Mall. Rahvaste muusikat kodust kaugemalt. Tere õhtust, head raadiokuulajad. Meil on võimalus kuulata ja rahvastepalli nimelise saatesarja esimest saadet. Ja meil on stuudios täna produtsent Kätlin Maasik. Mina olen saatejuht Ando Kiviberg. Ma väga loodan, et iga neljapäev sel samal ajal me raadioeetri vahendusel teiega kohtume ja mul on võimalus jagada teile väga toredat muusikat mitmelt poolt maailmast. Aga mis võiks olla parem, kui panna selle saatesarja alustuseks käima? Legendaarselt ansamblilt kollaaž ja siit ta tuleb. Emajõe vee. Ja õuna, alli, salle ja. Kes õuna sündi läks? Läks. Õuna. Seeri kere ja tiivakirja e-kirja teel. Ja linnulend läks lennu. Läks. Läks läks. Läks. Et saada? Aru ta. Ta avaneb toores. Ta. Kaksi. Poole puuda kolmaTaagi poole tuura. Ai, see reedeeaa valmis, ei saa see agaa ta voore mu lava taga. Vaipa ajad. Reaalkooli. Nii laulis meile võrratu Kollaaž legendaarse Raivo Dixoni poolt asutatud ansambel mis töötles siis eesti rahvalaule valdavalt vanemate regi värsilist, aga ka uuemat ja selle ansambli ristiemaks võib rahumeeli lugeda Eesti džässi ema, kui nii sobib öelda Anne Ermi, kes ansamblile nime pani. Jaagulaarse hakkas tegutsema 1966. aastal. Ning koosnes Tallinna konservatooriumi üliõpilastest. Siit on nüüd paras edasi minna, küll on mõnus, kui sa saad saadet teha niimoodi, et sa lased seda muusikat, mis mulle endale tohutult meeldib. Järgmiseks astub meie ette rootsi point. Nii mängis meile ruut Rootsimaalt selle loo kirjutanud Madseedeen üsna noores põlves matse teen rootsi viiuldaja ja kunagise siis sellise uue laine pärimusmuusika uue laine, üks algatajatest seitsmekümnendatel aastatel Rootsi kuningriigis, aga nimeline trio on võtnud endale siis selliseks ülesandeks muistset tantsumuusikat, et uues kuues pakkuda ja võiva noorte tantsuhuviliste verd vemmeldama ajada erinevates rootsima tantsusaalides. Aga meil on paras aeg siit edasi liikuda ja tunduvalt lõuna poole, kui seda rootsi on. Siin siirduksime, õigesid Zimbabwes ja laulma tulevad mustad mehed kes nimetavad ennast pläkum, fo lossi ja lugu on ingliskeelne, kannab nime samme taim. Ja küll on hea sellise sombuse ilmaga meenutada või igatseda sooja päikese järele. Ja. Blu. Nõnda laulsid bläkk ufo lossi poisid Zimbabwes seda laulukultuuri kutsutakse isikata Miia ja ta on Lõuna-Aafrikas hästi levinud nähtus. Iseloomustab pehme, selline mahe, madalas registris kõlav harmoonia ja laulu saata koreograafia, sest lauljad sageli armastavad ka laulu saatel ise tantsu lüüa. Ja seda on muhe vaadata küll. Nüüd on paras aeg jälle korraks Eestisse koju tagasi tulla. Ja üles astub ansambel, kes sellel aastal etnokulpidest auhinnatseremoonial tegi, võiks öelda puhta töö. Selleks on ansambel paabel ja kuulame nende kosjalaulu. Kõik suured asjad korda, teadsin nüüd kõik luureinfot. Korda, teadsin puude, polnud iidolid. Need olid kõiki, leidsin kapist kiinen veetud tõkad. Ainus liideka ja tuulevett, mina püüdsin et ei juhtuks kange wet, mina. Juhtuks langeb. Panin piibu näkku ja saani ette kõrri. Voodilinaga olekuna täku. Ülaossa. Alla. Rannamaa rida akna alla viidi. Ja. Ja. Terve. Kampa. Rohkem aega viita, võtan ennast iialgi. Mis nüüd rohkem aega. Ta täialgi ta anna mulle oma riimul, on uurija, vihmavari, on mul oma Riivuljon, uurija, vihma avarii taskus, kannan suured saajad kaukas kahekordsed maarjataskus, kan, suured saajad kaukas ka kortse. Mis nüüd rohkem aega? Vaeva. Kiida, anna mulle oma avarii ja vihmavari, anna mulle. Vihma avarii taskus, kanda saajate hulgas ka kortse. Parte. Sõltuaari. Haigina vinni aega kinni häiri näos oli nii kaua aega kaelast kinni. Igal aastal sügisel nii oktoobri lõpu paiku peetakse Euroopas mõnes linnas. Maailma muusika, pärimusmuusika juurte, etnomuusika, kõikvõimalikud laadi siis sellise muusikalise eripäraga, kultuurilise eripäraga muusika kõige tähtsamat sündmust aastas, selleks on muusikakonverents nimega Womeks mis sel aastal toimus Thessaloniki linnas Kreekas seitsmeteistkümnendast 21. oktoobrini. Ja sellel konverentsil on tavaks anda välja maailma muusika, artisti auhinda igal aastal ja, ja sel aastal käesoleval aastal siis loomulikult väga paljude väga andekate ja teinekate artistide hulgast osutuks pärjatuks ansambel värtina Soomest, mis on igati tore ja vahva kindlasti ka paljudele värtina fännidele Eestis kuulda. Värtina on ju nimelt korduvalt ja korduvalt meil siin käinud mitmel festivalil üles astunud nii Viljandis kui Käsmus ja ühel korral isegi välisministeeriumi kuulsal legendaarsel katusekontserdil rahvast hullutanud ja siinkohal ongi paras värtinat õnnitleda ja ühtlasi pakkuda aga rahvastepalli saate kuulajatele minu arvates nende läbi aegade ühte kõige paremat lugu kuulata kus nende naisPärevokaalsed võimed eriti kuidagi hinge puudutavalt esile tulevad ja ja laseme nad siit siis k kõlama. Nõnda värtina on meil muidugi nagu öeldakse juba kuulsust kogunud aastakümne veel öelda, sest 2013. aastal tähistab see punt oma kolmekümnendat sünnipäeva ja värtina on jõudnud oma tegemistes korduvalt ka üle ookeani osalenud. Koguni. Sõrmuste isanda nimelise muusikali muusika kujundamises nii et igatpidi mitmel rindel tegutseda, suutev point, aga läheme siit nüüd sinna Saaremaale, kuhu me oma jutuga juba jõudsime ja on hea meel vahepeal tervitada siis vikerraadio verivärske kolleegi poolt juba vana olijat ja ainsat suurt kantrisõpra. Teil hakkab mängima ja laulma ansambel nimega Woodhouse pakid, poiss, keda sai sel aastal ka Viljandis kuulda ja näha ja kes tõesti igal moel publikut ka hullutas. Ja nende lugu kõlab pealkirja jookse Ps, jookse grantšael Rann. Jerruu tahaks siia otsa karjatada, nii laulis meile Woods saue pakid pois portlandist Oregonist ja ja nüüd, kui me otsaga nii kaugele on jõudnud, siis tekib kahtlemata koduigatsus. Ja mõeldes Nende inimeste peale, kes viimase paarikümne aasta jooksul on Eesti pärimusmuusika arengusse kõvasti panustanud, siis siinkohal tahaks tervitada armast kursusevenda Raivo sildajat ja tema võluvat prouad Kristad kes on kokku pannud kunagi ansambli nimega Virbel. Ja Virbel, laulab meile tänase päeva puhul, kus on põhjust rõõmustada Eesti meremehe pantvangist vabastamise üle, laulab ühe loo, mille pealkiri on siidilipp ja hõbepurjed ja meremehe olevat tõesti väga ettearvamatu, võib kohata mida vaid oma laiedel veteväljadel. Siit tuleb lugu Virblilt. Siidilipp ja hõbepurjed. Juurde jõudis noor jää. Nii laulis meile ansambel virvel omal ajal koosseisus meelika Hainsalu, Krista sildaja, Elo Kalda ja Kristjan priks. Ja nii hapra ja, ja võluva loo juurest. Mis selle küll, kuidas öelda, vähem tuntud lugu, vähem tuntud variante. Armastatud rahvalaulust, siidilipp ja hõbepurjed. On paras minna natukene jälle kodust kaugemale. Mul on siin teile pakkuda Ungari maa mustlaspunti nimetusega Romano trumm ja nemad laulavad sellest, kuidas nad tänaval armastavad uidata. Nagu signatuur lubas, kuulete rahvastepalli saadet, armsad raadiokuulajad, stuudios on produtsent Kätlin Maasik, saatejuht Ando Kiviberg. Meie jätkame nüüd uue plaaditutvustusega. Alati on suur rõõm, kui pärimusmuusika žanris ilmub mõni uus helikandja. Ja meil on see suur rõõm õue peal jälle, kui nii sobib öelda. Kulno Malva, kes võib-olla muusika rahvale on tuntud. Kui ansambel Svjata, Vatra akordionimängija on maha saanud oma teise albumiga ja Kulla on sellele sellele kogumikule peale salvestanud nii päris siis rahvamuusikat pärimusmuusikat seatud kujul kui ka autoriloomingut, nii enda kraami kui ka mõnelt sõbralt laenuks saadud lugusid ja alustuseks või selleks esimeseks looks. Ma paneksin teile mängima plaadi esimese loo, milleks on rikas, vaene ja, ja siin siin loos avaldub minu arvates Kullo leidlikkus ja tema isikupära kõige ehedamal kujul. Ja ei saanud süüa. Nii sain süüa, sest sain ja sain siia. Sain nahka Narva ja sain. Ja sain ralli rally. Sain rooli ja tukas sain tuubake. Siis aga hakkas roosi. Sain suure mat ja sul? Patja? Nii mängib meile Kulno Malva ja saadab oma mängu küllalt maskuliinsus laulu maneeril või siis ka vastupidi. Ja need plõksud ja kopsud, mis seal kostavad nimelt neid asju nimetab koon koondavalt kulla ise kehapilliks. Aga paneme järgi siia kohe teise loo samalt plaadilt milleks on pidajanna Ekspress ja selle on Kullo saanud laenuks sõber Tarmo noormalt. Ka Viljandis tegutsev mees, muidu küll ise pärit Haanja maalt tubli lõõtsamees ja, ja pärimusmuusika propageerija. Nii mängib meile siis. Malva, ja ja need, kes hakkasid tema muusika vastu huvi tundma võivad homme seada sammud Viljandisse pärimusmuusika aidas. Nimelt toimub hingedepäeva kaminakontsert, kus kulla oma Teine nimelist plaati kõigile ilmarahvale esitleb. Aga nüüd me läheme siit edasi. Mul on siin valmis pandud üks tõeliselt raju Serbia mustlaste point mille nimi on Bobani Marko Markovitš orkestri. Ja võin täitsa südamerahuga selle saata tervituseks vikerraadio peatoimetajale Riina rõõmusele, kes ekstra palus, et kas võiks Balkani mustlaste muusikat ka mängida, noh, miks ei võiks, loomulikult võiks, lausa peab, ma ütleksin niimoodi. Ja see lugu tuleb kogumikplaadilt, mis on välja antud Womexi nimelise konverentsi korraldajate poolt. Womeksist tänavuaastasest, Womeksist räägime pikemalt järgmises saates, aga nüüd paneme mängima Babani, Marko Markovitšiia. Kao Marko, kao on selle loo nimi. Meie esimene rahvastepallis hakkab lõpupoole tüürima, jäänud on teile mängida veel üks lugu. Saatejuht Ando Kiviberg ütleb teile siit ilusat õhtut ja loodetavasti kohtume järgmisel neljapäeval uuesti. Kus siis nagu juba lubatud, teeme pikemalt too tänavuaastase Omexi nimelise konverentsi muusikaprogrammist ja ja räägime juba lähemalt, mis maailmas muusikas toimub. Ja saadet jääb meile lõpetama. Minu arvates kaasaja üks parimaid Iirimaa ansambleid, keldi muusika, ansambleid üldse, selleks on fluk ja nende võrratu lugu, Rõud roogi. Meenutame suve.