Kevad tuli loodusmuuseumi 100 tulbisordi õitsemiseks. Sibullilled on mõne mehe ja pere suur töö ning hobi. Kevade puhul kuulutame välja toimetuse ja Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna Taali konkursi jalgsimatkast ratturiks ehk märka enam kodu, looduse väärtusi ja võlu. Metsameestel on kombeks enne uut hooaega vaimujõudu kontrollida. Momendil on oma süsteemi edukamad mälumängurid-Läänemaal. Senegalis jõudis tagasi meie jäätmemajanduse spetsialist Marju Salu. Erialaseid muljeid varjutab nähtud vaesus. Säärased teemad saavad pooltunni jooksul lähemalt lahti räägitud head kuulamist. Uksel võtab vastu eriline lõhn mida õues tänaval ei ole. Ega looduses kibeda nii aroomirikkalt veel pole. Aga lillekasvatajad on oma ala meistrid, kes oskavad sel aastaajal rõõmu pakkuda neile, kes tulevad nende loomingut vaatama. Ja see, et Loodusmuuseum taas kevadlillede näituse öösel varasel hommikutunnil, siis kui see kevad tuli, see oli ka tore samm ja teadusdirektor, ega me nüüd seisame siin õite vahel. Võib-olla alustaks seda, et me olemegi mõelnud, et lilled sobivad kevade alguseks väga hästi ja meil on nüüd teist aastat selline tava, et me kevade alguse kella kogu see kevad siis ükskõik millisel ööpäeva osal me üritame oma näituse avada ja vastu ootusi on rahvast olnud isegi tabab päraselt rohkem selle sündmuse tunnistajaks, kui meil siin tavapäraste näituste avamisel noh nii-öelda päevasel ajal, nii et ikkagi huvilisi on, kes tahavad kevadet tervitada ja meie majja leiavad teega lausa kõige magusamal une ajal. Neid sorte me kõike ei jõua siin kokku lugeda. Tundub, et tulpidele meeldiksid. Ja no siin on põhjuseid mitmeid, tähendab tulpe on tõesti siin näitusel praegu kõige esinduslikuma, neid on üle 100 sordi ja et nad on siin ennast praegu kenasti saanud, see siin on üheks põhjuseks ka see, et ruum on natuke soojavõitu võrreldes nendega, kust nad meile algul tulid. Ei ole enam koos, aga ei ole ka päris lahti, enamus on säärased ja ained on kenad ja meeldivad need tulbid ju tegelikult niimoodi talitavadki, et nad ennast jälle avavad ja ka kevadel Real päeval ja hiljem jälle tõmbavad tagasi. Õhtupoole. Viige mind nüüd ühe tulbisordi juurde või mõne juurde, mis on praegu moodsad või või kuidagi viimaste aastate ergumad huviliste ja asjatundjate jaoks. Võib-olla silmal laks äkki targem meie juttu juhatada siin härra Jüri tihnuse juurde, kes, kes oskaks sellest paremini rääkida, tema on meil üksi näituse korraldajatest. Ja kuulame siis, mis ta selle kohta ütleb. Praegu on väga raske neid nii-öelda jaotada, selleks, mis on moes moes on, tähendab sellised asjad, mida siin tegelikult ei ole. Sest need ei ole, tähendab ajatatavad sordid nagu papagoid, eks ole, täidisõielised hilised. Roheõielised näiteks masõielised, need on tegelikult suur mood. Aga siin on sellised sordid, mis annab ajatada nagu varajast lihtamfi tarvinud hübriidid. Hilised lihtõielised, nendest on siin küllalt suur valik. Praegusel ajal siin näitusel nagu tundub, et selline sort näiteks, mis on need viimase aja uuem, on Aafrika, on kuin vist paistab seal ka see tumedam ja valge äärega, eks ole. Seal ja üsna üsna tõmmu. Vot see on nagu selline viimase aja viimaste aastate nagu uuem, uuem sort mis tema päris värv nüüd on, ta on nagu natuke kollakaks ääristatud, aga mis tema põhivärv on, tema põhivärv on tegelikult selline hästi tume purpurlilla. Ja siis tal noh, looduses avamaal õitsetest tuleb selline valge käär seal on nagu vaatama võib-olla ligemalt, eks ole, on valge wandosipa ikka valge on, eks ole nagu natukene, võib-olla kreemikas, eks ole. Aga ta on alles nüüd nupu faasist välja tulnud laupäevaks, pühapäevaks ta peaks nüüd oma õige suuruse vormi kätte saama, nagu siin kõrval on Abu Hassan näiteks nendes pruunikas ja kollase äärega, vot see on nüüd, see on ka tema hiilge hiilgehetk. Ta enam ilusamaks ei lähe, nüüd hakkab ära kustuma. Aga noh, siin on teisi, on ka küllaltki normaalselt nendeks Leenwander markia ideel. Sort on väga palju ja iga tulp on minu arust omaette vaatamisväärsus. Õige teie kohta on siin suurte tähtedega kirjutatud, et juriidiismus alustas sibullilledega 13 aastat tagasi. Nii et teil on siis asi veres ja, ja vist enam lahti ei saa. Üldiselt öeldakse jah, et see on nagu selline pisik. Katse ja pärast on juba sellest raske loobuda, see jääb tahes-tahtmata na külge ja no me ikka nende näitustega nakatama inimese edasi ja kes ikka korra on käinud siin paar korda ja siis juba hakkab huvi tundma nende sortide vastu. Aga küsimus ongi selles, et no ega siin neid sorte näiteks minna kas või Helsingisse kaubamajja, siis ei saa neid isegi Hollandist neid ei saa, sest noh, siin peab lihtsalt olema kas nüüd firma või siis meiesugused mehed taga. Teil on kaks kohvrit, mis käivad lahti ja sisaldavad vist varasemate aastate töö vilju. Seal on jah, gladioolid, need mugulad praegu müügil. No see oli vanast ajast nii-öelda, kui ma kunagi turul, kes nüüd ma käin ainult näitustel müümas, kirjandust, on kirjandust, on siin jah, ühte teist Nigladioolide kohta, kui sibullillede kohta kataloogid tähendab, on, mille järgi saab tellida, seal on siis varasematest aastatest kataloogid, kus õpetatakse agrotehnikat klassifikatsiooni, noh see on kõik omaette jutt. Ja siis sorte on seal nii-öelda kirjeldatud küllaltki palju. Ja gladioolide kohta on ka näiteks olemas. Populaarsemad sordid, mis nüüd sellektsionäär ise välja sõeluvad teevad nagu pingerea, eks ole ja siis on seal see sellektid list, nii-öelda sordi nimekiri, see on ka selline, noh mida kuskilt nagu mujalt ei saa, kui ainult meie käest. Kas tütar on juba kõik teie kunstid omandanud või on veel ikka õpilane on tema tema rohkem õpipoisi rollis. Esialgu käib see töö nii-öelda paberkotikest liinimises. Umb ropu noppimises kevadel teinekord ka saab muidugi sibulaid välja kaevata, siis on kõige suurem töö muidugi sibula puhastamine. Jah, aga kui see juba külge jääb, siis edasine võib-olla pakub rõõmu juurde ja ja kui vundamendist peale asi selge on, siis ilmselt see pealisehitus tuleb ka välja. No eks seda peab tulevikus, vaatame, mis siit välja tuleb. Ütle palun, milline õis või mis sulle siin näitusel võiks öelda isegi isa näitusel meelt. Kõige rohkem tulbid, tulbid. Näitan kohe sõrmega. Millest ei saa pikalt selle hallile Sulle meeldivad lillad värvid. Tore tore, kui tandem töötab ju kodus on teisigi abilisi. Meil üldiselt kasvab jah, neid viis tükki. Üks tütar. Me oleme poiss, natuke nooremas, teised, teised alles nii-öelda. Ei ole veel kooli eales jooksevad ringi, aga noh, eks näe, mis siit välja tuleb. Ma loodan, et tuleb küll, jõudu teile, ärge jätke järele, aitäh, sääraseid mehi on vaja. Me jäime siin kuidagi jutuka rohkem tulpide peale kinni ja siis käisime ka muude võimaluste juures, aga kui nüüd lasta veel pilgul lennata siin neile, kes nädalavahetusel ilmselt on vaba tunniperemehed ja ja võiksid siia tulla Tallinna loodusmuuseumi, siis mida Lea Jõeveel? Pisad tähendab näitusel meil on võimalus peale tulpide näha ka veel hüatsint ja nartsisse, neid on küll vähem, aga kokku on siin ruumis küllalt palju siiski vaadata huvilisel üles märkida oma tellimus ja kõike seda saab teha kuni püha päeva õhtuni. Igal päeval kella 11-st kella kuueni. Kevad on tulnud ametlikult ja eks aga me märkame seda enam et linnulaulu tuleb juurde ja, ja kuskil lähevad pungad suuremaks ja ja nii nagu ta ikka on tulnud meile tuttavlikult, kuid alati ka omamoodi uudselt ja maa pealt hea kuulaja, tahame teie tähelepanu tõmmata pisut täpsemalt. Võiks öelda sissejuhatuseks nii. Jalgsimatkajad, kui te soovite rattamatkaks hakata, siis kuulake erilise hoolega. Eks ole ju nii, et meil kõigil on oma lemmikloodusrajad, on ka kohti, kus me tahame sageli ja jälle jälle käia. Need pakuvad meile midagi ka hingele või südamele. Kuid vahel võib-olla oleme üllatunud, et midagi on rikutud, midagi hoopis teistmoodi. Nii mulle ei meeldi. Siis me mõtleme, kes seda tegi. Miks seda tehti, oleme võib-olla ka pahased. Kuid on asju, mida tasub ka laiema üldsusega jagada. Ja toimetusel oleks imeheakude midagi säärast paneksite paberile mitte rohkem kui kaks lehekülge ja saadaksite toimetusse. Aga nüüd minna täpsemaks, annan ma sõna selle kõneluse põhipartnerile. Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna filiaali direktorile härra Tõnis gaasikule. Ma arvan, et see on väga oluline initsiatiiv, millega raadio välja tuleb on see, et hakkab nagu kaduma gene eesti tundmise traditsioone. Sageli need tõelised eestitundjad, küla ja sageli teerajal täpsusega mehed, need kipuvad nagu vanemaks jääma ja mina olen alati need hardalt imetlenud, et nii hästi oma väikest Eestimaad tunda. Võib-olla see ei ole täpne, võib-olla seal minu tunne ainult aga ta on olemas. See, et Eestimaa hakkab nagu inimesest kaugemale jääma, võib-olla mõnes mõttes on seotud ka sellega, et muu maailm on inimesele lähemale tulnud, on tekkinud niukene eufooria kaugemal käimisest. Nii et selle nagu üks mõte või mina, Lähen ongi just nimelt Eestimaa tagasitoomine nagu inimeste teadvus. See kodu muutuks tuttavaks ka niisugustel noh, puhtalt poolt looduskäikude läbi, mitte ainult rongi või bussiauto aknast. Mul on tõepoolest hea meel, et kui kuidagi aitaks sellele looduse lähemale toomisele kaasaga see see jalgratas, mille me oleme valmis välja panema nendele inimestele, kes käivad ja kes ei põlga ära ka sama muljetest teistele Rääkimast tänasega me alustame ja ootame teie kaastöid, need võivad olla verivärsked, need võivad olla teie mõtestatud teemaarendus või tõepoolest, kui te märkasite mõnd pisikest putukat või tähtsusetud taime ja, ja kui laps küsis, et mis on selle õienimi ja te uurisite selle välja. Perel oli palju elevust ka säärasest pisiasjast võib kirjutada, et kus need taimed kasvavad ja, ja mis aastaajal meid näeb ja mis teid nendes väikestes õites võlub. Nii et võimalusi on sadu ja tuhandeid. Ja nelja kuu pärast, kui me teeme kokku, et ja määrame kindlaks, kes jalgsimatkajate siis saab matkaratta omanikuks siis me ütleme ka selle ratta margi ja see peaks ilmselt olema niisugune, mis sobib mitte ainult asfaltteel sõitmiseks, vaid ka liivateedel ja võib-olla mulla peal ja muru peal natuke laiemate kummidega. Nii et nende tööde paremusrea teeme ja kes siis võidab, võidab ka selle jalgratta. Veel kord kahe lehekülje ulatuses, pange oma muljet, mõtted, tähelepanekud, kirja. Saatke raadiosse Tallinn, Gonsiori 21, loodushoiu toimetus ja kiri tuleb kohale. Üks niisugune komme virgutada pisut vaimu siis minna metsanädalale ja, ja see suvine hooaeg vastu võtta virgena. Mäluvõistlus see on küllalt tihe rebimine, sest on neli vooru igas voorus 25 küsimust kogu maailmast kokku, kuni Eesti laulu lindudeni välja. Ega see lihtne ei ole, teadmised peavad olema väga paljuharulised. Aga kahe esimese vooru järel siin Paide kultuurikeskuses on lugu niisugune, et esimeses voorus Läänemaa oli teine ja teises voorus esimene. Nii et poolel võistlusmaal kindlalt parim teie põhikonkurent Viljandi langes hoopis teises voorus tahapoole. Ütleme siis ka mehed nime ja ametit pidi hakkame staažikamast mehest peale. Mina Rein Kaljuvee ma töötan Piirsalu metskonnas mesinikuna. Minu nimi on Raudkivi ja ma töötan laenakatuudis metsavahil. Nii et ei ole nagu sealt kõrgemast kihist kokku pandud võistkond ikka päris metsast endast. Kuidas valmistusite. Minul on kohe muidugi ka selle koha pealt rohkem mitte üksi eriala peal sest nii mõneski varasematel aegadel põleski mälumängusarjas osa võetud ja mitte just kõige kehvemini. Oldud ettevalmistuse kohta öeldakse, et ega midagi erilist ettevalmistust ei teinud. Kui see nüüd välja arvata, et ma kohalikku valuvaiku juhatada. Kui nüüd aga selle niisuguse vaimuharimise pinnalt ja mälu arendamise pinnalt tulla igapäevase töö juurde, siis mida praegu üldse näiteks metsas teha annab, sest talve õiget pole olnud ja nüüd läheb ka veel pehmemaks ja pehmemaks. Praegu momendil tuleb metsatöödele paussesse. Šarloolist teede lagunemise ei kannata, et sa teed ei kanna vett, siis ühtegi baasitlejatenama. Isiklikult, mina olen kogu selle talve pühendanud oma diplomitöö tegemisele, ees ootab EPA metsandusteaduskonna lõpetamine kevadel, nii et olen põhjalikult saanud sellel asjal pühenduda. Ja teie jooksnud metsavahitööd? Praegu on Roy lõpetamine ja noh, ettevalmistus kevadel istutamiseks metsa istutamiseks kevadel. Kuidas on, kas materjali, mida panna jälle kasvama jaguks, sest vahepeal pakuti isegi talumeestele ilma? Ei võetud, taimeaiad jäid kuidagi kiduraks ja nüüd on kuulda, et materjali jätku jälle? Jah, see on tõsi, sel aastal on materjali küllaltki vähe, võõrastele välja anda eriti ei saa. Oma kolleeg ütles juba ärades sel teemal öelda on oma vajadus on olemas, aga paljud ülejäävas ei ole küll pida. Tänavune metsanädal kannab säästliku metsakasutuse ideed ja tuletatakse ka meelde, et möödub 75 aastat Eesti oma metsaharidusest. Teie olete sellega lausa nüüd seotud oma diplomitööga, aga kas on juba kavandatud peale metsa istutamise veel midagi, et mida kohalikule rahvale kas näidata või kuidas neid kaasa tõmmata, et see metsanädal oleks natukene aktiivsem ja, ja ka see, kes metsa ääres ei ela, mõtleks kas või ühel kahel kolmel päeval, et see on pikk töö ja vajalik töö ja, ja siin on abilisi vaja ja ja töö ei ole ka väga tasuv, aga teha tahab. Laias laastus võiks öelda paar loengut plaanis, eriti just talumeestele või nendele, kes telleks tahavad saada. Ja no siis ka muidugi praktilisse töö ettenäitamine ja kuidas ta just nimelt peab istutama. Ma arvan, et meil kui riigimetskondade töötajatele on üldse Eesti metsamajanduse edendamises täita ka selline troll sest meie oleme eriala inimesed ja kes ükskõik kes meie poole metsanduslikes küsimustes pöördub, peab meid saama spetsialisti nõuannet ja ma arvan, et see töö peab käima aastaringselt, noh see, kui me korraldame ühe metsanädalase nagu tõstab metsanduse eriliselt päevapunkti antud ajaks, aga see töö peab käima pidevalt ja ütleme ka näiteks tööajakirjandusega, see peab olema pidev metsameeste häälik jõuaks avalikkuseni rohkem kui siin. No ma arvan, et see töö peab küllaltki pidev olema, sellepärast et noh kõige praktilisem on kevadel metsa istutamine, inimestele näitamine kuidas see töö käib, nende looduse toomine ja siis muidugi, kes käivad metsas siis nende järele valvamine, juhendamine ja praegu hõigatakse saalis nüüd neid täpseid punkte väljanud teie oma kohta, teate, egas midagi, siis jaksu kõigil rinnetel ja edu ka mälumängu kolmandas ja neljandas voorus, siis on põhjust jälle mikrofoni kokku saada, nii et kõige Marju salu on keskkonnaministeeriumi jäätmetalituse peaspetsialist kuid aga käib välismaal kohtumas oma ametiga vastastega, siis tuntakse teda seal rohkem baaseri konventsiooni juhtivorgani asepresidendina. Ja nimed ana pöördumegi asepresident Marie Uusalu poole, kes tuli tagasi Senegalist. Senegali valitsus otsustas korraldada rahvusvahelise koostöönõupidamise koostööstusega, et koostööstusega, kes töötleb ümberjäätmeid ja koos valitsustega arutada neid probleeme tehnilisest seisukohast. Praegu on palju poliitilist juttu olnud selle ümber, et keelustada ära igasugune jäätmete vedu OECD riikidest, mitte OECD riikidesse. Eel kõik, mis puudutab nüüd seda keelustada ära lõplikuks otsustamiseks, tähendab kusagile prügimägedele või nii uutele prügimägedele panemiseks, loomulikult Eesti toetab seda ja väga tugevalt toetab. Ja teine asi on see, et kui tuua Eestisse sisse näiteks mingeid muid ohtlikke jäätmeid siis sellest me ei ole mitte sugugi huvitatud ja töötame sellele vastu nii palju kui meil jõudu ja mõistust on. Aga et need ei ja ka ohtlikud jäätmed OECD ja Euroopa Liidu direktiivide järgi on praegu natukene segased ja tahetakse maailmas ära keelustada igasugune jäätmete üle riigipiiride vedamine, eriti, mis puudutab siis OECD maid ja mitte meie oleme mitte otse tema. Ja kui me nüüd võtame kätte Euroopa Liidu direktiivi ja hakkame sealt lugema, et mis siis on jäätmed. Siis see nimekiri on niisugune, et kurb oleks küll, kui nad Eestisse ei tule, sest ta algab peale kullaga kullajäätmed, siis plaatinajäätmed, hõbedaja, võtmed, edasi läheb teras, raud. Ma ei oska küll praegu täpselt öelda, sest siiamaale ka Eesti keskkonnaministeerium ei ole eesti pool vaadanud niisuguseid asju selle pilguga üldse. Et need jäätmed võiksid meile mingit ohtu kujutada, võib-olla, kui siis ainult kullajäätmed, inimesi selle, aga mitte vast nüüd keskkonnale. Ja Senegalis oligi koos tööstus, kes töötleb ümberjäätmeid ja valitsuste, siis ei esindajad, et arutada neid probleeme tehnilisest aspektist. Lõpuks tuldigi välja niisuguse mõttega, et ei oleks nüüd tõesti õige. Nii nagu on otsu välja pakutud esimesest jaanuarist 98 kõik see ära keelustada vaid ikkagi katsuda asjale läheneda rohkem tehnilisest küljest kui poliitilisest, sest igal riigil on oma seadusandlus ja see riik, kes suudab kontrollida, mis ta, mis tema piirides toimub, sellel võiks jääda suver lääne õigus, nagu lubab Baseli konventsioon kontrollida tegevust oma riigis. Oli ka kohalkriin piiskes eeliste aktsioonidega esinenud, sest muidu on ka väga palju arengumaad justan keelustanud oma teadmiste puudumise tõttu igasuguse jäätmeveo. No ma tahaksin siin rõhutada just seda, millest ma enne rääkisin, kuld ja hõbe ja ja veel, ütleme vanapaber, mis on ka üks suurjäätmete vedamise ja töötlemise artikkel. Õnneks rahvusvahelisel pinnal on head pead koos, uuritakse, püütakse sobivaid lahendusi leida, aga see ei ole ühepäevatöö. Ja võib-olla me täna ei räägikski sellest rohkem. Aga kas teil jäi aega ka Senegali ennast näha? Üks väikene reis meeles, ene Senegalis tehti niisugune kahetunnine ja see pilt ja see vaesuse, mis seal seal oli, see lausa jahmatas. Kui siin Eestis inimesed arvavad, et me elame halvasti vaeselt, siis no eesti vaene ja Senegali vaene neid ei kannata üldse võrdlust välja. Ma ei olnud seal kaetud millegagi, see oli mingisugune liiva ja savi ja, ja mingi musta allegaablaga segu, mis siis oli kaetud kohati paberi tükikestega ja millegipärast oli just siis siniste plastikkiletükikestega, kõnniteid ei olnud kuigi autotee oli päris niisugune ja viisakas. Nii et pilt oli jah. Ja, ja no ma ei oskagi tegelikult ausalt öeldes kommenteerida, sest konverents toimus ühes hotellis mis oli kenakene. Ja aga ta oli piiratud ka mingisugune kolmemeetrise aiaga ja, ja seal oli ka tõkkepuu ja politsei valvas seda hotelli, kus meil konverents oli ja korraks nii sealt hotellist välja väljas Käisi mees oli kaks tundi bussiga sõitsime, nii et see on nii palju, mida ma siis Senegalis nägi? Mida äsja kuuldud eriilmeliste kõneluste peale lõpetuseks lausuda? Ehk ikkagi seda, et võtke julgelt osa toimetuse poolt välja kuulutatud konkursist olete kevadistel looduskäikudel tähelepanelik, jagate oma muljeid meie kaudu, teistele võite suvel matkamist jätkata juba uhiuuel jalgrattal. Edu teile ja kuulmiseni nädala pärast, mil loodushoiu paneb kokku kolleeg Toomas Jürjo.