Pariis, varakevadhommik, sa laskud maa alla, mon maarderi bulvaril metroojaamas, randurvaar, vahetad liini ja tõuseb maa peale, mon Barna sihi, kel torni kõrval. Alles eile seisid sa selle torni tipus vaatlusplatvormil päris jalge ees. Pariis jalge ees. Ai, see oli uhke. Sa vaatasid muuhulgas, kuidas tilluke rang tillukesse jaama sisse sõitis, seal kaugele all kümned ja kümned rööpapaarid. Täna astud sa sellesse samasse tegelikult tohutusse Momparnarssi raudteejaamahoonesse. Ja eksid otsemaid ära. Kivine kajab hiigelruum, tablood, eskalaatorid alla ja ülespoed ja kohvikud ning maru palju inimesi, kes kõik teavad, kuhu poole kiirustada. Sina ei tea, aga elu jätab ja vaist aitab. Meeletult suuri raudteejaam on Euroopa ju täis selle lääneosa vähemasti, mis tundub olevat rongide manner. Niisiis leiad sa lõpuks ikka kassade rea, saad piletid šartrechiya tagasi. Ainult paarikümne platvormi hulgast tuleb nüüd õige rong üles leida. Infot punktis töötab tumedat värvi onu kahe luugi juures korraga, aga näitab sulle lõpuks selle õige rongi siis kätte. Enam-vähem viimasel minutil. Tund aega sõitu edela poole šartri. Ilusat pühapäeva, mina olen Helgi Erilaid ja vikerraadios algas järjekordne. Õrn Prantsusmaa tõepoolest õrn, mahe ja pastell tundub iidne šarter kui moraan juba roheline, kuid pungad alles puhkemas. Vanalinna kitsad tänavad, maaliline jõgi, sillad, toredad vanad kõrgete viilkatustega majad. Aga kõige toredam on see, et selles linnas pole võimalik ära eksida. Hiigelkirikutornid paistavad igalt poolt kätte. Šartri katedraal, linna uhkus ja ilu ajalugu ja tänapäev. Eemalt vaadates otsekui müstiline sõiduriist, mis hõljub udu selles kauguses ja linn tema jalge ees on üks punastest katustest katuse viiludes, tornidest ja tornikestest lapitekk. Tuuline lapitekk ja tuul on väga jahe, aga sa ei tunne seda, kui oled katedraali ette jõudnud. Tugev pidi küll olema see usk või halastamatuse käsk mis pani ammuseid meistreid naid hiigelkatedraale ehitama ja kaunistama. Siin ta seisab nii tohutu suur, ometi graatsiline ja kuidagi õhuline, kuninglikult pea fassaadilt kerkimas kõrgusse kaks hiigeltorni kõrgem põhjatorn, 111 meetrit, nagu sa lugenud oled. Uhke kivipitsi ääre tornikest kujude ornamentidega ning aste-astmelt kõrgusse tõusvate kitsaste koodi akendega. Tema naaber, lõunatorn 102 meetrit on siis veidi madalam, lihtne, akendeta, ainult alläärt palistavad teravad gootiviilud. Kolm vägevalt kaunistatud fassaadi, kuninglik läänefassaad, põhja ja lõunafassaad. Kõigil imekaunid värviliste klaasidega roosaknad ja vägevad, kolme kaunistatud uksega portaalid. Peabort, Taali uksi ümbritsevad pikad, saad pikaks venitatud. Kummaliselt kaasaegsetele mõjuvad inimfiguurid seisavad ka uste kohal. Nende read kaunistavad portaalide kõrgeid kaari portaalidest ülalpool kolm maragaarealist hiigelakent, keskmine, kõrgem ja uhkem klaasid täis säravaid värvilisi pilte. Kuidas ja millal küll tõusis siia see uskumatu ehitis. Loo toodab 10. Ja. Ja. Arheoloogid on kindlaks teinud, et Rooma ajal seisis praeguse Šadri kohal autriikumi asula autuura praeguse vööri jõe ääres. Linnakeses oli amfiteater, siin oli kaks akveedukti kuid pole täpseid ajaloolisi andmeid selle kohta, millal siia kristlased ilmusid. Legendide järgi olnud Se neljandal sajandil. Aastal 743 pidi aga siin juba katedraal seisma sest on teada, et just sel aastal vallutas linna Akvitaani hertsog ja katedraal hävitati. Ajalugu jutustab, et lõhutud katedraali kohale püstitati alati uued ja seda tehti kassaartris. Algusest peale oli siinne katedraal alati jumalaemale pühendatud ja uuesti häbista 858. aasta tulekahjus, kui viiking Hastingsi väed linna tungisid. Visalt kerkis kirik taas samasse kohta. Üpris kiiresti. 876. aasta paiku pühitseti see juba pidulikult sisse, kui Carolingide dünastia usukeskus ja kuningas Karl Vapper kinkis katedraali selle nii kuulsaks teinud püha reliikvia Sancta Kamyysija. See oli Ri või vähemalt osa rüüst, mida neitsi Maria Jeesuslapse sünni ajal kandnud olevat. Kuuldused, eriti sellised levisid ka varasel keskajal õige ruttu ja tänu sellele riideesemele sai šardrist kiiresti Euroopa populaarseks palverännakute paik. Sinna voolas pidevalt kokku usklikke inimesi, kes linnalega tulu tõid ja nii olid šartri elanikud veendunud, et Püha Maria neid kaitseb. Mõni imetegu juhtus tõepoolest, oli 911, kui jälle üks viik kingist sõdalane Rolon oma väega Relinna piires. Piiskop Kantel mähriputas pea reliikvia linna kaitsevallide kohale ja näe, roll on põgenes, tegi kuningas Karl kolmandaga. Rahu pöördus ristiusku ja temast sai esimene Normandia hertsog. Aga ime polnud püsiv rollani järglane ressaartegi suure osa Saatri linnast aastal 962 jälle maatasa. Oli 990, kui Rämsi katedraali koolist tuli karteri tolle aja väljapaistev usuteadlane õpetlane, Fol määr. Šartri akadeemia Sokrates, eks kutsutud teadlane hakkas oma õpetusi jagama šartri katedraali koolis, mis oli järgneva 200 aasta jooksul Euroopa suurimaid õppes. Tõsi. Selle aja jooksul töötati siin välja niinimetatud seitsme vaba kunsti entsüklopeedia ja need seitse kunsti olid aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, toorika ja dialektika. Kuid näib, et õnnetused lausa jälitasid šartri katedraali sel ajal, kui Fol väär seal piiskopi ametit pidas. Septembris 1020 hävitas tuli jälle kord uuesti üles ehitatud hoone. Neli aastat hiljem oli aga valmis juba uus hiigelkrüptmaal rajatud võlvkäik, mis on seni suurim kogu Prantsusmaal ja usuline Euroopa ühines uue romaani katedraali ütlemiseks. Selle krüpti kohale Prantsusmaa, Inglismaa, Taani ja Normandia valitsejate annetuste abiga tõusid lööja külgröövid, absiidi, kabelid, põhjatorn, lääneportaal ja kellatorn. Kuid järjekordne tulekahju tegi oma parandused inimeste plaanidesse, nii et uue kiriku sisseõnnistamine lükkus aastasse 1037. Ligi kuus aastakümmet hiljem ühel juuniööl partrillin taas leekides ja hiigelsuurest jumalaema katedraalist jäid järele vaid krüptid. Äsja valminud läänetorn ja peafassaadi kuninglik portaal. See tragöödia on kirja pandud 13.-st sajandist pärit neitsi imederaamatus ja seal on öeldud. Inimesed olid meeleheitel, sest uskusid, et Maria imeline reliikvia oli samuti ära põlenud ning et nüüd jumalaema enam linna ei kaitse. Kuid kolmandal päeval pärast tulekahju, kui paavsti saadik piisa kardinal Melchior katedraali suitsevate varemete ees, seistes kõigile südamele, et tuleb ehitada uus kirik saabus kohale pidulik rongkäik, tulest pääsenud reliikvia, aga nüüd teatas kardinal, et niimoodi andis jumalaema märku, et ta igatseb endale uhkemat ja vägevamat kirikut, rikut kui see, mis maha põles. Vägev pidi olema see usk, inimesed läksid vabatahtlikult kivimurdudes tööle. Erisid Kivilaadungitega paarikuid mitmete kilomeetrite kaugusel asuvale ehitusplatsile. Piiskoppide kuningad annetasid varandusi portaalide ning klaasmaalidega akende ehitamiseks. Said ka ise nendes maalingutes jäädvustatud ja mitte ainult piiskoppide kuningad. Kaupmeeste vennaskond näiteks. Kuidas raha uue katedraali 42 akna jaoks, mistõttu enam kui 100 klaasile maalitud stseeni noile akendel 13. sajandi kaupmeeste igapäevasest elust tulevastele põlvedele jutustama on jäänud. Nagu ka püttseppade lihunike ja kingseppade elust. Kõik annetasid, kõigi jaoks oli Saatri katedraal tähtis. Annetuste vool oli pidev ja helde. Nii saadigi põlenud kiriku varemed, õige pea karistatud ja ehitusmeistrid ning käsitöömeistrid, keeviraidurid ja puussepad võisid oma töökojad paika panna ja tööd alustada. See läks nii kiiresti, et juba aastal 1220 kirjutas õue kroonik Bretooni William uuest katedraalist. Maailmas pole teist, millega võiks võrrelda tema üles just tema suurust ja tema ilu. Jumalaema armastab seda kirikut erilise armastusega. Pole midagi, mis säraks nii eredalt, mis tõuseks taevasse. Nii uue jah, täiuslikuna. Šadri katedraal sai lõplikult valmis juba 1260 ja on seega stiililt väga ühtlane, kirjutab Voldemar Vagama üldises kunsti ajaloos ja jätkab ulatuslikum hilisema ajal ei saanud, on põhjapoolse torni tipp, mis ehitati 16. sajandi alguses rikkalikus hilisgooti stiilis. See ongi siis vasakpoolne põhi, fassaadilt kerkiv kivi, pitsiline torn, kui sa kuningliku portaali ees seistes katedraali imetled. Kõrgem torn, rohkem kui 111 meetrit mitu aastat kitsaid gooti aknaid kõrgusse, pürgivaid saledaid, tornikesi kujusid, viile, jornamente, oma naabri, lihtsa saleda, kaunistusteta torni kõrval uhkelt ehitud ja eriline. See, et ühe kiriku kaks torni nii erinevad, on torkabki sinusugusele võhikule kõigepealt silma. Aga uurides saab paljugi selgemaks. Saatri katedraalis on nii palju põnevat, et võtkem nüüd aega viitmete kõigepealt, et toosama peafassaad, mis oma nimetuse kuninglik portaal täiesti ära on teeninud. Kuninglik portaal kolm majesteetlik kuust keskmine kõrgem ja suurem kui äärmised. Uste kohal, kolm tohutut teravkaar akent, keskmine, kõrgem ja suurem kui äärmised. Ja kuulus hiigelsuur roosaken. Viimaste kohal elasid 1194. aasta tulekahjule. Praegu saad riigi rikku kõige vanemad osad, nagu ka maa-alune krüpt. Kuninglik portaal on ehitatud siis 12. sajandi keskel ja näitab selgelt, kuidas romaani stiil gooti stiiliks üle hakkab kasvama. Romaani traditsiooniga on seotud uksi ääristavatel kitsastel sammastel seisvad pikaks venitatud jäigad skulptuurid. Neid oli kunagi kokku 26. Praegu on järel 19 ja mõned on juba nüüdsest ajast pärit koopiad. Nende figuuride kallal on vähemalt kolm skulptorite põlvkonda tööd teinud ja hilisemad meistrid pole siin midagi muutnud. Nende pikad maani ulatuvad rüüd langevad sügaval trapeeritud oltidena ning nendega ranged näod meenutavad maske. Nad on kõik ühepikkused kuningannat, pikkadesse, Palmikutesse põimitud juuste ning peaaegu maani langevate varruka voltidega. Ilmed, rahulikud ja väärikad. Kroonitud figuurid kujutavad tõenäoliselt kunagisi Juudama kuningaid ja kuninganna Sid. Kroonidete seisavad aga preestrid, prohvetid ja patriarh. Uste kohal laiuvate horisontaalsete friisidel võiks tõenäoliselt oma paarsada figuuri kokku lugeda. Vasakult põhjatorni poolt vaadatuna võib eraldada stseene neitsi Maria elust, mis korduvad portaali kohal seisval eredavärviliste. Parempoolne lõunatornipoolne friis näitab stseene Jeesuse surmast ja ülestõusmisest. Need korduvad Parempoolsel aknal. Keskmise suurima ukse kohal seisab Kristuse kuju kogu oma Maieszteetlikkuses. Tema ümber istub 12 apostlit, tema kõrval on neli metslooma sümboliseerimas evangelist. Kõik need üksteisest täiesti erinevad kujud on imepeenelt välja voolitud nende riidevoldid, nende näoilmed, juuksed, žestid, tegevuses, käed. Praegu on nad liiva värvilised katedraali helehallist kivist fassaadil. Keskajal olid säravad värviliste klaasakende all ka kõik portaale ehtivad kujud, säravalt värvilised ning kullatud. Pole siis ime, et rahva jaoks katedraali uksed taeva väravatena tundusid. Üks neist on avatud. Värvilistest klaasakendest ei tuleb kust ka just väike neist otse läbi ei paista. Hiigelsuur hiigelkõrge, kivine, kaunilt võlvitud massiivsetest kui Telegantsetest sammastest toetatud ruum on hämar ja vaikne. Kui silm vähehaaval harjutavad pehmeid, sooje värvilisi ja kuldseid, selgus laike seintel ja kivipõrandal. Kolme löövilise katedraali tohutu pika kesklöövi lõpetab suur peaaltar, mida ehib valge hiigelskulptuur jumalaema taevasse tõusmine. Inglite avatud tiivad, hoogavad hõljuvad rüüd, üldine liikumine, see kõik on tuttav. Ja muidugi tulebki välja, et selle 18. sajandi skulptuuri loojat Antoan prindaani on innustanud itaalia skulptuur ja eriti barokne Chanlarends sõber miinipunases ametiga kaetud tari ruumi põrandat eraldab kesklöömist kuldne sepisvõre ning kõrgelt platvormilt juhivad trepiastmed alla kivipõrandale. Siin seisavad kümned tooliread ja nende taga juba üpris peaukse lähedal on põrandasse introsteeritud šartri katedraali kuulus ümmargune labürint. Prantsusmaa suurim, mille palverändurit põlvedel läbivad selle lugematud looklevad rajad, peavad risti teekonda sümboliseerima. Kivipõrand on kaldu põhjusega. Keskaja ööbis sellel põrandal sadu tuhandeid palverändureid ning kiriku põrand tuli pärast nende lahkumist puhtaks pesta. Tänu kallakule sai vesi ära voolata lihtsat kesklöövi järeldavat kõrval vedest hiigelsambad, neid ühendavad tohutud teravkaared. Viimaste kohal kõrguvad väiksemad sammaskäigud ja nende kohal laeni ulatuvad värvilistest taasmaalidest koosnevad aknad. Laeni siis lage moodustavate vägevate võlvide mustrini on oma 35 meetrit. Tavaliselt on kirikute kõrval löövides rohkesti hauakividega. Kabeleid šartris ei ole. Siin valitseb neitsi Maria, üksinda. Veel midagi eristab šardri katedraal Taali, teistest keskaegsetest kirikuehitistest. Otsekui imeline teatridekoratsioon on peaaltar avatud vaid ühest küljest. Sa näed seda siis, kui oled kuninglikust portaalist kirikusse astunud. Kuid juba rist löövist peale ümbritseb kooriosa ja poolkaares kaal pärite ennast tohutu suur ja kõrge, ülalt lahtine sirm või vahesein ehitatud 16. sajandil. Ja lisab hoonele veelgi külluslikuste toredust. Millelegi pärast ei tahtnud tollased kirikuisad, et cancel vale igast küljest avatud oleks. Niisiis müürismeister Shandekseer, kes koos oma abilistega just uhke põhjatorni valmis oli saanud esmalt kinni kaks pea löövist kõrval löövidesse juhtivat kaart nii paremal kui vasakul pool. Ja nõnda kuni pea altarini välja. Aga see ei ole küll hoopiski mingi tavaline igav sirm või vahesein. Selle alumist poolt liigendab pikk rida kitsaid poolsambaid ja kaari mis moodustavad otsekui kõrgeid Kivibitsilisi koodi aknaid. Nende kohal jookseb kogu sirmi pikkuses horisontaalne ornamentidega kaunistatud friis. Selle kohal pitsiliste gooti tornikest all seisavad reas Nissid ja nendes elavad oma tardunud elu ja teevad oma tegemisi sajad väikesed inimfiguurid. Elu ja usuentsüklopeedia, nagu Saatri katedraali kohta eeldada. Need kujukesed pitsiliste koodi tornikestegawalkaadi all eredam värviliste klaasmaalidega kaetud akendest tulevas mahedas päikesevalguses võiksid enesest 16. sajandi elu fotosid kujutada. Need on nii täpselt niideta, detailselt välja voolitud. Iga voogab riide valt ega näoilme, peakate, juuksed iga liikumiselt tabatud poos, iga ese, mis nende stseenide juurde kuulub. See on neitsi Maria ning jumala poja elu koos kõigi ja kõigega, kes ja mis selles osas ülejäänud on. See on tõeliselt põnev, sest kujutatu stseenide tegelased kannavad fantaasiarikkaid rõivaid. Need on segu 16. sajandi kostüümidest ja riidest, mida tollaste meistrite arvates pidid kandma piiblitegelased. Oli 1520, kui Pariisis skulptor transla esimesed skulptuuride grupid nišidesse paika pani. Basseinid, Neitsi Maria vanematest tema sünnist, Maria ja Joosep abiellumine põlvitav Maria näeb inglit Jeesuslapse sünd, inglid ja karjased. Kolm kuningat, tolle aja prantsuse mantlimeeste rõivastes Jeesuse ristimine, nahaliseks saamine ja kõik imed, mida ta korda saadab. Ja siis Jeruusalemm ja reetmine, kohus ja okaskroon, ristilöömine ja ristilt mahavõtmine, ülestõusmine ja inglid tõstavad jumalaema taevasse, kus talle kroon pähe pannakse. Ei tea küll, miks ei tahtnud 16. sajandi kirikuisade tsaari katedraali kantsel ja altar rahvale igast küljest näha oleks kuid käskides meistritel nende ümber selline sirm ehitada, tegid nad enese teadmata tulevikule. Määratu teene. Piiblitegelased on asetatud tolle aja argiellu ja meie saame jälle mitmeski mõttes targem. Šartri katedraali kuningliku peafassaadi ees on kõnniteesse vallatud silk ning sellel on öeldud Šadrist 1625 kilomeetrit Santiago de Compostelasse. Viimane on Hispaania Galiitsia provintsi pealinn ja siinne katedraal seal on kuulus selle poolest, et siia on maetud Hispaania kaitsepühak. Jaago säilmed. Santiago eesti keeles ja kobus, Kennetsereti järve kalur ning apostel Johannese vend. Oli üks Jeesuse 12-st jõngrist, kes suri märtrisurma. Tema hauda külastab pidev palverändurite vool. Ka žanri katedraal kuulub vanade ja kuulsate pühapaikade hulka, mis iganes aastal kümnete tuhandete kaupa palverändureid ligi tõmbab. Sest kusagil mujal pole nii ainulaadset reliikviad rüüd, mida neitsi Maria Kristuse sündimise ajal kandis. Kes usuvad ja tahavad tulla, need tulevad. Juba 12.-st sajandist peale, on šardri katedraal, Taali palverändureid saabunud kurvad Saidsin lohutust haiged ravi. Palverändurid magasid katedraali kivipõrandal ja hommikuti tõsteti suured vitraažaknad eest, et hiigelruumi õhutada. Saatri Neitsi Maria oli usklikele armuline ja saatis imesid korda. Vähemasti on niimoodi kirjas Vatikani arhiivides säilitatavate iidsetes ürikutes. Inimesed tõid siia jumalaemale hulganisti kingitusi, rikkad kalliskive, vaesed seda, mis neil hinge taga oli. Seegi on 13. sajandi akendega taasmaalidel näha. Ka kuningad tulid palverändurite natsiaatri ja tõid kalleid kingitusi kaasa Kastiilia kuninga ning kuninganna annetuste abiga Saisaatrigatele reaalama põhjapoolse roosakna anrigolmas täis õige tihti Saatris. Ja see oli teadagi üpris kasulik Nigatedriaalile, kui linnale. Nad ei taha. Ma. Djova see halva Käädidena oodanudki? Aga siis tulid ajad, kus kuningaid äkki enam ei olnud. Suure prantsuse revolutsiooni ajad, šardri püha reliikvia röövetati ning osasele Läks kaduma krüptis seisnud iidne jumalaema kuju põletati 1793. aasta detsembris kiriku sära katedraal realist sai jumalanna mõistuse tempel ning siin viidi läbi kummalisi rituaale, millega ülistate inimest ja tema ülimat tarkust. Õnneks ei lõhutud hiigelhoonet päriselt maha, kuigi liiga tehti talle küll. Aga ajad muutusid jälle ja pikapeale atri katedraal oma endise hiilguse peaaegu tagasi. Jama. Endise funktsiooni. Jumalaema kujud pandi taas oma kohtadele ja palverändurid tulid tagasi. 150 13.-st sajandist pärit vitraažakent. Neid on kõige parem imetleda just siis, kui päikesevalgus läbi nende kirikusse tulvab. Ja kõik need eredad värvid särama paneb. Need on otsekui hiigelsuured ekraanid, taanid raskete kiviseinte vahel, mis oma lugusid jutustavad. Siin on kuningaid, Prince, jõuedame siilisse ametis ja kuldehetes. Siin on raud, röödes, rüütleid ja rikkalikult ehitud, hüüdes preestreid ja talupoegi, kes oma karedates argistes rõivastes märtsituulega võideldes põldudel töötavad või vööni paljastena augustikuumuses saaki koristavad. Ajadus, stseenid käsitöölistest, Tööriistad käes, kivi raiumas puutööd tegemas vigu toomas. Kalurid, lihunikud, kaarid oma kaupa pakkumas. Sepp, hobust, raud, samas looman puuraami vahele pandud, et ta vaikselt seisaks. Kingsepp, saapaid valmistamas, veinimeister veini pruulimas. Siin on vanu kangelaslugusid ja siin on viimane kohtupäev, igavene taevalik Jeruusalemm, pühakud ja märtrid Noa ja tema laev, Mooses ja tark kuningas, Saalomon, lunastaja ja kohtumõistmine. Ja kuulus sinine madonna kirikuda homses osas. Eresinises rüüs neitsi Maria istub oma taevasel troonil, kroon peas. Jeesus-laps istub tema põlvedel. Inglid toetavad kahel pool tema trooni teha paiste. Tema pea ümber on säravalt valkjassinine rubiinpunasel taustal. Tema pea kohal on valge tuvi. Säästud katedraalist välja, siin on teine maailm ja võtab natuke aega taas sellega harjuda. Tuuline maailm. Aga kirikuaias tuleb ikkagi ring teha ümber selle helehalliga lossi hiigelmüüride. Kogu kiriku pikkus on ligi 136 meetrit. See müüdud peafassaadi eest vasakule, siinpool küljes on kiriku põhjaportaal. Usteni viib kolm kaartega kroonitud niši ja kümned figuurid kujud ning kujukesed jutustavad siin vana testamendi loo, mis kordub ka põhjaportaali suurel klaasmaalingutega roos aknal. Teadjamad inimesed on kirjutanud Saartri põhja ja lõunaportaalide kujunduses, mängib peaosaaeg EKRE antud on kadunud paradiisist taasleitud paradiisi loomisest Kadovikuni ja viimase kohtupäevani. Taas pikad read, pikaks venitatud figuure ja nende lood. Sajandeid on nad siin seisnud, ümberringi tuul ja vaikus. Ristikujulise kiriku tagumises otsas valitseb kõrgete gooti akende, tornide ja tornikest ning pikkade õhuliste tugiga parte pidu. Siin seisab pärjana kolm ümarat absiidi kabelit. Neljas ulatub kaugele ette. Pisut rohelist künkanõlva tänavad ja majad künka jalamil. Rahulik väike jõgi. Sa astud edasi ja vaatad üle ka lõunaportaali, mis on oma esileulatuvate võlvidena uste kohal kõrguvate teravnurksete viiludega, lõppevate kaartega jälle nii uhke tuttavad, pikad pühakud, apostlid, teatrid on siin taas ridadena seismas mõned kõrgemal sammaste vahelistes nišides. Vanad meistrid on meile jätnud imetlemiseks oma oskused, oma uskumatu fantaasia, oma tarkuse ja vahest ka midagi oma hinge. Nii ta seal siis seisab ristikujuline kivist hiiglane keset vana väikest maalilist Saatri linna kus kunagi oli Rooma amfiteater kus vöörijõe sääres on vanu veskeid ning kunagisi pesumajasid, kus majadel on teravad viilkatused ja ärkliaknad ning kus pole märkigi kõrghoonetest, milleks, kui neil on šartri katedraal. Põleri. Ri.