See juhtus väga vanal ajal Harju-Madise õpetaja, näinud sagedasti enne kukelaulu kirikus tuld. Õpetajal muudkui kange himu vaatama minna, kes seal kirikus öösel on. Hea näinud altari ees on koos oma kihelkonna surnud mõisnikud ja taovad kaarte. Üks ammusurnud mõisnik tõusnud lauast üles ja ulatanud õpetaja poole terekätt. Õpetaja kohe vastu. Tagane, saadan. Sel silmapilgul kustunud kirikus valgus tulnud kange tuule vihin ja kõik mängijad kadunud ära nagu maa alla. Õpetaja pühitsenud kirik uuesti ära ja alles siis saadik Pole Harju-Madisel enam öösi vaimusid. Kirikus nähtud.