Suvel jäänud korra üks mees Heino ajal küüniöömajale. Südaööl kuulnud ta korraga kanget müdinat. Võtnud hirmuga hangu kätte, et oleks, millega end kaitsta. Vaatab, tont jookseb küüni seina pidi üles kari, hunte tuleb jooksuga. Istunud katusele, jätnud jalad ripakile ja narrinud nendega hunte. Kats seal seda jalga, kott sätest jalga ei saa, kuid sale kumbagi. Mees pistnud hanguga läbi matusehääle suunas tont ähvardanud peti kati paela murran sest arvanud hanguharusid kassi küünteks hakanud jälle hunte narrima, mees tordunud jälle ja tunt kukkunud alla huntide kätte. Seda ära söönud. Ainult sinisuitsu jäänud järele.