Arvasin Hiiumaale tulles siia Salinõmme kanti, kus asub laidude kaitseala keskus. Et siin on kevadet rohkem kui mandril mandril. Aga ei, ööd on külmad ja tuuled on, valid laululuiki nõnda palju ranna lähedal läbi tuule nende hääled ei kosta, aga silmale paistavad valged mügarad üksteise kõrval hästi välja, sirutavad seal vahepeal kaela ja. Kuidas sa üldse. Kevad on tulnud või tuleb laidude maa? Tulekul on sellel aastal väga visa, kui muidu nahk, esimese kevade märgid, nagu ma ütlen naistepäeva sula kaheksanda märtsi paiku ja siis tulevas esimene rändlindude laine siis see aastase hiline, see ei olnud veel nagu märkigi. Kuskil nädal-kaks oli pidevalt kogu aeg, nagu lindude saabumine ja, ja ka looduse muu fenoloogia oli nagu tavalisest keskmisest graafikus. Ma ei räägi möödunud aastatest, mis meil olid erakordselt soojad ja siis oli kõik nagu pea peale pööratud ja oli siin kuuaegadel noh, vahe oli kuskil kuu aega varajasem kui normaalne, aga see aastal isegi tähendab normaalsest keskmisest oli oli hilisem. Me oleme siin tavaliselt läks 20 25. aprilli paiku on paljude aastate fenoloogiani näidanud, siis see aasta oli veel mai esimesel päevadel oli veel meres, näed nii, et selles oli ka hiljem siis niimoodi tulid ka linnud siia hiljem. Ja Luigedki sa hiljem siia ja see ilmselt see nihe nüüd jääb ka edasi. Kui pikalt aga nädal-poolteist vähemalt paistab praegu olema, sellepärast et nad lihtsalt ei saama kõhtu täis ja ühesõnaga nahavahed raha vahel korraliku rasva kogust, siis teised nagu Lavlejaid ja teised linnud ka, kes peavad oma oma kalorid kätte saamas edasi rännata, kama oma, siis seal elu põhjamaa edasi jätkata. Ja nii, et ega laululuiged meile siia laulma eye Ei, need küll meile siia laulma ja meil on üldse kolm liiki lõikes, mis on siis kühmnokk, luige, kes idee käelt noh, sisuliselt navi laula vähemalt, sest siis on see väike laululuiged. Need on siin ainult läbirändajad. Siis kevadel ja sügisel nad ei peatunud siin natuke pikemat aega. Tiit Leito, kes on siin aastakümnete jooksul nendel laidudel maju kohendanud ja need kompleksid siin hoidnud alles mujal on aeg oma töö teinud ja vahel ka halb inimene kaasa aidanud. Siin aga võib näha, kuidas vanasti elati, kuigi enam ei elata. Ja see jutt on ka vist õige, et mullu juba enam ka lambaid laidudele ei veetud. Päris täpne Olissannakile ma ei mäleta, kas 10 15 lammast viidi, aga see nii väike kogus, et saare tähendab maastikel ja nüüd enam ei mõju ja seda seda mõju, mida me tahaksime. Maastikud säiliksid, siia kinni, kasvaks sellest kasu muidugi ei ole. Saanakil on vaja kuskil 100 150 lammast selle poole saare peale, mis meil on lammaste jaoks eraldi. Et oleks normis. Kuidas huviliste huvi viimasel ajal, kas näitab tõusujoont, kes tahavad tõsiselt hoitud loodusega tutvust teha sest ennist oli juttu, et album Hiiumaast ja ja see teine album vaikuse värvid koos tekstiga on läbi müüdud? Ei ole enam. See näitab, et ikkagi väärt fotosid ja mõtestatud tähelepanekuid. Inimesed vajavad aga nii ekskursioonide mõttes. Ekskursioonide mõttes ikka on, ilmselt, tähendab kasvutendents ütleme niimoodi on ainult see on, tähendab, on see kontingent vahel vahetunud, ütleme niimoodi. Aga meil ei ole kunagi eesmärk olnud üldse palju saada ei ole üldse reklaami teinud ja sellest ka tuleneb see ja meil ei ole üldse vastuvõtuvõimaluse nii palju nagu kõigi tööde kõrvalt siis kui võib-olla vastuvõtt, aga üldhuvi on olemas ja ja spekter on palju laiem, kui vanasti oli. Muidugi tänu sellele päästad teiste riigi esindajad siia, nüüd ma arvan, umbes pooled on juba välis välisriikides, kuid ja teine pool on klient siis Eesti Eesti rahvusest inimesed, kes käivad leidudel. Sellest ei ole halba, midagigi, kaugemalt tullakse, ma arvan, et sa isegi tõstab omamoodi tuju. Viimasel ajal aga Tiit Leito, kui ta annab nimekaardi, siis seal on kirjutatud nime alla keskkonnaekspert. Fotograaf. Kas siit tuleb välja lugeda ka, et töö ongi natukene muutunud? Tähendab töö sisu ei ole muutunud, aga aga tähendab, amet on muutunud ja seda vana ametis ma enam ei pea ja praegu saanud esialgu katsun nagu öeldakse, ise hakkama saada ja siis nende nende kahe alt nagu, nagu sa nimetasid siis fotograafi, keskkonnaeksperdi töö Alt. Ega midagi jõudu. Kui lisada, et siin paistab ka väga soe päike siis on ilm võrreldes sellega, millega ma rinnutsi olime Hiiumaa laidude kaitsealal, Sali-Nõmmes hoopis midagi muud. 28 kraadi. Veevulin Atico ja peal. Kuid mitte loomulik. Siin on koprapere kõvasti tööd teinud, tammi ehitanud. Aga võib-olla kõigest järjekorras. Kiidjärvemetsaülema Ain Eerikuga. Pikalt ta siin meisterdanud on. Kui ajaliselt võtta, siis on see vähemalt 10 aasta töö. Enne seda olisid allavoolu umbes pool kilomeetrit nelke väga ilus tamm tehtud, aga millegipärast jätsid nad maha selle, ma ei tea, miks. Ja kolisid siia, see on umbes 10 aastat tagasi ja hakkasid ehitama siia tammi. Kui nüüd rääkida meetrites, siis selle tammi pikkus on peaaegu 200 meetrit ühest metsaservast teise, see tähendab siin keskel on Hattiku oja oma lambiga ja see lamm, see Jõelamm on kopra poolt kinni pandud tammiga oma mudaga, siia on veetud igasugust puidu ja, ja tüvesid ja nii edasi ja nii edasi ja see ojakoht on päris ära kadunud. Ei näe kena. Ja, ja see pesa ise, see on uskumatult kõrge võrreldes nendega, mida nüüd tee ääres võib vahel näha, noh need on siis niuksed, poolteist meetrit või mehekõrgused, aga no see on kaks korda üle pea. Ja see on tõesti, mina ei ole ka kõrgemat pesa näinud ja see on, me mõõtsime, kui sina sai ligidale talvisena ajal ja kui vesi oli, ütleme, nii madalseisus siis oli ta ja neli meetrit kõrge, aga praegu ütleme, on ta kolm pool, vast on ülevalpool vett ja allvee all on vähemalt üks meetri jagu. Nii et tema jah, niukene kogumaht võib-olla on neli pool meetrit praegu juba kõrge. Mulle öeldi. Kobrastest need hiljem on tulnud ametit laiemalt pidada Kagu-Eesti metsakaitsespetsialist või patoloog, kuidas seda peenemalt öeldakse? Me oleme nüüd käinud Alatskivi lähedal ja, ja läheme veel Värska taha. Mida öelda kobraste asurkonna kohta laiemalt? Eks kurje sõnu on ta viimasel saanud, aga kui nüüd vaadata nii loodusemehena asja peale No Eestis loetakse neid loomi kokku üle 6000 ja Põlvamaal, kus me praegu oleme on üks arvukamaid kopra asurkonda Eestis ja siin loeti nüüd viimase aasta peale kokku siis üle 1000 neid. Nii et üks kõva osa on siin maakonnas ja kuskil peab, ütlevad pooled nendest elavad siis metsakuivendusvõrgus ja tekitavad seal siis muidugi metsameeste jaoks siukseid valusaid konfliktsituatsioone mida metsamehed sugugi näha ei taha. Aga antud juhul oleme nagu looduslikul veekogul ja pooled Põlva maakonna kopra asundustest ja noh, peab ütlema, Kagu-Eesti kopraasundust erinevad siiski ikkagi jõgedel, järvedel, ojadel ja looduslikel veekogudel, kus inimestel puidu saamise eesmärki nii suurt ei ole ja siingi näeme, et on kuivanud, ära lepikud. Nii et noh, valge lepp ja temast nagunii eriti siin lammi alal keegi teda raiuma ei tule ja, ja kaske ja pajud jätkub tal siin toiduks ja siin vast seda konfliktsituatsiooni nagu ei ole ja huvilised saavad metsa, juhendas sind teda vaatamas käia. Nii et siin on nagu positiivne näide noh, tema tegevusest. Jaa, jaa, jaa. Huviväärsuse nagu objektina rohkem. Millised matkad siia on planeeritud ja millise sõiduriistaga selle juurde me tuleme hetke pärast tagasi. Aga nüüd, Kalle Karolesi metsainstituudi direktor jätaks kõrvale selle, mida kobras oma usina ehitustööga nüüd metsale halba teeb, aga mis võiks olla ka need pluss momendid? Edda vett tõstab. No niikaua, kui koprad elutsevad looduslikes veekogudes ei ole neil mingit konflikti metsameestega ja koprad on loomulikult meie looduslike ökosüsteemide üks komponent. Kui nad asustavad metsakuivendussüsteeme, siis on sellega seotud metsakahjustused muidugi muidugi vältimatud ja eriti avaldub see siis üle ujutuses ja puude langetamisest. Üle ujutatud maadel kuivavad kõigepealt välja kuused järgmises järjekorras haavade Kased, milles ka koprad küllaltki arvukalt toituvad. Ja lõpuks viimases järjekorras siis pajud. Aga samas muidugi, kui me võtame looduskaitse ja keskkonnakaitse aspektist, siis need nii-öelda kopramaastikud mitmekesistavad meie loodust kindlasti teataval härral nendes kopa kobraste poolt ülepaisutatud veekogudes on paremad võimalused veevete isepuhastumiseks. Ja siin leiavad omale elupaiku niisugused linnud-loomad, taimeliigid, kes reaalselt meie jõgede soojades pesitseda ei saa, nii et looduses on igal asjal igal loomal oma, igal linnul oma koht olemas. Uskumatu, et rong, mis siit mööda sõidab, surus hääled alla ööbiku ja selle veevulin vaat kuidas tehis ja loomulik omavahel ei sobi, aga no rongid õnneks veerevad ja see on pikk rong ju taga sõidab siit sihtjaama poole edasi. On looduskaitsekuu ja teame, et sellel kuul on veemärk küljes. Eelkõige vaadatakse märgalade suunas, kuna rahvusvaheline Ramsari konventsioon on saanud 25 aastaseks. Kuid vett on kõikjal ja Eestimaal õige ohtralt. Õnneks. Kuidas mets võib ka nii öelda v kaitsjana kõne alla tulla või, või niiskusehoidjana või on vesi ainult? Metsale kahjulik, kui teda palju. No veega nagu iga teise keskkonnateguriga on olukord selline, et metsa seisukohalt on Väljakujunenud puistutes looduslik tasakaal. Ja kui see on rikutud, kas siis liigvee veepuuduse tõttu siis puistud, selle all kannatavad aga siiski Eestis sellist konfliktolukord seal on ainult mõne mõnesaja hektari ulatuses, kus nüüd kobraste üleujutuse tõttu metsade veereci oluliselt mõjutatud ja võib-olla 400 hektari ulatuses, kus tegemist on kaevanduste langaladega metsade mõju veekogudele põhjaveetasemele. See on muidugi pikk ja põhjalikult uuritud probleemi on teada, et metsad on meie veerežiimi, maastike ökosüsteemide veerusimi ühed põhilised tasakaalustajaid. Teame, kuidas kevadel lumi sulab metsades, hiljem ja metsad aitavad ära hoida suurvete ohtu ka põllumajandus ja kultuurmaastikest. Metsadega piirnevad metsad aitavad puhastada vett seovad aastaaineid nii otseselt puud kui metsakõdu. Nii et metsa ökosüsteemidel on nii-öelda kogu meie keskkonnaveerežiimile oluline roll nii tasakaalustaja reguleerija nagu iga vete puhastaja. See on meeldiv sõnum. Aga kõike seda oma silmaga näha, nuusutada ja kuulata ja vaadata ja viia siis värskendatud emotsioonid oma igapäevase töö juurde. Selleks on Kiidjärvel mõeldud. Ja võib-olla raadiokuulaja mäletab, et me tegime metsanädala aegu juttu, et siin on isegi uued sõiduriistad muretsetud. Siis oli üks hobune nüüd varsti kaks. Ja kuidas on näiteks hobumatka marsruut teil maha pandud, ma tean, et proovisõit on aineerikul ära tehtud. Ja see on tõsi küll sest meie nõndanimetatud Kiidjärve, Taevaskoja Huvi metsaprojekti üheks eesmärgiks on metsade hooldamine looduslikult nende hoidmine, kuid teine külg ka nende serveerimine, nende näitud, ütleme nii inimestele ja inimeste lubamine loodusse aga nii-öelda mõõdetult ja suunatult. Ja üks variant, et kuidas on väga hea liikuda ja vaadelda loodust meie Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala on teatavasti veesõiduk, see on kanuud sõidud, need, mis meil käivad juba aga värskelt, sellel aastal, jah, me alustasime hoopis ühte uuelaadset sõitu, viisi see on, tähendab ratsamatkad looduses väiksemad matkad või väikesed hobusõidud taevaskoja saesaare auto parkimise platsi ligiduses aga pikemad, juba mitu kilomeetrit ja isegi kuni 20 kilomeetrised matkamarsruudid on meil maha nii-öelda pandud kaardi peal ja on ka läbi proovitud juba looduses me tegime paar nädalat tagasi juba esimese suure hobumatkaproovi nelja kuue hobusega ja see kestis meil neli pool tundi ja väga hästi, nii õnnestus. Ja kõik matkast osavõtjad olid elus ja terved, kui me tagasi tulime ja rõõmsa meelega. Ja ongi ka niisugune mõte, et nende hobumatkad nii-öelda marsruudid suunata läbi sealt kus on midagi vaadata, kus inimestel on ka midagi huvitavat näidata. Ja praegu me seisame ka siin ühe koha peal, see on see, see suur üks suuremaid kopra nendest elamutest, mis me oleme teinud, nagu jutt juba oli. Ja vat ka seda me tahaksime näidata nendele ratsamatkajatele ja selle matkamarsruudi Toomega siit külje pealt läbi siit kõrvalt läbi ja suuname siit mäest ülesse ja siit läheb ilusti läbi metsa jälle taevaskoja suunda ja me vaatame ka suurt taevaskoda väikest taevaskoda, aga vaatame nii, et ei häiri jalgsi kõndijaid, need, kes seal kogu aeg on harjunud, nendel noh, nende juba juba juba klassikalistele matkaradadel käima, panime hobused eemale, aga vaatame ikkagi need kõik üle. Vot niisugused on nüüd värskemad plaanid. Me lihtsalt peame ära minema, muidu tuleb ööbik siia mikrofoni kesta peale, hakkab siin laulma ja me ei saagi enam kõnelda. Aga ta nii salapäraselt on võib-olla kõige huvitavam, et kui ei näe, aga ta on ligidal ja tema hääl kostab.