Koht on nagu muinasjutus. Puhas läbipaistev vesi vuliseb kivide vahelt ja läheb kaugemale varrega oma rada pidi. Keskpäevatunnil on eriti metsvindid agarad laulma. Ja siin rüpes avaneb äkitselt ka paljand. Punakas. Liiva. Sopist tuleb ka vesi. Ja kas see vuliseb? Aga siin koopas uus on juba jahedam. Natukene salapärasem. Tuleb siit aasta läbi seda vett ja terve aasta ei jäeta mitte kunagi see osaleja. Mina pean tunnistama, et ma olen siin ka kunagi koolipõlves seega ekskursiooni sees käinud ja ükskord ka hiljem. Aga meie Ta selle paljandini välja ei jõudnudki, muidu oleks ta mul meeles. See on niisuguse negatiivse nurga all, isegi kui siit altpoolt vaadata. Keset metsa püüapil, kui see paljendan neid keskdevoni Aruküla lademe, punakaspruun, liivakivi. Ja ta on jalgsi vastama. Sajand olnud. Ta on need 23 meetrit kõrge ja vastama 15 meetrit lai. Ja see on poolkaares vaatab metsa ja mets vaatab vastu. Kui ma helistasin Viljandi keskkonnaametisse ja küsisin ka silelapp, looduskaitsespetsialist on kohal, siis öeldi, et ta on loodised, seal nad täpsustavad mõis, kõik seal orus kasvab. Mille nimel see täpsustamine käib? No praegu on tegemisel, loodi looduspargi meering ja kaitse-eeskirjad. Ja ma tahaks võimalikult palju nüüd igasugust teaduslikku materjali kokku panna, tähendab kõik selle loodi looduspargivööndite mullastiku taimestiku dendroloog ja ja, ja kõik kõikvõimaliku info, mis, mis looduse kohta üldse kusagil saada on või mida on võimalik uurida. Praegu meil ongi leping siin Tartu rahvaga nele Inger, Puuja, Kai Vellakuga, nad käivad mul siin samblaid määramas. Ja eile me olimegi siin nüüd praegu ainelise loodi, ürgorg on nüüd valmis. Siit nad avastasid 80 eri liiki samblaid peale selle veel kolm sellist liiki, mida nad ei tundnudki. Ühe liigi puhul arvasid, et see on peaks olema nüüd ainus liik praegu vabariigis, et selle eelmine leida oli nagu avastatud eelmisel sajandil, tähendab kasvukoht oli nagu, nagu eelmisel sajandil märgitud, et et selline huvitav asi, et kui asi nüüd leiab kinnitust, et mis oleks päris vahva. Ja eile me siis jätkasime jah, seda marsruuti edasi kuni mööda orgu kuni siniAllikuni, see on nüüd üks teine löönud. Täpselt sellesama oja kallastel. Kui nüüd matkama hakata, kui palju siis tuleb astuda, kui siit paljandi juurest jõuda just sinna teise nimetatud kohta. See org on ise, mul on praegu kaardi peal on kuus kilomeetrit teda kaitse all, aga veel edasi ta läheb. Ma arvan, et kusagil 12 kilomeetrit vastandlik ja ja kui ilmad soojemaks lähevad, siis ega täis lehtinud puude all ja ka nende kuuskede all missid Alt ju voorust vastu taevast kõrguvad. Siin on kaskija, on vahtraid ja on teisi liike ja ja kui asjatundja oskab sambla seest 80 liiki välja lugeda, siis tavaline matka ja muidugi sellest metsast võib ka üht-teist avastada. Ja kuna need vormid, maastikud, vormid, on siin niisugused põnevad natuke ronida ja siis kaod ära justkui ja siis jälle jõuad välja, päike paistab peale ja mis seal oru väärtused veel olnud. Teie teete nüüd täisinventuuri ja trükite selle kindlasti ära. No kui ma ükskord kokku saan, ma arvan, et selleks kulub veel oma aasta või paar veel. Mul on ta alles niimoodi materjali. Org on üldiselt selline järskude nullivadega Sakala kõrgustiku üks osa. Ja muidugi väga ilusaid matkaradasid saab, mul on plaanis siia teha praegu noh, kunagi on olnud siin ka, aga need on kõik nüüd kinni kasvanud ja nad ei ole enam need. Kas looduskaitsjatel jätkub vahendeid, et panna üks lihtne, kuid ka pilkupüüdev sildikene, võib postikene või natukene trükkida midagi ka mõistlikule matkajale, loodusesõbrale, kuskile kirjakasti puutüve najale või või on siin omad takistused, et teeks rohkem, aga isa rahadega on looduskaitse siis tõesti väga kitsas käes. Ja ma vaatan siin nagu selle aasta eralduste põhjal, et järjest kitsamaks läheb. Muidugi suunaviidad tahvlid, noh, mina olen neile praegu suuremat tähelepanu, seal on nüüd just sellepärast, et inimesed ikkagi teaksid, mis meil looduskaitse all on. Kui lihtsalt ürgorg ilma sildita, siis nagu lubatakse endale võib-olla rohkem. Sest väga palju on selliseid inimesi, kes oskavad ikkagi loodusest midagi arvata, kes tulevad siia puhkama. Ja, ja nende jaoks on jah, oleks nagu suunaviidad tähised ja igasugused infotahvlid täiesti vajalikud. Aga kahjuks on neid rahalisi vahendeid vähevõitu. Kui aga mõni firma näiteks, kus on juhtkond nas looduse praalik või säärase tunnetusega juht, inimene näiteks tuleks appi ja võib-olla seal jääks siis väikemärgikene ka sellest firmast kuskile nähtavale tagasihoidlikult aga siiski jääks, võtaksite säärase abi vastu. Loomulikult see oleks väga teretulnud, kui näiteks meie, nüüd küll seal väga eksprompt ja lubadust anda kergelt ei tohi, kui näiteks meie leiaksime teile partneri selles osas ja teie siis leiaksite omavahel ühise keele võime teie nimel natuke asjad. Ja kindlasti sest see org oma sadade erinevate piltidega ja võimalustega värske õhuga ja ju siia tuleb õisi ka juurde suve poole, kes püüavad natukene pilku ja tõusta kõrgemale päikest, pigem on siis anda väga varjunditerikas ja, ja kui sinna pilti teha. Sest iga nurk, iga vaade on jälle uus. Ja kui te saate kõik ilusti ja trükitud ja fotod juurde, siis oleks tõesti hõlbusse, loed ja vaatad hoiat. Me oleme vahel ja muudkui astud, saad Mulgimaal käimisest naudingu elamus. Hoiame siis vastastikku pöialt, sest siin nüüd lubadusi kõlaskand ja, ja Mul ka omad kohustused. Teenini.