Tund aega tagasi algas keskkonnaministeeriumis Heino Tedre austamine. Ja selleks on ka põhjust ühelt poolt 70 eluaastat teiselt poolt aga meie metsanduse ja looduskaitse pikaajaline üle veerand sajandi juhtimine ja juhtimine omal ajal, nii et ta täna meenutatakse meest väga hea sõnaga. Tekkis oma koolkond, mis koos Eesti metsa heaks tegi ja teeb ka täna edasi. Palju, palju. Aga korraks inimestega, kes aastakümneid on Heino Tedrega koostada, töötanud, tunnevad läbi ja lõhki vastastikku Robert sein. Mida öelda, kui nii lühidalt püüda seda teha, milline mees Heino Teder oli või on? No tema oli tõeline, tõeline metsamees ja oma laialdasi teadmisi rakendas ta sihikindlalt Eesti metsade hüvanguks. Kui konkreetseks minna, siis võib öelda, et tema tegevusperioodi jooksul suurenes Eesti metsade pindala ja puiduvaru tunduvalt. Kui võtta baasiks 1900 neljakümnendat aastat, siis tema valitsemisel ja 1988. aasta lõpuks oli Eesti metsamaa pindala suurenenud ligemale kahe koma kolmekordseks ja puiduvaru kahega kuuekordseks kusjuures raiete maht oli sellises tempos ei kasvanud. Kui näiteks vabariigi lõpuaastatel 36 kuni 40 taastas raiuti keskmiselt ligemale 2,2 miljonit, siis see 88. aastal. Üheksakümnendatel aastatel raiuti maksimaalselt 2,4 miljonit. Mõne. Milline vahekord oli metsale majanduse arengu ja puiduvaru kasutamise vahel? Ja arvud räägivad keelt, mille vastu ei saa vaielda. Kaljo rebasso. Mitta lisada, kuni äkitselt küsitaks Sest ma võib-olla temaga kokku puutudes kolme sellist järsku meelde tulevat venti toon välja, mis võiks seda iseloomustada. Esimese kursuse tudengina aeti meid ülikooli aulasse kokku, et tolleaegselt metsanduse neljandalt kursuselt peegeldub kursus üle kohut mõista mõningaid apoliitiliste Ilmingute puhul seal kursusel ja mul jäi meelde, kuidas Heino Teder kursusevanemana oskas oma omaette astumises selle asja nii ära lahendada, et see lõppes kõik väga nii vähe valuliselt tervele sellele kursusele. Teine moment. Kolleegidena Taali suhtis Kilingi-Nõmme metsamajandit, mina noor. Ühe eelarve kaitsmisel ma juhtusin olema ka seal, nagu ootasin oma järjekorda, imetlesin tema oskust põhjenduse põhjenduste osas, kuidas rahanduslike küsimusi, mis olid ka küllaltki valuliselt tol ajal sai nii ära põhjendatud, et ei olnud mingit kahtlust, et seda oli ilmtingimata vaja. Ja võib-olla kolmas moment edaspidi juba tema alluvuses töötades siis omaaegses metsamajandusega looduskaitseministeeriumis. Me panime tema initsiatiivil käima metsavahtide koolituse, mis kehtib täna päevani veel ja millise põhjendatusega ja võiks öelda ka evolteeritusega. Haridusküsimusi lahendas. Ja tõesti see metsavahtide koolituse nii programmid kui ka kui ka kogu see süsteem sai nii läbimõeldud paika pandud töödelda tänapäevani, istub kindlalt. Kui Heino Teder oma karjääri lõpetas ministrina siis Christian Tõnisson ei olnud veel põllumajandusülikooli astunud metsandust õppima. Tänavu suvel aga noormees lõpetas ja kui palju teie üldse teate, Heino tedrest, sest pole ju niisugust kokkupuudet olnud ei ametiga kooli asjus. Tal on tõesti, et ei ole Heino Tedrega isiklikult kokku puutunud ja olen temast kuulnud räägitavat ja temale viidatakse palju kui tõelisele asjatundjale metsanduse alal. Vanemad kolleegid, tihti mainivad teda kui erudeeritud inimest kui, kui tarka ja haritud inimest. Aga mina isiklikult temaga kokku puutunud ei ole ja ei saa ka seetõttu midagi rohkem tema kohta öelda. Täna saate olla lähemal, kuulda ja näha rohkem kui võib-olla seni. See on tore ja Heino Tederist võiks ju pikalt rääkida ka mikrofonimees tema mure mundriau eest, eetiline moment töös, need olid silmapaistvat see, kuidas aga läks ise metsavahi sünnipäevale, kui oli tööjuubel, kui ilusaid sõnu ta ütles, alati oli tal aukiri või kingitus kaasas. Ta oli meister suhtlema oma ala töökaaslastega, tema jaoks ei olnud ülemusi, alluvaid olid kõik metsamehed. Ja tal on olnud ka raskeid aegu ministrile Rimile heideti ette, et see ministeerium räägib eesti keeles. Töökeel on eesti keel. Ja see oli küllalt valus kriitika omal ajal, kui ta oskas ka sellest kenasti kõik välja tulla. Nii et tegu on väärt mehega, kes praegu Valgamaal Tõlliste vallas pead taluja kehvematele maadele koos kolleegide abiga on istutanud ka metsa, nii et ta on metsamees edasi.