Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 21. novembri sündmustest. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Kadriorus pidasid president Toomas Hendrik Ilvese algatusel nõu harta 12 algataja ja erakondade ja vabakonna esindajad. Edasiseks aruteluks Luuakse internetis platvorm saabuvate ettepanekut analüüsiga loodetakse lõpule jõuda märtsi lõpuks. Riigikogus jätkub muudatusettepanekute hääletamise ka järgmise aasta riigieelarve eelnõu teine lugemine. Muuhulgas ei leidnud toetust Tõnis Lukase ja Andres Herkeli ettepanek vähendada erakonda riigieelarvelist rahastamist kolmandiku võrra välismaalt. Euroala rahandusministrid ei jõudnud Kreekale uue laenumaksja eraldamisest kokkuleppele. Uus kohtumine laenupaketi tingimust arutamiseks toimub esmaspäeval. Tel Avivis sai bussis toimunud plahvatuses vigastada 21 inimest. Õpetajate palk peaks järgmisest aastast tõusma omavalitsustele antava haridustoetuse kaudu 11 protsenti. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles, et toetuse täpne kasutuskord vajab omavalitsustele veel täiendavat selgitamist. Järvamaal asuva Sargvere mõisapargi korrastustööd on lõpule jõudnud. Töö tellinud Paide vald on tehtuga üldjoontes rahul, kuid muinsuskaitse peab kivimüüri asendamist roigasaiaga sobimatuks. Spordist. Eile õhtul jalgpalli meistrite liigas Torino Juventusele null. Kolm kaotanud Londoni Jeltsi vallandas peatreeneri Roberto Di Matteo. Öösel on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab veidi vihma. Õhutempera Arthur on pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Kadriorus pidasid president Toomas Hendrik Ilvese algatusel nagu harta 12 koostajad erakondade ja vabakonna esindajad. Ülevaate teeb Kai Vare. President Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et tegemist on alles esimese kohtumisega ja tema tahab kaasata võimalikult laia ringkonda. Me jõudsime tõdemusele, et on vaja suurendada, laiendada arutelu, võtta kodanikuühiskonda rohkem kuulda, no ikka kerkivad probleemid ja rahulolematus, aga ma usun, et siin valmisolek edasi minna on täiesti olemas. Üks harta 12 algatajatest Marek Tamm ütles, et esimeses järjekorras vajaks muutmist erakondade rahastamist ja valimissüsteemi käsitlevad seadused, et poliitikast saaks kaasa rääkida rohkem huvigruppe kui ainult neli erakondadest. Praegu riigikogus esindatud Reformierakonna esindaja Rait Maruste arvates ei olegi asjad üldse nii hullusti, kui harta 12-st võiks järeldada ning tegelikult oleme me sellist parteimaastiku ise tahtnud ja midagi muuta pole vaja. 90.-te alguses seal oli hulgaliselt uusi tulijaid. Kuidas me igatsen selle järele, et parteimaastik konsolideerumist saaks selgeks maailmavaateliselt tänavas aset leidnud, kas me tahame selle kõige siis lugeda sügavas kriisis olevaks? Mina ei leia. Üks harta 12 algatajatest Marju Lauristin ütles, et nii tuhandete inimeste ühinemine hartaga, aga kui ka presidendi poolt kokku kutsutud ümarlaud näitavad, et meie kodanikuühiskond pole üldse nii nõrk kui arvatud ja ka valitsevad erakonnad tunnetavad siiski rahvasurvet. Ega ükski rühm ühiskonnas ei taha loobuda mingitest oma eesõigustest, näiteks kui tal ei ole selleks tõesti vajadust ja survet ja see ongi nüüd see kodanikuühiskonna survel. Täna laua taga ütlesid kõik erakonnad, ka valitsevad erakonnad, et me oleme valmis, noh, ma loodan, et see on nüüd tõesti uus seisus, et tõesti nüüd tunnetatakse üldiselt, et edasi vanal viisil lihtsalt rahvas ei luba minna. Üks harta 12 teksti koostajatest, Siim Tuisk on rahul, et harta esindajad said oma seisukohta väljendada. Avaldas lootust, et hiljemalt jaanipäevaks vajalikud seadusemuudatused tehtud. Üht-teist tuleb siiski täpsustada. Selgem arusaam selles osas, näiteks, kuidas kogu rahvapoolse sisendi modereerimine või kokkukogumine või nii-öelda mõjuanalüüse tasub, kuidas sa näiteks kes selles osalevad, kes sellele vastutavad? Ka avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam rõhutas, et internetis oma arvamuse avaldamine ja ettepanekute jõudmine otsustajate nii peab olema väga selgelt paigas. Et ei toimuks sama, mis on toimunud virtuaalsüsteemis meil osalee kaja, Tommyga, mis, mida ammu ei ole enam Jaaga petitsiooni e on tore hakatuseks, aga talle ei ole tulemust, nii asi, tuleb kindlasti veel täpsustada, kuidas, et lihtsalt ei toimuks mingit järjekordset auru väljalaskmiseks. President Toomas Hendrik Ilves lubasid protsessi sumbu, kuid kutsus osapooli üles üksteise suhtes lugu pidevale suhtumisele. Riigikogus jätkub järgmise aasta riigieelarve eelnõu teine lugemine. Toompeale on istungit jälginud meie toimetaja Uku Toom. Jah, riigikogu hääletab endiselt järgmise aasta riigieelarve muudatusettepanekuid ja pärast eelmist raadiolülitust on juhtunud niipalju, et tagasi on lükatud ka ettepanek 79, mis puudutas elektriaktsiisi alandamist ja mille pärast Keskerakond oli tegelikult valmis loovutama kõik ülejäänud vaktsiin. Fraktsiooni juht Kadri Simson ütleb, et surve elektri hinnatõusu pehmendamiseks jätkub. Seda nii tööst Tänaste seaduseelnõudega, samuti parandusettepanekute esitamisega eelarve kolmandaks lugemiseks. Kadri Simson. Me leiame, et elektrihinna tõus järgmisel aastal ei mõjuta ainult kodumajapidamisi, vaid ka halvendab Eesti ettevõtluskeskkonda ja seetõttu peaks valitsus kasutab, on tema käes olevaid maksuotsuseid selle hinnatõusu pehmendamiseks, seda on võimalik teha. Eelarvest on võimalik eelarves sõnastada nii, et valitsuses aga sobib teise ja kolmanda lugemise vahel. Reformierakonna liige Peep Aru kommenteerib Keskerakonna muudatusettepanekut nii. Kui vaatame nüüd seda poolt, kui palju tegelikult ka elektriaktsiis hindasid mõjutab, siis see on tegelikult muidugi väga väikene osa ja me kindlasti saavutame siin riigikogu saalis kompromissi just nimelt selles osas, kui me arutame Energiaturu seadust, et natukene tagasi tõmmata selle rohelise energiatasudega, mis tuleb ka ju tarbija taskus, nii et tegelikult see selle aktsiisi poole peaaegu kompenseerib. Ja omakorda Kadri Simson Rohelise energia tasud mõjutavad elektrihinda kolm korda vähem kui elektriaktsiis. See tähendab, et see samm, mida tehakse, pehmendab järgmine aasta hinnatõus vaid 1,6 protsenti meie taotluse elektriaktsiisi alandada ühele eurole megavatt-tunni kohta mõjutaks elektri hinnatõusu 4,6 protsenti. Need kaks meedet koos oleksid juba märkimisväärsed. Keskerakonna muudatusettepanekute pika rea vahel oli ka ettepanek IRL-i liikmetelt Tõnis Lukasele Andres Herkelile vähendada kolmandiku võrra erakondade riigieelarvelist rahastamist. Loomulikult lükati ka see tagasi, seda toetas 17 saadikut, vastu oli 33. Mis aga tähendab, et poolt hääletamata jätsid paljud opositsioonisaadikud vastu jätsid hääletamata ka mitmed koalitsiooni esindajad. Kui üllatav oli tulemus Tõnis Lukasele? Üllatas see, et suurt osa riigikogu liikmeid ei olnud saalis tulemus ei üllatanud ja meie eesmärk oligi anda märku praegused parlamendierakonnad, sellised on ole väga mobiilsed muudatusteks võtavad kaua aega, nendele antud signaal jõuab ka kunagi kaptenisillale, nii et tegelikult muudatused toimuvad. Erakonnad võtavad seda kaunist tõsiselt. Mina loodan, et Andres Herkeli ja minu märguanne, et debatt on avatud ka erakondade sees, kannab vilja ja põhiseaduskomisjon on näiteks erakondade rahastamisega vähendamise ühe võimaliku demokraatia suurendamise viiva ettepanekuna arutusele jätnud, nii et päris viljatu meie tegevus pole olnud. Praegu on saalis jälle vaheaeg, läbi on hääletatud 91 muudatusettepanekut, see tähendab, et ettepanekutega läheb veel veidi alla kahe tunni. Kella kaheksases päevakajas saame rääkida ilmselt juba muudest asjadest Tombalt praegu kõik. Aitäh Uku Toom. Tänased tähtsamad välissõnumid võtab need kokku. Liisu Lass. Euroala rahandusministrid ei saavutanud täna varahommikul lõppenud läbirääkimistel Kreekale Laanumaks eraldamise suhtes kokkulepped. Uus kohtumine laenupaketi tingimuste arutamiseks toimub esmaspäeval. Ligi 12 tundi kestnud kõnelused selle üle, kas eraldada Kreekale uus, 31,2 miljardi euro suurune järjekordne laenumakse, lõppesid vaid kesise eduga. Kreeka peaminister Antonis Samaras hoiatas pärast kõneluste nurjumise, et euroala stabiilsus on ohus. Ta ütles pressiteates, et rahvusvahelised partnerid peavad endale võetud kohustusi täitma. Suur vaidlusküsimus oli Kreekale riigi võlalangetamisel kaheaastase pikenduse andmine. Rahandusministrite eesistuja Jean-Claude Juncker toetab kaheaastast pikendust, kuid IMF-i juht Christine Lagarde oli enne kohtumist avalikult eriarvamusel. Saksamaa kantsler Angela Merkel saiaga Parlamendis tulise kriitika osaliseks, sest otsust Kreeka suhtes endiselt ei ole. Merkel ütles, et Saksamaa on valmis taotlema Kreekale madalamaid laenuintresse ja leppima teatud Kreeka võlakirjade ostmisega, kuid Saksamaa ei nõustu Merkeli sõnul Kreeka võla edasise vähendamisega. Türgi palus Natoldeta paigutaks Türgi territooriumile Patriot-raketid, et kaitsta end võimalike Süüria rünnakute eest. Nato ametnike teatel arutatakse ettepanekut veel täna. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et allianss arutab palvet viivitamatult. Tema sõnul aitaks rakettide kasutuselevõtt tõsta Türgi õhukaitse suutlikkust, et kaitsta elanikkonda ja riigi territooriumi. Oktoobris toimus mitu intsidenti, mille käigus tulistati Süüriast Türgi territooriumile mürske. Iisraelis sai 21 inimest vigastada Tel Avivi kesklinnas ühes bussis toimunud plahvatuses, võimude teatel oli tegemist terrorirünnakuga. Plahvatuse ajal viibis Iisraelis ka USA välisminister Hillary Clinton, kes arutas peaminister Benjamin Netanyahu ka võimalusi relvarahu kehtestamiseks Gaza sektoris. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kohtus täna palestiinlaste presidendi Mahmoud Abbasiga. Pärast kohtumist toimunud pressikonverentsil nimetas panna olukorda Gazas väga ärevust tekitavaks ning kutsus osapooli üles vägivalda kiiresti lõpetama. Venemaa valitsus, ame troskonnad. Soor lisas tehnilise vea tõttu täna videoportaali Youtube keelatud informatsiooniga veebilehtede registrisse. Teade püsis andmebaasis mitme minutiga pärast meediatormi puhkemist, teatas tarbijakaitseameti juht Vene uudisteagentuuridele. Etkavatsuseks oli keelata mitte kogus, aitab vaid 22 konkreetset videot, muu hulgas neid, mis andsid juhiseid enesetapu sooritamiseks. Venemaalased on olnud võimalike internetipiirangute pärast mures alates sellest, kui musta nimekirja kontseptsiooni sisaldanud seadus kiirustavalt vastu võeti. Ja tagasi Eestisse. Estonian Air teatas eile 146 töötaja koondamisest ja Eesti liinilendurite assotsiatsioon teatas täna, et otsusele ei eelnenud töötajate esindajate informeerimist. Liinilendurite assotsiatsioon loodab kollektiivlepingu läbirääkimistel saavutada kokkulepe, kuid ei välista ka streiki. Liinilendurite assotsiatsiooni esimees Rauno Menning andis intervjuu vikerraadio saatele uudis pluss Mall Mälberg teeb kokkuvõtte. Eesti riik enamusosanikuna Estonian Airi pankrot ei lase ette on võetud läbirääkimised kollektiivlepingu uuendamise üle, kuna Estonian Airi hinnangul ei võimalda senine leping Estonian Airil nii edasi minna, nagu riik seda näeks. Rauno Menningu sõnul on läbirääkimistele edasiminekut olnud, aga mitte põhilistes asjades. Eelmisel nädalal toimunud, mis on väga mitmepäevased läbirääkimiste voorud, kus seisukohad ilmselgelt on lähenenud, aga ega need valulised kohad ei ole nagu, väga palju edasi arenenud. Mis puudutab ministri nõukogu koosseisukohti, siis mis siis täpselt on piiranud? Siiamaani pole, pole meile seda keegi öelnud, et ei taheta nagu laskuda analüüse, aga öelda, et meie leping on konkurentsi nagu piira, siis see ei ole päris õige, et me selle seisukohaga nõustuda ei taha. Kui kollektiivlepingut uuendada ei õnnestu, mis siis edasi saab, head nahka mitte, arvab Rauno Menning. See teadmatus, määratlematust see nagu selgemaks ei saa, et pigem loodan, et me saame nendes siuksest printsi peatsetest erinevustest üle ja leiame, leiame kompromisse, lennunduses, kollektiivleping, see on, see on nagu kvaliteedimärk. On küsimus on siin Eestis see hoiak nagu lepingute vastu oma põhimõtteliselt nagu väga negatiivne. Mis puudutab palka, siis ilmselgelt saame aru tänasest ettevõtte olukorrast ja meil mingit palgatõusu soovi nagu ei ole. Ja mis puudutab koondamist, siis meie seisukoht on nagu see, et, et kui, kui see inimene on sobinud ettevõttesse 20 aastat 30 aastat, siis headel aegadel selle lojaalsuse ees kehvade laagide lojaalsuse eest on ta võimalus jätkata. Kas streik võiks kõne alla? Tulla no ilmselgelt, no ega meil muud üle jää, meie huvi on rahulikult laua taga istuda, võtame argumendid, teeme võrdluse konkureerivat ettevõtetega, siis vaatame, mis positsioonid. Me oleme, streik on väga äärmuslik asi. Rauno Menningu hinnangul võib kollektiivlepingu puudumine tähendada firma jaoks ka lennuohutuse taseme langust. Lennuohutuse eest vastutav Estonian Air'i juhtkonna liige Andreas kari kinnitas, et nii see ei ole. Lennuohutuse taseme kui sellisel langust reaalselt on väga raske sellistele tingimustele hinnata. Küll aga teeb Estonian Air kõik selleks, et neid riske hinnata ja kaardistada ja töötada välja ka meetmeid, kuidas neid maandada, neid riske otseselt kollektiivlepingu puudumine ei ole nüüd risk lennuohutusele, sest paljud lennufirmad töötavad ka ilma kollektiivlepinguta ja ka meil on olemas lepingulisi piloote, kes ei ole kollektiivlepingu all. Me oleme teinud koostööd ka täna lennuametiga ja lennuamet nüüd iga nädal kuni siis antud restruktureerimise lõppemiseni jälgib meid ja me iga nädal saame kokku ja peame koosolekuid. Õpetajate palk peaks järgmisest aastast tõusma omavalitsustele antava haridustoetuse kaudu 11 protsenti. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles, et toetuse täpne kasutuskord vajab omavalitsustele veel täiendavat selgitamist. Tartust jätkab Piret Errepress. Tuleva aasta esimesest jaanuarist suureneb omavalitsustele antavad haridustoetuses õpetajate palgaosa 11 protsenti, samas ulatuses peaks tõusma õpetajate palka tegelikult. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo tõdes aga, et paljudes omavalitsustes tekitab õpetajate palga küsimus veel suurt segadust ja nõuab läbipaistvuse saavutamiseks rohkelt selgitustööd. Siin tõepoolest on üks vaheetapp ja nendel on ka omad ülesanded. Omad prioriteedid, tahaks loota, et need teised prioriteedid, õpetaja prioriteeti ehmataks endal siin on teatud pinge on selles, kuidas siiamaani tehtud. Nii mõnegi kohaliku omavalitsuse praktika on olnud erinev sellest, mida on ette näinud seadus, ju nad on võtnud oma otsuseid vastu heas teadmises, aga nüüd oleks hea ebakohad selgeks rääkida ja selleks on siiski natuke aeglane have paar kuud vähemast. Palga kõrval vajab õpetaja tööga sisulist väärtustamist, sellele on Aaviksoo sõnul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusi kavandades mõeldud. Palk on üks osa sellest, me teame seda, et töökorraldus üsna pingeline õpetajat õigustatud ütlevad, et tööd on palju, see on teema, millega tuleb tegeleda, et meie õppekava on ülekoormatud, et meil on õpilastel on palju õppimist ja õpetajatel on palju õpetamist ja ei saa olla lõpuni kindel, kas see on mõistlik korraldada. Meil riiklikult ei ole enam riiklikke õppekavasid, juhendmaterjale ja kõike, sest me oleme ütelda õpetaja vaba, kasutama kõike, mis ta käepärast on, aga siis paneb talle ka selle otsimise ülesleidmise täiendamise integreerimise kohustuse. Et siin on, oleks kindlasti võimalik mitte käsu korras, aga soovituslikke dokumente välja arendada ja anda neid eriti algajatele õpetajatele rohkem toetuseks, nii et niisugused tugisüsteemid on kolmas komponent. Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri tõdes, et paljud kavandatud muudatused on vajalikud, kuid praegu valitseb ikka veel suur segadus selles osas, mis on kindel plaan ja mis mitte, seda ka otsustajate endi vahel. Otsustajad ise mingi hetk, need, kellesse sõltuv, ei saa aru ilmselt täpselt või vähemalt nad ei oska vastata konkreetsetele küsimustele, kuidas siis on, et kui mul on oktoobris-novembris küsin, et kuidas siis uuest aastast on, siis ei osata sellele vastata, et saada konkreetseid vastuseid, kuidas asjad toimivad, et, et seda ei ole. Eestimaa omavalitsuste liidu tegevdirektori Ott Kasuri sõnul on tuleval nädalal kavas uus kohtumine haridusministeeriumi esindajatega, et selgitada omavalitsustele määratava haridustoetuse kasutuskorda. Minister Aaviksoo loodab saada õpetajate palgakorraldust täpsustava määruse valmis veel enne jõule. Piret Preis Tartu stuudio. Järvamaal asuva Sargvere mõisapargi korrastustööd on lõpule jõudnud. Töö tellinud Paide vald on tehtuga üldjoontes rahul, kuid muinsuskaitse peab kivimüüri asendamist roigasaiaga sobimatuks, teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Tellija esindaja, Paide valla keskkonnanõunik Anti Annus räägib, et Sargvere mõisaparki hooldati jõudumööda kogu aeg. Kuid see, mis nüüd ära tehti, on täiesti uus tase. Ta ei olnud küll sõna otseses mõttes käest lastud ja korrast ära, aga see, mis nüüd on täna siia rajatud, et see on ikkagi täiesti uus tase ja peaks kõigile külalistele pakkuma hoopis paremat vaatepilti ja ja kutsuma siia rohkem vaatama. Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Tiit Schvede ütleb, et ta pole päris kõigega päri, kuidas Sargvere mõisaparki on korrastatud. Põhimõtteliselt, ega 100 protsenti kuidas taastada, ei ole võimalik, sest ega keegi ei teagi täpselt, miks ta välja nägi. Ja seda me siin praegu tehtud tööde juures näha, et siin on siginenud selliseid elemente, mida siin pargis pole kunagi olnud sellist roigasaeda, mida, mis on nüüd siia mõisa pargi serva tekkinud mina Eesti riigis ei ole näinud, sest mõisaaed on ikkagi kiviaed ja roigasaed kuulub põhimõtteliselt ikkagi talu juurde. Aga see, et ta nüüd siin mõisa piirdemüüri asemel on piirdeaiaks ju siis see on ka projekteerija ja tellija taotlus. Mõisapargiteede pindamiseks kasutatud punane tellisepuru on Tiit Schvede sõnul küll kaunis, kuid asja rikub ära see, et selles kasutati lahtist puru, mis jätab teepinna pehmeks. Paide vallale kuuluvas Sargvere mõisas tegutseva maakultuuri edendamise seltsi juhatuse esimees Esto Sarv ütleb, et Sargvere mõisapark on üks toredamaid ja tihedamaid barokkstiilis parke Eestis. Ma usun, et see park on palju ilusamaks läinud ja palju kenamaks, kui ta on siin olnud, kui siin oli kool pool parki, mis oli vabas stiilis, oli täitsa sellisesse padrikus, siis park on kogu aeg edasi arenenud. Meie saame seda parki väga hästi ära kasutada turisminduses, nimelt Sargveres maakultuuri edendamise selts ja siin mõisarahvas me võtame osa unustatud mõisate mängudest. Mõisapargi ehitustööde kogumaksumuseks kujunes 186500 eurot, millest 166000 eurot saadi keskkonnainvesteeringute keskuselt. 20000 eurot võeti Paide valla eelarvest rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Pärnu Kunstnike Majas avati näitus Pärnumaa foto 2012. Üheksandat korda toimuval näitusel saab ülevaate Pärnumaal tegutsevate kutseliste ja harrastusfotograafide loomingust, teatab Pärnust Silvia soole. Pärnumaa foto ülevaatenäituste ajalugu ulatub üheksa aasta taha, mil ajaleht Pärnu Postimees näitusesarja alustas. Tänaseks on fotonäituse vedamise enda kanda võtnud Pärnu linnagalerii koos fotostuudio pilteriga. Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja jätkab. Kuna me ei ole piiranud, et kes on fotograaf ja täpselt defineerinud, nii et siin on nii asjaarmastajad kui ka profifotograaf ja ta ongi olnud selline laiapõhjaline nii-öelda rahvanäitus. Seekordse fotonäituse teemaks on lavastus. Žürii valis näitusele 38 fotograafi loomingu. Fotosid on kokku 53. Iga fotokunstnik on esitanud oma nägemuse etteantud teemal ning lahendusi on väga erinevaid, alates loodusfotodest ja lõpetades läbimõeldud fotolavastustega. Alar Raudoja jätkab. Võib-olla tänavune aasta oli selles mõttes erinile, et näitusel oli pealkiri, see võib-olla mingil määral natukene vähendas fotode arvu, mis esitati näitusele. Kuna kuna eelmised aastad on olnud selline vaba teema ja fotosi on olnud seinast seina, siis see aasta oli võib-olla valiku tegemine kergem. Näituse fotode hulgast valis žürii välja kaks parimat, võitjate nimed kuulutatakse välja täna õhtul. Näituse avamisel, Pärnumaa foto 2002 teiste Pärnu Kunstnike majas avatuks kuni 22. detsembrini. Silvia sool Pärnu. Nüüd aga tänaste spordiuudiste kokkuvõte jätkab Alvar Tiisler. Eile jalgpalli meistrite liigas võõrsil Torino Juventusele suurelt null. Kolm alla jäänud tiitlikaitsja Londoni Jelsi vallandas täna peatreeneri Roberto Di Matteo. Seltsi lisas, et uue peatreeneri nimi teatatakse lähiajal, kuid spekulatsioonidest on räägitud endisest Liverpooli peatreenerist Rafa Benitez-ist. Eesti jalgpallikoondise peatreener Tarmo Rüütli ütles pärast Araabia turneed, et soovib rohkem hakata koondise juurde kaasama 21 aastast ründajat Henri Anieri, kes mängus Omaani vastu oma esimese koondisevärava lõi. Aasta alguses Norra Stavangeri Pekingisse siirdunud Anier pole aga pärast suvist haigestumist ja klubi treenerivahetust väga palju mänguaega. Norra kõrgliigas saanud. Presidendil läks väga hästi, et lõin, lõin kuus väravat, sina enne hooaega ja siis, kui hooaega hakkasite üllatuslikult kohe treener usaldas mu 10. järjestikuses mängus algkoosseisu ja, ja oli siin vähe ebaõnne ja ei tulnud, et eks ikka esimene hooaeg nagu selline tõsine korralik välishooaeg, aga esimeses mängus õnnestus värav lüüa vist istme oma nimele, seda muidugi ei saa, et pandi omaväravaks, aga siis duubli mängudes olen, olen küllaltki hästi esinenud, siin iga mäng peaväravalöök, aga siis oli pikk paus ja et siin suvel treenerid vahetusid ja ja haigestusin siin kergelt suvel aga nüüd, et enesetunne on väga hea ja see, see koondise värav nüüd andis positiivse energialaengu, et sain nüüd väravaks kaelast ära ja usun, et tuleb neid veel. Fucoogas toimuval sumo suurturniiril Kyushu-basho sai esimese kaotuse Yoko suuna Haquo, kes jäi 11. päeval seegi Kotoosule. Sellegipoolest jätkab ainuliidrina, sest kaotuse sai ka tema lähim jälitaja Yoko suna Haruma futši, kes alistus Kodošoviigule. Lisaks Haruma futšile on üheksa võiduga džiotairyul. Ilmast räägib nüüd sünoptik taimi paljak. Suuremast sajust on meid säästnud kõrgrõhuala, mis homseks veidi sügavamale Venemaale tõmbub. Läänemere poolt avaldab survet madalrõhulohk, toob niiskust ja lisandub pilvi. Eeloleval ööl ja homme hommikul on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vähest vihma. Õhutemperatuur on nullist pluss viie kraadini. Päevane enamasti pilvine, kord siin, kord seal tuleb nõrka vihma. Sooja on kaks kuni viis kraadi. Tuul puhub ööpäeva vältel lõunast ja edelast kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Reede olulist muutust ei too. Madalrõhulohk suundub Soome ja libiseb riivamisi üle Eesti, hoiab taeva pilvise ja pudendab mõnes kohas nõrka vihma. Õhutemperatuur on plusspoolel. Laupäeval liigub järgmine madalrõhulohk Eesti kohale ja toob enam niiskust kaasa. Sadusid on hommikul ja päeval laialdasemalt ja õhtul võib sekka tulla lörtsi. Lõunatuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel nullist pluss viie kraadini, päeval on sooja kolm kuni kuus kraadi. Aitäh, sünoptik, taimi paljak, te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.