Ja see oli suve hakul, kui üks raadiokuulaja üks proua helistas ja ütles, et kodukandis Tallinna eramute rajoonis ei ole enam tänavu laululind. Nad istun kaduma läinud SAISis vesteldud, et milliseid linde ta mõtleb ja tuli välja, et neid hilisemaid saabujaid oskasin lohutada. Varavõitu, veel külm kevad ja rääkisin ka natukene kassidest, et kas teie kandis neid palju ringi jookseb. Peremeheta kassid öösel aias ja päeval õues teevad palju kurja. Ja nüüd sügisel oli juba see seik nagu ununenud. Üks mees andis toimetusse teada, et ta oli kevade poole kuulnud minu lohutust. Mida me tegime küll asjatundjaga koos Uudo timmiga. Ka tema suvi läbi oli vaadanud terasemalt, jaga talle tundunud, et Kadrioru servas natukene suuremate majade vahel ja läheduses laululinde napilt. Ja siis ta ütles ise, et kuidas neid saabki olla, kui vareseid ja eakaid Harakaid on nõnda palju. Päike lihtsalt jääb nendele alla ja ta küsis, kas siin annab midagi teha. Nüüd ma olen keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja kasutuse osakonna juhataja, ornitoloog Tiit Randla ees ja küsin siis, kas tähelepanekud on õiged ja mida siin siis teha on? No see on ökoloogiline probleem ja ütleme niimoodi krimitiiv, ökoloogiliselt Ta on alati püütud selgeks teha, et ühtede loomade, lindude keda me nimetame siis kisketeks ja linnuriigis röövlindudeks, et nende arvukuse alla suruma joomine võib põhjustada siis nende saakloomade või saaklindude arvukuse tõusu. Ja neid katsetusi on maailmas tehtud juba palju sajandeid. Kuid tegelikult on muidugi mehhanismid keerukamad ja, ja kui me ka püüame näiteks kõik varesed ja kõik hõbekajakad ja kõik harakad ja ja noh, nagu ära koristada, siis vaevalt vastab meile loodus sellega linnulaul on tohutult enam ja, ja kõik meie pargid rõkkavad sellest meeldivast linnulaulust. Pigem on asi ikkagi selles, et et mõistlikkuse piires muidugi tuleb hallvares arvukust reguleerida. Tema arvukust tuleks piirata. Kuid et me selle tulemusena saaksime kohenda, pargid kõik linnulaulu täis. Seda ei ole küll. Vaata. Asi on selles, et, et niisugused täpsemalt arupidamised, täpsemad uuringud on ka käimas juba palju aastakümneid ja Eesti ornitoloogiaühing näiteks peab niisugust projekti, mida nimetatakse haudelinnustiku punkt, loendused ja neid arvukuse muutusi on analüüsitud kümnete aastate vältel. Heidan kõrvutatud samasuguste uuringutega Taanis, Rootsis, Soomes. Ja tuleb välja, et mõnede liikide arvukuse seat langeb, mõnede liikide arvukus tõuseb. Seal ei soovitud jaam koomiline tasakaal ja siit otsida põhjust ainult nendes varastes Arakades oleks natuke lihtsameelne. Ma ei taha küll küll valesti Harakate võimalikku arvukuse reguleerimist päriselt maha teha, kuid sageli on põhjused hoopis sellesse. Nende lindude elupaigad on kannatanud, nende lindude rändetingimused, kannatanud, nende lindude toitumisvõimalused, vähenenud agraar maastikas ja tegelikult nende lindude niisugust mitmekesisust ja arvukust hoiabki üleval ainult Põhja-Euroopa taigailmelised metsad ja nii kaua, kui neid metsi jätkub ja nii kaua, kui nad ohutult saavad rännata läbi üle kultuuristatud Euroopa Aafrikasse ja seal säilivad vihmametsad ja troopilised alad looduslikus olukorras, siis midagi ei juhtu. Aga nende lindudega, kelle rändeteel on tulnud ette suuri suuri muudatusi kes on kaotanud oma elupaigad või traditsioonilised toitumispaigad, nende arvukus tõesti langeb. Mina isiklikult ka ühe haudelinnustiku punktloenduse teostajana küll ei saa väita seda, et oleks katastroofiliselt vähenenud meie laululindude arvukus. Jah, mõnede liikide arvukus on vähenenud, teiste liikide arvukus on tõusnud. Ja kui tulla nüüd nende suuremate lindude juurde korraks tagasi, siis vahepeal ei olnud nende laskmine lubatud või vähemalt ei olnud soositud, aga nüüd on vist midagi siiski kavas, et jahimees võib nende suhtes käituda vabamalt. Jah, tõepoolest, valitsuse istungil kinnitatakse vastavalt meie jahikorralduse seadusele uus ulukite nimekiri ja sinna sisse ja me oleme võtnud terve rida uusi liike ja nende seas ka hallvarese. Ja mingit takistust tema arvukuse reguleerimiseks või vähendamiseks tõepoolest ei ole. Aga ma veel kord rõhutan seda, et tegelikult, et oleme me ise varest üleliia soosinud oma korrastamata prügimajandusega oma prügimägedega ja oleme tahtmatult soosinud tema elamist meie linnades ja ka kahjuks oma seadusandlusega piiranud neid tehnilisi võimalusi tema arvukust reguleerida etet. Asume seda viga parandama.