Tere õhtust, kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku 18. novembri olulisemad sündmused. Mina näen Liisu Lass. Iisraeli ja Gaza sektori palestiina äärmuslaste vaheline konflikt jätkub uute õhurünnakutega. Tänastes rünnakutes on hukkunud kümneid inimesi. Läti tähistab tänavat vabariigi 90 neljandat aastapäeva Läti kaitsevõimekuse kohta ütles president Andres Pežins, et rahvusvahelistel operatsioonidel osalevad Läti sõdurid on pälvinud teiste NATO liikmete kõrge hinnangu. Lätlaste arvates on end õigustanud ka palgaarmee. Tartu soovitusi saada esimeseks Mandri-Euroopas tasuvaks linnaks, mis kuulub Unesco kirjanduslinnade sekka. Püüdluste idee autor Berk Vaher möönab, et soov on ambitsioonikas, ent arvestades Tartu kultuurilembust polevat see võimatu. Viljandisse ehitatav uus laululava peaks valmima järgmisel aastal. Vana laululava asemel ehitatakse kõlakoda olmehooned ja trepid ning rajatakse teed. Tartus saab tänasest 27. novembrini vaadata uusi saksa filme. Kööde instituudi eestvedamisel koostatud filmiprogramm Homsest vaadatav ka Tallinnas Kinos Sõprus ilmunud öösel pilves, homme päeval pilves selgimistega vihmasadu levib öösel läänest itta, homme ennelõunal võib Ida-Eestis veel paiguti vihma sadada. Sooja on öösel üks kuni kuus, päeval neli kuni kaheksa kraadi. Gaza sektori ja Iisraeli vaheline raketituli jätkub juba viiendat päeva Iisraeli uutes õhulöökidest Gaza sektorile on saanud surma üle 10 inimese, teiste seas vähemalt seitse ühe pere liiget. Teada sama asi tervishoiuministeerium. Briti välisminister William heik hoiatas täna Iisraeli maavägede sissetung Gaza sektorisse kaasa rahvusvahelise toetuse märgatava vähenemisega. Heig ütles usutluses telekanalile Sky News, et maavägede pealetungi puhul oleks tsiviilohvrite arvu piiramine hoopis keerulisem. Venitaks konflikti pikemaks. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu teatas, et Iisrael on valmis oluliselt laiendama Gaza sektorile suunatud rünnakud. Kas rünnakud aset võiksid leida, ta ei täpsustanud. Iisraeli valitsus andis nõusoleku ka 75000 reserv väelase väljakutsumiseks. Iisraeli välisminister Avigdor Lieberman sõnul ei alusta juudi riik läbirääkimisi enne, kui raketituli kaasas on lõppenud. Skandinaavia lennufirma SAS-i kõnelused ametiühingutega kulgevad väga halvasti, tunnistas SASi juhatuse esimees usutluses Taani raadiole. Sassi ametiühingud peavad läbirääkimisi kokkuhoiumeetmete üle, mida peetakse pankroti vältimiseks paratamatuks. Kõneluste lõpptähtaeg on täna õhtul, kui lennufirma juhatus koguneb arutama ettevõtte tuleviku. Rootsi, Norra ja Taani valitsustele kuuluva ettevõtte juhatus arutab Gazpressid edasi ümberkorraldusi, mis tähendaks 40 protsendi töötajate koondamist. Ei tuleks välja kuulutada lennufirma pankrot. Soome peaministri Jyrki Katainen sõnul on Soome majandusprobleemide lahendamiseks kõige kiirem moodus eurokriisile õpetamine. Soome raadios antud usutluses ütles Kadanen, et suhtub eurokriisi lahendamises praegu hoopis lootusrikkamalt kui mõni kuu tagasi. Soomet ohustavad rahvusvahelise majanduskriisi ja euroalakriisiga majanduse struktuurimuutused ja rahvastiku vananemine, mis tähendab ka tööjõu vähenemist. Soome meeste arvates tuleks Kreekale anda laenude maksmiseks lisaaega. Uusi plaaniväliseid rahaeraldisi aga Kreeka enam saada ei tohiks, märkis garanen. Lätlased tähistavad täna Läti vabariigi 90 neljandat sünnipäeva, kuidas pidustused Riias möödusid, teatab Riiast. Ragnar Kond. Läti vabariigi 94. aastapäeva pidustused on siin Riias ja mitte ainult pealinnas. Möödunud suurejooneliselt hommikul oli Riia toomkirikus pidulik jumalateenistus ja seejärel pandi lilli Vabadussamba jalamile. Päeva keskel toimus pidulik seimi istung ja seejärel õhtupoolikul ka Läti kaitseväe paraad. Õhtul kell üheksa on Daugava kaldal tulemas suur ilutulestik. Täna on paljud nii riigijuhid kui ka teised lätlased üksteiselt küsinud, et kas riigiga ollakse rahul ja kuivõrd rõõmu võiks siis pidupäeva puhul tunda. Ja üldine meelsus on küll selline, et Lätil on viimastel aastatel läinud hästi. Läti on majanduskriisist edukalt välja tulnud. Seda näitab ka majanduskasvu statistika kogu Euroopa lõikes ja esimest korda üle väga pikkade aastate võeti juba enne vabariigi aastapäeva vastu ka uue aasta riigieelarvet mis toob ka pisikese palgatõusu. Ja samuti vähendab eelarve defitsiiti. Kui Eestis on viimastel nädalatel kõneks olnud Läti kaitsevõimekuse probleemid ja alles mõni päev tagasi avaldati ka rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse aruanne, mis puudutab Läänemere regiooni turvalisust ja kus avaldatakse kahtlust selle üle, et kas Lätiga suudab oma kaitsekohustusi täita siis siin, Riias, rääkides Läti sõjaväe, eks vertidega tundub küll, et see otsus, mis tehti juba aastal 2007, kui Läti läks üle palgaarmeele, on end õigustanud. Läti kaitsevõimekuse kohta, arvas president Andris BNS tänast sõjaväeparaade vastu võttes, et missioonidel osalevate kaitseväelastega ollakse rahul ja NATO liikmesriikidest tuleb selle kohta vaid kiidusõnu. Tõsi, nüüd on kaitseväes toimumas ka suured reformid. Läti probleem on olnud see, et viimastel aastatel seoses masuga on eelarvet kõvasti vähendatud kuid nüüd on siis alates tulevast aastast ka kaitse-eelarve 10 protsendi võrra kasvamas. Tõsi, see ei jõua küll veel kaugeltki kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist, eesmärk selleni jõuda on aastal 2020 ja see, mida nüüd Läti plaanib oma kaitseväe arenguks teha on see, et eelkõige tugevdada maaväge osta tehnikat. Ja samuti mõelda ka sellele, et kuidas tuleks siis käituda võimaliku mobilisatsiooni korral. Tagasi Eestisse Tartu kirjanikud ja Tartu linnavalitsus on alustanud ettevalmistusi pürgimiseks Unesco kirjanduslinnade nimekirja. Praegu kuulub nimistusse vaid kuus linna üle maailma. Mirko ojakivi lugu. Tartu kirjanikud eesotsas Berk Vaheriga viimastel kuudel püüdnud paika panna need tegevused, mis aitaks Tartul saada esimese Mandri-Euroopa linnana Unesco kirjanduslinnade nimistusse. Kuid mis on see Unesco kirjanduslinnade nimistu, kuhu Tartu kirjanikud püüdlevad, räägib Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juhatuse liige Berk Vaher. See on õigupoolest laiem loovlinnade võrgustik ja kirjanduslinnad on ainult üks autos sealt ja ennekõike pakub ta võimaluse erinevatele maailmalinnadele omavahel rohkem suhelda, taktikaid vahetada, 11 külastada ja kindlasti Tartu jaoks on ta järjekordne võimalus kuidagi laiemale maailmakaardile pääseda. Kogu taotlemise protsess on pikk ja keerukas, sellest võiks aimu anda ka see, et praegu kuulub nimistusse vaid kuus linna. Edinburgh Melbourne, Norwich-Inglismaal tablin Reykjavik ja siis Ameerikast ajuvasseti, nii nagu me näeme, ainult häike veic on väljaspoolse angloameerika maailma eeldavad atlas on just valminud. Põhitaotluse käivitub alles siis, kui naiskastan kindel sõna selle kohta, et meil on lootust, nii et see protsess võib veel hea mitu aastat võtta. Sel nädalal valmis üks püüdlusi abistava andmebaas, kus kirjas Tartuga seotud kajastus kirjanduses ja fotodel. Samuti on kavas tuua avalikkuse ette ülevaade tartust kunstis valminud andmebaasist Tartu ilukirjanduses, räägib Tartu linnaraamatukogu teenindusosakonna juhataja Katrin Raid. Üritame koondada kõik, mis puudutab Tartut, on olnud ilukirjandusest läbi käinud, nii et jah, ambitsioon, selles mõttes suur, et me tahame lõpuks sinna kõik sisse panna. Kui kirjanik oma teoses on maininud Tartud Tartuga seotud kohti, siis see läheb andmebaasi. Vähe sellest, see kantakse ka kaardile. Jah, see on nüüd uuem asi, et kaardile me üritame need kohad ära märkida ja, ja täiendame seda pidevalt. Aga et me paneme sisse katkendid, et Tartut katkendit või siis luuletused või luulekatkendid mitte terveid raamatuid. Alates andmebaasi loomises tänavu aprillis on andmebaasi õudsalt kasvanud, kui praegu sisaldab Tartu ilukirjanduses peamiselt eestikeelset kirjandust, ent pikemas perspektiivis saab seda täiendada ka vene, saksa, soome ja teistes keeltes ilmunud materjalidega. Tingimuseks siis see, et neis ikka mainitakse Tartut. Mirko Ojakivi, Tartu. Viljandisse ehitatav uus laululava peaks valmima järgmisel aastal. Vana laululava asemele ehitatakse kõlakoda olmehooned ja trepid ning rajatakse teed. Kas suvel alanud vaidlused Viljandi uue laululava ehituse ümber on lõppenud, uuris Piret Lai. Risk. Meenutagem, et kaks Viljandi linna kodaniku Jaanika Kressa ja Valdo Padar leidsid, et laululava ehitus läheb serviti sisse parunite kalmistule ja 15.-st sajandist pärit kabeli varemetele. Pööramaks tähelepanu kalmistule tähistasid kaks linnakodaniku käesoleva aasta juulis kalmistu asukoha tellitud muinsuskaitseeksperdi hinnang leidis, et laululava uue detailplaneeringu käigus ei pööratud erilist tähelepanu kalmistu olemasolule. Ekspertiisi koostanud Mart Siilivask rääkis 13. oktoobril meie uudistas järgmist. Küll oli teada informatsioon, et seal on kalmisturajatised, mille säilitamine nähti ette, aga rohkem sellega ka selle kalmistu piiride kanali tegelenud oli planeeringus ette nähtud uus teestik selle kalmistu kohale, mis oleks jooksnud üle nende mõisa perekonnaliikmete säilmete. Sisuliselt minu ettepanek eksperdina on küll täiendavaid rajatisi kalmistule ei kavandataks ja selle asemel taastatakse see kalmistu teestik, nii nagu ta 32. aasta plaanidel nähtav on. Niinimetatud laululava tüli läks aga hullemaks Viljandis siis, kui Viljandi linnapea kutsus Eestisse visiidile parunite ainukese järeltulija Loore Ungern-Sternbergi põhjendusega tutvustada talle kalmistuga seonduvaid plaane. Rahvusringhäälingu raadiouudistele antud napis intervjuus andis toore Ungern-Sternberg mõista, et see oli tutvumisvisiit. Ma ei ole veel mingit otsust teinud, me peame perekonnaringis nõu ja selgitame olukorda enda jaoks ja suguvõsas ning paneme siis enda jaoks kokku selle pildi ja räägime oma otsusest. Ma tahan perekonnaga sellel teemal teie ja meie jaoks parimal viisil lahendada. Viljandi linnapea Loit Kivistik rääkis aga peale kohtumist järgmist. Ma usun, et me oleme tänasel päeval selles osas kokkuleppe saavutanud selle koha peale Läheme, kuhu me seda plaanisime rajada, ehk et siis tänase astmestiku peale protsess läheb edasi täiesti seda rada, nagu me oleme planeerinud, me oleme kogu aeg öelnud, ei ole parunite autode lähedale tahtnud minna ei täna, eile ega üleeile ega taha, kuhu me minna, kodanike protestist ei olnud kasu. Viljandi laululavamaksumuseks on 1,5 miljonit eurot ja linnal on ehitaja leidmisega kiire, kuna 1,2 miljoni euro suuruse eurotoetuse saamiseks peab aasta lõpuks laululavaehitaja teada olema. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Piret päibrist Viljandi. Tartu kinos Ateena algab täna õhtul Saksa uue filminädal, homsest saab samu filme vaadata ka Tallinnas. Kinos Sõprus. Mirko ojakivi räägib lähemalt. Saksamaa on üks neljast suurimast Euroopa kinomaast, näiteks 2011. aastal valmis seal üle 200 filmi. Väikest osa nendest saabki nädala jooksul näha Tallinnas ja Tartus. Goethe Instituudi kultuuriprogrammide koordinaatori Kertu taidre sõnul on filmide valik tehtud põhimõttel, et igaüks leiaks programmist endale midagi. Kertu taidre. Meil on väga erinevad filme, ühisteemat ei ole teema, see tühindab, et see on Saksamaafilmid ning need on kõik väga erinevad, ütleme niimoodi, et enamus on väärtfilmid, kokku on meil ütleme üheksa täispikka filmi, pluss üks on seeria lühifilmidest mis on siis noorematult saksa režissööride poolt tehtud. Nagu korralikus filmi programmis ikka, saab filme vaadates nii nutta, kui naerda, mõtiskleda ja aega. Eks igaüks leiab endale midagi, eks millele mina tahaksin tähelepanu pöörata, oleks esiteks juustud, lühifilmid, mis on kokku pandud väga erinevalt noorte saksa režissööride tööd. Need on väga erinevad, nad on 30-st sekundist kuni 14 minuti ning selle alla lähevad kõik seal nukufilmid, seal on joonisfilmid, seal on lühidokumentaal ütleme, tavalised lühifilmid. Ja need on väga huvitavad. Ma pean kõik väga erinevad, aga ma arvan, et sellel tasub tähelepanu pöörata, sest tihtipeale just sellised asjad jäetakse programmidest nagu natuke kõrvale, kui endale hakata vaatama, kuhu minna. Ja teine film, mis ma tahtsin öelda, oleks Saksa keeles on teil etesse taak, ehk siis eesti keeles viimane ilus päev ja see on tegemist draamaga režissöör Johannes vabrik ja tegu perekonnast, kus pereema võtab endalt elu. Siin ei ole nii väga fookuses, mille pärast keegi endalt elu võtab vaid rohkem just see, et kuidas perekond sellega toime tuleb, kuidas elu edasi läheb. Uute saksa filmide programm Ateena ja sõpruse kinos PÖFFi raames ja filme saab vaadata õhtuti kell seitse kuni tuleva nädala kolmapäevani. Mirko Ojakivi Tartu. Ja ilmast räägib nüüd Sirje Vilms, palun. Öö tuleb valdavalt pilvine ning vihmane. Tuul puhub lõunast ja edelast kiiruseks neli kuni 10, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Hommikupoolikul pöördub Lääne-Eestist läände ja nõrgeneb veidi. Sooja on öösel üks kuni kuus kraadi, homme kõrval on lohk juba Peipsi taga. Ennelõunal võib Ida-Eestis veidi vihma sadada, päev peaks aga tulema valdavalt sajuta. Tuul puhub edelast ja läänest neli kuni 10, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis ning sooja on neli kuni kaheksa kraadi. Aitäh, te kuulsite, 18. novembri Päevakaja.