlust, ma ei kahelnud sekunditki lihtsalt, aga no siis ütleme alles mingi paar kuud hiljem, kui jõuab kohale, et sa ei räägi sõnagi keelt, kõik su sõbrad jäid kuhugi mujale. Et siis oli küll raske, ma ütleks, et see alguse aeg oli raske, aga see oli väga soodne hetk, kuna koolisüsteem seal on selline, et neli aastat käivad kõik koos sellises koolis ja siis süsteem hargneb ja ma sattusin just nii, et see oli neljas klass. Siis oli aeglase keel suhu saada ja kuidagi niimoodi natuke ühiskonnaga kohaneda ja siis oli selline uus algus niikuinii aasta hiljem. Et siis ei olnud sellist tunnet, et sa oled igavesti kuhugi juurde tulnud, sa oled võõras, et siis sai niimoodi värskelt alustada, aga alguses oli küll see, et ma noh, õnneks ei mõelnud kõikidele ütleme tähtsatele asjadele. Saksa keelt sa üldse varem ei olnud õppinud. Null siin Eestis oli sinnamaani olin õppinud kaks aastat vene keelt. Kuidas need esimesed koolitunnid välja nägid? Meenud on sul nagu meeles see, et kui sa läksid tundi ja, ja sa ei saanud sõnagi aru, mida teised räägivad. Ausalt öeldes see kohe ei meenugi, aga olid sellised eriklassid küll, kus ma olin siis koos mingi türklaste ja poolakas, vaata ja üks vene poiss oli ka ja see oli selles mõttes huvitav, et selle koos selle vene poisiga me hakkasime kohe käima eraldi matemaatikatundides, et meie tase oli vist nähtavasti siis sellest alggrupist, kes sealt kõik oli kokku kujunenud, kuidagi ikka Nõukogude Liidu koolisüsteem teeme siis oli ikka mingi baas, oli alles hakkame hakkasime teises klassis käima kuskil mujal, aga aga selles mõttes pedagoogiline saavutus ikkagi inimestele, et kuidas mingi grupp inimesi, kes ei räägi sõnagi seda keelt ja siis hakata sealt nullist peale, et lõpuks ikka oli, kõigil oli keel suus, läks väga ruttu. Kuidas siis muidu ühiskonda sulandumine, ma saingi aru, et Vic läks ikkagi suhteliselt sujuvalt, et ei olnud sellist asja, et vaadati, et kuskilt mujalt ja nii edasi. Üleüldiselt mitte. Aga ega see ei ole automaatne, ma arvan, et seal mängib kindlasti suurt rolli see, et see esialgu pealtnäha ei ole see tingimata võõras Nad, nad eurooplasena taandud sinna. Et siis ja kui siis tuleb veel juurde see, et sa räägid keelt, ütleme ikkagi sellisel tasemel, et ei, kohe ei arvata ära, et sa kuskilt mujalt tuled, siis on eeldused head, aga muidu kõik kogu aeg pidevalt muutub, aga ma ütleks, et sellel ajal noh, paarkümmend aastat tagasi, ikkagi see, sellel oli ikkagi oma tähtsust küll, et sa ei olnud oma, sa olid ikkagi võõras, said kuskilt tulnud, aga sa pidid selle nii-öelda oskustega ära petma ja siis sind võeti ka tõsiselt. Ja siis klaveriõpingud samal ajal jätkusid, said ikkagi ilusti. Neid jätkata kuidagi. Noh, see oli niimoodi, et siit ära minnes, siis oli just suvine aeg ja mul oli tegelikult juba täitsa mõõt täis. Kolm aastat oli muusikakeskkoolis käidud ja selline pidev rutiin oli peal ja ma olin tõsiselt mõtlema seda, ma tahan ikka trumme mängida, et umbes et aitab nüüd ja siis tuli see reis vahele ja siis nähtavasti mingi aeg hiljem ma ise uurisin, et kust need klaveritunnid on, kuigi seda ma ei mäleta, et ma oleks seda küsinud, aga ma hakkasin jälle klaveritunnis käima ja ja siis võttis paar aastat aega ja siis ma jõudsin sellise ikkagi väga enda motivatsiooni ja huvi, nii et ise muusikat kirjutada, tekitada bände teha ja siis tekkis selline sisuline sisemine motivatsioon. No see asi kindlasti aitab ka nagu ühiskonda sisse sulanduda, et sul on mingi ala iba, noh, kus sa tunned, et sa nagu Sulle meeldib ja, ja sa ka saavutad. Kindlasti see annab sellise mingise, fookuse ja pidev punktiga, et muidu see, kui see elu ümberringi esialgu natukene niimoodi noh ei ole kõik veel paigas, ei ole selliseid rutiinseid, asju ei ole struktuure. Et kui on selline omapidepunkt, ma arvan, see võib väga tugev olla. Kui nüüd Eesti iseseisvus, siis siis üsna pea tulid ka vaatama, et mis siin toimub päris päris ära, eks ole ikkagi Kristi tulnud, eks oletada. Selles mõttes päris ära, ma ei teagi, ma ei, mis see päris ära, mis on just nimelt päris ära, ma arvan, see kuidagi tänapäeval kuidagi hägustab või selles mõttes, see on ikkagi selle lahtiste piiride suur eelised. Et see ei pea olema ju nii 100 protsenti üks või teine, et on, on valikuvõimalusi. Et sa oled nagu muusikainimene kunstnik, et kas see nagu automaatselt võib-olla tähendabki mingi, ma arvan, et sa oled nagu kosmopoliit maailmakodanik, et muusika on universaalne keel, et kuidas sa ise kui natuke identiteedi koha pealt küsida, et et et mis sa siis rahvuslikus mõttes oled nagu sakslane, eestlane, kes aktiivsel faktiliselt enda jaoks ka ma olen eestlane, nii et seal pole küsimust, aga sakslased peavad ka sind praktiliselt sakslased, kas sa oled ju ilmselt väga hästi, oskad keelt, eks ole, ja ühiskonda tunnet seal ja nii edasi, noh see on selline argipäevane või sõpradega siis, et nad ei võta mind kui võõrast. Aga mis puudutab sellist kultuurilist suhtumist või ütleme, on alati tunnetanud, et Saksamaal on ka selline, et võõral on mingi boonus tegelikult, et selles mõttes ma olen alati olnud eesti artist, seal eristub sellepärast, et see on mingi plusspunkt, mida mainida, et sellega lisandub seal mingi eksootika. Aga noh, eks sellel on kindlasti hoopis palju laiemat taustalt, siis peab minema mingi umbes teise maailmasõjani hakkama mõtlema, kust tuleb see mingi rahva identiteedi mingi küsimus ja miks eelistatakse võõrast ja nii edasi. Kuulame jälle natuke muusikat nukuhällilaul plaadilt nimega Enter, Dentar. See nimi kõlab nagu väga nagu sarnaselt Entel-Denteli üle, et mis enter. Tänan, seal on selline logopeediga seoses taust, et mul ei tulnud varem r-täht r-täht eriti hästi välja ja siis olin enter-enter, oleks minu jaoks ka Entel-Denteli vahet, pole väikest sõnamänge, kuulame siis muusikat. Siin me oleme väikse siukse keskpäevase uinaku lainel. Kristjan Randalu siis mängis meile praegu küll plaadi pealt, õhtul siis mängib Estonia kontserdisaalis päris klaverit ka. Ma ei tea, kas seda lugu mängib, aga paljusid teisi lugusid küll, et see oli siis selline laste hällilaul, oli ikka nuku nukuhällilaul oli isegi nukud jäävad magama teisti. Kui Kristjan, sa said just äsja isaks. Ja laps on tõesti väike, kuidas temal siis väiksel nukuke seal siis õnnestub magama jääda või oled ikkagi ööd ja päevad läbi üleval? Vanas väike mürasaaste on armas, armas mürasaaste ja näiteks on selline, eks ta vahelduva eduga muidugi, et mõnikord jääb, mõnikord ei jää, aga seda muusikat oled proovinud talle mängida? Kuidagi ma olen märganud seda, et ta niimoodi konservile väga ei reageerinud, osaliselt küll, aga niimoodi ise lauldes, üritades midagi ette laulda, siis tähelepanu on tugevam. Räägitakse ju, et juba kõhus olles lapsed kuulavad muusikat, et oled sa juba niimoodi hakanud teda muusikaliselt suunama. No mitte nüüd niimoodi teadlikult, aga no pole ka olukordi vältinud, et kus muusika kõlab või kus midagi on, et siis umbes et hoida laps nüüd eemale ja seda mitte. Nii et jah, sellised noore isa rõõmud ütleme siis on praegu käsil aga rääkisime sellest, et oskab keeli, saksa keel on noh, nagu praktiliselt teine keel, mis sul siis jookseb ilmselt nii nagu eesti keel emakeel, aga mis keeles veel räägid ilmselt inglise keeles? Ta on ju inglise keelt, on ikka vaja läinud ja siis õnneks jäi soome keel suhu ja siis tuleb veel selliseid juppe siit-sealt prantsuse keelt aastaid õpitud, aga väga poolik. Kas soome keelega oli tõesti see, et sa juba väikse poisina vaatasid soome teedeest sel Ridari ässa? Ma ei tea mingeid muidugi muidugi, ja isegi selle tunnusmeloodiat sai siis iga vahetund koolis klaveril mängitud, aga see oli küll positiivne tallinlasena, siis oli see Soome televisioon kättesaadav ja ja just see, et siis ei olnud need saated kõik dubleeritud, et pidi lugema, aga ütleme, kui saksa või inglise keel kohe selge ei olnud, ma arvan, et see on väga tõhus keele keeleõpe võõrast eelnevalt lugeda. Aga soome keelepraktikat, saite siis Saksamaal ka või et kuidas see juhtus, nii et sa nagu läksid enne kümnendat eluaastat siit ära ja keel oli juba suus? See läks õnneks sellepärast, et üks sõber kolis enam-vähem samaaegselt Helsingist ka Saksamaal elama ja sattus lõpuks ka minuga ühte klassi koolis. Ja siis meil oli iga päev selline ühine salakeel ja sellega säilisse soome keelepraktika. Christian, räägi kust sa siis praegu elada, et ma saan aru, et siin on ka uudisuudised kirjutanud, et näed, et Kristjan on ikka tagasi tulnud Eestisse ja nii edasi, et, et esimese nii rõõmustas. Et aga ütleme, seal on siis noh, lihtsalt mitu, mitu kodu ilma peal või kuidas seal on, kus sul see peamine nagu pesal saamine pesa nüüd ikkagi, kui kodus olla, mitte reisida on, Eestis on koht, Tallinnas on koht all ja ütleme juba ainuüksi niimoodi pere ja lapsega olles ikkagi muudab sellise ühe kodukoha ikkagi paiksemaks. Aga muidu ajaliselt võttes kõige pikem kodu on olnud ikkagi Saksamaal vanematekodus siis ka, või noh, siis seoses õpingutega eemal ja niimoodi siis oli kodukoht, mingi viis aastat oli New Yorgis ja mingi väiksemaid juppe seal mujal ka, aga need on, selline baas on Eestis. No nii siin kui seal sinu käest on kohe väga hea küsida, et mis siis, mis siis Eestis on sellist, et siia tasub ikkagi elama tulla? See võib olla muidugi väga tugevalt selline isiklik, aga ma arvan, et selliseid väga põhimõttelised asjad, et tunnetada, kus, kus on kodukoht, kus on kodune tunne, kus on kindlasti mingid mälestused, seosed lapsepõlvega, isegi eks need ilmnevad kuidagi alateadlikult, et seal mingi kõhutunne oled, kuskil teed, midagi tuleb võib-olla mingi mis iganes, ütleme, märg märja asfaldi lõhn suvel kuidagi tõuseb ninna ja sa tajud, et see oli sul meeles mingi paarkümmend aastat tagasi, aga see pole seda kogenud enam. Sellised pisidetailid ja samas näiteks alati tajunud, et kuidagi õhk on teine ja krigi selgem. Ma ei tea, kas taeva kõrgus tundub teistmoodi, pilvede kõrgus selgubki selgusega seoses kuidagi, värvid on teistmoodi ja raske kirjeldada, aga ma arvan, et see on selline äratundmine selles mõttes, et ilusaid kohti on palju ja lõppude lõpuks selline kodus olemine sõltub ju väga palju lähedastest ja sõpradest ja keskkonnast kus tegutseda, aga ma arvan, sellised põhimõtteliselt seosed. Et neid, need on ikka kuskil olemas. Kui sul käivad külas välismaalased, kas nemad ka tajuvad neid häirilisuse siin nii-öelda nii taeva kui maa peal ja vahel, et on see siiski ikkagi seotud natukene selle sellega, kus sa oled sündinud? Ilmselt ta muidugi. Ma arvan ikka, et maailmas oleks natuke võib-olla palju, et ma tuleks kõigile seletama, et, et Eesti on nüüd see maailma keskpunkt ja siin siin peavad kõik kolima, et ma arvan, et see on ikkagi väga individuaalne ja ma arvan, et see on ju ka hästi, nii et siis teistel on oma need Kodused kohad. Sa ütled seal kuskil Viljandimaal, et et seal on siis seal on ikkagi see vaikuse metsade vahel mingi sihuke, et mida vajab näiteks ka noh, looja või, või siis tähendab sinagi kui helilooja niimoodi sinna sattusingi, et see ei ole need koht, kus mul oleks mingid isiklikud juured olnud. Ma otsisin kohta, kus konkreetselt just selle enter-enter plaadi jaoks muusikat valmis kirjutada ja siis läks nii, et ma maandusin sinna. Ja see toimis minu jaoks väga hästi ja siis ma jäin sinna niimoodi pidama ja see on nüüd kujunebki selliseks loominguliseks Oasiks, et seal on selline väga tugev eraldatus ja ja vaikus ka muidugi. Ometi ma sain aru, et kas Hedvig Hanson on seal kuskil vist ma ei tea, mõne mõne kiviheite kaugusel enam-vähem, paar kilomeetrit, ah sina ütled sätet, Iludieedi neid tiku laenamas käia või aja, kui vaja. Kui see sealmaal oled, kas sa tahadki olla seal niimoodi üksi ja mitte nagu tsivilisatsioonist eemal või käib sul ikka seal selline seltsielu ka, et õhtuti istute koos naabritega ja ja ma ei tea hüppate jaanipäeval üle jaanitule näiteks. Naabritega on väga tihe läbisaamine, Ühed, naabrid ongi ainult eraldi, aga ka see on väga tihe muidu linnaseltsielu, see nõuab ikkagi natuke sellist pikemat planeerimist ja et siis, kui sõbrad veni läbi tulevad enamasti see hõlmab siis ikkagi mingit pikemat õhtut ja siis jäädakse ööseks ja nii, et see ei ole, et umbes astu läbi. Kuulame taas muusikat ja see muusika viib meid küll mingis mõttes hoopis teise maailma ja võib-olla eestlaste jaoks tihti ka vaenulikumad tundunud maailma natukene sinna Araabia või islamimaailma poole, et kuidas sa sinna sattusid, paar sõnadega olla sellest artistist, kellega sa koos oled ka musitseerinud ja seal on väga otsene seos, just me rääkisime nüüd seal Viljandimaast, et ma olingi, see oli talvine aeg, tulin just mingilt jooksuringilt ja lumi väljas ja sellised telefon toas ja siis oligi kõne Tuneesiast, et umbes et hakkame nüüd koos mängima, tsed sõber soovitas sind siis sealt algas see koostöö Taferioosseffiga Nathan uudimängija ja laulja. Ja see on nüüd mõnda aega kestnud ja see oli nagu selle loo algus. Koos Kristjan Randaluga tõesti, Kristjan, täna õhtul juba Estonia kontserdisaalis, praegu veel siin kuulasime, hästi, lähevad muusikat ja sellega seoses kohe. Kristjan, kuidas sul on endal, kui palju see maailma asjadega jõuate kursis olla näiteks, eks ole, ikkagi islamimaailma ja läänemaailma vahel need pinged ja asjad, et teed siin mõnusasti koos tööde Tuneesia artistidega, kuidas seal andis, mis need eelarvamused või kuidas, mis suhtumine on maailmasse? Mul on kujunenud niimoodi, et mis sellist üleüldist kursis olemist puudutav kuidagi minu põhikanaliteks on jäänud ikkagi Saksa meedia, et ütleme ja siis ma kasutan ka paljust reisil olemise aega, et on võimalusi lehti läbi lugeda ja niimoodi, et aga noh, mis puudutab sellist isiklikku kokkupuudet, siis osaliselt muutub ikkagi väga konkreetseks ja ka siis on vaja ka kursis olla näiteks üleüldse esimene ühine kontsert Taferiga oli Kairos on nüüd enam-vähem poolteist aastat tagasi ja siis see oli just selline nende, selle, sellise pöördejärgne aeg, et et Kairo oli ikka täitsa turistidest tühi, et seal olid just need meeleavaldused ja kõik olid olnud ja ja selles mõttes oli see kuidagi väga eriline hetk. Ma arvan, ajaloos ka sinna sattuda ja selliseid juhuseid on nendel rohkemalt paar nädalat tagasi oli kontsert Beirutis, Liibanonis ja, ja siis oligi nii, et mina lahkusin sealt kolmapäev ja siis reedel tuli see uudis, et plomm, pommiplahvatus oli ja ei julgeolekuseal pealik ikkagi sai atentaadi ka surma ja ja siis paneb küll mõtlema, et need on asjad, mis juhtuvad siis vahetult seal, kus sa oled olnud. Et selline üleüldine kursis olemine muutub ka nagu iseendale elu oluliselt tähtsaks. Et isegi ei saa, kui sa tahad olla selline suur kunstnik, elevandiluust tornis tegeleda puhta loominguga puhta kunstiga, elu teeb ikkagi väiksed korrektiivid. Loomulikult ma arvan, et see ei olegi oma etteideaal, et olla seal kuidagi kunstnikuna niimoodi omaette, vaid ütleme, see muusika on ju ikkagi väga seotud sellega, mis isiklikult juhtub ja mis keda ümbritseb ja see on ju täielikult ka inspiratsiooniallikas ja enamasti noh, ütleme kultuuril või kunstile ja muusikale on ikkagi ju ka nii tugev mõju inimestele, et siis samamoodi kui nüüd üldse mitte vaadata, mis toimub, siis võib sattuda, et keegi rakendab seda hoopis oma huvides ja siis on ikka muusikuna aga hea teada, kelle nimel ja kelle jaoks seal lavale lähed. Päris päris nii-öelda käte määrimata ei saa aitamiseks klaverit, mängija elu puudutuse ikka vajalik. Aga Eesti sellise poliitiliste oludega Honna tiigiga hoiad ka ennast ikka igapäevaselt kursis. Igapäevaselt ma arvan, et selliste igapäevaste intriigidega ma konkreetselt kursis ei ole, aga sellise põhimõttelise olukorraga ja mis toimub, seda küll. Jah, no täna siis kuuldavasti seal Tõnismäel siis Reformierakonna vastu siis protestida, et sinna sa ilmselt ei jõua seal. Isegi kui ta ei tahaks minna sõna, siis vastakad proovid, ei, kuidas seal on ja kuidas kontserdiks ettevalmistumine käib, on seal ka mingid rituaalid ikkagi? Ma ei tea, võib-olla sa ise lansseerid mingitel huvitavaid legende, kuidas valmistuda kontserdiks sealt, see teeb nagu asja põnevamaks artist. Väga pike rituaal ei saa olla, sest et praegu istute veel siin ja kell seitse. Rituaal enne üks rituaal, mis muidugi tingimata ei tule alati välja, aga ma peaksin ikka kusagil vahepeal mingi tunnikeseks pikale viskame natukene magama, see oleks rituaal. Aga see ongi see, et sa tahad kohe, noh, põhimõtteliselt vahetult enne kontserti nagu ärgata ette, et sa oled täiesti kuidagi ära puhanud. Jaa, jaa, ei ta vahetult võib-olla liiga hilja, aga ütleme, et see on selline tunnetus, et see päev jaagul kontserdipäev jaguneb kaheks, et on selline ettevalmistav osa ja siis ja siis tekib nagu selline väike öö vahele ja siis on värske uus päev ja see koosneb sellest kontserdist. Kuidas sulle on kujunenud nagu selline lavaline olemine, et, et ma olen siin nagu videotest vaadanud, et sul nagu pea on vahepeal nagu eespool, et kas, kas on, kas sa oled ise jälgijad seda sättinud maas või seal ikka kujunenud maast madalast niimoodi välja. Et ma saan aru, et sa eriti jalgadega ei mängi nagu mingi rokkartist, eks ole? Ma pole nagu märganud. Olen pikka aega. Ülemist korrust klaveri sees klaveri sees ikka vahel ikka ikka mitte jalgadega, muidu ei leia sees ei, mõnikord peab mingi klahvi nagu jalaga kinni hoidma. Seda nii tihti ei juhtu. Täna sellist nii-öelda motoorikat lavale näe, natukene Ma ei hakka nüüd jalgadega küll mängima, aga mingeid hoiakuid poose puudutab, ma arvan, et see ei noh, see ei ole nüüd küll mingi teadlik sisseharjutamine, ma arvan, see pigem toimub tagurpidi, mingi hetk tajuda, et mingi hoiak pole võib-olla õige, pole ideaalne ja siis peab hakkama seda teadlikumalt muutma jälle, et jõuda sellise pingevaba pillimängule. Kristjan Randalu, aitäh, et sõit meile külla tulla, ütle nüüd veel üks asi, kuidas üldse lõõgastuda, enne kui sõit ära lähed, et ma saan aru, et sa käid vaikselt jooksmas midagi, sa mainisid, et, et see jooks on üks võimalusi nii-öelda täiesti ventiilid tühjaks lasta, minu jaoks on see küll põhiline. Võib-olla see on muidugi individuaalne, et mis on see igapäevane tegevus, aga kui see tegevus ikkagi hõlmab palju vaikset olemist, istumist sees olemist, et siis selline õues füüsiliselt ikkagi liikuda, joosta, et see on väga tähtis. Mulle. Aitäh, Kristjan, nüüd lõpetuseks lugu, mille sa oled teinud, kuus. Siiri Sisaski ka. Räägi paar sõna sellest. See on nüüd Me viimaselt ühisplaadilt viimaselt Siiri plaadilt, kus minu arust provotseerisin ja ja selle plaadi nimi on lingu Amea ja lugu on, lähme, lähme käime, käime. Me lähme käime, käime, käime ta. Ta maks karvaliste rohelist roosilist. Millal saame sinnamaale, kus Triin Tuula tuua? Seina Sammel puudunud ei truu Ruuks.