Tere kõigile kommetele, rituaalidele ja uskumustele pühendatud sarja tänane saade viib meid sellisesse maailma, kus ollakse ühenduses vaimudega ja ikka selleks, et inimeste ravida, talle ennustada või siis lihtsalt mingite asjade arengule soodsat käiku anda. Räägime šamanismis, šamaanidel ning kes nendega kokku on puutunud, ei unusta seda vist iialgi. Stuudios on bioloogia doktor Ringo ringvee ja Haldi Normet-Saarna. Kas te ise olete mõnes romaaniga kohtunud? Teadlikul küll ei ole ühegi traditsionaalse Shomaaniga kohtunud tõenäoliselt nende inimestega, kes ennast Ušamaanideks peavad. Nendega ilmselt on kokkupuuteid olnud, aga maga traditsionaalsete Samaanidega tuleb tunnistada, mitte. Kas sooviksite mõne noh, ma ei tea, Põhja-Siberi põlisrahva esindajast šamaaniiga kokku saada või Põhja-Ameerika mõne šampooniga kohtuda kunagi. Ei oska öelda selleks põhimõtteliselt olema vajadus huvitavate inimestega on alati huvitav kokku saada. Aga kui nüüd mõelda selle peale, et kas šamaaniga tahta kokku saada ja siis ma arvan, et selleks peab siiski olema mingisugune põhjus või, või mingi sisemine vajadus. Aga kui sellist ei tunne, siis tore on, kui kohtub, aga kui ei kohtu, ei ole ka ilmselt midagi katki. Mis on siis šamanism ja kes on šamaanid ja mida šamaanid teevad? Šamanismi puhul ilmselt tuleb öelda, et tegemist on ühe väga arhailise religiooni vormiga, mõnikord on öeldud, et see on üldse üks kõige muistsem religioon, mis tänasesse päeva on edasi kandunud. Ja šamanismi puhul kindlasti on oluline see nõndanimetatud hingestatud maailmapilt, et me elame maailmas, kus kõik on elav, mis on täidetud erinevatest vaimudest või haldjatest. Ja samamoodi siis usk sellesse, et nende vaimudega, nende erinevate maailmadega, mis meie kõrval eksisteerivad, on võimalik suhelda ja et sellest suhtlemisest kasvab siis ka mingit kasu sellele kogukonnale, kelle esindaja siis nende maailmadega suhtleb. Mõnikord on öeldud, et šamanism, et see on kultuuriinstitutsioon. Mõnikord on öeldud, et ta on selline usuline kontekst, milles konid liiguvad, jääks ta, tõenäoliselt, on kõik, et et kuna see on seotud sellise traditsionaalse maailmapildiga arusaamaga just nimelt sellest hingestatud maailmast siis see on see tõelus, milles elatakse. Ja šamaan on siis inimene, kes nende erinevate maailmade vahel liigub, olgu need siis ülailmad või olgu need all ilmad kellel on need erilised võimed, kes on selleks kutsutud, kes on selleks saanud, et siis vastava ettevalmistuse ja piss selliste traditsionaalsete šamanismivormide juures kindlasti oluline on, on see kogukonna heaks tegutsemine, et see ei ole mitte, et lihtsalt, et kellelgi on huvitav kusagil teispoolsuses ringi liikuda ja vaadata, mis seal on, vaid et, et see on rakendatud nii-öelda kogukonna heaolu, vankreid. Ilmselt seda, kuidas šamaanid parasjagu tegevuses on, neid variante on vist sadu, kui mitte tuhandeid, aga kirjeldaks natukene. Kuidas siis näeb välja, kui sa nüüd kohatult ei kõla, üks šamaaniseanss? Tõenäoliselt see ei kõla kohatult sellepärast, et nii seda mõnikord nimetatakse šamaani seanssideks. Ja see on üks valdkond, mida on väga ohtralt uuritud, muuhulgas ka Eesti uurijad on, on sellega tegelenud etnograafid, etoloogid ja, ja seda on ka filmitud. Näiteks Lennart Meri film šamaan on üks hea näide sellest, kuidas sellist sotsialistlikku rituaali on filmilindile jäädvustatud mis seal on oluliseks kogu šamanismi juures. Tegelikult on üks oluline asi, see teisenenud teadvusseisund või rituaalne teadvusseisund, milles inimene, šamaan on suuteline nende teiste maailmadega suhtlema ja sinna juurde või kuidas seda teadvusseisundeid kasutatakse, selleks on siis võib-olla kõige tuntum. Tõenäoliselt on trumm. Räägitakse šamaani trummist, millega siis oma teadvust muudetakse, aga olema tingimata trumm, et osad põhjarahvaste juures võib selleks olla parmupill või mõni muu selline rütmipill. Tegelikult see võib-olla ongi see kõige olulisem. Et selle rütmiga mõjutatakse aju võnkeid, ajulaineid. No kirjeldatud on ka, et tegu on uimastavate ainetega Ja mõnikord on tegemist kuivastavate ainetega, ka siin on see üks oluline moment, et see väga palju sõltub öelda keskkonnast, kus kohas need šamaanid elavad. Et kui seal uimastavaid aineid ei ole, olgu need siis seened või mingid muud taimed siis neid lihtsalt ei ole võimalik kasutada, et see on üks selline täiesti silmatorkav suundumus, et seal, kus on jah, seal neid kasutatakse seal, kus ei ole, seal ei kasutata. Ja šamaaniuurijat üleüldiselt on üsna ühel meelel olnud ka selles, et, et nii-öelda tugevad šamaanid tegelikult mingisuguseid selliseid psühhotroopseid aineid ei vajagi oma teadvuse muutmiseks või teadvuse teisendamiseks. Et seal tõepoolest piisab, olgu see siis trummist või mõnest muust pillist, mis siis selle esile kutsub. Kui me räägime rituaalist, siis selle juures on kindlasti oluline kõigepealt see, mis muredega šamaani juurde tullakse, tähendab, et selleks peab olema mingisugune küsimus või probleemiasetus inimese jaoks, olgu see siis haigus või puudutagu sisse tulevikku, et kuhu minna, mida teha näiteks kui tegu on haigusega, kui on haigusega, siis šamaan trummi puhul Stad teisendab oma teadvust ja siis ta hakkab liikuma nendes teistes maailmades leidma teisest maailmast nii-öelda vastus sellele haigusele nii-öelda vaimude maailmast. Kuidas see välja näeb, see on, kui me räägime vaimumaailmast, siis vaimusta seal liigub füüsiliselt. See on jällegi väga erinev, sellepärast et kui me vaatame materjale, mis puudutavad näiteks põhjarahvaid siis on sageli trummimäng, see on laulmine, sellepärast et see ohkas küsimuse laulmine, rääkimine sellest, kus ma reisin, mida ma seal näen, kelle poole ma pöördun või siis teistel puhkudel, kui seal näiteks korea šamanismi puhul on NUT selleks lihtsalt šamaanid hakkavad nutma. Ja selle nutu käigus nad saavad siis ka vastused, mida nad inimestele ütlevad. Et kui inimene on ekstaasis. See ongi, et seda on väga keeruline kirjeldada, kui räägime ekstaasis inimesest, et ta võib käituda ettearvamatult, teinekord aga selle traditsiooni jooksta käitub nii-öelda normaalselt, nii nagu see on eeldatud. Ja samas on Samaanil see alter ego ehk teine mina, mis jälgib, et ta päris nagu öeldakse, lendu ei tõuseks või. Jah, tegemist on nii-öelda eesmärgipärase tegevusega, et kui seda vaadata, olgu see siis filmilindilt või, või noh, tänapäeval Youtube'ist, eks ole, on see ilmselt see kõige lihtsam siis see on laulmine öelda enesetransiseisundisse viimine sellest teises teisenenud teadvusseisundis viibimine ettidega, see ei pruugi sageli ka väljenduda milleski erakordses, inimene on nagu inimene ikka. Kui ta midagi keskendunult teeb, siis ta on teistsuguses ajas öelda teistsuguses olukorras. Väga paljud haigused, näiteks kui me vaatame nii-öelda traditsionaalse, et maailma, et nad ei ole põhjustatud sellest, et me oleme külmetanud või et me oleme midagi valesti näiteks vaid et tegemist on nii-öelda välispidiste jõududega, mis inimesi mõjutavad ja et neid välispidiseid, jõudusid, olgu need siis noh, nii-öelda kurivaimud, kes inimest kiusama tulevad, et neid on võimalik likvideerida, et seda olukorda on võimalik likvideerida, vigasid, mida inimene on teinud on võimalik heastada, et haigus võib-olla ka pohh mingisuguse eksimuse tagajärg. Tänapäeva lääne meditsiinis me ju räägime ka psühhosomaatiliste haigustest trump, vaid need haigused, mida me oleme harjunud arvama, et nendel on mingisugune füüsiline põhjus, see põhjus võib olla hoopiski psühholoogiline. Ja selles suhtes šamaani puhul me võime rääkida, et tal on väga palju funktsioone ühiskonnas, et ühest küljest peab kindlasti tundma traditsiooni, olgu see siis laulude traditsioon, müütide traditsioon. Lisaks sellele Ta on ravitseja, eks ole, kes inimesi tervendab või, või haiguse põhjustajaid ära võtab, aga ta on ka ennustaja selles mõttes, et kuhu, kuhu on põhjust minna kalastama või küttima. Milline tuleb järgmine talv, kes ellu jääb, kes ellu ei jää, et ta on selles suhtes nagu multifunktsionaalne isik ohvri talitustel, kui Haldetele ohvreid tuuakse, ta on selleks, kes seda juhib pärimuse kandja traditsiooni kandja. Ta on see spetsialist, kes suhtleb selle maailmaga, millega võib-olla igav. Ei, ei suhtle alguses natuke puudutasite, seda aga tuleks veel korraks tagasi sellise väikese teema juurde, et kuidas ikkagi romaaniks saadakse, et kas see on selline dünastia asi, et pisikese lapse puhul on näiteks juba ette teada, et, et noh, kas just saab, aga temal on olemas kõik eeldused, et saada ka tulevikus šamooniksetan vastavast perekonnast pärit või kuidas, kuidas need asjad käivad? Kindlasti on perekondlik traditsioon oluline ja see on oluline juba mitmes mõttes, esiteks selle nii-öelda maailmapildi alalhoidmise seisukohast, et millises maailmas see laps üles kasvab, et kas need asjad on võimalikud, samad suhtlused teiste teiste maailmadega, et kas see on nii-öelda see võib-olla kõlab väga tehnilis-teaduslikult, aga kas on kultuuriliselt see keskkond, milles ta millest üles kasvab ja tihtipeale need on perekonnad või suguvõsad, kus Pisad pojad, pojapojad on kõik šamaanid olnud. Aga mis selle traditsiooni juures kindlasti on, oluline on see kutsumine, et inimene ise, kui ta otsustab, et mida ma teen peale keskkooli A mina hakkan mainiks, et see päris selliselt ei toimi. Et selleks peab siiski olema, räägitakse kaitsevaimudest, kes siis tulevad ja inimest kutsuvad. Ja sellise religioosse kutse puhul seda võib kohata tegelikult väga paljudes erinevates religioonides. Kui mingi kõrgem jõud inimest kutsub siis väga keeruline sellele nii-öelda vastu seista, et sellele järgnevad inimesele igasugused hädad. Sellest võib-olla kõige tuntum näide, mis puudutab põhjarahvaid, pärineb selliselt autorilt nagu Prokofjevi, kes on kirjeldanud seda, kuidas oli üks šamaanidünastiast pärit mees Nikolai Aabitšev ja tema oli ka võiks öelda, haritud kaasaegne inimene kes sai kõrghariduse, rahvuselt oli ta kupp ja kes leidis, et temast šamaani saama ei peaks, et see on selline igand, ajalooline igand ja tema rahvus on ka jõudnud nii-öelda sellest tasandist üle. Ja otsustas jah, et tema šamaani saa. Muu hulgas oli ta üks sel Cupi keele grammatika koostajatest ja nii edasi, et selles suhtes nagu haritud inimene ülikoolis käinud inimene aga paraku vaimud kutsusid teda. Ja tema jaoks me võimegi rääkida nii nagu vaimust vaevatud inimene temast saigi vaimust vaevatud inimene ja mitte ainult siis vaimses mõttes, vaid ka füüsilises mõttes sai endale see on neurodermatiit, nimetatakse haigust ekseem, ravimatu ekseem niimoodi, et väidetakse, et oma elu lõpuperioodi veetis ta soosaarel, kus ta siis toitis oma esivanemate kujukesi, et see oli ainus viis, kuidas ta oma haigusele leevendust sai. Ja ta nagu sellises kultuurilises või religioosses kontekstis, kus peab, see on võimalik. See, et vaimud võtavad ühendust, et nad kutsuvad, et nende kutsele tuleb vastata siis, kui seda eirata, siis selle tagajärjed on inimese jaoks sageli maagilised. Miks nad nii on? See on ilmselt see koht, kus tuleb käsi laiutada, kas vaimud, nagu tõepoolest selliselt tegutsevad või tegemist on inimese psühhosomaatiliste haigustega, aga see on see, mis, mis osaks saab agar šamaniks loomise juures ükskõik millises traditsioonis tõepoolest, et olgu see siis Põhja-Siberis, Põhja-Ameerikas või kus mujal on see šamaanihaigus, tähendab, seda peetakse väga oluliseks nähtuseks kogu šamanismi juures, et see aeg, kui inimene õpib nii-öelda selle vaimude maailmaga või haldjate maailmaga suhtlema. Ja kui vaadata kirjeldusi, mis kirjeldavad šamaanihaigust, siis see on seotud väga sageli väga võiks öelda, väga tugevate kogemustega, et inimesed näevad nägemusi sellest, kuidas neid lahti lõigutakse, kuidas neid uuesti kokku pannakse. Ja selle haiguse käigus võib ka öelda, et nad on ütleme, sotsiaalselt kindlasti suutmatud, nii-öelda tegutsema, Nad on jõuetud või, või väetid, et nende eest tuleb hoolt kanda. Ja see on see aeg, kus siis nendele antakse suur osa sellest, mida neil sellel tulevasel eludel tarvis on. Milliseid homme neil on tarvis, milliseid pille neile on tarvis, millised nende riided peavad olema, millised on nende abivaimud, kes neid siis aitama hakkavad ja nii edasi ja nii edasi, et läbi sellise proovilepaneku mingis mõttes seda šamaani siis kujundatakse Need vaimud kujundavad tema. Nii et üldistavalt võib öelda, et väga oluline eeldus romaaniks saamisel on see, et inimesel on olnud väga karmid läbielamised nii võib-olla psüühilist kui ka kindlasti füüsilist laadi, tal on olnud mingid haigused, ütleme, mingid kannatused. Jah, tähendab traditsiooniliselt, see on selle juurde käinud, et see on ka ilmselt see, kuidas nii-öelda need inimesed, kes tõepoolest sellele pühenduvad, nendest inimestest eraldada, kes võib-olla sellele ametile või kutsele selliselt ei pühenduks. Aga et see on osa sellest protsessist, kuidas omanik saadakse, me ei saa öelda, et seda, et tingimata nüüd, kui inimene mingisuguse haiguse läbi põeb, et siis saab temast šamaan, aga kui need vaimud tema kutsuvad, siis saavad talle osaks katsumused. Täna räägime šamanismis diašamaan idest, stuudios on bioloogia, doktor Ringo ringrajal. Kuidas teha vahet tõelistel ja vale šamaanidel sest ka neid viimaseid on ilmselt siin maamunal küll ja veel. Neid on siin maamunal täid, vale, samane küll ja veel ja see puudutab tegelikult suures osas nii-öelda Venemaailma, kuhu see traditsioon on jõudnud ja, ja oma sellises traditsioonilises kontekstist välja pole jõudnud. Aga kõige lihtsam viis kuidas saada aru, kas tegemist on õige või vale šamaanid on see, et kas tema tegevused toimivad või ei toimi. Et kui šamaan sind ravib ja sa terveks ei saa kellega siis tegemist on, kui ta ennustab, et me peaksime minema sinna tegema seda, aga tulemust ei ole. Et selles suhtes võib öelda, et nii nagu kuidas teha vahet pärihhomaanil ja, ja mitte pärissomaanil või vale šamaani son ilmselt samamoodi nagu teha vahet arstil ja valearstil ühe lihtsalt on nii-öelda tulemus ja teisel puhul ei ole tulemust. Missis tõukab inimeste hakkama vale Shomaaniks, et raha nad väidetavalt ju ei võta oma abistamise eest või, või kuidas? Ma arvan, et see vale šamaanide probleem on suures osas siiski läänemaailma probleem, tähendab, koos me räägime sellisest shamonismist, mis mingis mõttes võib öelda, et on osa ärist ärilisest tegevusest siiski siiski sellepärast, et kui ka seda kohta ja teine asi, mida põlisrahvaste seas püks vabadži naine kunagi ütles, et et nendel on nii-öelda must nimekiri inimestest, kes väidavad, et nad on šamaanid ja nemad teavad, et nad ei ole, neil, puudub see kogukonna toetus, et see on samuti üks oluline asi kogukonna jaoks oluline et tegemist ei ole nii-öelda oma lõbuks teistes maailmades ringi liikujaga, vaid see on see, et ta teeb seda oma kogukonna heaks. Ja kui seda kogukonda ei ole, kes kindlasti on samal ajal just nimelt selleks kontrollmehhanismiks. Et kas nendel tegevustel on nagu reaalne tulemus või ei ole, kas need otsused, mida šamaan näiteks, mida edaspidi teha, kuhu minna, mida teha. Ja kui šamaani nõuanded on sellised, et sellest nagu midagi head ei sünni, siis ilmselt tuleb kätte nakkusele šamaani juurde enam ei minda, kaotavad oma töö. Siin kõlas mõiste neošamanism, mis on neošamanism ja kas me seome seda siis ainult vale šamaanidega või, või mis ta ikkagi õigupoolest on? Neošamanism šamanism, see on üks sellistest nähtustest, mis sündis 1960.-te aastate lõpul seitsmekümnendatel aastatel Lääne kultuuriruumis koos tollase, mida me võime nimetada selleks kultuurirevolutsiooniks. Ja nii kummaline, kui see ei ole selle traditsiooni juures või selle uusšamanismi rajamise juures on mänginud olulist rolli püks antropoloogia, professor Maikel, haarne, kes oli aastakümneid tunnustatud šamanismiuurija Lõuna-Ameerikas ja muuhulgas ilmselt ka aktiivne aja Faskaa tarbija ja siis ühel hetkel ta avastas, et see on midagi taolist, see šamanism on midagi sellist, mis ei ole kasuks mitte ainult nii-öelda džunglis elavatele inimestele või traditsionaalse eluviis elavatele inimestele vaideid, seda saab kasutada ka linna kontekstis nii-öelda kaasaegses lääne kontekstis. Et inimesed võivad leida lahendusi probleemidele tarvitades siis selleks kas vastavaid aineid või vastavaid tehnikaid, et seesama trummimäng või mõned muud taolised pillid, mida mängitakse ja lahendada siis oma igapäevaseid või psüühilisi psühhosomaatilisi probleeme. Ja võttes arvesse nagu tollast kultuurikonteksti läänemaailmas siis muutus populaarseks, see oli üks sellistest alternatiividest. Olgu see siis ravimeetod või vaimse tee meetod ka tänapäeval ma julgeks öelda, et see on üks osa sellest, mida me nimetame uus vaimsuseks või New Eichiks. Ja noh, see on juba selline väga lai ja mingis mõttes ka hägus teema, et seal tekivad needsamad küsimused. Kes on see kogukond, kelle nimel seda tehakse, kelle nimel ritud rituaale läbi viiakse? Kui palju see kogukond nagu reaalselt nii-öelda kontrollib või jälgib seda, mis toimub ja nii edasi, et seal tulevad nagu hoopis teistsugused probleemid? Kas tänapäeva maailmapingete puhul on, ütleme, kuskilt pidi täheldatud ka šamanismi populaarsuse hüppelist tõusu, näiteks? Seda on keeruline öelda, kas ta on hüppeliselt tõusnud, aga tõepoolest, et kui me vaatame praegu sellist lääne kultuuriruumi, siis alates 70.-test aastatest on olnud osa sellest alternatiiv vaimsusest. Ja Pahv loomulikult teatud perioodidel mingitel põhjustel ta on popp, klaarsem, teatud šamanismi vormid on populaarsemad eesti kultuurikontekstis, kui me räägime šamanismi-ist, sageli öeldakse, et eestlased on samamoodi vana šamaanirahvas ja see, keda me nimetame nõiaks või keda Eestis on nimetatud nõiaks. Ta on see kohalik kohalik šamaan. Et et Eestis tõenäoliselt kui me vaatame, siis me räägime sellisest šamanismi populaarsuse kasvust, jah, tõepoolest ütleme siin kuskil 90.-test aastatest kui see muutus populaarseks, kui see sai nii-öelda laiemat kandepinda. Aga siin on jällegi see, et siin tuleb kogu see üleüldine vaimne kontekst mängu, et mis asjad alates 90.-test aastatest populaarseks said. Šamanism on kindlasti üks nendest. Aga siin on see teatud vahe selle kaasaegse linna šamanismi või uusšamanismi ja nende traditsionaalsete šamanismivormide vahel, et siin tuleb siiski seda meeles pidada, et üks on seotud suuresti selle traditsiooniga Reaalse kultuurikontekstiga, see, mis on nende inimeste eluks olnud läbi noh, me võime rääkida tegelikult läbi aastatuhandete ja teine on see, ollakse avastatud, midagi uut, millel nähakse küll seda tuhandete aastate pikkust traditsiooni, aga tegelikult ei olda selle osa ka sellisel moel nagu see laps, kes on kasvanud selles kultuurikontekstis. Ilmselt siberis on samane ikka tõepoolest palju, aga kus siis veel? Jah, Siber on kindlasti üks sellistest piirkondadest ja selle puhul, olgu see siis Michali hoppal või, või varasem uurija, Mihhaili ader, Nad räägivad praegu klassikalises šamanismi, sest et see on just nimelt see reaalne šamanism, aga šamanismi tõepoolest, et teda võib kohata, aga kui me räägime siin suude šamaan test šamaanirahvastest, saanidest sel kuppidest või teistest, siis me võime kohata seda Põhja-Ameerikas, aga me võime kohata sellist analoogset vastust ka näiteks koreas. Kus teid ekstaasi tehnikad on soome uurija siig alaks on öelnud, et tegemist on nii-öelda vussi, ekstaasi tehnikaga, et tegemist on teatud tehnika, kuidas saavutada teisenenud teadvusseisund seisund, milles siis suheldakse nende teiste maailmadega et seal tõepoolest selleks teisendatud teadvusseisundi saamiseks on mutt. Nii kummaline kui see ei ole nii-öelda ohjelda ohjeldamatu nutmine Lõuna-Ameerikas Me võime seda kohata, kus seal jällegi vaadates nii-öelda looduse poole Bon loodus rikkalikult kõikvõimalikke taimi kasvatanud, nüüd vale öelda, aga, aga aga on käepärast. Me võime kohata seda mingis mõttes Aafrikas. Et, et see on selles suhtes nagu globaalne nähtus. Aga kui seda püüda, nagu piiritleda, siis nii-öelda klassikaline šamanism on see, mis on Põhja-Euraasias seal, kus on talvel pime ja päeval valge, kus on karmid pelu tingimused ja nii edasi või lappima. No mis on teine selline tuntud lapi nõiad, kes olid lapi nõiad, kes nad muud olid kui need, keda me tänapäeval šamaanideks nimetame. Või vaadates veel soome-ugri traditsiooni, noh, on ka väinamise puhul öeldud soome traditsioonist tegemist on Soomes romaaniga. Et need on sellised nii-öelda ühiskonnas või kogukonnas silmatorkavad inimesed ja mis nende traditsionaalsete piirkondadega, olgu see siis Põhja-Ameerikas või olgu see Põhja-Euraasias olgu see siis Venemaal või olgu see Skandinaavias, see on üks tähelepanu väärne nähtus on olnud see, et šamanismi vastu võideldud Nende šamanismi nähtud millegi sellisena, mille vastu tuleb võidelda. See on ohtlik või selline kõhedust tekitav. Seda on tõenäoliselt kõhedust tekitav nähtus ja, ja pakse sama tegemist on hullusega ta midagi sellist, millest tuleks vabaneda ka kellega suheldakse, suheldakse kui mõelda nüüd nii-öelda ruumilist kultuuriliselt, nad suhtlevad kuradiga, eks ole, ja siis kristlikud misjonärid on leidnud, et noh, selle vastu tuleb võidelda. Samamoodi, olgu neid nõukogude või Ameerika Ühendriikide võimud, see on osa sellest iseolemisest seal osa sellest identiteedist, et see tuleks kaotada, et see on midagi sellist, mis, mis ei ole aktsepteeritav nii-öelda sageli kaasaegsete normide järele. Ja tulles kaugetest kantidest korraks veel meie oma koduse Eesti juurde tagasi, siis muidugi meil ei ole sellist tuhandete ja tuhandete aastate pikkust traditsiooni, millele toetuda, et meil on ta suhteliselt uue nähtus, aga millised siis on ikkagi Eestimaa šamaanid ja kuidas neid siis paigutada selle maailma traditsioonilise Shomaansuse taustal? Suur osa nendest romaanidest, kes Eestis tegutsevad, neid võib nimetada nendeks uus, sama näiteks, et ta on osa sellest globaalsest vaimsus liikumisest ja muistsete traditsioonide taasavastamisest ja nii edasi. Aga mõeldes sellele, et shamonistliku traditsiooni juures on see ravitsemise komponent olnud alati oluliseks, siis tõenäoliselt vaadates Eesti kasvõi ütleme siis viimaste aastakümnete traditsioone viimase viimaste aastakümnete traditsioone, ravitsejad, kelle juures ollakse käidud, et need inimesed, kelle juures on käinud oluliselt poliitika, kultuuri, aga ka tavalised inimesed see on ilmselt üks nendest jäänukitest ja, ja Eesti nii-öelda usuliste ajalugu vaadates parasem liikumineks olid taevakäijad, et selle puhul on samamoodi arvata täitsa sellistest šamanismi jäänukitest, et inimesed sattusid ekstaasi seisundisse ja käisid teiste silmades. Et see on oh midagi eestlastele iseloomuliku suur osa siiski selles tänases šamanismis, mida võib kohata kõikvõimalikel kuulutustulpadele ja nii edasi, kuidas saada päevaga šamaaniks? See kuulub juba tegelikult nii-öelda teise kultuuriruumi, mitte enam eesti kultuuriruumi, kui šamaan meile tänaval vastu tuleb, kas tunneme ta ära? Võimalik, et tunneme mille järgi selle järgi, kes ta on. Nii nagu me mõningaid inimesi millegi järgi ära tunnen. Noaga mõni konkreetne tähiseikuskilt ma lugesin, et silmad pidid särama eriliselt. No see ongi see, mille millegi järgi me tunneme ära, kas nad on silmad, mis eriliselt säravad või, või see on see, et see inimene mõjub millegiga. Tähendab, see on tihtipeale see, mida ei ole võimalik seletada, mis asi see on. Mõni inimene kõlab veenvalt, teine ei kõla, mõni inimene mõjub veenvalt, teine ei mõju ja kui tema poole pöörduda küsimustega ja ta vastused annab, siis vastused toimivad siis nii, see on, näiteid, meie kutsuksime siin nüüd üles tänaval möödujaid tülitama, aga no see vist ei ole siiski päris põhjendatud, et, et nii nagu varsti juurde me ei lähe ju piga nii-öelda tühja asja pärast, vaid vaid inimene valmistub arsti juurde minekuks samamoodi ta püüab aru saada, et mis tal viga on ja miks ta viga on ja ja eks seesama asi shamaani puhul. Et mitte mitte see, kuule, räägi mulle midagi tulevikust, vaid need on need konkreetsed asjad, millega sinna minna. Ja millele vastust saada. Et me tihtipeale võib-olla mõtlema, et, et need on seotud tervise või tulevikuga. Aga need on tõepoolest ka sellised noh, inimeste eluolu puudutavad küsimused. Et võib-olla oleks õige öelda ka seda, et šamaan on mingis mõttes nagu konsul, ainult et kelle juurde minna küsima ja kes omakorda küsib nii-öelda kõrgematelt vägedelt, et mis see õige toimimisviis siis on ja siis annab seda inimesele teada. Ja kui inimene on saanud sellise kindlustunde, siis see kindlasti mõjutab ka tema nii-öelda motivatsiooni, et see, mida ta teeb, ei ole mitte lihtsalt tema uitmõte, vaid et sellel on nii-öelda taga see pautoriteet, et ta teeb seda sellepärast, et ka teised on selle heaks kiitnud nii-öelda kõrgemad väed. Selline oli tänane saares omanismist ja Shomaanidest. Stuudios olid Ringo ringraja Haldi Normet-Saarna helirežissöör oli Viivika Ludvig. Uus saade nädala pärast kuulmiseni.