Me oleme juba raadius jõudnud, rääkida väga vajalikust raamatust, mida esitleti esmaspäeval Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna filiaalis, säästev areng ja kohalik omavalitsus ja veel suuremate tähtedega kohalik agenda 21. Et meie omavalitsused oma rahvaga kõik läbi arutaksid, mida nemad peavad tegema, et mõistlikumalt säästlikumalt astuda, uude sajandisse, see on ju maailmas niimoodi Rios kokku lepitud ja nüüd, kus möödub viis aastat, varsti sellest suur kohtumisest tuleb ju aru anda, nii et see ei ole lihtsalt töö pärast, vaid ikkagi sisu ja maailma keskkonna pärast. Aga samas esitleti veel teist väljaannet ja selle pealkiri on Eesti põllumajanduse keskkonnapoliitika. Siin küll akadeemik Raukas tegi sarkastilise märkuse, et peaks olema Eesti keskkonnapoliitika põllumajanduses, kuna põllumajanduspoliitikat hetkel ei ole. Kuid nii või teisiti üks põhitegijatest, selle väljaande puhul Annika Michelson. Ja ma arvan, et enne, kui me läheme töö juurde rääkige natukene endast, sest te olete õppinud Taanis koolis, aga nüüd kirjutate, räägite esinete julgelt eesti keeles ja kiiresti ja soravalt. Jah, mina olen soomerootslane, on tegelikult ja läksin õppima Taani ja peale seda, kui ma lõpetasin ülikooli piss, tulin Eestisse. Ja mina tundsin, et mina tahtsin teha tööd eestlastega koos, sellepärast et mina ise olen kasvanud ja elanud 80 kilomeetrit Eesti piiri ja pole kunagi teadnud, et nisuke maa, kui õieti on olemas. Kuna meil koolis ei ole õpetatud mitte geograafia ja mitte ajaloos midagi, eestlast. Polnud kedagi mis nagu on saanud Üks asi, mis on, mis on väga tähtis, on see, mis ma uurisin keskkonnaministeeriumi komisjonid ja kes istub komisjonides. Kes on see, kes otsustab noh ja võib öelda, et, et komisjonid seal töötab 80 protsenti linnaelanikud ja ainult kaks protsenti komisjonidesse. 1994 oli Voldadel olla inimesi, kes oli kaasakomisjonide ja siis peiteprotenti oli maakonna teed või maavalitsused kaadanuid, Moldavate liitub Tallinna inimese, kes otsustab ja teevad meie määrusi. See võib-olla ütleme vaadates kui oleks normaalne kõik, siis ei olegi võib-olla mingi probleem, aga kuna meelde kooskõlastamisprotsess veel ei toimu, määrusse atakse väga laiade ringi pannakse lehte, et kõik võib lugeda, et mis nüüd tahetakse teemana, kuid kuna tee ei toimu, siis on väga kahjulik Eesti Talupidajad Elle Eesti põllumeestele. Et see on Tallinna inimesi, kes istuvate komisjonile. See on üks asi ja teine asi on, kui läheme siit päris talupidaja, olete talupidajate, räägime Talupidajate põllumeestest ka ühistutest. Et need inimesed Maal siiani, kes kasutavad ja maaressurss sinna ja, ja, ja praegu räägitakse nii, kui Nemo oleks mingi väga halba ja väga pahad inimesed ja väga teevad kahju loodusele. Aga tegelikult nemad on ju need inimesed, kes peaksid vood pidama meie loodusest ja teevad ka niimoodi, noh see ei ole ju, kõik, ei ole nii must ja nii paha. On see, et 1000-le ankeedile, 850 talumeest või peret saatsid väga sisukad, vastused see näitab ju, et neil on olemas mure. Vähemalt kaasarääk ja see oli nii hea, et 450 saadeti talupidajale ja sellest oli 85 protsenti vastutuse ja, ja sama palju läheb töötutele ja nende poolt vastati ka üle 50 protsenti oli vastata siis see ja see on haruldane, see vastus, protsent kogu kogu kopad üldiselt talupidajaid vastavad 30 protsenti ja Tiit napsi ja turule väga rahul, aga meil vaata 85 protsenti vastas. Ja kui vaadata seda tabelit, mis näitab kus siis komisjonidesse on inimesi haaratud, siis, Oli välisriigi esindajad, kes istuvad meie komisjon ja töötavad meie määrusi välja, mille pärast ei ole tehtud mingi nisuke määrus või seadus, et välismaalasi ja välismaa kodanikud ei saa istuda meie komisjonides. See on haruldane küll, terve Euroopa, et väliisikud saavad istuda. No ei panda, aga nemad oli liikmete nimekirja, kes töötavad müüa. Jahjustuse jooks? Jah, nurm. No te olete niivõrd energiline ja niivõrd tore ja tubli, kaasakiskuv oma olemise, me ei jõua seda muidugi ümber jutustada, mis siin kõik sees on, aga tasuks vist lugeda, tasuks vist lugeda kõikidel tasanditel, sest teiega erapooletu olete siin ju ainult head tahtnud ja olete otsinud nii-öelda tõde. Teil on ka õpikogemused teistest riikidest olete elanud meie inimeste hulgas, nii et see on südamest tehtud töö ja, ja selline peab jõudma ka teise inimese hinge südamesse. Tahan veel öelda seda, seda raamatut jagatakse nüüd kõik Eesti valdadele ja kõik taluliidud jälle, et kui talupidajad tahavad seda lugeda nii, kindlasti pöörduge oma talu Liidudele. Jätsime lükkamata, teie suuremad abilised? Jah, ma instituudist on? Jah, Kaja Peterson ja siis Juhan Särgava ja Tõnu Mauring. Juhan Särgava, Tõnu, ma uurin, kirjutas siis Eesti ökoloogilise põllumajanduse kohta. Kas te jätate siis Eesti talupojad maha nüüd või oli kuulda, et lähete soov? Ei, mina neid maha ei jäta, mina olen praegu ja tööl Soomes, aga minu ülesande Soomes on teha avi projekti koos soomlastega uued koolitusprogramme, nüüd on kavas teha Eesti talupidajatele.