Agu Sihvka annab aru Kuidas ma häbistasin kooli nime? Agu Sihvka seletuskiri kooli viierrektoorile? Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli pean ma alustama sellest suurest lumesajust, mis läks lahti eesti keele tunni ajal, kui õppisime liidet, gei ja ka ei. Nagu üldiselt teada, sajab kevade poole korralikku lund harva. Seepärast hakkasid kõik aknast välja vahtima. Ja topp tahvli ees veel kõige rohkem, sest püstioleku tõttu oli tema silmaring teiste omast laiem. Õpetajale seltsimees Korbile jäänud, see tähele panemata. Ta küsis imestades, mis asja te nii hoolega sinna õue vaatate, mis teile nüüd õige meelde on tulnud, millele topp vastas. Me vaatame, et lund sajab ja Kiilikke lisas. Me vaatame, et see lumi vist hakkab hästi kokku. Ning Kaur täiendas. Neile tuli meelde õpetaja Laur raamatust kevade, kes tugeva lumesaju korral käis alati õpilastega koolimaja taga lumesõda pidamas. Õpetaja Laurist kuuldes tõusis õpetaja seltsimeeskorp püsti ja vaatas ka õue. Tõepoolest ilus lumi nagu siis, kui mina veel noor olin. Aga mis kooliõpetaja Laurisse puutub, siis temal polnud pärast tunde külanõukogu saadikute istungit ega raamatusõprade seltsi juhatuse koosolekud nagu minul igal esmaspäeval ja tema õpilastele ei olnud pärast viimast tundi tarvis bussi peale kihutada. Kes tänapäeva kiire elutempo juures tahab lumepalle pilduda, peab vahetunde kasutama. Nüüd ma jätan vahele, kuidas kohe selle järel helises kell ja kuidas me välja tormasime, sest õpetaja seltsimeeskorp ütles, et vahetund ja peab kasutama ja kuidas algul olime meie Kiilikesega dessantväelased ja ründasime kauri ja topi ja kuidas pärast tulid ja ründasid meid ning jätkan ruumi kokkuhoiu mõttes sealt, kus kell oli juba tundi helisenud ning mina ja top ja Kiilikke ja üldse kõik olid ilusti oma pingis. Ainult kaur veel mitte. Sest tema tuli kõige viimasena kuus lumepalli vasakul käsivarrel. Säärane relvastatud kujul klassi ilmumine äratas meis imestust. Mina ütlesin. Kuule, Kaur kooli ruumides on lumepallide pildumine keelatud, pealegi tegime ju järgmise vahetunnini vaherahu. Kiilikke hoiatas matemaatikaõpetajale seltsimeeskingule küll ei meeldi, kui tunni ajal lumepallid lendama hakkavad. Aga Kaur ainult naeris ja seadis oma pallid pingi peale ritta, teatades seejuures, et tema ei mõtlegi tunni ajal pilduma hakata. Tema teinud pallid järgmise vahetunni jaoks, et siis on õue joostes hea võtta ja lubas kaks palli topile anda, kes, nagu ma juba ütlesin, oli tema väeliitlane. Neile Kiilikesega kauri jutt ei meeldinud. Nagu ajalehest lugeda ja raadiost kuulda, võideldakse igal pool maailmas selle eest, et oleks relvastuse tasakaal. Ja kui ühed suurendavad sõjavarustust, peavad teised ka seda teha saama, sest niiviisi nõuab rahuüritus ühepoolset relvastumist, maailma rahvad ei luba ja nii ka meie Kiilikesega. Mina ütlesin. Kas tead, kaur, sinu kuue lumepalli kohta tõstan mina igatahes protestihäält. See asi võib halvasti lõppeda. Et neil ei ole millegagi sinu pommidele vastata, võid sa kiusatusest mitte jagu saada ja mõne palli tunni ajal siiski lendu lasta. Aga mis matemaatikaõpetaja seltsimees kink siis mõtlen ja mis sellest lõpuks välja tuleb, võid ise arvata. Saak, kas annad kuuest pallist kolm neile või viskad kõik aknast õue. Minu sõnavõtt tegi kauri tõsiseks sest nagu üldiselt teada, antakse neile, kes matemaatika tunnis korda rikuvad, ülesandeid koduseks lahendamiseks. Kuna kauri lon protsentidega arusaamatused ei võinud jätta sellega arvestamata. Teisest küljest võttes oli tal aga kahju ka kolme palli meile anda, kõigi kuue õueviskamisest rääkimata. Teeme parem nii, et paneme pallid ajutiselt neutraalsele pinnale, pakkus kaur. Siis ei tohiks kellelgi kobisemist olla. Nagu igaüks teab, on klassis kõige suurem neutraalsus õpetaja laua ümbruses, sest sealt ei saa palle vähemalt tunni ajal keegi kätte. Ja nii siis võtsid Kaur ja topp kumbki kolm palli ning panid need õpetaja laua tühja sahtlisse. Aga kui tegu oli tehtud ja õpetajat seltsimees Kinku ikka veel ei tulnud, hakkasime arutama, kui kaua need lumepallid seal sahtlis vastu peavad. Ja et arvamusi oli mitmesuguseid, läks vaidluseks. Mina ütlesin, kui meelde tuletada, missuguse kiirusega sulas ära eile mulle krae vahele pandud lumetükk peab arvama, et varsti on kauri pallidel samuti vesi taga. Kiilikke ütles ja ka on eelkõneleja seisukohta. Aga vett tuleb nüüd muidugi rohkem. Kuid Kaur vaidles vastu. Kraevahe ja õpetaja sahtel on kaks ise asja. Kui ühes kohas on soojusomast käest, siis teise paiga puhul ei saa seda ütelda. Peale selle paluks mitte unustada, et mul on pallid pehmelt Pätsitud. Kauri viimase lause mõttest ei saanud meie Kiilikesega aru. Mina ütlesin. Kuule, Kaur, ära sega vett, praegu pole tähtis, kas pall on pehme või kõva palli kõvadus on oluline lumesõjas ja siis ka ainult pihtasaamise korral. Aga Kaur jäi endale kindlaks. Ise sa segad vett, palli kõvadus on ka ära sulamisele oluline. Pehmele pallile ei saa soojus ligi ning käskis meil meelde tuletada seda looduslooraamatu lehekülge, kus on suitsev korstnapilt ja jutt juures. Pehmed kohevad materjalid nagu karusnahad ja vill juhivad iseäranis halvasti soojust. Minule suitsime korstnapilt ja jutt selle juures meelde ei tulnud. Ning Kiilikesele, kellel eelmisel veerandil oli loodusloo hinne ühe numbri võrra madalam veel ammugi mitte. Tead, kaur, ütles Kiilikke. Mis puutub karusnahka villa ja vatti siis nende puhul jääb küsimus materjalide suure defitsiitsus tõttu esialgu lahtiseks. Aga kuna lumepuudust praegu ei ole, kontrollime massipraktikas ja tegi ettepaneku üks kauripallidest kõvaks pigistada, pehme palliga kõrvuti panna ning siis vaadata, kumb rutem ära sulab. Aga kui Timowskin ühe palli kõvaks oli pigistanud ja Kiilikeseda koos pigistamata palliga hakkas tahvli äärele seadma, tuli mulle mõte, et see pole siiski kõige parem koht. Sest kui kedagi tahvli ette ülesannet lahendama kutsutakse võita oma kehaga palli ära varjata. Niisugune varjamine ei ole katse puhul soovitav. Seepärast tegin ma ettepaneku seada nii kõva kui ka pehme pall laest rippuvate lambi kuplitele. Et siis on kindla peale igaühel ülevaade. Nüüd ma olengi ausalt ära rääkinud, kuidas kõik oli ja et lund 100. ja eesti keele õpetaja seltsimeeskorp soovitas vahetunni ajal sõdida ja et Kaur tuli klassi lumepallid kaenlas, mis põhjustasid küsimuse, kumb sulab rutem pehme või kõva lumepall. Ära kunagi jäta ühelegi küsimusele vastust otsimata, ütleb loodusloo õpetaja, seltsimees pikk, millest mina ka juhindusin pannes nii kõvaks pigistatud kui ka pigistamata lumepallilambi kuplile. Et koos matemaatikaõpetaja ka ka seltsimees haridusministeeriumi inspektor tundi tuleb ja laevalguse põlema paneb, ei osanud keegi arvata, sest valgust oli selletagi küll. Hoidke kokku elektrienergiat, kirjutatakse ajalehes ja räägitakse raadios ning õigus ka. Kui seltsimees inspektor poleks päise päeva ajal tuld põlema pannud, ei oleks pehme lumepall ka nii kiiresti sulama hakanud ning temale pähe kukkunud ja kõva lumepall matemaatikaõpetajale seltsimees kingulekkes inspektorile appi ruttas. Ammugi mitte. Sest väiksuse tõttu oli see kindlamalt kupli peale paigutatud. Jaan Rannapi kooli jutte Agu Sihvka annab aru, loeb Tiit Sukk. Kohtumiseni nädala pärast.