Agu Sihvka annab aru Kuidas me täitsime sotsioloogilist ankeeti? Agu Sihvka seletuskiri kooli direktorile. Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest klassijuhatajatunnist, kus meil käis sotsioloogia, andis igale vastamiseks ankeedi, välja arvatud minule ja Kiilikesele, sest meie olime sel ajal all keldris riidevarna parandamas. Kuna ajalehtedes kirjutatakse, et sotsioloogial on suur tähtsus, solvas ühisest üritusest kõrvalejätmine mind ja Kiilikest väga. Kiilikke ütles. Kena küll, teise klassi vänder jalad ajavad varna ümber, aga meid sihvka pannakse parandama. Kui just keegi meie klassist pidi seda parandama oleks tulnud top saata, sest tema on oktoobrilastejuht. Aga nüüd on toppil ankeet, kuna meie peale pole keegi mõelnud. Ja Kiilikke hakkas silmi pühkima, nagu tuleks talle nutt peale, mis tegelikult küll nii ei olnud. Klassijuhataja seltsimees püks sai sellest samuti aru, ta ütles kiiligi ära vigurda. Seltsimees sotsioloogil ei olnud meie klassi tulles rohkem ankeete kaasas. Aga õpetajate toas laual on neid veel. Kui tund lõpeb, mine võta sealt endaja sihvka jaoks kaks tükki. Nüüd ma jätkan sealt, kus Kiilikke oli õpetajate toas ära käinud ja endale ning mulle ankeedi toonud. Või veel parem, ma jätkan sealt, kus olime juba internaadis ja lugesime, et vastaja isik jääb tundmatuks. Kirjutage julgelt ja et kõike, mida kirjutate, kasutatakse teaduslikus uurimistöös pedagoogikakandidaadi kraadi saamiseks. Tundmatuks jäämine meeldis Kiilikesele väga. See on tõesti tähtis, et vastaja isik jääb tundmatuks, ütles Kiilikke. Kui seda poleks lubatud, ei julgeks näiteks üldse kirjutada, et matemaatikaõpetaja seltsimees kink annab liiga palju koduseid ülesandeid. Ka nüüd ei maksa riskeerida, ütles topp. Kui nad tahavad, võivad nad käekirja järgi autori kindlaks teha. Selleks ajaks oli Kaur ankeeti põhjalikult uurinud ja hakkas meid rahustama. Siin ei nõuta kirjutamist. Iga küsimuse kohta on trükitud viis või kuus vastust. Meil pole tarvis muud teha, kui meie meelest sobiv vastus alla kriipsutada. Siis hakkasime ka meie Kiilikesega neid küsimusi ja vastuseid põhjalikumalt vaatama ja tõmbasime alla, et oleme rahvuselt eestlased ja veel meessugu ja et minul ei ole omaette vaikset tööruumi, aga Kiilikesel on, sest tema jättis kodus puukuuris puid ladudes kaheriida, vahele tühja koha ja saab nüüd sinna pugeda, kui tahab omaette viilida või voolida. Pärast seda tõmbasime veel alla, et magame reformpõhjaga voodil, et hommikul ei võimle, et ei võta osa üritusest jookse terviseks. Ning veel terve hulga vastuseid, mida ma ei hakka praegu üles lugema. Aga kui tuli küsimus, kuidas ja kus te ennast täiendate, märkasime, et ankeedi koostajad on olnud oma tööga kole, hooletud või läinud nagu malevanõukogu esimees kibu vask ütleb kergema vastupanu teed sest allatõmbamiseks mõeldud täiendamisi oli väga väikeses valikus. Kiilik ütles. Veider küll. Siin on ainult kinos filmide vaatamine, klubis loengute kuulamine ja kodus kirjanduse uurimine alla kriipsutamiseks. Aga mina olen end viimasel ajal kõige rohkem täiendanud koridori kellal, sest õpetaja Pugali eestvõttel on nüüd kõigil õpetajatel niisugune komme, et kui pannakse seisma, antakse ka mingi raamat kätte. Niiviisi sain ma näiteks eile teada, et Ameerikas elavad indiaanlased tarahumaarad, kes võivad ühtejärge mitu päeva joosta ja kui maha ei kuku, siis veel kauemgi. Mina ütlesin ka mind paneb ankeedi koostajate pinnapealsus imestama. Nagu me kõik teame, täiendab eesrindlik õpilane Timowskin, ent toidupoes sabas seistes õppides pähe prantsuskeelseid sõnu, mis tal on väikestele lehekestele välja kirjutatud. Rabanduse areng takistusi ei tee, omandab Timowski niiviisi varsti teise võõrkeele, aga sotsioloogia isa sellest pealiskaudse ankeedi tõttu iialgi teada. Nüüd vaatas ka kaur ankeeti kriitilise pilguga ja ütles. Järgmise küsimusega ei ole lood samuti kiita. Te vaadake, mida nad halva hinde ja esivanemate kohta välja pakuvad ning torkas sõrme kohale, kus küsiti, et mida teevad teie perekonnaliikmed, kui saavad kuulda teie ebaedust ja alla kritsutamiseks anti, lohutavad, mõistavad hukka, annavad andeks, jäävad ükskõikseks. Kena küll, pahandas Kaur. Kõige sagedasem tegevus on puudu. Kui minul matemaatikas kaks hakkab vana Kaur kõigepealt oma koolipõlve meelde tuletama, millal kõik olevat viitele või siis vähemalt neljadele õppinud. Ja ma olen kindel, et teie kodus on asi niisamuti. On küll, noogutasin mina ja Todka, aga Kiilikke raputas pead. Minul ei ole. Mina leidsin pööningult pakki isa vanu koolivihikuid, kui õiendamiseks läheb, toon sealt mõne lagedale. Kauri meelt ei muutnud. Ta ütles. Sina oled siis õnnelik erand, sest üldiselt põletavad vanemad oma koolivihikuid ja kontrolltööd õigeaegselt ära ja lubas sedasama teha kui suureks saada. Nüüd ma olengi jõudnud oma seletusega sinnani, kus neil tuli mõte, et kui tahame teadusele ja sotsioloogiale kaasa aidata tuleb meil lüngad täita ja ankeet põhjalikumaks muuta. Ja me hakkasime küsimusi ja allatõmbamiseks mõeldud vastuseid juurde kirjutama, mis anonüümsuse säilitamise eesmärgil sündis trükitähtedega. Mida te meelsasti sööte. Kirjutasime ankeeti ja panime valikuks alevi söökla menüü juurde ning veel verekäkid ja seajalad, mis on Kiilikese lemmiktoidud. Mida te meelsasti joote, kirjutasime ka ja lisasime kõik mineraalveed, mida reklaamitakse televiisoris, kui on mõni põnev saade. Jaak Joala või horoskoop. Aga seda, et kuidas te ennast sügate, mina ei kirjutanud, vaid üksnes Kiilikke? Mina ütlesin talle ainult, et valikuks võiks panna vastu ukse piita tagumise jalaga raudrehaga. Sest ma ei arvanud, et kiiligi seda tõsiselt võtab ning ankeeti kirjutab. Nüüd ma siis olengi ausalt ära rääkinud, kuidas kõik oli ja et me ei tahtnud teha rumalat nalja, teiste töö ning veel vähem sotsioloogia üle. Küsimuse, mitu naist teil on? Kirjutamine tuli sellest, et teadus on ülemaailmne nähtus ja meil tärkas mõte, et edaspidi võib see ankeet ehk sattuda Idamaadesse, kus niisuguses järelpärimises ei ole midagi imelikku. Et Kiility võttis õpetajate toast õpetajatele ette nähtud ankeedid, juhtus täiesti kogemata ja oli arusaamatus. Kui mind ja Kiilikest poleks saadetud parandama riidehoiu varna, mida meie ei lõhkunud oleksime saanud seltsimees sotsioloogilt, nagu teised meie klassis õpilastele määratud ankeedi. Jaan Rannapi kooli jutte Agu Sihvka annab aru, loeb Tiit Sukk. Kohtumiseni nädala pärast.