Ja metsamajanduse kutsevõistluste vaheajal jäime korraks kõrvuti. Vello Tenksiga on Võrumaal väga hästi tuntud mees ja kaugemalgi roosa metskonna metsa üle. Peale selle Eesti metsaülemate ühingu juht. Kui ta sõna võtab looduse, metsa ja inimese vaheliste suhetule siis vahel tal süda valutab, teinekord tunnetatud, tal on pikad tähelepanekud, et kunagi olid asjad paremini korras. Siis on midagi nihkunud, tuleb jälle kohendada. Saad aru, et see inimene näeb, mõistab, muretseb ja tahab parandada. Te kirjutasite kutsevõistluste erilehes artikli, mille pealkiri oli metsakasvatus online looming. Mis siin siis kunst on, kui nüüd püüda linnainimesele seletada? Ta võib öelda, et puu kasvab ise. Tegelikult ma arvan, et iga tegevus on, on looming ja ammugi siis niisuguse elava kooslus nagu mets kujundamine, inimene kujundab metsa, kuigi sa ise kasvab ka väga suuresti juurde ja mets kasvab pikka aega ja selle läbi, siis ka see looming vajab niisugust pikaaegset ettenägemist. Tähendab, peab nägema juba ette tulemust ja läbi selle nägemuse siis oma tööd suunama. Teie olete läbi oma elu olnud mees, kes ei ütle kunagi, et mets on ainult puit või mets on ainult marjad. Et mets on kõik, mets on suur loodus ümber, meie ja suhtumine metsas on meie eluviis ja kellel on rasse, elab paremini ja tulevikuga. Teie kandis ju tehti seal juba loodusõpe radu siis kui sellest nii-öelda suurema kella küljes veel midagi kuulda ei olnud. Nii et kohapeal inimesed teevad õiget tööd ja tänuväärset tööd. Aga laiuti on siin põhjust ikka muretseda ka. Jah, mets on tõesti üks osa inimese maailmas, üks väga tähtis osa. Läbi õpperadade saab nii metsa- kui loodust inimesele tõesti näidata. Õpperadade tegemine algas Eestis kalli sõbra Jaan Eilarti eestvõttel Kuuekümnendate aastate alguses ja üks esimesi Neid radasid oli ka Võrumaal paganamaal Jaan Eilarti üritusel rajatud. Ja selle läbi ma arvan, õige mitmed tuhanded inimesed on sügavamad looduse juure saanud ega selle selle metsas loomingu juure. Ja kui praegu seista siin pärastlõunapäikese all siis on ümbrus niivõrd maaliline, niivõrd mitmekesine, niivõrd ilus, et siin inimene ei näegi selles kases või selles kuuses puitu, ta näeb üht maastiku osa, näeb biootootlikus all kasvab veel midagi, kus on linnukesed ja putukad ja seened ja, ja kõik kõikesid veel läbi jooksevad, või see järv, see on ka tänavuse suvega siin metsade süles läinud. Soojaks käiakse suplemas ja ilmselt meil selles rutus, ehkki puudu natukene matkamisest, vaatamisest, mõtisklemisest ja, ja iseendaga looduse sees arupidamisest, kui seda natukenegi teha, siis see suhe ei saa ju väga kurviliseks minna, mulle tundub Jah, loomulikult mets ja inimese ümbrus, see suur loodus on nii väga mitmekesine, et sealt ei saa mitte ühtegi osa niimoodi eraldada ja seda eraldi käsitleda. Inimese tulek loodusse peab toimuma samuti väga. Loomulikult on vajalikud eelnõus, et ta ei tohi sinna sundida, vaid seda peab ise seda vajadust tunnetama ja siis selle järgi toimima. Suve lõpp näib pööravat kenaks ja ja kutsub inimesi linnast ikka välja, sest me ei saa ju midagi pärit sealt me oleme ju mitte ammu tulnud vahel ainult kiirustades ja rabeledes, teeme valesti mõnda asja. Kas on teil näiteks oma kandis pakkuda mõni niisugune rada välja, oletades, et tulijal väga mõistlik inimene, et kui tavat sealt alustaks vaat-vaat, sealt läheks läbi, siis ta näeks seda teist või kolmandat. Ma mõtlen, mõned pidepunktid annaks, ega me ei hakka inimestele ette kirjutama, mida ta kõike näeb igal sammul. Sest te olete ikkagi üsna äärepealsel Eesti servas lõunapaus. Jah, me oleme selle ära, et talle ka rahvast käib, seal ikka päris palju otse niisuguste väga hästi tähistatud ja kirjeldatud rada olemas, kuid meil on ümberringi see kaunis loodus. Saame igale soovijale igale huvitatud inimesele juhatada niisuguseid lõputuid radasid, mida ta saaks ise omapead matkata ja seal ümberringi vaadata, kusjuures me anname need soovitused just, mida seal tähele panna. Nii et tuleb ikka kohale tulla, ega muidu isaga. Ja miks ma võtsin Vello tekstil nööbist kinni, äkki käigu pealt selgus ootamatult, et mees on nüüd kuuekümnen. Ja kuidas sa siis lähed mööda mehest, kes on sirge seljaga, on oma tööd teinud neid metsanduse väärt ajaloolisi põhimõtteid silmas pidades tahab seda edasigi teha üle Eesti. Nii et viis pihku ja jaksu jõudu sellel teel, mis ei olegi väga sile alati nii palju, kui ma kõrvalt aru saanud, väga suur tänu.