Siis oli kohal seismas minu selja taga innukust täis. Selles, kuidas ta ruumidesse sisse virvendab, on midagi ülimalt kentsakad. Sa istud armsas tugitoolis, mõeldes ühest ja teisest ja siis järsku vaatad üles. Ta on, ta liigub ühest kohast teise, tekitades sama vähe kära nagu meduus. Justkui oleks ta üks neist keltsakatest India vennikest, kes haihtuvad õhku ja liiguvad maisest kehast vabanenuna ning võtavad kaasmaise kuju just seal, kus nad seda tahavad. Niisiis, Jevuster. Paar hakkas täituma, paar voolujoonelist, pool neitsit möödus, pööritati lehvitades tundsid kaht tähtsat nina eemale, ühes lahtris. Õhus hakkasid lendama kallimad ja erkpunased, küüned. Tühjusesse, põrnitses, suitsetasin ära poole sigaretist ning tõusin püsti. Pöördusin laualt sigarette võtta ja miski põrkas kõvasti vastu mu selga. See mul veel puudus. Pöörasin hooga ringi ja silmasin laia triga liigselt trapeeritud Oxfordi flanell ülikonnas veider taia profiilimehel oli käsi välja sirutatud, nägu mehel ning suu kõrvuni justkui sellil, kel on käkitegu midagi maha müüa. Mina pean kriminaalromaane kirjanduseks. Ma nõuan neilt saama maa kõrget taset kui mistahes romaanilt ja et samas selle äärmiselt raske vormi reegleid järgitaks. Raymond Thornton, Chandler õppinud talguid kolledžis. Ma püüdlen liikuda selles suunas, see, mida nimetatakse kergeks stiiliks. Neile, kes seda stiili harrastavad. Vahel nimetatakse neid humoristid, eks vaatab end harituks pidav seltskond ülevalt alla ja mõnitab. Pelham Grenouille. Woodhouse talvitš kolledžis õppinud temagi. Ilusat pühapäeva siis jälle kord vikerraadio Helgi Erilaid Raimo Seljamaa ja taas on alanud. Aastal 967 tegi kuningas Edgar oma aadlimehest alluvale krahh iilfichile kingituse milleks oli väike küla Londonist lõuna pool. Sellest kinke pist sai esimene kirjalik dokument, milles oli mainitud talvitši küla nime. Aegade jooksul on seda nime õige mitmel moel kirjutatud ja hääldatud Vilviš näiteks ja maaelu ees jäänud allak. Kuid arvata on, et nimi arenes välja kahest vanast inglise sõnast mis tähendas valget lill ja wish, mis tähendas niisket aasa. Kujuneski talvitšile ilus nimi aas, kus kasvavad valged lilled. Aastal 1538 võttis kuningas Henry kaheksas talvitši oma valdusse ja mees kullassepp Toomaskaaltonile, kes pärandas selle oma pojale. Söör Francis Kaaltonile. Eduard Alena oli Elizabethi-aegse teatri suurimaid näitlejaid ainsaks tõsiseks saaliks Hamleti liiri hotello kehastaja Richard pöörbeid. Alenile kuulsust toonud osatäitmised olid tihti seotud Christopher Barlow näidenditega. Doktor Faustus, Malta juut, väidetavalt Marlow kirjutas nii mõnegi rolli just Alleni annet silmas pidades. Oma võimete tipul 1598 32. elu aastal otsustas näitleja lavalt lahkuda, kuid vastu tulles kuninganna Elizabeth esimese isiklikule palvele jätkas kuninganna suri 1603. Klein lõpetas näitlemise aasta hiljem. Aga peale teatrielu näitlemise oli Eduard Allen kuninga karude härgade, inglise togide ülemmeister, valitseja, järelevaataja, rahva seas populaarsed kõikvõimalikud oma võitlused olid ka kuninglike suureks kireks. Nemad küll jälgisid neid võitlusi salamisi varjatult näiteks eesriide tagant. Souzphooki teatrite kõrval oli lausa mitu karu ja härjavõitlusareeni. Londoni esimese topograaf, graafilise ajaloo ja sündmuste jäädvustaja. Johnston kirjeldab üht 1604 toimunud väga erilist võitlust, mis toimus kuninga algatusel. Lõvi kolme hingelise dogi vastu. Edward Lend Towerisse kolm erilise hoolega valitud koera. Lähemalt ei hakka paberist võitlust kirjeldama. Aga, ja lõpuks ta Johns tõu äraga kuninglike korralduse kolmest koerast ainsana ellujäänu viidagu Sandžeimsi ja hoita, kui teda seal hästi. Ta on jõudu katsunud loomade kuninga enesega ei pea ta enam iialgi võitlema. Aga Edward Allen ostis 1605. aastal Francis kooltonilt teatrilitsentsi ja loomavõitlusrahadega Mõisa jamad. On arvatud, et kohe, kui Edward jälle oli ostnud talvitši häärberi, tekkis tal mõte rajada siia kas vaestehaigla või õppeasutuse ümberkaudsetele vaestele noorukitele millest äkki selline mitte paindlik huvi heategevuse vastu. Arvamus on, et näitleja ja meelelahutaja oli hirmul oma moraalse palge halba kuulsust sattumisega pärast. Niisiis otsustas ta ka midagi head korda saata. 1613 kuni 1616 toimusid talvitšis suured ehitustööd. Linna tõusid kabel, koolimaja ja 12 vaestemaja. Juunist 1619 kirjutas kuningas James esimene alla patendi ürikule, millega lubati Edward Ellenil talvitšis kolledžisse. Selle nimeks sai kollesseff koods. Kihvt. Jumala annetuse kolles talvitšis päris sellesse heategevusse. Asutusse kuulusid algselt kolledži juhataja eestseisja, hilisem rektor, neli kolleegiumi liiget. Need olid vaimulik meesõpetaja, abiõpetaja ja orelimängija. Kuus vaest venda, kuus vaest õde, tõenäoliselt mungad ja nunnad, kes kolledžis igasuguseid vajalikke töid tegid. Ja lõpuks 12 vaest õpilast. Vennad meediaõpilased olid pärit neljast kihelkonnast, mis Alleni tegevusega kõige rohkem seotud olid. Alleni koostatud kolledži eeskirjades oli pikk rida punkte, nende hulgas oli öeldud, et õpilased võisid kooli jääda kuni 18. eluaastani ning pidid saama siin hea ettevalmistuse ülikooli astumiseks väärika ameti pidamiseks. Ning et kolledži juhataja ja eestseisja ei tohtinud abielluda, pidid kuuluma Alleni suguvõssa Ma älleni perekonnanime. Pärast kolledži rajaja Edward Alleni surma ongi talvitzi kolledži juhatajate nimistus järjest kaheksa Allanit ja seitse Allanit, kes oma nimekirjapildis y tähest on loobunud. Viimane, Allan George Jon lõpetas töö Kolledžis aastal 1857. Taluitš kolledž aktiga 25.-st augustist 1857 muutus kollatšovkaats, kiht Länts, kollatšovkaad kihvt nime kandvaks õppeasutuseks. Põhjaliku muutuse tegi läbi kolledži juhtimissüsteem ning uueks auväärt juhatajaks sai esmakordselt mees, kelle perekonnanimeks ei olnud Allen vaid Kaagvere Alfred Power, kes juhatas kolledžid järgmised ligi 26 aastat. Plats jagati nüüd kaheks happers, kuul ja Lowers, kuul. Kõver ehk kõrgema astme koolipoisid olid vanuses kaheksa kuni 18 ja õppekava oli laiem ning sügavam võrreldes lõue ehk madalama astme kooliga. See oli mõeldud väiksema sissetulekuga perede poistele vanuses kaheksa kuni 16. Ja ümber. Avaldused kandsid vilja juba õige pea ja nii et 1865 ilmunud Howard Stantoni raamatus dekreitz kuulsof England Inglismaa silmapaistvat koolid leiab talvitš kolledž juba äramärkimist kui eriti laiaõppeprogrammiga kool. 1869. Kael kolis kõrgema astme kool uutesse ruumidesse, mida hakati nimetama uueks kolledžiks. New kolledž. Ametlik avamine toimus küll ligi aasta hiljem, 21. juunil 1870 Walesi printsi ja printsessi osavõtul. Madalama astme kool jätkas vanades ruumides veel 17 aastat. Arhitekt Charles narri seenior teenis kuulsust peaasjalikult Londoni uue parlamendihoone vägeva uusgooti stiilis Westminsteri palee projekti loomise ja ehitamisega jõudis ka palju teisi hooneid kavandada, muuhulgas nimetati ta talvitši kolledži arhitektiks aastateks 1830 kuni 1858. Väri seenior projekteeris talvitši mõisa aladele, mitu hoonet nende seas oli. Ka humanitaarkool nimetati Rämmers kuul, kuid talvitzi uue kolledži hoone rajas Charles Barry juunior. Samuti tunduda arhitekt aastatel 1866 kuni 1870 Taali Timesi kaldale tõusva Westminsteri palee ehitusel oma isale abiks olnud ning kujundanud Big Beni kellatorni katvaid ornament sest minu meelest polnud ükski suur ehitus täiuslik ilma tornita. 1858. aastal jätkas sotsiaalse juunior oma isa tööd talvitzi kolledži kujundaja arhitektina. Juba ammugi oli noorvurri täitnud oma märkmikulehed Põhja-Itaalias nähtud ehitiste, eriti Veneetsia ja Lombardia kellatornide sketšidega. Asjatundjad on leidnud, et punastest tellistest valgete servadega talvitši kolledži hoone meenutab oma kaunilt viimistletud terrakotadetailidega. Milano lähedal seisvat Tšertoosa tipaavia lossikolledžit kutsuti pärast selle valmimist eklektiliseks hübriidiks ning kritiseeriti ajalooliste stiilide segadust tekitava kokkusobitamise. Pärast. Kirjutati näiteks, et varri kujundas hoone üle kasutades mitmeid Daile oma Itaalia märkmikust. Otsekui noor poeet, kes pruugib liiga palju omadussõnu kolledzi suur hall meenutab Westminster hooli sisekujundust, mille kohalembarri paigutas fitsentsa kirikusilindervõlvid. Peaasjalikult Veneetsia maalimisele pühendunud Antonio kanaletomaal kiviraiuja õu umbes aastast 1725 ei kujuta enesest turistide Veneetsiat. Siin on argipäev pooleldi päikeses, pooleldi varjus kiviplokke täisväljak vanade hoonete vahel. Kaugemal teispool suurt kanalit seisab Santa Maria della Carita kirik oma kõrge kellatorniga mille kiiver on terav kui hästi teritatud pliiatsi ots. Siit leidnud arhitekt Charles vääri juunior talvitzi kiriku kellatorni 20. sajandi kirjanik Loorents arv, kes poisipõlvest talvitšis elas Larry juuniori kolledžit kirjeldanud kui üht 19. sajandi Londoni kõige meeletumate ehituste hulka kuuluvat hoonet mille pilgust võiks leida pisut kavalat sära. Kui ta elus oleks. Koolipoiste Palazz, nagu seda on kutsutud andik kahe eelduva tiibhoonega Yadonilistest, punastest tellistest hoone, ehitud tuhm, kollases valges, kohati helesinises toonis nomentide ja ekstravagantse terrakotakaunistustega. Ikka punane ja valge, toredasti eenduv, külgsammastele toetuv, uhkelt kaunistatud uksega paar, mille kohal kolmnurkne viil selle kohal vägev, ümara kaarega roosaken ja siis juba suur valus, traadiga ümbritsetud terav katuseviil. Kahel pool Maiesteetliku sissekäiku tõusevad katuseviilu kõrvalt tallad ehitud tornikesed. Ühel aknaid raamistavate sammaste liitumiskohal istub isegi väike tore lohe. Mõlemal pool fassaadi uhket keskosa taganeb hoone madalamad, eks pikkadeks sammas galeriideks, et siis tiibhoonet taas esile tõsta. Kolm korrust kaaraknad, keskmised korrused väga kõrged. Ja ikka mahe punane tellis ning heledad raamid ja kaunistused küll pisut tagasihoidlikumad kui peafassaadil. Hoone ümber laiub kaunis vana park. Kolledži siseruumides oskas arhitekt barri traditsioonilise elegantsi ja kooli vajadused kenasti kokku sobitada. Talvitš oli esimene erakool, kus oli suur hall, seal väärikas keskaegses stiilis saal maalitud lae ja roosaknaga. Laupäeval pidulikke vastuvõtte korraldatakse suur hall, seisab fassaadi keskosa teisel korrusel. Alumisel korrusel viib peauks niinimetatud elumisse halli, kus padja kipskaunistused koos kaasaegse valgustusega kenasti uue ja vana kokku sobituvad. Suurte kaarakendega sammaskäigud ühendavad alumist halli kolledži tiibhoonetega, kus see lõpeb. Klassid, laboratooriumid ja avar auditoorium. Talvitši kolledž, koolipoiste Palazza. Kui Pelham Green võlvoothaus lähedastele lihtsalt Plamm talvitš kolledžisse astus oli tema vanem vend Armin juba sama kolledži eeskujulik õppur ja eeskujulik õpilane oli kaplamm ja mitte ainult tundides tegeles edukad spordiga, kriket, ragbi, jalgpall, poks. Laulis, mängis koolimuusikalidest, teatritükkides oli kolledži d leini, on nimelise väljaande toimetaja. Ja kui siis vend Armin Oxfordi ülikooli stipendiumi sai, kavatses seal edasi õppida kaplamm, kuid Oxfordi nii ta ei jõudnud. Perekonna majandusliku olukord muutus pingelisemaks, India ruupia kurss langes ja selles vääringus maksti paraku isale pensioni ära jäiga karjääri härra pankade maailmas, mida tulevane kirjanik katsetas. Kõik need ärajäämised tähendasid aga üle 70 aasta kestnud edukat tööd kirjanduses. Esimese loo kirjutasid aastaselt ma olen alati tahtnud ainult kirjutada ja olen alati seda nautinud, ütles Uuthaux aastaid hiljem. Luuletused, näidendid, lühilood, laulutekstid, muusikaliste komöödiate-le, romaanid, seakasvatajast, lood, empsuašist, Chipsist, diabuusterist. Tegevus Wood Housi teostes kulgeb põhiliselt ikka Inglismaal enne ja pärast esimest maailmasõda joonistatakse elegantne pilt, millist elu elas inglise ülemklass ja milline oligi veel nii-öelda klubis släng, mida see seltskond omavahel rääkis? Selles vallas wood house'i teostega Tartus vaid kasvab ja kosub. Kirjanik ise jagas oma aega kolmemaa vahel, need olid Inglismaa Ühendriigid, Prantsusmaa ja viimati mainitud saigi 1930.-te keskel uut Hauside pere elupaigaks. Puhkes sõda ja aga oma sõnade maailmas elav kirjanik selles suurt ohtu ei näinud ja pealegi oli neil kaks koera kelledest kuidagi raatsitud loobuda Inglise looma karantii seadused olid karmid. Ja nii jäädigi sakslaste lähenemisele vaatamata paigale sõjaga paiskasvud Housi tõeliselt keset poliitilisi kirgi ja elutormi. Nüüd järgnes elu interneeritute laagrist Belgias ja Ülem-Sileesia mõned Ühendriikide CBS-ile tehtud raadiosaated laagrielust, mis tõid endaga kaasa süüdistused natsilembuses, kollaporatsionismis koguni riigireetmises. Raamatukogud kutsusid üles autorid keelustama. Õnneks oli ka neid, kes hüsteeriaga kaasa ei läinud. Kirjanik George Orwell oli üks tulisemaid kaitsjaid ja tal oli õigus. 20 aastaid hiljem tuvastati, et tõepoolest kahtlustused vood Housi suhtes olid alusetud. Kõiges selles solvununa kolisid Woodhausid New Yorki ja 1955 sai kirjanikust Ühendriikide kodanik. Ja öelda, et lõpp hea, kõik hea vaen, unustatud Pelham Kree null Uuthousist sai söör, aasta oli 1975. Arst ei soovitanud tal Londonisse pidulikule üleandmisele sõita rüütliseisuse ordeni Keibi e. Võttis hiljem kirjaniku nimel vastu ta abikaasa Iisrael. Üheks väikseks jäänud intervjuus BBC-le ütles kirjanik, et enam tal mingeid ambitsioone ei ole, sest nüüd on ta rüütel ja tema vahakuju raamides soomuuseumis. Pelham Green võlvoothous suri 14. veebruaril 1975 93. eluaastal. Napilt poole tunniga sain hakkama ja ma ei tea siiamaani, kuidas kihutasin üle mäekuru nagu lennates. Jõudsin Ventura Boulevardil punase tule all. Tegin ikkagi vasakpöörde, põiglasin autode vahelt läbi ja üldiselt tegin ennast pagana lolliks. Sõitsin peaaegu 60-ga läbi ensiino oletega parkivate autode rivi välimist äärt imestades et sundida peatuma igaüht, kellel peaks pähe tulema, sealt järsku välja astuda. Mul oli õnne nagu alati, siis kui millestki ei hooli. Ei mingeid võmme, sireene ega vilkuvaid punaseid tulesid. Nii kirjutab Raymond Chandler 1953. aastal ilmunud romaanis pikk hüvastijätt oma peategelase eradetektiiv Philip Marlowe kiirest sõidust läbi Los Angelese mida kirjanik tundis nagu oma peopesa. Keeruline, suur küngaste ja orgudega inglite linn oli tema linn, samas siis ka Philip Marlowe linn, Chandleri kuulsate detektiivromaanide sügav uni. Hüvasti, mu arm, pikk hüvastijätt ja teistegi tegevus toimub ikka Los Angeleses 1930 kümnendatel neljakümnendatel aastatel. Raamatutes kirjeldatud kohad on kõik olemas, kuid nimesid on sageli muudetud. Chandleri veis. City on tegelikult Santa Monica. Lake on Silver Lake Airelvali aga kujutab enesest rikaste elupaika San Fernando Välit. Mõned nimed on aga romaanidest samad, mis päriselt laholla näiteks ja Beverly Hills jamal Holland Raiv Chandleri peategelase, anides tegutseva mehise detektiivi Philip Marlowe nimega on omamoodi lugu. Midagi teada, kas sellele on mingit tegemist väga tuntud Elisabethi esimese aegse kirjaniku Christopher Marlowe nimega. Tsenderist mõeldes võiks arvata, et küllap mingi side nende maal nõude vahel siin kusagil on. Kindlasti tundis ta oma vana kooli ajalugu ja sellega seotud suurmehi. Raymond Chandleri ist saedalvitškolitsi õpilane, sügisel 1900 Chico koos 23. juulil 1888 sündinud Raymond Chandler tuli Inglismaale koos emaga pärast vanemate lahkuminekut. Poiss oli siis seitsme aastane. Ema Florence oli puhastverd iirlane. Elama hakati Chandleri onule kuuluvas majas Londoni lõunapoolses eeslinnas Crystal Palace'i lähedal. Oma sünnipaiga kohta ütles lärm. Ükski Anglofiil ei taha, et ta sünnipaigaks on. Chicago talvitšis õppis Chandler kuni aprillini 1905 ja hindas seal omandatud teadmisi kõrgelt. Eriliseks lemmikuks keeled arvab, et klassikaline haridus on üsna kehv lähtekoht karmivõitu rahvakeelsete romaanide kirjutamiseks. Mina olen juhuslikult teist meelt. See, kes saanud maitsta klassikalist koolitust, ei hakka niisama lihtsalt üle pakkuma, mida paraku ilukirjanduses liigagi sageli kohtab. Ilma noorena õpitud ladina ja kreeka keelt vaevalt et oskaksin sama hästi vahet teha, mis rahvakeel ja mida ma nimetaksin harimatuks või võlts naiivseks keeleks. Minu jaoks on siin tohutu vahe. Chandler jätkab. Olen vaimne snoob, kes on sisse võetud Ühendriikide rahvakeelest suuresti põhjusel, et kasvasin üles keset klassikalisi keeli. Ja pärast, kui ma kasutan slängi, grammatilisi apse, mis tahes ebatavalist keelt, teen ma seda teadlikult. Slängi kasutamine kirjanduses on täiesti omaette ala. Frank Mczein oma raamatus Raymond Chandleri elu analüüsib kirjaniku stiili. Nii. Chandleri omapära sünnib sellest, et ta kasutab küll briti inglise keele lausestruktuuri. Samas sõnavara aga on enamalt jaolt Ameerika päritolu. Tema proosa ei ole kunagi igav, sest Chandler valitseb lauserütmi tempot. See pole kunagi kuiv, sest keel on värske. Tema stiil on tema elulooloomulik tagajärg. Marlowe romaanide tuumaks hillitsetud pool poeetiline tunne meeleolu Chandleri enda sõnade järgi ja Frank McCain lisab, et teatud määral põhineb Philip Barlow tegelaskuju kirjaniku enda iseloomule. Inimloomust mõistev, end üksildasena tundev mees, kes märkab kõike grotesksed, vihkab valet ja halvustab väitlust. On kahte sorti kirjanikke. Need, kes kirjutavad lugusid ja need, kes kirjutavad keelt. Ühtedele hinnad ei tõuse ega kõnni. Minu sõnad aga teevad seda, kuigi ise on piinlik seda öelda, tunnistab Chandler. Raymond Chandler suri lahollas 26. märtsil 1959. Ja see pole keegi muu kui Vöödi vuster alias doktor House, tegelikult näitleja ja muusik Juloori oma 2011. aasta bluusiplaadil mikrofoni ja klaveri taga. Aastal 2019 tähistab Chandleri ja Woodhouse vana kool talvitzi kolledž oma neljasajandat sünnipäevaarhitekt. Väri punavalge peahoone seisab uhkelt oma kohal kuid selle ümbrusse on kerkinud mitmeid tänapäeva õppeasutusele vajalikke hooneid. Talvitš on ikka olnud internaatkool ka praegu koolis õpivad 1500-st poisist elab 120 kooli ühiselamutes. Viimaseid on kooli territooriumil kolm ja neil on toredad nimed. Ootused, viljapuuaed, Aitholm, luuderohuküngas jääb liu Hous. Üks võimalus oleks tõlkida õitsev maja. Ameerikas elanud kirjanik Woodhouse öelnud pisut enne siit ilmast lahkumist, et kui ta kunagi veel Inglismaale naaseks oleksin, talvitš ainus koht, mida ta õieti näha tahaks. Udous elas oma õpiaastatel Elm looni jalakate lagendiku nime kandvas majas. Enam-vähem kõigi talvitzi kolledzi. Kõrvalhoonete nimed on loodusega seotud ja eks ta seisiski aastasadu otse keset loodust, kuni London üha kasvas, nii et praegu moodustab talvitš ühe suurlinna kaguosa eeslinna. Sellest lõuna pool laiub näiteks Kristel Kales läänes, aga võimbrid on. Nagu teisedki pika ja väärika ajalooga kolledžid Inglismaal nii angade Alvitš aegade jooksul kujunenud traditsioone alal hoidnud igal internet nadi hoonel, igal klubil kolledži keerukas masinavärgis on oma värvid. Neile lisanduvad veel arvukate spordiklubide värvid, mis ehivad klubide liikmete kaelasidemeid ja mütse. Klubid on oma nimed saanud Elizabeth esimese ajastu väärikatelt inglise džentelmeni delt. Näiteks Christopher Marlowe klubivärvid on must ja valge. Värvide süsteem on erakordselt keeruline. Oluline on näiteks ka see, mis suunas kulgevad kaelasidemete diagonaalselt triibud ning milline on taustatoon näiteks heledam või tumedam sinine talvitši kolledži värvid on ehtne, täppisteadussporditraditsioonidest ei saa ka mööda. On teada, et oma esimeses mängus Londoni linnakooliga võitis talvičiraapi meeskond üks. Null, see mäng toimus aastal 1859. Ja muidugi olid kooli ragbi tähtedel õige pea samuti oma kindlad värvid, triibud, kaelasidemetele ning pintsakutel, nagu ka kriketi mängijatel, ujujatel, vehklejatel, boksjatel, kergejõustiklastel ja nii edasi. Küllap leidub ka spordialasid, millega tarvitse kolledzis ei tegeleda kuid ilmselt mitte just väga palju. Kolledžis hoitakse alal selle kunagise rajaja Edward Alleni ajalooliselt väga väärtuslikku raamatukogu, mis kannab kirjanik Woodhouse nime. Kolledži territooriumil on ka maaligalerii, mis sobib hästi kokku arhitekt Barry peahoonega. Ja see on üleüldse Inglismaa esimene kunstigalerii on kollektsioonis on esindatud pea kõik vanad meistrid vähemalt ühe olulise teosega. Lisaks omama kunstnike tööde suurepärasele valikule Rembrandt, Rubens, Rafael, kanaletto galerii kogudes. Õnneks oli Edward Allani poolt pärandatud 39 maali kolleksile. Ja kui toad 911 sai kolledž, söör Francis püüdžessi kunstikogu omanikuks seal oli 371 maali, oli asi otsustatud. Pöörduti arhitekt Söör Johnsoni poole ja talvitš Pich Meri avas uksed 21 Stat enne National galeriid. Galerii sammaskäigust jõuab külastaja 1616. aastal pühitsetud Edward Alleni jumala annetuse kolledži Kristuse kabelisse kus tollase talvitši külaelanikud ammustele aegadel jumalateenistustel käisid. Muidugi pole siin aastasadu hiljem kõik päriselt samamoodi kui kunagi alguses, kuid see on tumedate seinatahvlite ja kaunite küünlajalgadega väike rahulik hingetõmbepaik. Seinal ripub koopia Rafaeli maalist kirgastumine. Arvatakse, et selle on loonud üks meistriõpilastest. Ega tal võiks, polnud just mingiitton, kuid igati usaldusväärne, ütleb Raymond. Chandler laulab Hougi karmoik.