Tere täna räägime hiina keelest ja keelesaates on külas Tallinna Ülikooli hiina keele ja kultuuriloo lektor Katja Koort, tere päevast. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja ma küsin esimese küsimusena kohe. Võib-olla pealtnäha väga lihtsa küsimuse ja vastus on võib-olla huvitav, et mis on hiina keel üldse? No kui me räägime Hiina rahva Wabariigi ametlikus keeles siis või sellistest normatiivsetest, keelest, mis on seal kohustuslik ja, ja mis on seal levinud kõikide kõikides osades riigi osades, siis siis me räägime mandariini, hiina keelest, aga muidu hiina-tiibeti keelkonda kuulub erinevaid hiina keeli ja hiina keelel, sellel, mida me teame mandariini, hiina keelena, on ka sugulaskeeli. Aga kui me kõnekeeles räägime hiina keeles kui üldisest mõistest, siis, siis see on vale või ei ole päris vale. Ei, ei ole päris vale, kuigi kuigi tavaliselt Hiina rahvavabariigis või üldse Mandri-Hiina territooriumil meeldib teha ikkagi helistusi. Nad ütlevad oma selle mandariini hiina keele kohta puutum, mis tähendab levinud või tavakeel sõna-sõnalt. Ja näiteks seesama keel Taiwanil sama mandariini hiina keel, nemad nimetavad seda koll, mis tähendab riigikeel. Nii et selline vahe tegelikult emakeelena võib-olla räägitakse muud hiina keelt või siis mitte isegi hiina keelerühma kuuluvat keelt. Nii et hiina keeles on väga palju erinevaid või hiina keelel on väga palju erinevaid variante, erinevaid murdeid. No kindlasti isegi noh, Eesti on suhteliselt väike riik, aga isegi Meil on siin erinevad murded siis siin on väga suur ja seal on erinevaid keeli ja siis nendel on murded, et need keeli võib-olla tõesti päris palju, mul ei ole seda statistikat, aga noh, isegi mõnes provintsis eri osadest juba räägitakse erinevaid keeli emakeelena. Aga kas kõik hiinlased õpivad koolis mandariini keelt, kas nad kõik üle ühe miljardi hiinlase saavad üksteisest aru? Ja selleks mandariin ongi, sest noh, muidu oleks täiesti võimatu seal mingeid asju ajada. Näiteks uudised televisioonis oleksid arusaamatut paljudele. Et ühelt poolt see mandariini hiina keeles on muidugi riiklik poliitika, et kõik peavad seda oskama ja ühelt poolt on see hea, sest see ühendab rahvaid, kes seal Hiinas elavad ja teiselt poolt muidugi noh, nagu me teame paljude teiste suuremate keeltega see riigi riiklik poliitika võib-olla ka noh, suhteliselt hävitavalt võib mõjuda väiksematele keeltele, et kui näiteks koolihariduse kõik uudised ja meedia kõik töötab ainult ühe selle normatiivse keelega, siis siis väiksemad keeled surevad välja. Tähendab, Hiina riik tegelikult tegeleb hiina keelega, võib niimoodi öelda, et jälgitakse, kuidas keelt räägitakse, kus missugust keelt räägitakse. Kontroll on peal nagu hiinas ikka. No seal on selleks teatud asutus olemas, see on seda nimetatakse riiklikuks keeleks komisjoniks ja, ja siis see tegeleb noh, põhiliselt selle mandariini, hiina keele propageerimisega selle, selle keeleõppega näiteks sellesama asutuse alla kuulub ka han panud, mis on, mis on noh, selline keele tuuri asutus otseselt seotud komparteiga muidugi ja siis näiteks need Konfutsiuse instituudid, mis üks on ka Eestis olemas, Tallinna Ülikoolis on jällegi selle han panni all. Et need jällegi tegelevat hiina keele kultuuri propageerimisega, siis väljaspool Hiinat. Kasiinos on olemas ka oma keeleseadus või seadus, et mida siis vaadatakse, kas järgitakse või mitte ja kui tõsiselt võetakse, kui tõsiselt rahvas seda oma emakeeleküsimust võtab? No kindlasti on olemas, noh selles mõttes noh, inimestel ei keelata otseselt oma emakeelt rääkimast, aga kui nad tahavad midagi ajada riiklikul tasandil ametnikega ametlikult, siis nad peavad ikkagi seda mandariini tegema ja neil ei ole mingit muud võimalust, et nad peavad seda ära õppima. Et seda muidugi jälgitakse, et seal oleks kõik, on muidugi üks moment, mis teeb selle selle lihtsaks, sest paljud keeled, mis Hiina Tiibeti rühma kuuluvad, kasutavad ühte ja sama kirjasüsteemi. See kirjasüsteem, mis need on, needsamused, hiina märgid, mida me tunneme, mõnikord nimetatakse hieroglüüfid, eks see ei ole päris korrektne termin, et Hiina märgid oleks korrektsem võissinogrammid. Hiina märgid on sellised universaalsed, et neid saab kasutada tegelikult erinevates keeltes, isegi kui sõnavara grammatika ei klapi päris. Aga näiteks jaapani keel kasutab ka Hiina märg. Kuigi see on täiesti teine keel, ta isegi samasse keelerühma ei kuulu. Et see võib-olla teeb selle veidi lihtsamaks, et kui nad õpivad selle kirjasüsteemi ja nad võivad ikkagi oma emakeelt rääkida, selles, aga mitte kõikidele keeltele, see ei sobi. Sest osadel keeltel, mida Hiinas kõneldakse, näiteks osad vähemused, ei kõneleja mitte hiina keeli, vaid mõnesse muudesse rühmasse kuuluvat keeli. Noh, võtame uiguurid näiteks neil on oma tähest ja nad ei saa seda seda oma keelt mugandada selle hiina kirjasüsteemi järgi. Nii et selles mõttes nendel on palju keerulisem ja ma arvan, et see riiklik poliitika on ikkagi suunatud selleks, et pigem oleks jõuline, see isegi seesama kirjasüsteem ja mandariini hiina keel kui, kui siis lubada teistel kasutada, kasutad ainult oma emakeele kirjasüsteemi. Aga kui me võtame nüüd mandariini keele, siis kas jälgitakse ka seda, kui õigesti seda keelt räägitakse, et öeldakse üht või teist asja õigesti välja ja et kirjutatakse just ikkagi õige märgiga sellel märgil on õige konks õiges kohas. Vot selle kohta. Ma ei oska öelda, kas seda riiklikul tasandil jälgitakse, aga noh, ma olen lugenud, et, et Hiinas umbes nagu ka Eestis on vanem põlvkond, ei ole päris rahul sellega, kuidas noored seda keelt kasutavad. Eks noh, sinna tuleb päris palju sellist uut sõnavara, slängi ameerika Nismäe ja, ja siis ja siis ütleme selline Internetikeel on hoopis teistsugune see enesest praegu on väga populaarsed need igasugused blogid ja internetikirjandus, mis ei ole isegi blogi, vaid ta on nagu blogist välja kasvanud juba niisugune ilukirjanduse tüüp, mis on ainult internetis levinud. Et see kõik kasutab 11 sõna varateist, grammatika grammatikaaluseid, et see selles mõttes muidugi on seal mingi seltskond, kes kellele see meeldib ja kellele see jälle ei meeldi. Aga ma ei tea, kas riiklikult sellega tegeldakse, selle kohta andmed puuduvad. Mul üleilmastuvas maailmas on siis kõikidel keeltel või vähemasti väga paljudel enamustel keeltel probleem inglise keele pealetungiga. Ja isegi Hiinas on mingil määral, kuigi võrreldes näiteks jaapani keelega on palju väiksemal määral, sest seal igasugused internatsionalismi sellisel kujul rändavadki nende keelda juba nende sõnavarasse ja siis nad kõlavad eriti foneetiliselt, nad kõlavad täpselt samamoodi nagu või sarnaselt, nagu nad on inglise põhiliselt inglise keelest üle võetud. Hiina keeles on selliseid sõnu palju vähem ja kui laenatakse laenatakse midagi, siis on see eelkõige siis foneetiline laen ehk siis ta kõlab sarnaselt sellele sõnale ja siis need märgid valitakse eelkõige selle kõla järgi ja siis üritatakse ikkagi mugandada niimoodi, et see tähendus oleks ka kuidagi sarnane, aga kõla on ikkagi prioriteet number üks. Noh näiteks selliseid sõnu on noh, nagu lääne stiilis salat, söök on salasee, kõlab nagu salat või siis inglisekeelne sõnakuul kuhu ja selliseid foneetilise laen on päris palju, et, et kas märk vastab sellele päris mida see mõiste tähendab, et, et see on juba teisejärguline. Aga kuidas siis näiteks inglise kuul ehk lahe siis, eks ole. Kuidas see on märgina, kuidas ta märgina välja näeb? No see tähendabki jahedust või, või nii või siis näiteks osad sõnad ei ole foneetiliselt laenatud. Näiteks rock n roll on hiina keeles Jaugun, mis on, ta ei kõla üldse rock n rolli moodi. Aga see on otsene sõnasõnaline tõlge, mis on kivi veerema? Noh, rock n rollist tulemusele kooli juurde tagasi et kui on see märk, mis tähistab jahedust, kuidas siis selle märgi lugeja saab aru, et kas on tegemist jahedusega või selle Anglitsismiga sõnaga seda märki praegu. Kasutatakse ainult selles selles tähenduses, et noh, Hiina märgid on, osad on ikka väga vanad ja osad on tekkinud hiljem ja tänapäeval muidugi noh, praktiliselt uusi märke ei, ei teki ja uusi mõisteid või ütleme, uued tähendused tulevad tegelikult märkide kombinatsioonidest kombineeritakse vanade märkidega midagi kokku, kas ta on siis semantiliselt, vastab sellele uuele mõistele või siis foneetiliselt, kui saan laensõna ja osadel märkidel, mis on väga vanast ajast kuni tänapäevani kasutuses nende tähendused on kõvasti muutunud ja nende kasutamine on ka kõvasti muutunud, et selles mõttes olenevalt kontekstist ikkagi arvatakse ära, millega on tegu ja millise märgiga, aga muidugi tõlkimisel on, võivad olla päris suured raskused, sest eriti kui tõlkida mingit klassikalises hiina keeles kirjutatud teoseid klassikaline hiina keel on juba surnud keel, et see on nagu ladina keel Euroopas, siis tihtilugu need märgid on samad, mida kasutatakse ka tänapäeval ja enamus marke ongi. Aga need tähendused on teised. Ja siis vot see tänapäevane tähendus tungib peale ja kuidagi tahaks tõlkida, nii nagu sa oled harjunud ja siis ei sobi, see on kõige suurem raskus nende puhul. Kui palju märke on hiina kirjas, siis peab küsima kas neid on võimalik kokku lugeda või kui palju märke peab. Üks haritud hiinlane oskama. Ja need on väga erinevad numbrid, sellist konkreetset ühte numbrid ei ole Täpse ühe, ühe märgi täpsusega, aga ligikaudu 50000 on niimoodi sõnaraamatutesse, et 50000 ringis on neid märke väiksematest sõnaraamatut võib-olla 10000 või 30000. Aga haritud hiinlane peab oskama umbes nelja tuhandet selleks, et lugeda raamatuid, ajalehti, et saada hakkama, sest osad märgid on sellised, mida kasutatakse rohkem tihedamini, nad on rohkem populaarsemad või nad on lihtsalt rohkem ühenditest sees, et seda tunneb ära siis juba arvab ära lahenduse. Ja noh, välismaalasele on muidugi noh, 4000, märg. See on päris, päris suur arv ja, ja ega paljud ei oska ja ja selles mõttes, et kirjanduse lugemine on ikkagi sõnaraamatuga käibed, et mitte mitte ilma, et väga-väga lihtsalt niimoodi teed raamatu lahti ja loed lihtsalt ilma sõnaraamatut kasutamata. See on väga haruldane välismaalaste puhul. Ja isegi hiinlaste puhul sõltub muidugi raamatu sisust, mida lihtsam, seda vähem seda sõnaraamatut on vaja. Sest osad märgid on ju sellised, et näiteks tähistab ainult mingit konkreetset teatud taime või, või, või loomaliiki või midagi. Ja siis noh, rohkem palju tähendusi tal ei ole ja siis kasutatakse ainult väga kitsas kontekstis ja seda märki ei pruugi igaüks teada. Ja muidugi nad unustavad ka need oma märke, sest tänu arvutitele see oskusmärke ära tunda ja kirjutada eriti läheb meelest ära. Kui palju informatsiooni võib ühe märgi sisse mahtuda või kas märgid on ainult niimoodi, et on maja, on üks märk ja, ja tee on teine märk või mahub ühte märki rohkem informatsiooni. Maja kohta võib-olla päris erinevaid märke erinevalt tüüpi maja on erinevate märkidega või siis tänapäeva hiina keeles on mitmemärgiga ehk mitmesilbilised, sest üks märk tähendab silpi ja tänapäeva hiina keeles on ühesilbilisi sõnu suhteliselt vähem erinevalt siis siis klassikalisest hiina keelest, kus oli vastupidi pigem ühe või kahemärgilised. Ja osadel markidel on piiratud hulk tähendusi, ehk siis vähem tähendusi ja siis teistel märkidel on väga palju ja neid tuleb juurde ka sõltuvalt sellele, mis uued mõistet või uued tasandid tekivad. Ja mõned filosoofilised kategooriad näiteks nagu tao võitu või noh, mis on siis kulg või, või bändi kui siis Hiina filosoofilisi tekste lugeda eesti keeles nendel sõnaraamatus võib-olla 40 50 tähendust, sest nende esimese tähendused näiteks on tee või moraal ja ja siis need ülejäänud need abstraktselt tähenduselt tulid lihtsalt lihtsalt sinna juurde mingil hetkel ja neid tekib kogu aeg. Kuidas eestlasi hiina keeles nimetatakse, kirjutatakse? Eestimaa on i Sanya ja see on foneetiline laen, seal võib muidugi igat märki vaadata, et mida see tähendab. Esimene on armastus ja tavaliselt algajad hiina keele õppijad õpivad sellest neile kõik väga meeldiv, et eesti algab armastusega, aga see muidugi pean pettumust valmistama, seal foneetiline, näen, et eelkõige on ikkagi üritatud edasi anda selle kõla, mis on meie algupärane, see, et meist ja õnneks sobib kokku ja ma loodan ka. Ja eestlane on siis Aizanya jäänud ehk siis eesti inimene. Aga kuidas märki on võimatu kirjeldada raadiusest. Jah, nojah, need märgid on ka lihtsustatud, mingil hetkel Hiina rahvavabariigis oli see keelereform viiekümnendatel, kui kompartei tuli võimule, siis neil oli võetud selline rammed tehakse siis haridus kõikidele inimestele kättesaadavaks ja selleks nad arvasid, on mõttekas kirjasüsteemi lihtsustada. Toimus keelereform, kus lihtsustati terve see noh, väga paljud hiina märgid, mitte kõik, muidugi ja et selles mõttes traditsioonilises hiinamärgis armastus oli olemas, süda. See oli selle märgi semantiline võti, nagu neid nimetatakse võtmemärk indeks, ehk siis see, mis kannab selle märgi tähendust. Ja siis nad lihtsustasid seda nii, et nad võtsid selle südame sealt vahelt ära, et jäid kõik need ülejäänud osad, aga süda läks sealt ära. Ja siis ja siis need on niimoodi, et lihtsalt kustutatud märk armastuse kohta käib ilma südamete. Selliseid väikseid äpardusi neil juhtudel, kuidas tallinn kirjutatakse. Tallinn on üks väga vähestest laensõnadest, mis on nii foneetiliselt kui semantiliselt väga sarnane sellega, mida ta edasi annab. Tallinn kõlab nagu Tallinn ja siis esimene märk, ta tähendab torni või pagoodi, noh, ja kontekstis oleks pagoodia ehitis pikem, pikem, kõrgem ehitis. Ja linn tähendab metsa. Nii et see on tegelikult sõna-sõnalt oleks tornide mets. Aga see on siis puhas juhus, et meie pealinna, et meie linna nimi kõlab nii nagu kaks hiinakeelset sõna. See on pigem nii, et kui nad valisid need märgid selleks, et, et Tallinnale hiinakeelne nimi anda siis nad vaatasid esiteks, et nad oleksid sama kõlaga. Aga lihtsalt juhtus nii, et nende märkide seas, sest hiina keeles homonüümne homofoobne on väga palju sama, sama või sarnase kõlaga märke nende märkide seas lihtsalt oli sellise tähendusega märgid, mis sobisid ka meie linna olemusele. Lihtsalt vedas, iga kord ei vea näiteks disaini ja ei ole nagu sellise tähendusega, mis kuidagi eestiga võiksid olla. Aga mõnede märki mõnede sõnade või, või kohanimedega on küll nii, jah. Kas hiina keeles on siis ka laiemalt niimoodi, et mingit nähtust kirjeldatakse mitte tema kohta ei ole märk või sõna, et teda kirjeldatakse näiteks nagu Tallinn on ju ka siis kirjeldatud torn ja mets. No kohanimedest esimesena tuleb Island sest tegelikult tõlkes pinda ta ei kõla üldse islandi moodigi, jah, nii nagu rahvusvaheliselt on meil tuntud see see riik aga pinda tähendab sõna-sõnalt jääsaar seal nagu tõlge, mis siis vastab selle olemusele jällegi mitte mitte foneetiline lahendis. Väga kujundlik. Maastik on täpselt samamoodi vist hiina keeles, kuulsime ööülikoolisaatest. Ja Sanšuey mäed, veed, mäed ja veed. Ehk siis põhielemendid Hiina, Hiina traditsioonilisel maastikul on kindlasti mägi ja kindlasti oja või, või mingi mingis vormis vesi võib olla udu, näiteks. Jaan Kaplinski filmis, mis oli temast endast, tõmbas paralleele eesti ja hiina keele vahel just sellesse samast lähtudes, et eesti keeles on ka öeldud näiteks kopsud-maksad siseorganite kohta samamoodi kasutatud sellist kujundit Jaandlikust. Ja kui mõnikord küsitakse, kas eesti ja hiina keele vahel võib olla mingi seos, et kas nad võivad olla kuskilt väga kaugelt sugulased. Et ma põhimõtteliselt ei ole nõus sellega, sest noh, osadel on mingid teooriad selle kohta küll mind ei ole need teooriad veel veennud, aga üks sarnasus on küll ja selles mõttes ma olen Jaan Kaplinski ka täiesti nõus, et just sõnamoodustamise põhimõte on tihtilugu aga sarnane noh, kasvõi see jah, kopsud-maksad mägi vesi või siis näiteks kuula sõna hiina keeles täpselt samamoodi öeldakse Xinhua, mis tähendab kuula sõna, et just sellised väljendit võib olla ja kuidas need moodustada on, on sarnane. Vaatame, kas meil veel midagi sarnast on eesti keeles eesti kooli õpilased on kirjavahemärkidega ja lausetega hädas ja grammatikaga käänamise ja pööramisega, mis, mis hiina keeles olemas on, kas lause on olemas ja kuidas märkidena kirjutatuna välja näeb? Klassikalises hiina keeles pigem me võime öelda olid fraasid ja siis fraasi lõppu tähestesse üks partikkel, sest muidu kirjavahemärke ei olnud. Ja selles mõttes klassikalisest hiina keeles on väga raske tõlkida, sest kunagi täpselt ei tea, kus see fraas lõpeb ja kus järgmine algab. Et, et kohati aset üks partikkel muidugi märgib selle lõpu ära, aga ütleme, kui me tahame lauset moodustada, siis me peame näiteks fraasi kokku panema sellest. Ja kirjavahemärgid tekkisid hiina keelde, noh ma julgen siin pakkuda, ma täpselt võib-olla isegi ei tea, aga, aga ma julgen pakkuda, et siis kui oli juba kontakt, et läänemaailmaga palju tihedam, ma arvan, et see võis olla ikkagi mingi 19 sajand. Või 20. 20. algus, äkki võin siin eksida muidugi ja kirjavahemärgid on praktiliselt täpselt samad, mis on, mis on siis teistes keeltes, mis foneetilise tähestikuga keeltest nagu eesti keel või vene keel ikka tähestikute erinevad, et punkt koomakool on sidekriips, näeb teistmoodi välja, aga ikkagi on olemas selline asi. Ainuke asi, et see üks koma on, on oma, on kahte tüüpi, üks on siis, kui me loendame, siis on ühtepidi koma ja siis kui on, ütleme, liit lausega tegemist, siis on see koma, millega me oleme harjunud ja punkt muidugi näeb sellise väikse ringina välja. Muidu on kirjavahemärgid samasugused. Nende kasutamine on võib-olla veidi teistsugune, aga ka mitte oluliselt erinev sellest, millega oleme meie harjunud põhiraskusi valmistavat Hiina õpilastele, ma arvan, pigem ikkagi märkide kirjutamine, noh selleks meil on sellised harjutusvihikud, kus nad harjutavad nende märkide kirjutamist algklassides. Sest hiina keele grammatika on suhteliselt lihtne. Morfoloogia on, praktiliselt puudub, seal ei ole grammatilist sugu, seal ei ole mitmust ja ainsust enamasti noh, seda võib tegelikult väljendada. Läbisid grammatiliste erinevate partiklite lisamise, aga tegelikult jah, see on ainult siis vaja, kui on, see kontekst nõuab seda, et näiteks kui me tahame rõhutada, et inimest oli mitu või, või mingit eset oli, mitu, siis sinna pannakse juurdeks teatud sufiks. Muidu seda ei ole. Ja täpselt samamoodi on käänetega käändeid ei ole ja siis, kui on vaja väljendada midagi, Meie käänded väljendavad, siis on prepositsioonid, postpositsioonid ja sufikseid. No midagi peab olema hiina keeles ka kergemat. Jah. Võib-olla see kõigi tõlkimise jälle selle tõttu on raskendatud, sest siis sa pead ise mõtlema väga palju, et kuidas. Mida see tähendab, kõik, kui ela määratud täpselt. Hiina nimedest me teame ilmselt kõik lee ja Beng ja sellised nimed tulevad inimestele meelde, kas hiinlaste nimed kannavad ka mingit tähendust või need või need on lihtsalt häälikute järjestus. Ei, ikka muidugi nendel on, nendel on ikka tähendused ka ja need levinud perekonnanimed noh, Li tähendab ploomi ja, ja siis vang, tähendab kuningad ja noh, seal ikkagi on mingi tähenduse täna maa, maa, auto, toom ja maad tähendab karva või sulge. Et et selles mõttes muidugi tähendused on olemas. Aga jah, et nad vist väga palju ei mõtle selle peale, sest need kõige levinumad perekonnanimed on nagu nii paljudel inimestel noh, nad väga levinud, sest kliisid on väga palju, vange on väga palju ja ja näiteks väga levinud nimi on maa, mis tähendab hobust. Ja. Ma ma ei usu, et nad mõtlevad väga palju nende tähenduste peale. Kuigi ma olen vaadanud oma õpilaste pealt, et kui nendele pannakse hiina nimed ja foneetiliselt eelkõige mitte mitte selle järgi, millised nad on oma olemuselt, siis mõnikord nad tulevad ja paluvad nime vahetada. Hiina kolleegi juurde tulevad ja paluvad, et mina ei taha hobune olla, see kõla hästi. Tegelikult Hiinas keegi ei mõtle, et see kuidagi ei ole hea nimi või lihtsalt on nimi. Siis hiina keel Eestis huvi kasvab iga aastaga. Aga jah, et noh, ütleme, kui 10 aastat tagasi Hiina suunale veel väga palju soovijaid ei olnud, siis nüüd on iga aasta me võtame vastu kuskil keskmiselt 10 inimest Hiina suunale. Ja noh, soovijaid on rohkem, aga me lihtsalt kõike ei saa vastu võtta pärast, et me ikkagi meil on ikka vestlus ja me vaatame, et kes sobib ja kes on mingit tööd teinud selleks, et seda Hiina Hiina keelde kultuuri õppida. Ja nüüd on ta Konfutsiuse instituudi tegevusele on võimalik hiina keelt õppida ka põhikoolides ja gümnaasiumides ja üle Eesti, mitte ainult Tallinnas. Ta on Viljandis ja isegi Kuressaares on hiina keele õppe just põhikoolides. Miks peaks õppima hiina keelt ja missugune perspektiiv on nendel noortel, kes näiteks Tallinna Ülikoolis on hiina keele õpingud lõpetanud? No ma arvan, et see perspektiivi perspektiivi leiab alati, aga see sõltub juba sellest inimesest, kes sellega tegeleb, et noh, mina olen alati ka öelnud, et tegelikult põhiline on ikkagi see, et mida te ise tahate teha selle keelega, et kes tahab kasutada seda diplomaatilisel tööl või turisminduses või, või äris, et, et siis siis tuleb suunata oma teised huvid ikkagi, kas sinna, et ainult keelest ei piisa. Aga no mina alustasin hiina keele õpingute selleks, et avardada oma silmaringi, et see tundus lihtsalt piisavalt põnev ja pakkus pinged. Ja noh, siin ma nüüd olen. Kui kaua teil aega võttis, see, et saada hiina keel, no selgeks, nii et et saite suhelda, saite lugeda? Mitu aastat, et see tegelikult see märkide õppimine näiteks ei lõppe vist kunagi. See ei lõpe kunagi, see on tõsi jah, sellist asja ei ole, et ma õppisin hiina keele ära. Päris nii ei saa öelda, see on selline protsess, mis ei lõpe aga edendas, et saaks selgeks teha teistele ja teistest aru saada. Ma arvan, et Eestis õppides läheb võib-olla paar aastat. Heal juhul sõltub muidugi õppijast ka ja kui õnnestub kohe minna Hiina või Taiwani edasi õppima, siis siis läheb see protsess natuke kiiremini. Kuidas hiinlased hüvasti jätta? Nad ütlevad. CN sain Tien, Tien teist korda igaks juhuks ei kordan. Aga kuidas ütlevad aitäh, see, see, see sa seesia sees ja aeg sees ja Gadja siseni eesti keeles siis aitäh. Katja Koort, Tallinna Ülikooli hiina keele õppejõud. Saatejuht oli Piret Kriivan. Head aega.