Jäädes vikerraadio lainele kuuljate mälestusi Eesti kaitselahingutest 1944. Augustikuuks oli olukord kriitiliseks muutunud Lõuna-Eestis. Kuna rinne sinimägedel pidas vastu, paisati põhjast Tartu suunale kolm võitlusgrupi. Major Rebase võitlusgrupp Leon dekrelli valloonid ja kolonelleitnant venti võitlusgrupp. Viimases juhtis üht pataljoni major Kurg, kelle adjutant tiks oli Olaf Tammark. Nagu te teate, nad ei saanud läbi sinimägedel, kus oli väga rasket võitluseks, loetakse teise maailmasõja kõige raskemateks lahinguteks kus jälle eestlased kaitsesid oma kodumaad. Ja. Joonelt, kus olid sakslased, sealt nad said läbi ja Lõuna-Eesti langes kiiresti nende kätte. Ma ei mäleta täpselt kuube päeva kunagi augusti algul Aukrywaso sõitgaa lahingut, mõni päev oli kohe kolm rünnakut. Aga läbinad ei saanud sealt, nii et meid, saadetis. Meid vabastati säält rindelõigus tuli üks teine üksus ja ja viidi autodega alla läbi Tartu nõkku. Ja et noos vastu võtta nüüd seda pääle tungivat punaarmeed. Seal oli meie rindejoon niivõrd pikk, et üks kuulipilduja uikas teist ja vene tankid sõitsid seal vahelt läbi igatepidi, kuidas nad tahtsid ja sinna saadeti, kui ma ei eksi, üksikud võitlusgrupid oli jah, enti hoitakse lõvi ja, ja me olimegi regulusega, olimegi Sis venti võitlusgrupi koosseisus. Ja ma ei tea, mis juhtus 46. rügemendiga, aga rügemendi ülem Tuuling kõrvaldati kohalt. Ja kolonel vent oli siis selle võitlusgrupi ülem. Tartu rindel tegelikult meie pataljon oli tema ainukene üksus Teine pataljon jah, teine pataljon. Sealt taganesime Tartu Tartusse. Me tulime Tartusse sisse Viljandi maanteed kaudu. Ja hoidsime rinnet Tartus kuni kuni juba laia tänava nurga peal ja. Eesti On ka juureshoid vene tankid, siis läksin mina üle vabadussilla, ma mäletan seda. Inimesi tormas elanikke, tormas üle silla. Kurb oli vaadata, et lõunapoolne osa Tartust jäi nüüd punaarmee kätte. Tähendab põhjapoolsele kaldale surnuaedade juures Peetri surnuaedade juures ja võtsime seal positsioonid sisse, nad ründasite Alekoki vabriku juurest üle üle luha ja kui nad olid jõudnud luha keskele seal nagu teate, seal puid ei ole. Tasane luht avasime tule ja vaat sealt läbi ei saanud arvatavasti raskeid kaotusi neil selle selle rünnakuga. Miinipildujad töötasid väga hästi, meie pataljoni miinipildujad. Need ei olnud sellesse Narva lahingus, nad ei kandnud nii palju kaotusi, kuna nad olid natuke tagapool. Ja lõplik rinne jäi siis pidama Raadi mõisa põldudel. Ja meil oli väga hea pataljoni punker oli Raadi valla kaitseliidule lasketiirus. Aga see oli väga paha rindelõik, täitsa tasane maa. Ja siis lahingud käisid edasi-tagasi näiteks vahikoolimaja, see käis käest kätte ja me kandsime jälle kaotusi. Väga tubli ohvitser. Olev tiik sai surma nendes lahingutes. See edasi-tagasi väiksed pealetungid ja tõrjelahingud. Me tungisime jälle tagasi, võtsime oma positsioonidele tagasi, kestis kuni seitsmeteistkümnenda septembrini mille tervel Emajõe rindel algas suur pealetung ja tuli taganeda, see oli ka omaette jälle, meie paremal ja vasakul olid saksa üksused. Ja kui meie taganema hakkasime. Ma vaatasin kiikriga tükk maad olime juba läinud, vaatan kiikriga, et et seal on veel. Üksused, taganevad meiega ühel joonel. Aga ei olnud, need olid pealetungivad venelased, neist paremal ja vasakul võtsime kuulipildujad positsioonidesse saivatatul nii-öelda külje pealt. See takistas nende kiiret edasitungi, nii et me saime kah jälle tükk maad tagasi minna. Kolonel vend, kes oli meie kamp gruppe, ülem, tema saatust arvatavasti sellest on kirjutatud, aga ma võin korrata jälle seda osa, mis minuga oli. See saatus on natuke segane, me ei tea täpselt tema ja ütleme, mina olin pataljoni staabis telefoni juures ja kui turmtuli algas seitsmeteistkümnendal septembril, ma otsekohe võtsin ühenduse vendi staabiga ja ja Vente karjus sisse, pidage vastu pidada, vastu tõid enda ainult ainsad sõnad, mis ta ütles. Ja mehed, kes olid eesrindel, tema armastas käia ka eesrindel, kepp käes ja olid näinud teda, kepp käes, revolver teises käes, sammumas ütleme, tule sisse, venelaste poole. Kuni kaks venelast olid siis võtnud kaenla alt kinni ja viinud ta ära, see on, mis mehed räägivad, mina seda ei näinud, seal kuidagi vähem põhjendatud käid ja, aga ta oli olevat olnud joobes. Ta oli andnud oma saksa adjutandi-le vastu kõrvu, kui see oli katkatsunud teda takistada. Ja minu ülemus major Kurg ütles, et see oli üks mehetegu temast. Vähemalt enne enne minekut. Nii et kuidas see just täpselt oli, seda ei tea keegi vist, aga temast ei ole midagi enam kuulda. Läinud aastal avaldatud auraamat, teises maailmasõjas langenud vabadus võitlejaile Pro Patria teatab Paul venti surmast, Lõuna-Eestis aga novembris 1944 märkimata kuupäeva võlgu. Vastuseid Eesti sõjaajaloos jätkub tänini. Ka järgneva mehe jutustus reastab episoode venti võitlusgrupist. Teda kuulama asudes võiks meelde jätta, et räägitu salvestati sügisel üheksa aastat tagasi. Iga aasta enne Eesti iseseisvust ja neli aastat enne vene vägede viimast lahkumist siit. Harri Tammsalu oli esimene sinimägede lahingutest jutustanu Eesti raadioeetris. Rügemendi vent, ventalises ülene, sattusin siis see 47. rügemendist keskevile. Veskimäe ülevaks, aga rühmaülem oli, see oli vaike sakslane ja siderühma elab ja keskjaam oli ette viidud keskjaamale sinimägedest oli otse lahingusse osidesse kaks kaks kilomeeter antpataljoni Uurali rügemendi keskepuidu, enne olime kõik koos seal seal originaalis. Nonii moodi. Kaks rükin traagilised kera aa traadirulli, haavlirullid, raud c raudtoed selja taga ja see kaalub üks, 16 kilo, 203, kaks kilo. Ma käisin pool kolmveerand kilomeetrit ära, istusin seal, ei saa hüveski, põlved märgatud, aimavad, et ma loll ja sakslased auto läksid Willise moodi. Teadjamad ja ma kohe ei tohi näidata. Aga see oli õhtupoole, kui see nii kaugele oli juba pimedaks läks ja sinna panin kraavi magama valges Läänsena. Läbi tundmas näen sinna või siia üles ärkas, vaat siis jälle veerand tundi sõimes vastu kusagil. Ma Vokaga läksin vokaale külla ja ma ei teadnud sealgi mitte midagi ei tee seda keegi ei tea kus kahjuks mitte keegi siis tähendama, siis läksin sinimägede alla, sakslasi nydelanud oli punkrite seal seal süüa, et mitte keegi ei tea, jäljetult kadunud kahjukesi hulkusid niimoodi ringi. Tööl aga ei deklareerinud, aga ütleme, et Kesk- ja panin liinigrupi mind. Ja ma saingi nätsuga. See oli kõige verisem tallermaa üldse Eestis. Sain miiniga, vedasime seda trossi või need juhet siis mind viidi sinna välilaatsaretis läksingi sinna ja siis nagu pubi ja siis tuli mulgi jäi, tuli kiri, diviisi staapi käsk minna, läksingi diviisi staapi ja ja ora lähed nädala või kahe pärast ta Saksamaal paateltsise ohvitser kooli ja vot siis oli, see oli seitsmeteistkümne auku need võru juurest läbi murdsid. Venelased lõunast hakkas, tuleb juba Tartu ähvades ka ja siis paisate meie rügemises kaks pataljoni, esimene, teine ja rügemendi ülem ja kogu staapia autodega paisati vastu sinna ja see oli umbes, ma ütlen kohe 20. augusti paiku. Ja nüüd oli mehed kõik oma poisid ronivad sinna teade Valf kaasad Pean kurat mul seal, kurat. Mina ütlesin, et Saksamaal hakad mahvi saamiga sakslaste sõja ajal ka tegid kuus kuud selle õpetaja, tantsime, ratsutame kõik kombed ja kõik, kuni lõpuni neid. Ma tean, kes kurat. Te läksid sealt lehe punane talu ja neid padi sinna ja minu maalin kohe keske meile noh, tagasi oli selle vahepeal üks päev me seal olime. Ja vaikne luuletu päev sombune. Ja õhtul tulid venelased peale pataljoni, tulid peale ja siis löödi tagasi ja siis toodi sinna rügemendi staapi, toodi kaks venelast, toodi, üks oli must, teine oli venelane nominaalis, eks. 19 saatsin juba minu meelest vanad mehed, nojah, venelane haavata kõri, kõri oli seotud valge pindega tugevasti kähina, rääkis siis kuulas rügemendi ülem seal kõikide ees, kuulas need üle ja, ja sise see must või see, no ma ei tea, nende pilu siin meie sel ajal piloy must, must, see hidden, mitte kogu selle ükski sõna, aga venelane väga jutukas, rääkis küsiti, kõik rääkis. Ja siis pandi nad sinna keldrisse tabaluku midagi ette, trump lihtsalt käised ööseks. Ja, ja nüüd oli järgmine hommiku läks tants lahti. Tulid, lõid meie pataljonist läbisel, no seal oli ikka suurem üksus ja üle raudtee tulid ja tervese rügemendi staabi koosseis. Kolm 40 meest, kõik löödi soppi. Aga midagi seal polnd teha, raudtee peale tuli. Ta oli niisugune. Tuli mass tuli, meie mehed hakkad jooksma, rügemendi ülema kõrvad ütles, lähed, lähete ikka te lähete, panete Keskerakonna hävitada välja ja, ja siis lased lähedased vangid vahel kaks ikkesse kedes. Ma ei oleks iial seda teinud, sest minul on niisugune põhimõte nagu jahimees ja magavad jäneslast. Üks asi ja teine asi, mõrv mõrvari töölt, eks ole. Mõtsa vangilastele. Ja, ja ma läksin sinna, panin granaadid sinna jaurasid ära keskjaama lasite üheski oma ja, ja, ja siis siis ma läksin sealt sel ajal sinna kuuli, millele läksin, küüni, kus meil olid seljakottide, need aga juba ei olda aega, nägi nii kui ma seadki küüni nurga tagant välja vaatasid või läksin seal nurga, tahad välja, kaks venelased jooksid, automaadid olid ees, niimoodi jooksid minu suunas umbes kaheksa, 10, kaheksa niimoodi. Mul oli mõte, käis peast läbi, käpad püsti, lasevad maha läbi lahingu alandada, siis ma mitte ei olnud vallutatud juba, vaid lasemad. Jooksen 400 meetrit müts. Üle minema suvel ma andsin öömaja selle, nagu sel ajal pilusime mustel ma ütlen, et maailm on ka, maailm on väike, see, see juhtus niimoodi. Et läksime viima posti kirja ja sõitis üks sõiduauto. Ja ja seina nägi ju, mina olin seal past käia, üks tuleb välja, üks noormees täis, noor käes ja siis nägin, et üks, üks vanamees kasahh või isegi habe vaateid uksest välja. Ja see noormees tuleb sinna venekeelsele, kas on võimalik kuskilt öömaja saada, te teate, me käisime siin võõrad kuskil ei ole kohta, et meil on kõik varustuslinad ja need on ka. Ja. Ukse vahelt vaatab siis Ilus istume lauda ja siis pudeliga veel. Teie käes harjunud, ei väikest, mõtlesid pitsid. Ja me ei saanud isegi kahe poole 300 nii ütleme ei saanud poole pudeli. Ja ETV siis oli see asi välja. Siis tuli see asi välja niimoodi. Aitäh, et temaga frii Baltikamise Anssadindiaan, vot sellest oli isegi mitte seda, et ta ei teadnudki selle Tartu. Ma tean tänapäevane teada Tartu linna. Ma olin siin üks öö, olin vangis, äratas mu tähelepanu. Kuste vangis, olite Bodval? Ikka, sa oled üksi või, või paljukesi kahekesi. Kes teine oli? Allikas ei olnud venelane, ma ega see venelane oli ka seotud ajutisest mulle suurte silmadega otsa vaadates ja aga miks te küsisite seda maad ja sellepärast ma küsin. Mulle anti järgmisel hommikul keskteed Mahalaste, sittagi te ei oleks siin praegu. Andestust. Ei oleksite siin raekoja, istuks Me käsu täitnud. Ma jätsin täitmata. Veel kord meeldetuletuseks, räägitu pärineb aastast 1990 Eesti raadio arhiivilindilt. 1944. aasta 23. augustil tungisid punaarmee tankid üle Kärevere silla. Saksa pioneerid olid jätnud silla õhkimata silla kaitsel olnud oma kaitsemeestel puudusid tankitõrjerelvad. Paari päevaga kujunes vene vägede ohtlik sillapea põhja pool Emajõge. 27. augustil jõudis koogi Tabiverejoonel rindele soomepoiste pataljon. Järgmisel päeval asuti rünnaku lähtealusele. Pataljoni paremal tiival astusid tegevusse kaks Eesti politseipataljoni. 37. ja 38. juulis oli kolm eesti politseipataljoni kaasa löönud tõrjelahingutes Lätimaal, nüüd vajati neid kodus. 37. pataljoni relvur Endel Kaseoja. Kui Valka seal me siis oli. Ivano liiva Antsla all. Viidis pataljon Vasalemma, Vasalemmas tuli ümber vormeerimide 40 teine see pataljon kaotati ära, jäi medalit 37, kolm. Lisaks sellele, et rügement enam rügemendi üleris lintori vaidlema paa pantis aimrile. Major, saime meediapataljonile esimesel päeval, kui langes esimese rünnakuaega hommikul. Kuidas tal andis? Poisi, kes oli võtnud kuulipilduja ainult posti peale, postivatlejad lasen, niisiis oli. Ise saad kohe, viidi ära ja siis Tallinnas suri nagu Tallinnasse maetud. Midagi lõunaks peab asja oli üle Emajõe. Oli kõik meie omadest kogu rünnakaks, kohe 1038 oli Kärevere silla juurest siia lõviküla all. Ja õli külastist meil siin vasakule soomepoisid. Kärkna juures seal oli, siis jäi see uue, üks paar-kolmkümmend soomuneb soos, masid küljes navi küla alla, jäi sinna sohu sisse, mis oli. Ja venelased päev oli täis. Ma ei tea, kas sakslasega, millega andistada kaant, tead, kõigile mina otsitud ära kõrbenud väljastajad imelikult hoidjate. Ja siis mehed rabasid seal nett tankide meelse, uuri akusid, koduminek mulle tuuleturbiin. Meil olid nelja vene 40 viieselt need tankid kahurid siis panime neile hobused ette ja sõitsime Kärevere mõisa juurde siis lahingutesse, sellepärast et venelanna jättis üle 30 tanki sinna praktiliselt koti. Ta üritas küll seal luua sillapea taga, see Sillamäe purustati ja need jäid ainult tankid ja nende tankidega mee seal siis maadlesime, seal oli üks rüütliristi kavaler, oli seal lõigu ülem ja ma ei ütle täpselt, oli ta täis hoobest kas täisooberst või mitte, ma ei mäleta enam. Ja siis tema juhtis seda ja siis, kui meie sinna jõudsime, noh, lahing seal parasjagu tankid ründasid lahing käis siis mee kohe kribinal-krabinal hobused, tankid oli kahurite eest 100 tulejoonele ja nüüd oligi niimoodi, et esimeses lahingus meil oli üks päts, ei, poiss, keda ma mäletan, tema nimi oli Nonii. Neli kahurit oli, meil vist. Tähendab meie kompanii seal oli selline kompanii eemal, meie tähendab meie pataljoni oma ka olid seal oli vist viis, aga need ei olnud otseselt tulejoonel, aga ikka ei ka tankide pihta tulistasid. Siis esimese lahingusse roni. Lasi 105 tanki järjest viis pauku ja viis tanki ja siis selle rindelõigu ülemise sakslane, see tuli lahingu ajal. Ligiduses oli niisugune punaselt sellest kivist kaarjas pool maa-alune poolt maapealne Telliskivi, kellel tema komandopunkt oli seal muidugi nuuks, oli otsekohe tule suunas. Ja siis tema tuli sealt välja lahingu ajal tulisele kahuri juurde ja pani selle mehele siis nööpauku seal teise klassi raudristi selle viie paugu eest. Ta ise kõva lahingu ikkagi rüütilist ei kao, nii palju. Mina mäletan, nii et see oli ka tõsine, tõsine rindemeest, tõsise sõjamees ja ja tema ei kartnud into täitsa täiesti lahingu ajal, kui tankid ründasid, tuli sinna ja ja pani sellele mehele. Aga asi oli selline, et. Ei saanud see mees kätte tunnistust audisti kohta. Ja kaheksanda tähendab, kaheksas pank, õieti nii palju, kui mina mäletan Tasisele kahuri puruks. 38. politseipataljoni jõudmist Kärevere lahinguväljale mäletab arvet malm. Enne Tartut ja ma ei tea nii, et seda oli üks jalamatk oli üks, kaheksa kilomeetri doi 10. Nojah, ja siis jaamas, kui kribinal-krabinal rongi pealt maha ja, ja rivisse minek. Ühes jõudsime sinna Kärevere mõisa juure, kuum, udune ja ilus joaga juba kuulda oli, et seal üle jõe üle jõe tulid siis tankid, roomikud juba koliseid ja vene kisa ja kära oli seal ja et ega siin nalja ei ole ja siis muidugi meil ohvitser-is oli nii vähe, et meil oli, mul oli niisugune rühmaülem, pole siis ka legendaarne mees, oli velt veel seal ter eestiaegne mees, kõike see vabadusrist oli tal rinnas ja saksamärgile valge kiiver oli, tema ütles, et see on tema ei taha pataljoni sõjaaegne, et see on tema, nii kui hoiab teda valge kiiver peas ja et tema oli kibemieses, ütles küll, et kaevake poisid sisse, siin läheb mölluks. Meie pidasime endid vanade rindemeesteks ja sitaate natukene kaevame, et mis siin ikka tuleb, käis kord kallid eesti poisi kaevagi, nii palju maali kõva ja kivine, kurat ja jah jaa, palav ka hirmsasti, aga mina ikke susin omale seal lamades pesaikke valmis. Mõni mees tegi nii kergelt, ega? Hoviku läks. Noh, pime oli veel. Siis nad lasid mingisuguseid õdur, rakette või granaate või nii, et nii paks udu olid maasia siis tankid olid siis ma esimest korda elus nägin teda ligidalt ka päris ligidalt ta ei tulda, aga siis võttis isegi hirmu nahka, meie pakid olid tagamiseks, valu oli tankitõrjekahurid ja meie pakid olid seal taga. Nii et tõmmasid, üks üks hakkas kohe suitsema, kargasid sealt välja ja põlesid ja asi oli jõle pilt ka. Noaga need olid, hankis palju, aga me oleks saanud seal ikke igavese särakaga sakslane, kuskil ligidal oli mina tiigri, Sid oli sinna Rommeli riigrid, kollased hurraad, kui need läksid, job puse joru siis võli kaheksa või 10 tükki jäidet sinna maha. Ja, ja siis kerele hädanke, sinod tulid, läksid tagasi ja siis tulid teist korda veel. Siis oli neil üks. Jossif Stalini nimeline üliraske, see jäi sinna laeva kolima, juuremürsk oli läind fuajeest kahuri sealt torni alt sisse pidi olema nii vägevalt soomustatud. Ikke sai läbi. Saksa tanki jäi ka paar tükki roomikud sõitsid paa ja põles paar tükki ja see oli kõva lahing. See oli laeva koolimajja Kärevere mõisa vahel. Seda ei olnud palju, ainult mõni kilomeeter minu kompani oli seal, kes naabrid olid, paremal vasakul loeks 37 oli kindlasti üks naaber ka ligidal olid, soomepoisid, olid Kasjale. No siis Tartu oli juba läinud. No ja aga siis nad tulid veel uuest, siis tulid jalaväega ja siis läks kõvast lahingust lahti, aga siis oli veel, tulid meil nagu õnnekombel tulid saksa neile soomusautod olid mis olid monteeritud nende kerge Plakkidega, talin kinni, olid natsi ja black, aga siis lasid needa küll, et maa ja kui need tegi ta, siis oli hirmus vaadata. Mehed hüppasid kõrgele, püsti, kurrat viskas ja siis oliks laibamöll. Ja siis Selter tuli välja, poisid, nüüd lähme meiega, siis kargasid välja, siis jooksevad kõik siia. Ema ja Emajõe oli mets oli vahel. Kärevere maantee oli siis maantee vajalik, näid Apotke asi, neid sidemeid, sinelid katkasse pandud, täis kõik püssid, värgid, kõik loobiti maha ja siis panid sinna jõeääre nagu tulejutt. Ja ja meie siis nad anti puhkust, siis mulle pandi siis raudriist, pandi rinda ja teine klasswee, esimene ei, teine äike, teine klasse, öine teene, esimest ei olnud kerge saada. Nojah, ja siis seal saime natuke süüa ja rindepakke ja ühes läksime siis jõeääre tali üle jõe olid juba venelased läinud kola, need tankid ja kõik autod, nii ruttu üle jõe, saivad kurat seda teab. No ja siis saksa saksa paadid, kummipaadid viisid meid üle jõe. Ega neil mootorid olnud köitega ja trossidega veetud. D see olime seal jõe kaldal, oomika hakkasime siis minema siis venelane oli vagane, aga, aga hakkasidki vasta kasvu tiiva valgeks läks, siis läks lahingust lahti. Aga siis oli näha kohe, kui taga üks maantee, kui siis autodega veeti nende sure sisside ja kassidega ja mehed olid püsti, pealuugil lasti lahti, kargasid. Häälega vähendaja mängis seda internatsionaali Modguuri yhe jaurjaaja tulivad nii peale praegu pole. Meil oli ainult kergerelvastus, oli kuuldnet hektar vene relv oli meil sol ajal kerge kuul ja Dektarjov Maxivikaalide ja vene püssid ja ja siis oli meie hulgas oli sakslasi ja sakslastel olid juba need MG-d olid juba. Nojah ja siis vaasi ei olnud väga vigagi, aga siis hakkas kurat kaure tuli, hakkas meil omal selga tulema. Kohe ja tunne oli, alguses kuulsime tagant, kui need väljalaskepaugud käisid, et nüüd nad kuradid saavad täpselt omale vihal. Sakslast sai surma ja meie oma, siis sai surma ja igavene kisa ja kära ja rakett lasti ülesse ja ikka mitu-mitu laengut lasid. Mina olen üks patarei või palju seal oli, aga nii, et sitta keerasid kokku palju. No ja siis panime tulema jõeääre sinoomikumisse, kaevik maha jäi, siis jooksime sinna välja. Maali org, see oli kõik vett täis ja järele ei tuldud. Algus veel olid, seal olid need kuivenduskraavid, naasia oli umbe kasvanud solinskuni kultuurheinamaa siis alice, püüdsime veel vastupidav ja see Einsoya Karl ja see oli minuga ühes Jausse saigi seal kraavis kuskil pihta. Siis kükitasin õhta pimedani, seal kaevikus sakslase taand üle kavija ühesse kurrat ei tahtnud ülemeid viia. Aga siis päravastike viisid, siis tulid need vene suured kogu Roosnikud üles, loopisid oma jõulupuid ja näide neid väikseid pommisi seal ragistasid, aga need meile pihta ei saa, nii et meie poisid tulid üle jõe kenasti. Ja siis olime seal laevakanali juures, siis seal oli Kasemets, siis tulid need Katjuša platsi juba need orelida siis selle Stalini oreli küttis siis. See oli pehme maa-alad, kõike rõhke, raisk, mürsk oli, jäi sinna seisma, kooli mehe pikkune. Need olid suured. Aga see oli jõle külgur, nagu, nagu rauda, vasta närib, raisku hakkab tulema. Pimedas on ka näha, kui tuleb tulejutt taga, ega tal kiire lend ei ole minu minu arvates veel miinipilduja on veel, korradib miinipilduja need käkipilduja taadion, käkimehed räägivad, mõni mõni 10 tükki on õhus ja 11. jaan rauas ja ja ega venelastel tol ajal enam ei olnud laskemoona puudu. Osal kraam oli küll. Miinipilduja tegi meie poiste hulgas palju rohkem Päda seosed, need oreli tohid lasi valanguga ja padus kadus, kadus. Mälestusi jätkab Leo Jaago 37.-st Eesti politseipataljonist. Me läksime Tartu rindele ja siis sõitsime, ma usun, hüppasime Kärkna juures välja, soomepoisid mees, nüüd hakkasid ründama volti ligidal ja me olime 37 pataljoni paremal tiival. Seal ei vihane võidujooks venelasi oodanud enam vasturünnakut ja kui need soomepoisid hakkasid oma võidujooksu, siis nad söövad need venelased. Millegipärast venelase niiskisi hirmu. Et mõned isegi hüppasid tankist välja, et jätsid tankima. Soomepoisid parematel päevadel oli nii kõvad kaotused, miinipilduja tule läbi. Et ülemleitnant Reikser kompani võttis parema tiiva üle ja me hakkasime siis soomepoistega võidujooks. Ülem, leitnant, väiksem oli Võrumaa mees, eesti ohvitser. Ja 41. aastal politruk laskis talle kuuli kuklasse ja kuul tuli suust välja ja ta mängis surnud. Teda parandati ära ja pudikeel kuul lõhkus ta keele ära. Reik, seal siis oli üks kompan ülematest 30 seitsmendas pataljonis ja. Ta ütles meile alati, et kui mees tõstab käed ülesse ja sa selle mehe maha lased, et siis ma lasen sinu maha. Nii et kord ja kohus oli meil kaunis kõva selles kompaniis. Ta mõtles vangi võetud meest, vangi võetud meest täitsa õiged, kas teie olite Reikser kompani, mina olin väiksel komprynees. Meloni Emajõe ütlane. Nüüd rääkides, et kaks divisjoni varustus ja neeger, meie varustus oli kehva, meil oli vene vintpüssid venet, kuulipildujad, vene Konet, meil moodsaid laskerelvasid ei olnud. Ja sealt saame siis hea varustuse ja laskemoona kõik olemas. Kui meil venelasi Lõõnesis olime, otsisime puutükist paati, Sid, et me lähme siis Tähtveremetsast läbi element Tartu võtame Tartu tagasi. Siis sakslased ütlesid, et kaevake sisse. Ja siis ma nägin siis asja, et iga mees oli autojuht ja tankijuht ja kahurväelane ja seal on nii palju kahulised Tipppalju Oblesilmulates, lõviküla karjamaal, kus ma üks suvi karjas käisin. Et oli ime siis tülitsema, sakslased tahtsid kõiki autist ära võtta, siis tulid soomepoisid, tahtsid kõike autist ära võtt, õieti need autod, kõik kukkusid Räikseri kompriget, Ameerika stuudio pekiorid ja soomepoisid sakslased peaga vist omavahel kaklema, dialoogid verised lahingud, esimesel öösel meid tootja ära ja viidi laeva pool ühte tallu. Ja see lasti meil puhata, paar päeva viidi meid Emajõe kaldale tagasi. Ja minu auku oli kõik see vasakul, kus magistraal kraav jookseb Emajõkke ja siis oli jao punker, kus olid kuus meest. Ja alguses elu rahulik venelane, nii segamini löödud. Ta jättis meid rahule ja neis on neil ka midagi teha, on neil oli miinipildujaga, ei olnud küllalt laskemoon. Ja täna hommikul ma ärkan ülesse kuulipilduja valangu pärast ja vaatan siis üle augu ääre, eks venelane karjub meist pool jõe kaldal, meie kuulbide laseb teda, me saime nii palju varusest nende veeautode pealt, et meil igalühel punkrist ja laskurpessa igasse kohta läksid telefoniliinid. Ja siis saime teada, et venelane oli teinud sillapea. Meie seda ei tea, venelasel oli sildvee all saksa lennuk, võttis foto. Ja ütles, et sild olemas ja mesis ööse käisime otsimas seda sild, aga me seda silda ei leidnud tänapäeva laste vee all öösi tõsteti ülesse. Ja siis ühel hommikul ma sain käsu siis terve jagusai käsu, et me peame vasturünnakule minema. Labja ära hävitama. Mui jaoülema nimi oli noorem, allohvitser Ruus. Ja mis siis, läksime lagedal heina peal, ahelikus kompanjoni metsatuka sees. Ja venelased lasid meid kaunis ligidale, kalju viskas taadi ühte auku sisse ja ma olin natukene eemal. Vähemalt ma karjusin Lähen sinna vaatnikest surnu Ruus ütles, et ei, et sai sinna ja passi peale ja Ruus jooksis sinna ja tädid, vana kogemustega mees töödes rukkiveer. Ja ma nägin üks verine käsituli üle ja siis tuli kõva miinipilduja tuli meile selge pluuse pihta, kukkus auku sisse ja me ei saanud enam maast lahti, et teda ära ta oli nii ligidal. Ja samal ajal ta oli nii kaugel et rindesõdur teadmise tähendab. Meil lihtsalt roomasime august auku ja kus miin lõhkes. Pomm lõhkes venelasele igasugust materjali, mis ta meile kaela pani. Sees, rünnak löödi segamini, siis korjati jälle kokku ja tegime jälle vasturünnaku ja see löödi puruks. Raamised mürsu tuule läbi, meil olid kõvad kaotused. Ühel õhtul toodi meile, ma usun, oli vist 30 mees kompanjoni täiendusest, 34 28, järgmisel hommikul olid läinud nii, et me tegime öiseid lastele niukene, need olid kõik puru. Siis vahetati meid välja. Me olime jälle seal talus nagu puhkaks. Ja toodi meid jälle Emajõe kalda peale. Jaamika pole, nüüd öeldi, et me peame taganema, et venelane murdnud Luunja juurest läbi. Järgnenud septembri lahinguid meenutame järgmises saates ületuleval nädalal, kui jälle on kavas kirjutamata memuaare