Sellel päeval, kui me alustasime juttu Aadu Hindi järjekordsest teetähis, S on 65.-st sünnipäevast paistis hele päike ja kuulajale küllap tuleb meelde, et see oli vana aasta viimane päev ja peaaegu pika-pika sügise esimene päev, kui me jälle päikest nägime. Aadu Hint oli tulnud lennukiga just Saaremaalt. Ja päikeselised päevad. Või selged kuuvalged õhtud, nii nagu need on olnud, on meil ju viimati nii harvaks jäänud, et ma kujutan ette, kirjaniku võib see panna hoopis teisiti mõtlema ja südame põksuma, nii nagu poisikesepõlves. Jah, võib-olla oli tõepoolest see tänane kuuvalgus üheks põhjuseks, et ma võtsin hommikul telefoni kätte ja helistasin peet Kalvu koju, tema on meie astronoom ja peab loenguid deebee iis iga kuu viimasel pühapäeval ja palusin teda, et ma võtaks, mida ma seal kus alla ja kindlasti tõmbaks mind neid loenguid kuulama sest muidu tegevust on palju ja igale poole ei jõua ja meie lähedal on ju see nii pardis, tähetorn, tahaks mõnikord selgi ööga taevast näha, mis mõjub kuidagi väga rahustavalt ja paneb nagu inimese oma mõtetega uuesti oma paigale. Huvitav on, võiks ju mõelda, et heakene küll, kui te olite 20 aastane mees, et selles vanuses on tähine taevas ja kõik selline romantiline, mis siis sellega seotakse nagu oluline ja tähtis. Aga sageli on nii, et aastad lähevad ja kuidagi me nagu koondame rohkem maadligi ja. Meil ei ole väga paljudel enam tahtmist või, või huvi, et selga sirgu ajada, taevasse vaadatagi. Mul on meeles üks Kirjanduse hommik Ruhnu saarel. Ruhnu saar on ju vana meresõitjatesaar, seal lugesin Me Harloušapi raamatut, mis oli alles ilmunud eestikeelses tõlkes tähtedest ja inimestest hommikul mul siiamaani meelde jäänud kui nagunii üsna asjalik ja kaunis ja omamoodi nii lifti inimeste kombel Assede sisusse vaatav. Sest ana Peeter Rooslaid tegi, kompasid ja kinkis minul omatehtud kompesse. No ja üldse see tähtede vaatamine on ju meremeeste seas olnud paratamatu ja kuna mu isa oli meremees ja minagi pisut aeglane laevus sõitnud, siis on neid tähti vaadata mitte ainult sellepärast, et oma osa selles oma tibatillukest osa tunda selles maailma kõiksuses vaid lihtsalt, et ka Kaalutluse teiselt poolt kuidas öelda filosoofia on liiga ränk sõna, aga pisut mööda ka seal oma väga üürikese elunatukese üle selle paiga üle siin maamunal, mis ise üks tilluke-tilluke täpp, ääretus laotuses. Nii, ja kuivõrd aastavahetus ja teie sünnipäev ongi alati koos käinud siis on ka meie jutuajamised. Nüüd on varemalt üsna mitmedki karat peetud ja säilitama neid helilinte raadio arhiiviski alati just sellise kaalutleva ja analüüsima taustaga olnud, sest ikkagi nii aastavahetusel kui sünnipäeval, vaatab inimene tagasi, vaatab tehtule, vaatab ette. Vot seesama vana laud Ma mäletan, laud minule tundus tohutult kõrge, ma ei tea, kui vanaema siis küll võisin olla, aga ma ei suutnud kuidagimoodi silm üle selle selle laua ääre tõsta. Siis ma mäletan, et niisugust aega, kui ma sain, mõtlesime nüüd lauapraod. Ja toppisin need näppe siia pragude vahele. See on ka veel meeles, kas te siin majas ka oma kirjanikutööd olete teinud? Olen silmas ka kirjutanud ühe raamatu. Nimelt et vaat kui tädile ja ma näitan veel, kus toas ma selle kirjutasin. No vot siinsamas ma kirjutasin oma oma valkude pile. Klaver. Ja kui ma nüüd mõtlen teie seda Saaremaa käiku siis tean teie varasematest ütlemistestki. Kui tähtsaks peate kontakti oma kodupaigaga, oma kodusaarega, selle kohaga, kust pärit olete? Küllap ta nende on, sest juured on ju seal. Need ergad, lapsepõlve mälestused, need mured ja rõõmud. Need on just selleks põhjuseks, mis on pannud sulge haarama. Ja tänagi ühes teises kohas küsiti minu käest, et mida ma arvan kirjaniku sidemest lugejaga kriidid, kala ja üldse kirjaniku osast ühiskonnas, siis ma arvan, et kõik on vähemalt minu puhul juba varajases lapsepõlves determineeritud. Ja sa pead lihtsalt see olema, kes sa oled, sa lihtsalt pead kirjutama. Ja sul ei ole mingit muud teed, et ennast teostada ja väljendada. Ja ja need juured, mis panid, kirjutame, need on ikkagi just Saaremaalt pärit kodukandist. Inimese lapsepõlverõõmud ja mured võivad saada hiljem tema. Teoste allikaks, ilma et tol perioodil, kui need rõõmud ja mured on, et inimene sellest ise mingil kombel kib, teadlik oleks ja minu lapsepõlvekodu oli ka Võiks öelda väga valguse ja varjuderohke. Kodu oli küll kehv, nagu te ise nägite madala laega. Aga selles kodus oli siiski soe ja ja harmooniline perekond, isa ja ema võtsid väga teineteist nagu võib-olla 1000-st abielust. Ja see lapsepõlves janud soojus, see päike. See jäi kuidagimoodi ehk südamesse, kuid teiselt poolt oli ka meie kõlas tohutu mure. Mure oli pidalitõbi ja see külamure ja isegi isiklik hirm pidalitõbe eest, see jäi südamesse. Ja vot mingis tekkiski niisugune siis tugev valguse ja varjude vastuolu hinges. Nii nagu jõel tekib nivoode vahe ja sellest tekib elekter. Ja võib-olla ehk sellest sellest kurbuse ja rõõmu nivoode. Vahest on siis pärit minu kirjanduslike tööde nii pinge. Ma ütleksin kuulajale vahel, et Ado Hint ei taha, et seda saadet võetakse kui juubelisaadet kui 65. sünnipäeva saadet. Kuid nii nagu ta ütles ennist, et tema puhul on kõik determineeritud, siis ei öelnud ta ka ära, et raadio stuudiosse tulla. Sest alati on probleeme südamel, millest tahad rääkida ja seepärast me kasutame ka selle sünnipäeva ära, et rääkida nendest asjadest, mis kirjanikul südamel on. Ja seesama Saaremaa sõitki ei olnud hoopiski mingi juubelisõit sünnipäeval käimine kodusaarel vaid see oli väga asjalik, väga tõsine töö käik kodusaarele. Hommikul vara sai lennukiga sinna mindud, seal toimus täitevkomitee istungjärk. Ma esinesin seal lühikese aruande koma oma tööst sest joonid on pool aastat mööda, kui meid saadikuks valiti. Iga kuu on käinud seal valijaid vastu võtmas ja olen ka juba mitu korda just peamiselt nendel istungjärkudel oma tööst valijatele aru annud. Saaremaal praegu sääraseid muresid, millest oleks minu arust hõlbus üle saada, nii näiteks nagu inimeste mure metssigade pärast. Et seade oli mingi loodusõnnetus? Ei, ei, üleliigne vihmega vahega põud. Ja siin peaks meie metsa ja looduskaitseministeerium lihtsalt hoolt pidama. Et niisugust häda ei ole ja, ja inimene kuulub ju ka ikkagi sellesse looduslikku keskkonda ja kui me kaitseme loodust, siis koos sellega või eelkõige me peame kaitsma ka inimest, aga niiviisi nagu seal välja tuleb, et et need sead kipuvad kujunema inimese vaenlaseks ja me saavutame just vastupidise tulemuse. Üheks suureks mureks on mitte ainult Saaremaal, vaid ka üldse meil Eestis on liigne alkoholi tarvitamine. Ühel eelmisel täitevkomitee istungjärgul, Saaremaa prokurör Niinemaa esitas oma aruande poolteist tundi, kõneles väga tõsist juttu sellest, kui palju viina läbi tekib kahjusid. Paar päeva tagasi ma olin koos doktor Pälluga kes töötab siin psühhoneuroloogia haiglas, aga varem oli kaua aega Saaremaal arstiks. Ta tuletas mulle meelde, et vanas raamatus on öeldud, et vanemate patud nuheldakse laste käte kolmandast ja neljandast põlvest saadik. Aga tol ajal, kui see raamat kirjutati, ei oldud mitte hästi kursis arstiteadusega, aga nüüd on arstid selguse saanud, et viinast tekkinud patud nuheldakse laste kätte kuni 10.-st põlvest saadik. See on, ütleme, debiilsed lapsed ja koolis nendega raskusi. Aga ka muus osas on üks kuritegevuses ja liikluses õnnetusjuhtude arv, aga ka seal selles, kui palju võib-olla tehakse meil praagiust viinaga. Praegu meil Vene teatris käib, käivad siin terase sulatajad näidend sedasama näidet nagu nad ikka Moskvas ja esimest korda ma rõõmustasin tõsiselt, kuidas kirjanikud jälle on haaranud, sule Viina vastusest kusagil pool mujal, nii teravat protesti ma pole näinud terase sulad ja kellel on villand sellest oma sõprade seltsimeeste alati selles õlleputka ja viinaputka taga küüditamisest ja ajaraiskamisest. Võtad traktori ja sõidad terve putka koos pudelitega puruks. Kuigi teda selle eest võib-olla ähvardab karistus. No siis tuli mul meelde meie anade kirjanike Janseni jutt, uus variserid, kõrtsid, teie kartsiga kõla, Kreutzwaldi viinakatk ja mul oli hea meel lihtsalt, et meie kirjanikud on praegus haaranud su, läheb selle vastust ka Vetemaa. Õhtusöök viiele käsitöö, seda sedasama teemat. Ja kadunud, kuivõrd meie jutt on just just vana-aasta õhtu künnisel, kus nii mõneski kodus õlled käärivad ja ma kujutan ette, et ka saare peredes on see nii olnud või siis kuskil peaksid need olema siiski see piirmäär, sest kas me siis saaksime nüüd kõik selle toreda mõnu ära võtta, kui me vana-aasta öösel need kapad kokku lööme ja, ja tõest ühe mehise sõõmu pärast mehist tööaastat ka seda kesvamärjukest kurgus tagalas. Mõeldes niiviisi, et tööd töö ajal aja juttu jutu ajal ja rõõmud koos rõõmsatega, aga lugu on ju selles, et ameeriklased on välja rehkendanud et näiteks iga alkoholi peale kulutatud dollar annab seitse dollarit kahju. Järele mõtlemapanevad asjad ja teame, et Aadu Hint on ennegi nende probleemide juurde tulnud kodanik nüüd kui ülemnõukogu saadik jeks kohtumised rahvaga, need ongi nende murede ja nende probleemide lahendamise taga, samas olevat öelnud mured, rõõmud pari valgusse on see, milles kirjanik saabki oma inspiratsiooni, oma loomepinge. Ja siis ma mõtlen, et lõppeva aasta on teile ka toonud palju meeldivat ja toredat kuigi võib-olla nahka jälle palju niisuguseid askeldamist, kas või tuletame meelde selle Eesti NSV raamatusõprade ühingu loomise, mille juhatuse esimeheks te olete. Nojah, olekski nii hea kui inimesed, kuma pilgud, ütleme pudeli pealt ikka rohkem ja rohkem pärased raamatud väelasest. Raamat on nagu kõige diskreetse sõber inimesele kõige tagasihoidlikum. Alati võid teda võtta tat, ründasin nii nagu muusika meil mõnikord ründab inimest palju seda. Ja eile oli see niisugune asi, et siis lõppeks kella neljast 16-st istuli kokku Saaremaa raamatusõbrad ja valisid oma eestseisuse ja raamatusõprade seltsi või ühingu esimeheks. Olite Saaremaal Juhan Saar. Väga tubli mees ja põline raamatusõber. Ja kõik need inimesed, kes sinna valitsema asunud donna on seda seda väärt ja nad hakkavad päris tõsist tööd tegema Saaremaal. Nonii siin on nüüd pime, Mihkel Aado hindil on pime Kaarel. Kas nende vahel on ka mingit sidet? Laulumeistrid on mõlemad. Ja ja see pime Kaarel Need, kes minu romaanis on, see on ka elusast pääst pime, pime mihkli või laulumeister Mihkli suguvend oli Kotsma külastaks. Kaarli pole, teate seda teema käis korvidega ringi üks väga tasuvaid tasane mees. Vaikselt. Tema rääkis käisega kepiga ja sa tead Oleme saanud hulga juttu sellest, mida te peate korraldama, organiseerima, kus sõna sekka ütlema, kus kaasa aitama. Aga loominguline töö, see nõuab ju ka oma osa. Nojah, täna oligi juttu sellest, et üks Saaremaa kangem mees on kiitnud, et mul on niigi bee kange puuma töö puuma, tähendab talutöö, mul on nii kibe kange puuma, tööd, mitte ei ole aega, rukkisid ära lõigatud ja minuga kipub ta niiviisi ka olema see puuma teha nii kange, et ei ole mahti kirjutada. Kirjutamine nõuab muidugi asja juures olemist, Ena ei taha katkestamist. Aga ma väga palju selle pärast mures ei ole. Sellepärast noh, töö juures on väga pikk valmimisel, näed ja enneaegne sünnitus ei ole ja ja kui ta hiljaks jääb, see on veel halvem. Ja ma kavatsengi minna Jaltas ja seal vähemalt üks kuu aega tõsiselt kirjutada. Nojah, ja sel aastal vähemalt suveks loodan saada valmis oma dokumentaaljutustuse osa mida võiks nimetada oma saareks huma saare pealkirja all. Ma kavatsesin algul anda Taani, aga materjal on nii huvitav. Nii omapärane, et ma arvan, et kasulikum või, või ühiskonnale on kasulikum kui mas-la. Esitan. Asi on aga selles, et sale jutustaja ma püüdsin kinni, sa endaga sõbraks Kanadas lito juba ongi 90 aastane. Aga ta ei taha mingil kombel avaldada oma nime. Ta ise leidis omale ilusa varjunimepaikadele kohtadel, muidugi peale üldtundude leidis tema nime ja elas sel kujul, lubate oma jutustuse avaldada? Oma Saar, on see Saaremaa? Ei, oma saar on, on üks väike saaretena Saaremaa kõrval, kuhu nad pandi elama pärast usuvahetust aastal 1844 45 olid Eestis väga rasked aastad ja paljud inimesed vahetustes usku aga selle karistuseks usku vahetest meetridel mao ära ja anti niisugune peaaegu paljas tühi saar, kui nad väikseid võisid elada. Selles Arbel nad elasid kuni viienda aastani. Aga sealt olid sugu müüdud põgenema. Oma Saar oma tuuline rand, kas te Mark Soosaare Kihnu naist olete näinud? Oleme jäänud ja mulle väga meeldis. Noh, võib-olla seal ta ei olnud niisugust, nii dokumentaalne nagu, nagu mina tunnen, nii dokumentaalne ei saagi olla, aga minule selle soosaare töö meeldis. Ma ei tea, kuidas ta teil hakkas, aga. Ei, ma tahtsingi just mõtteotsad nagu kokku viia, kuidas teie olete oma Saaremaa Saaremaa oma tuulise ranna ja selle rahva küljes kinni olnud ja oma ajaloolise epopöa maalinud, aga et nagu kasvavad peale uued põlvkonnad ja me võime näiteks märgata sedasama armastuse jätkumist? Ja kunstikunsti ausus, näo, kui ma vaatasin seda filmi neljuvate liidus, näidati, mul kippus liigutusepisar silma. Mul on seal tuttavad inimesed nagu Theodor Saar ja, ja teisedki ja väga meeldis. Kas te olete omavahel tuttavad ka ikka veel kõik vä? Kuigi ka lapsest saadik niiviisi. Kui vana sa oled, sa oled just minust umbes üks viis-kuus aastat vanem. Sa oled üle 60 juba 68. Jälle millast tulite siia niukene, tulime, mis me tulime, eile tulime. Öös ööbime, olime, olime linnasetuttava juures. Kuidas selle tuulikuga nüüd on, kas see on niisama vana kui teiegi? Siin olete? 10 aastat vanem 10 aastat vanem, seal täpselt 10 aastat ja töötab tänaseni. Ei midagi. Perenaine tuligi, just parajasti tuulikult. Lõi, mis jahu see on, loomajahu tõid? Millest on meilgi jõulusaia tehtud, vanasti näärisaia? Oli ju veel väga hea, kui tituulingu veel käib, teised tuleb vilets, ikkagi tehti sängi, käit, materjali, nii magus, siia parem permi, praegune valge saia sander vist on üks hea meister küll. Varem tehtud ei saa. Laiba mõtleme, et maale vara küll, ma pole leppinud ennem ära mul pan tulla, aga alles noorematel elavneb, Flandria enam ei piirdu, siis ei ole kusagilt saada. TCP Kalhoosilmadi iga päev vahest angu peaaegu kui vähegi aega. Siin räägiti vanasti niisugust asja, et et kui mehed ei tahtnud minna, rukkisid lõikama, siis siis pandi tuulik käima, olgu küll siin üsna vaikne ilm, aga siis oli ikka ametit tuulikkusest minna põllule rukist lõikama. Eile tegi mulle raskem kui tuulikus olla olnud Sander. Seda see oli küll ükskord. Kas Sandril on aega olnud ka mõnda Aado raamatut lugeda? Metsama pole lugenud? Meie saate lõpus, ma tuleksin tagasi aastavahetuse teema juurde. Kasti tuletaksid meelde, kuidas teie põnnipõlves näärisid, pidasite uut aastat vastu, võtsite vana ära, saatsite? Meil oli see seotud jõulud, hakkasid vähemalt ligemale kuu aega või, või juba enne jõulusid, kui mehed tulite kas siis kraavi hallidena koju suurelt maalt, aga päämiselt ikka ehitustöölistena või meremeestena leidsid oma koduläve jälle üles asest purjelaevadel sõit lõppes tavaliselt jää tulekuga meresse. Enne sõda taheti juba laevad kihelkonna alla panna talvekorterisse. Samuti tulid mehed ära Tallinnast puu töölt. Nad olid kõvasti tööd teinud mitte kaheksa tonni olemas, vaid teinekord 18 tundi, nii et pärast seda tööd siis võeti lõõgastus, aga muidugi kodus tuli ka veel edasi tööd teha. No ja kui siis nüüd aastavahetuse peod tulid, siis oli see väga kollektiivne. Käidi ühest perest teise, aeti too oli muidugi ka õllekapp ringi käimas, noored hullasid põhkudes joaspre stuudio õhud maha, mängiti näärisokk kokku ja söödi seda saia praeguse disaini sule. Tavaline valge ka igapäevatoit, aga siis oli, sai väga suur asi. Söödi veel ahjus küpsetatud liha sinna juurde. Siiakala, mis sekspuuks hoitisest. Nii sügisel püüti siiga hilise ajani, aga enamasti siiga püüti ära müüa. Minagi nüüd, kuna mind võeti nina poolenisti armu ja pärast Saare kaluriliikmeks, siis siis minul on selleks aastavahetuse peoks kodus oma püütud, siis ikka, see on niisugune vana mälestus endisest ajast põhku küll maha ei toaga, vähemalt siig on laua peal. Selle jaoks on mu koguni õlletegemise laul, hakkab pihta, et mitu asja läheb tarvis õlletegemisele. Ja siis tuleb vastus kõigepealt see kallis tervis. Kas sina nüüd tead? Ma ei tea, nüüd olen kuulajale segame, järjekindlust pole, sellel on siis Umale viha ja mis seal ikka veel pidi olema, päris muidu ei saa. Ja puhtalt panid ja mismoodi see mees ise peab selle juures väljanägemine ja ja kuidas ta peab enne seda eranud olema puhast elu. Nii nagu kihnlased enne enne hülgepüügile minekut. Teenus on ju ka niisugune hülgepüügilaul, mis ütleb niiviisi, et kes öösel katsun oma naist, rikun hülgepüssi. Jõuad sa kõike välja mõelda? Ja Aado Hint ei olegi seda masti mees, kes välja mõtleb, nagu te ise ütlete. Sellepärast ei saagi välja mõelda, et elu on alati palju rikkam kui ükski kirjanik suudaks välja mõelda ükski kirjanik või kunstnik loodus. Kasvõi siit sama kandi looduski. Ma ei ole ühtegi nii kaunist pilti näinud, mis oleks nii kaunis kui näiteks kui päike läheb sinna ootama taha looja, ja kui siis tõusevad need kõrged lained, murdlained pisut, seda on nagu maalinud Adamson erit mõned suvised imekaunid pildid. Erik Haamer. Ja nüüd jutt. Sest kala läheb külmaks Head aastavahetust teile ja Õnne sünnipäevaks, aga kõige rohkem jõudu ja aega, aega, et teil oleks võimalus tervest teha. Ja tervist tingimata tarvis, eks ole. No kuulge, nüüd ma peaksin selle peale ütlema seda, mis aastaid tagasi visit teie 60. juubelil öeldi, et mõni mees on sellel ajal juba kutu töid tegema, ka Aadu Hint ei ole seda masti mees. Nonii, aitäh teile.