Tänase saate külaliseks on bioloogia doktor Toomas Paul, Eesti Evangeelse Luterliku kiriku emeriitõpetaja. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja lubage kõigepealt palju õnne öelda tagantjärele. Esmaspäeval oli teil sünnipäev. Tänan väga kui tähtsat sünnipäevalt teie jaoks on üldse? Mõned olid muidugi kole tähtsat, ma mäletan, kui ma kümneaastaseks saini oli esimene lumi maas aga üldiselt on nõnda, et elukaare järgi ju on see tipp juba selja taga ja see tähendab, et nüüd, et need vastatis lisanduvad, need on nii nagu hoiatustuled. Et võib kah lugeda nõnda, kui palju veel jääb ka maksimaalselt käia, seda teed. Te olete olnud nüüd seenior juba kaheksa aastat. Kas elu on läinud ka lihtsamaks, kergemaks? Väga palju ses mõttes ütles, et nii nagu mu kolleeg Arne Hiob ütles, et minust pidi olema lisaks dialoogile ka paras annus tehase direktorit. Ja eks niisugusel korral, kui tuleb sellist väikefirmat juhatada nagu Tallinna Jaani kogudus, kus on juba paarkümmend palgalist ja lisaks suur hulk vabatahtlikke, keda tuleb organiseerida, rahasid hankida. No see oli suurepärane, et ma kangekaelselt nõudsin ikka 65 aastaselt demerituuri arvamist, sest minu järgi tuli Tamsalu ja mees, kellel 50 hakkas alles paistma ja ta suutis nii riigi kui linna käest leida toetuse, andsin talle väga uhkelt pooleteist miljoniga saldoga koguduse üle ja tema suutis 28 miljonilise remondi teha kaks oreli ja, ja kõik muu, mis saab mul olla endale muutu, patsutada õla peale, sellepärast et õigel ajal andsin õigele mehele. Käesolevat aastat nimetatakse Euroopas aktiivsena vananemise aastaks ja ega ma siia saatesse Heidit ka täiesti ilmaasjata ei kutsunud, sellepärast et te olete teinud suurt tööde sel ajal, kui te olite vaimulik, aga samas ka pärast seda, te olete jätkanud nii artiklite kirjutamist, raamatute väljaandmist, ka täna esitletakse järjekordset mõtiskluste raamatut. Nii et mulle tundub, et teie päevad on siiski suhteliselt tegemist täis. On küll, sest ega ma tooksin siia nagu kõrvale ühe niisuguse füsioloogilise tähelepaneku tagantjärgi olen nüüd neuroloogiat lugedes leidnud, et see nii erandlik ei ole. Aju ei suuda olla ilma toormaterjalita, mul ei ole olnud eriti head numbrimälu, aga praegu pean poes käima olema perevarustaja siis tahame või ei, mulle jäävad nii hinnad kui ka see summa, mis ma välja annan meelde ja ma leidsin seletuse, et kuna ma liiga vähe loen nähtavasti aju meelest liiga vähe on neid asju, millega suured ja tähtsad asjad, millega tegeleda, siis selleks, et ta tal ka midagi teha oleks, ta jätab meelde seda, mida ma pole üldse käskinud tal meelde jätta. Ja nii on selle tegemistega ka, et kui ma administreerimise eest ja niisugusest küllaltki korduvas noh, näiteks jõuluajal vahetpidamata räägi jõuludest kümneid kordi kui ma sellest pääsen, siis natukene jääb jõudu mõne muu asja jaoks ja see on siis niisuguseks loominguks ära kulunud. Täna kell neli esitletakse siis Tallinna Jaani kirikust uut raamatut teispool vaikust ja sinna on kogutud kokku needsamad Hommikumõtisklused, mis on ka meil vikerraadios ja klassikaraadios kõlanud. Kui palju te olete ise saanud tagasisidet nendele tekstidele, nendele mõtetele? Palju osta ei ole, aga selle eest on olnud äärmiselt meeldivaid. Igasugused mehed just eriti Tähelepanuväärne minu enda jaoks ongi, et need on olnud mehed kes on niimoodi suvalises kohas kohtudes öelnud, et nad täna või hiljaaegu kuulsin ja siis oma mõtteid ka selle kohta avaldanud. See on hiiglama hea aeg. See niisugune hommikune töölemineku aeg, kas jood kohvi või istud autoroolis juba ka selle mõne minuti pärast keegi, kes ei tahaks ju, aga ikkagi välja ei lülita seda vikerraadiot ja nõnda on see kuulajaskond äärmiselt suur ja kuna ma nagunii ei tea, mida nad tahaksid, siis ma vähemalt püüan lähtuda sellest põhimõttest, et ma alla ei hindaks neid. Et ma ei pakuks neile liiga lihtsalt, vaid et et ma usuksin kõigele sellele hommikusele askeldusele vaatamata värske pilka ja tahavad kaasa mõtelda. Huvitav on see, et mõni vaimulik ärritab inimesi. Inimesed lähevad kohe vihale, kui nad kuulevad seda, mismoodi kirikuõpetaja räägib ja nad tahavad väga vastu vaielda. Aga Toomas Paul, teie suhtes ma pole sellist kriitikat kuulnud, vaid pigem on nagu kiidusõnu tulnud ja, ja pigem hinnatakse seda väga. Kuidas te olete osanud ära tabada seda eestlase hinge, mida ja kuidas kõnelda? Ega ma ei tea, kas ma olen saanud tabada, aga ma arvan, et siin osalt niisuguse vastumeelsuse mõistmine on küll võimalik, ega ma ka ise ei või kõiki kuulata. Ta neid hommikupalveid mõne mehe puhul ikkagi pärast seda, kui teada saan, kes räägib ühe korra ära kuulanud või kaks, siis jätan selle nädala vahele. Tunnistan ausalt. Kui ikkagi väga manitsetakse. Ja kui väga teatakse, mismoodi peab olema, siis võib-olla kunagi oli ka see kiriku roll olla niisugune kompluse valvur ja, ja manitseda aga isegi nüüd, kui manitsetakse, et olge sallivad siis võib sellega ka nõnda vindi üle keerata. Te ei taha enam sallida sihukest sallijad. Ja eks ma siis olen püüdnud rääkida seda, mis oi, mina maailma näen, mismoodi ma siiani maale olen kogenud, püüdnud neid asju mõista kokku panna. Ja pakun ühe võimalusena välja. Ei enamat. Eestlased ikka kipuvad mainima toonitama seda, mismoodi me oleme üks vähem usklik rahvas Euroopas. On olemas ka statistikat selle kohta, aga ometi võib selles kahelda ka. Mitte kahelda, vaid see on täitsa rumal jutt. Teate, statistikaga on nõnda, et, et on kahte sorti valet, on tavaline vale hädavale ja kolmas sorta statistika. 16 protsenti, see protsent võib kohast või aastast sõltuvalt teine olla, noh, ütleme 16 protsenti rasketest avariidest sünnib purjus juhtide süül. Mis siit järgneb, siit järgneb seda, et 84 protsenti avariidest on kainete juhtide süül. Statistika ütleb. Ja võtame nüüd selle 2005. aasta eurobaromeetri, millega žongleeritakse 16 protsenti eestimaalastest usub mingi jumaluse olemas õue väärisegada. Aga 54 protsenti eestimaalastest usub mingisuguse vaimu või elujõu olemasolu, vääris Samsotto spirit tormaifoos. Leida need kaks protsenti kokku ja me saame 70. Euroopa omad on tunduvalt madalamad Euroopas keskmiselt jumalus, keda on 52 ja 27. Ühesõnaga kui me võtame teised kriteeriumid, siis see, et eestlane ei ole eriti suur kiriku käia ka kiriku liikmeks olija ei tähenda, et usk, kui oleks, pigemini on eestlase uscanimis uskite hinged olemas, on nii, et igasuguseid paranähtusi on ta väga kergem uskuma ja need protsendid, mida niimoodi on Emorvi teised uuringufirmad niimoodi konkreetseid asju küsides saavutanud on nõnda et minu meelest on eestlane väga usklik rahvas. Eks täna võib arvata, et neid küünlaid akna peal on märksa rohkem kui neid inimesi, kes lähevad kirikusse hingedepäeval. Kirikupüha ei olegi hingedepäev, siin on nõnda, et kui mina 50 aastat tagasi algasin ja veel enam oli mu lapsepõlvemälestustest surnutepüha niisugune üks nendest pühapäevadest enne adventi Ta oli surnutepüha, kus käidi armulaual, käidi kirikus, kus oli tõeliselt suur üldrahvalik kirikuskäimise päev. See pikapeale kadus ära. Ja kui tuli uus aeg, siis tuli uus püha hingedepäev. Ja kirik võttis selle ka üle. Tuletas meelde, et katoliku kirikus on see kasutusel ja näiteks ka Soome luterlastel et mingit põhimõttelist raskust selleks ei olnud. Aga ta ei ole kunagi meil niisugune püha olnud, mis oleks eriti välja hüpanud ja selles mõttes need küünlad akendel ja kalmudel ongi õigel kohal. Kirikus on kontserdit sel puhul või kuskil mujal mis ka seda täiendavad, aga see on pigemini just niisuguse individuaalse uskliku sööks ilminguid. Millega seda eestlaste sellist usklikus siis selgitada just pigem maagilistesse asjadesse ja hingedesse vaimudesse. Ja mitte niipalju siis sellesse kolmainu jumalasse. See on täiesti mõistetav, et niisugune traditsiooniline ja väga komplitseeritud dogmaatika ka asutus nagu kristlikud kirikud on palju raskemini mõistetav ja tema õpetuse aktsepteerimine üldiselt teadminegi kui mõningate niisuguste lihtsate reeglitega, kas kassil või koeral hingan. Sest siin niimoodi ta on, et, et suur hulk üle poole eestlastest usub, et selline hing on nendel meie lemmikutel. Ja nii et selles suhtes ei ole muidugi ka eestlased jälle mitte ainsad, vaid kui vaadata ta kasvõi Pariisi loomade surnuaeda, milliseid kive seal on ja millised uhked hauad siis selles suhtluski ei ole me nii väga palju teisemad kui teised. Aga see niisugune privaatne, individuaalne enesekeskne või tee endale ise Twitch yourself lapitehnikas, Patch, work, religioon, heal lapsel palju nimesid. Kui religiooni luulased, praegust maailma analüüsivad, siis nad ei küsi selle traditsioonilise kirikuse järgi, see on üks suhteliselt vähest, osava inimesi hõlmav, sest ka mõnedel maadel, kus on riigikirik, on see ikkagi suuresti formaalne ja seal on antud, et väga paljud sotsiaalsed rollid kirikule, nii et kirikumaks laekub nii nagu meil, sotsiaalmaks ja seda kasutatakse surnuaedade haiglates Teie eriti hooldekodude ja paljude selliste asjade jaoks. Nii et praegu võiks rääkida pigem peit religioonist, implissid Jon ja sellel on niivõrd, et niisugused kummalised vormid, no minu möödunud nädala lugemiselamus oli, mis on ühist giga Mehhilia geeniuurimusele alapealkirjaga käsitlusi kultuurist ja usundist? No on ikka vahva lugeda küll, kuidas antropoloogid analüüsivat tänapäeva teadlaste uskumusi ja seda, mis selle kõige taga on, nagu geeniuurimisel, kus taga on tegelikult seesama himumis Gilga Mehhil surematust saavutada lülitada välja geenidel see mehhanism, mis sunnib, et oma tööd lõpetama, mis toob kaasa vananemise ja, ja et kuidasmoodi saavutada igavene noorus. Aga seal on igasuguseid muidki vahvaid asju arvutimängudest ja tähendab, et kui hakkab eriteadlane sotsioloog religioonis, sotsioloog seda vaatlema, siis ta leiab, et kõik koht on läbi imbunud sellest Aga kuidas kirik suhtub sellesse, et eestlased on sellised hingede ja maagiausku, kas kas seda nähakse piirangu sellist negatiivset asja? Küllap siin on individuaalne, kuidas keegi teda võtab ja arvatavasti oleneb see ka sellest, kumba suunda on liikumine. Kui me võtame praeguse Eestimaa, siis on olnud mõni aeg kuni tohiks piltlikult ütelda, mustkesa kui religioon oli kui selline niisugune vähestele üldse jõukohane, sest teised pidid varjama või maha salgama või eemale hoidma. Ja kui siis praegu hakkavad, et inimesed otsima, siis nad ei tarvitse tulla nende vanade kirikuhoonete juurde seda otsima, vaid nad võivad minna mingisugusesse, campuses võivad minna trantsendentaalse meditatsioonikursustele ja ühesõnaga see on hoopis midagi muud, kui oleks olnud 100 aastat tagasi, kui oleksid nad pärast leerikooli, kus nad mitu nädalat on lisaks sellele, mis nad koolis on õppinud kõigest sellest ja siis lähevad ja paremat otsivad. Tähendab, mina küll tervitan seda, et niisugune vaimsuse otsing olemas on, sest see näitab ka seda, et religiooni puhul ei ole tegemist mingisuguse niisuguse luksusega, mis võib-olla või olemata, vaid kui jälle piltlikult öelda, siis kui ei tule seda nisu külvi siis mõni muu kas või ohakad, mõlylet tulevad sinna kasvama, aga seda, et hea muld jääb kasutamata, ei saa olla ja niimoodi on ka nii, nagu ma enne rääkisin oma ajust, et see ei saa ilma tööta olla, niimoodi ei saa inimese hing olla ilma nende asjadeta, mis talle viimselt korda lähevad. Ta seda transsententsi otsib. Rakmaritaan kah nüüd hiljaaegu üks tema kunstifilosoofiat puudutav raamat ilmus, ütleb, et inimene on trantsen Dentaalidest elutsev olend. No see on natuke pidulikult öeldud, aga aga ma arvan, et küllap need ütlused viitavadki sellele, et me ei pääse sellest. See kuulub meie inimeseks olemise juurde. Et me kõik oleme usklikud ja moodi omamoodi. Usundiõpetuse teema on nüüd mõneks ajaks selle kõrvale pandud, aga olid ajad, kui sellest räägiti jälle väga palju kohustusi, kuna seda meil koolides ei ole. Toomas Paul, kuidas te suhtute sellesse, et religiooniõpetus oleks meil kohustuslik, kas see peaks olema? Kohustuslik, kuna kindlasti mitte, ma olen selle pärast kaevama ametivendade käest pahandada saanud, aga ma ei kavatse ikkagi seda maha salata, et ma olen jäänud sama meelt. Kõigepealt tasuks terminoloogiliselt asjad paika panna. Muiste ei olnud usundiõpetust, vaid oli meie usuõpetus, see tähendab luterlastel oli omad usuõpetuse tunnid ja õigeusulistele omad ja kui vaadata neid sajanditaguseid õigeusu usuõpetuse õpikuid, saab komboosi, jumalik seadus, jumala seadus, see tähendab ei miskit bluuralistliku, niisugust et kõik on võrdsed, eks, teise vali või teete sealt kokteili, võtate juppisiidi jupi sealt vaid seda õpetati meie usuna, see oli üks misele plausi, biilsuse või endastmõistetav tõuse tagas, et niimoodi tehakse meil ja see ei ole kõlbuline. Meie usume nii, mis andis kultuurilise ühtsuse ja selles mõttes on täiesti arusaadav, kui oleks ta niimoodi riigi poolt või siis sekulaarse ühiskonna poolt soovitatu, et noh, et muhameedlaste, aga muidu läheb vaprasti, kui sa ei oska nende elementaar sõitki, viisakuse nõudeid, et täita ega ei teagi seda. Aga need kirik siin sellest huvitatud on, et usundiõpetus oleks, see on, ma arvan, et selle taga on seesama, mis ma rääkisin. Lootus nagu minul on, et lootus inimese igatsustele, et need võivad ka teda viia sealt edasi, otsib senikaua, kuni ta leiab selle mis ta janu kustutab. Aga kas koolis on võimalik, selles ma ikkagi väga kahtlen, sest mida me koolis õpime, võtame keeled, näiteks emakeel ja võõrkeel, olgu see vene või inglise või saksa emakeele puhul ei oleks üldse mõtet õppida, sest seda oskab nagunii aga ikkagi kasulik, kui sa tead reegleid, et kriitilistel kordadel korrektselt osata seda kasutada ja et noh, parimate mudelite najal nahkapit kirjandust õpidisega väljendama paremini kui ainult SMSe kirjutades. Aga võõrkeelega on nõnda, et perfektselt teda ei saa niikuinii selgeks. No ei tule välja, ikka sündinud venelane tabab ära, et sa oled mitte ainult Pribalgiski aktsent vaid see, et sa ei taba ära, kumba verbivormi sa kasutad. Ja kui ma tagasi tulen, siis dialoog vajab kindla peale, võrdlevad usundilugu, aga see on meta. Ta peab teadma budismi, muhameedlaste kristlust, juutlust, mida rohkem, mida sügavamalt, seda parem. Aga kui sellega alata, siis oleks see samasugune nagu üldine lingvistika, et kui te seda õpetaks, kolmandas, neljandas klassis. Laps ei jaga neid termineid, mis seal kasutatakse ja milleks seal võrdled, mida sa võrdled. Nii et ma saan aru, et see praegune olukord, kus usundiõpetus ei ole kohustuslik, sobib teile, te olete selle olukorraga suhteliselt rahul. Kui ei oleks neid vaimustatud õpetajaid, kes suudavad huvi, ära teda siis noh, Toomas Jürgenstein kahtlemata vääriline seal Hugo Treffneri gümnaasiumis seda jätkama. Aga noh, ma olen lihtsalt liiga skeptiline, kust seda väge kõiki koolide jaoks võtta, kes seda tööd nii teeks, et see ei oleks kaitse pookimine religiooni vastu? Teate ju küll, kuidas paljud tüdrukud ei taha matemaatikast midagi kuulda, sellepärast endale negatiivsed kogemused on seda vaja, siis koolist tulevad negatiivsed kogemused. Usundiõpetaja on sulle vastumeelne omada. Praegu on üks huvitav tendents see ka, et luuakse uusi koole, mis on juba tõepoolest sellised kus õpetataksegi usuõpetust Tallinnas toodi ju toomkool, Tartus on plaan taastada Tartu Peetri kool ja katoliiklike koolide näitel on need väga populaarsed. Mõned lapsevanemad on siis väga hinnanud just seda, et sellist konkreetset usuõpetust koolis jagatakse. Vanemad võivad seda hinnata, aga tegelikkuses Briti eliitkoolide puhul on täiesti selge. Tuhkagi nüüd nendes paremad õpetust jagatakse, aga sa oled õigete meestega samas kolledžis juba varem seal. Ja see tähendab, et, et sellises maailmas, kus praegu kõik võimalused on ühtviisi avatud, aga mingeid valikuid sa tegema pead siis teismelised kõigepealt reageerivad omavanustele ja see tähendab, kui nad on kõik enam-vähem ühesugused välja korjatud, siis ei pea nad otsima seda, vaid nad võtavadki selle ka siis ta subkultuur on kui normi vastu, see on nende jaoks normaalne. Nii et siit ka see soov teha, investeerida kas või maksta kõvasti peale sellele, et saaks lapsed sellisest lootusetust valikust sellel religioonide turul päästa, nii et nad saavad karkassi kaasa. Meil oli siin intervjuu alguses juttu kirikust ja kiriku rollist ühiskonnas, et see võib-olla on muutunud ja näide oli toodud siinsamas ka vikerraadio hommiku palvustest, kus mõni vaimulik, kes kipub väga sõrme viibutama või moraali lugema tema suhtes, tekib pigem selline alatine reaktsioon. Kuidas kirik praegu tundub ühiskonnas kõrvaltvaatajana? Priit õpetajana, kas kirik on see, kes viibutame sõrme ja noomib rahvast või pigem on ta hoopis eemal? Et see moraali viibutamine on ka niisugusel individuaalalal, aga et kirik suudaks kaasa rääkida kasvõi geeni manipulatsioonides, mis on või ei, siis see kipub ikkagi olema pigemini nii. Tüvirakke ei tohi puudutada või midagi niisugust, kusjuures kompetentsusest ei piisa, sest need on niivõrd spetsiifilised asjad, nii et nendes maades, kus ka teolooge kaasatakse, ei kaasata neid mittekirikuna, vaid persoonidena. Et need, kes suudavad kaasa mõelda ja seestpoolt siis mingitel aspektidele tähelepanu juhtida, mis väga kitsa erialaspetsialistile ei tarvitse olla nii mõistetavad. Ja ma arvan, et nii nagu see manitsemine, nii on ka teatud määral niisugune dekoratiivne roll kahesugune, et kui midagi kõrvalt vaadata, saates näha on, mille pärast kiriku peale tuleb pahameel, siis ongi need niisugused tseremoniaalses esinemised sammaste pühitsemised ja sõjaväeparaadid ja, ja niisugune, millel ei ole tegelikult sisulise kirikukuulutusega joon pisemadki pistmist, aga kus siis kirik ühtäkki ilmub just nagu välja ja on kole eksponeeritud tähtsal kohal ja ja siis tundub see ebakõlana. Kas kirik võiks siis hoiduda pigem sellistest väljaastumistest? Ta ei saa, kus ta pääseb, see on nii, et et noh, ma ei ütleks, et see kiusatus on, aga teiselt poolt see on nii, nagu rooma riigi lagunemise järgi oli. Kui Paavst Leo läks ikkagi pakkus roma võtmeid, et Rooma rüüstamata jääks, siis tema võeti jutule, aga mitte need tolleaegsed poliitikud jäänused. Ja midagi ei ole parata, et siis tuli 1000-ks aastaks hakata cancel dama seda Euroopa rahvast. Nii et ega siin, kuhu poole ta praegu läheb ja kas selleks kristlased on või tulevad, muhameedlased ei tihka. Ega siin need valikuvõimalused ei ole teoreetilised, vaid need on ju sellest olukorrast pidevalt muutuvad. Praegu, kui räägitakse parteide rahastamisest, siis peapiiskopi käest küsiti küll arvamustega, ega kirikud ei ole väga sõnavõtud näiteks sellistes protsessides, et huvitav, kas kas kirik võiks öelda midagi poliitikute tegemiste kohta siin mõni mõni aasta tagasi ju tegelikult seoses reklaamidega Tallinna tänavatel kirik või siis Tallinna vaimulikud võtsid sõna. Jah, võtsid küll, aga minu noh, nii vähe või palju, kui ma olen suutnud Teaduse moodi ideoloogiaga tegeleda, on olnud uue testamendi Exegi eetika. Ja oma uue tõstamentlasena sellele küsimusele vastaksin siis vastus on väga selge ja põhjendatud. Paulus ei ole ükski kord võtnud sõna gladiaatorite võitluse vastu. Ta ei räägi ühegi sõnaga Rooma riisi, ekspansionistlik kolonialistlike kavatsuste vastu ja orjapidamine, millega seda mööda ei pääse, need võiks öelda, et nad Ta jätab need asjad jutuks võtmata orjapidamisega nende orjade manitseb, et nad oleksid võimalikult kuulekad ja fileemonile saadab ta tagasi hoonesse fooruse endise ära karanud orja ja palub teda. Ta lahkesti vastu, et nüüd te olete mõlemad kristlased, nüüd te olete vennad, ära karista teda. Nii et kui siit sellelt pinnalt, et võtta siis on tahtmine seda maailma parandada. Ristija Johannese soov, Ristija Johannes läks ja õiendas sinul. Heroodes ei ole õigus oma venna Filippuse käest naist üle lüüa, sellepärast et juudi seaduste järgi on vennanaine juba veresugulane tähendab, võrdsustatakse veresugulasega ja see on niisugune instsest, mis muidugi tol ajal moodsatele inimestele oli vastuvõetamatu, sest geneetiliselt ta seda ei ole. Ja siit kaht, see ta ongi, torni pandi oma peast ilma jäi, see on ristija Johannes ja häda on selles, et meil ei ole enam ristija Johannes heid, eraldi kirik peab hakkama korraga olema Jeesus ja Ristija Johannes. No siis ongi nõnda, kummas rollis oled? Kui sa ütled, et need ja need asjad on poliitikutel keelatud siis kes sina oled? Paulus absoluutselt ei tegele poliitikute manitsemisega, vaid tema küsib, kuidas saada inimesed küsima mida me peame tegema õndsaks, saada isiklikku, nii et selles suhtes on kristlus äärmiselt individualistlik usund ja selle tõttu tuga mulle väga sobib ja mõnupostmodernistlikule ajastule, kuhu ma olen juhtunud elama. Ometi kohati kirikult, nagu oodatakse, et kirik oleks see, kes võtaks selged seisukohad ja siis need pärast kritiseeritakse. Muidugi. Kes ootab ja tähendab, see kuulub ka asja juurde, et mõni tahab, et selline seisukoht oleks tema eest võetud, aga ma jälle lähen individuaalsele pinnale tagasi. Olles väga paljudele inimestele pidanud olema ka niisugune nõuandja astuvad lihtsalt siis mitte ainult koguduse liikmed, vaid küllalt palju oli Tallinna kesklinnas omal ajal, eriti siis, kui kõik oli niimoodi noh, alles vabanud ja, ja lahti läinud, kas tulid igasuguste küsimustega siis? Siis ma tabasin ära, et reeglina tahetakse saada kinnitust. Ta teab, mismoodi kõik, see on ja, ja soid palju vaeva näha ja lõpuks läheb ikkagi ja teeb ja on nii, nagu ta on. Aidata sai neid, kes olid tõelises segaduses ja kes ütlesid. A. Niimoodi ma ei ole mõelnud. Mul on mõned väga-väga meeldivad, kus inimene tagasi tuli, täiesti võõras inimene, tuleb tagasi, ütleb teate, te aitasite selle olukorra lahendada. Tabasite minu jutu taga oleva. Ja siin on, kui nüüd tagasi minna selliste nõudluste kohta, et kirik peaks ütlema neid vastuseid. Ma saan sellest igatsusest ju, eks ole, me saame sellest aru, aga see on, et kirik peaks ütlema niisuguse, nagu ühe minu meelest õige on. Kirikus on liikmeid väga palju. Üks on see, kas see õnnestub konsensuslikuks tehasest kirikus ei ole seda taotatudki kunagi, vaid siin on olnud noh, on taotletud muidugi, aga ma mõtlen, et põhimõtteliselt peaks kirikus taotlema seda, et see vastaks jumala tahtmisele. Aga kuna meil selle juurde otsest pääsu ei ole, ühtpidi on, kas see, mida sa usud, et püha vaim soli ilmutab või siis, et sa piiblit lugedes selle vastuse leiad, aga igal juhul see ei tarvitse teiste jaoks olla peener, see vastus, et ta niisugune on siis vähemalt põhimõtteliselt ei saa kokku korjata, et kas ühe või teise väärtushinnangu puhul näiteks kumb on suuremale hulgale meeldib. Et selle järgi siis õige oleks. Kuidas võiks sõnastada siis seda kiriku rolli ühiskonnas, kui selliste väga selgete moraali seisukohtade väljendamine ei ole võib-olla kõige suurem ülesanne kehkur? No vaata, kui Rootsi ajal kirik nõudis rangelt seda või teist, siis eelduseks sõitjad, kõik olid kiriku liikmed ja siis tal ei olnudki pääsusest, see oli ka riigi poolt talle pandud roll ja ühiskond ootas seda. Aga kui tal ei ole niisugust rolli ja kui kirikusse kuulub? No peast ei julge enam neid arve ütelda, aga 1970. aastal oli 94000 ja 2011. aastal oli 32000 juures, see tähendab peaaegu kolm korda on 40 aastaga vähenenud siis see 30000, isegi kui see kõigi nende seisukoht oleks, ei saa olla normatiivne ülejäänutele. Nii et selles suhtes, kui kõik kuuluvad kirikusse, siis kirik peab ütlema, mis on õige. Aga ta ei saa ütelda. Nii, nagu ma rääkisin, nii nagu Paulus Peetrus ei hakka õpetama rooma keisrid. Tuleb aeg, et nende riik kukub kokku ja küll nad siis võtavad üle ja, ja läheb hoopis teistmoodi, nii kaua, kuni seda maailm on. Aga nad ei katsu parandada niisuguste üksikute ja konkreetsete vahelesegamisega, nagu te nimetasite seda aktsiooni, et missugust tänav reklaamib, võid teha või mida ei tohiks teha. Aga kui kirikurollile mõelda, siis siin jälle võiks võib-olla sellele pildile, et teie olete maa sool. Tavakeeles saanud, et niisuguse kultuuri või siis koolmeistrite jaoks, et nemad on maa sool, kui midagi paremat ja seda, aga me võtame teda selles algses tekstis, siis seal on eriti sünged, seal küsitakse, aga mis siis saab, kui sool tuimaks läheb? Ta ei kõlba millekski muuks kui välja visata, jalgadega tallata. Kas sool saab tuimaks minna, kui ta puhas sool on? See on omaette küsimus. Aga Jeesus ei ütle, et ei ole ta maailmatainas vaid ta ütleb, te olete sool, võib-olla ei peagi kirikut palju olema ka, peab olema mingi tõeline alternatiivvõimalus ka teistmoodi olla. Ja sellepärast jälle ma jõuangi sinnani. Las igaüks elab nii, kuidas ta tahab, aga katsume ise elada teistmoodi, katsume nii, kuidas me suudame. Ja mõistame jumala tahtmist selle lastaga tegelikkuses saada oma elus. Ja minu õpetaja Uku Masing budismi loengutes tõi niisuguse näite, et usklik inimene ei võitle soo vastu. Ja ta ei võitle ta selle eest, et teisi saari soos oleks aga see fakt, et tema on saar soos annab julgust ja võimalust ka teistele sedasama püüda. Mulle see väga meeldis, see pilt ei võitle soo vastu. Aga soos võidki olla Soosaar. Ma tuleksin tagasi veel selle kiriku liikmeskonna vähenemise juurde. Et kui siin tõepoolest lühikese aja jooksul on liikmete arv kolm korda vähenenud mis on valesti läinud, siis, See isegi vist ei ole valesti läinud, sest see on nõnda et üks ainukene nõks tõusuks oli ja see ei olnud mitte see aasta 89, kui ristimiste arv hüppas seitsmeteistkümnele 1000-le. Liikmeannetajate arv tõusis 91 92, siis kui rublaga ei olnud enam midagi teha. Tähendab, tol ajal ei olnud elektroonilist raamatupidamist ka ja kõik tüki järgi loeti kokku, kes on maksnud liikme õnnetuse, aga ma tean kas või Jaani kogudusest, et mõni käis iga kuu oma raha ära toomas sinna, mis teed, annad vähemalt kirikule või jumalale. Ja sel korral hüppas 10000 ülespoole jälle. Järgmine aasta läks sealt sealt just nagu seda ülejärgmine aasta just nagu seda vahepealset poleks olnudki. Ja kui üks asi nii pikk Prantslased, prantsuse ajaloolased selliste protsesside kohta ütlevad, siis ei tule need mittevigadest, vaid need kuuluvadki selle asja juurde. Et see on sama nagu see tahtmine, eesti rahvast, saksa hästi palju maailmas saab inimesi varsti juba kaheksa miljardit ja varsti on 10 miljardit. Ja eestlaste protsent väheneks nagunii nende hulgas ka siis, kui meid oleks kaks miljonit. Aga sellele teie küsimusele, milline on kiriku roll? Võtame oma maapiirkonnad, postkontorit ei ole enam autolavkaid, käijana. Apteegist ärme räägi. Mis veel järgi jäänud on, ongi üks vähestest on seesama, et pühapäeval saad kirikusse minna. See oli vene ajal nõnda, et nendele, kes käisid, oli ta niisugune omaette subkultuur, omad sõbrad ja eriti nendel inimestel, kellel nii väga perekonda ei olnud, aga mis praegu maal järgi on jäänud, siis ongi nõnda, et üks koht, kus sa saad teiste inimestega kokku kiige alla, ei lähe nooretsest neid põle. Et see oli muutuvad ja ega neid arve paraku jõuga ei saa teiseks teha. Aga ma arvan, et kirikul on ka võimalik leida mõni niisugune selles uues olukorras mõni niisugune ülesanne, mida võrdsete võimaluste korral ei olekski mõnes mõttes näidki, et praegu on kirikule kataasial omad soodsad ajad. Mitmel pool maailmas nähakse sellist kiriku rolli kui heategevusorganisatsiooni rolli sotsiaaltööd ja hea tegemist vaeste aitamisest, aga Eestis pole ka selleks jaksu. Jõudu kirikus. Noh, ma arvan, et absoluutarv ei saa võrrelda, aga see inimese sees olev tung teist inimest aidata on ikkagi loodusseaduslik. Stefan Klaini raamat, mis nüüd lõpuks ka eesti keeles ilmus andmisest ja andmise rõõmust, tutvustab neid uuemaid arenguid, et ka evolutsioonipsühholoogias. Ja te ei ole sugugi niisugune halastamatu võitlus või see kuulubki meie kui elusolendite juurde sümbioos pigemini. Aga see on olnud niisugune, et ei saa vahetada ära eesmärk ja, ja sellega kaasnevaid häid asju, tähendab see võimalus on ju ka niisuguse heategevuse korral, kui teda seatakse selleks ülimaks sihiks. Et küsimus tuleb, miks siis peaks seda kiriku kaudu tegema, sest siin praeguses heaoluühiskonnas on suuremas osas võetud need rollid üle. Toomas Paul, kas te pole tahtnud kunagi olla peapiiskop? Ma arvan, et ei ole tahtnud, et ma seda saan ausalt ütelda, sest mul võib-olla oleks olnud võimalik kandideerida ja võib-olla ka saada. Aga ma ei oleks siis see, kes ma praegu olen, ma ei saaks niisugust juttu rääkida, nagu ma praegu teiega räägin, ma peaksin rääkima seda nii nagu meie president, kui ta langeb oma rollist välja säutsu, igasuguseid asju. Tahaks, et oleks väärikam maidani väärikas olla. Ma tahaks nagu ma ütlesin, individualist ja skeptik ja pigem sedapidi. Ja tuntakse ka vaimulik ringkonnas kui skeptikud. No seda sõna, see on nii nagu kõik liigitamine, teatud määral on see kasulik. Ettevaatust, kuri koer. Kass, koer, nii kuri on või ei. Aga kui sa lased ennast, hammustatasin õue, lähed süüdi. Nii et ma arvan, et see on niisugune natukene natukene kasulik. Tulles tagasi alguse juurde, siis Toomas Paul tänade esitlete raamatut teispool vaikust, mõned hommikused meditatsioonid, raamatut, mis on alguse saanud vikerraadio ja klassikaraadio hommiku mõtisklustest. Kas on veel töid käsil, mis praegu on tegemisel? Ei, praegu ei ole midagi ja ma olen püüdnud ütelda, et see on mu viimane raamat, näed siin taga on ju need varem ilmunud ka kõik üles loetud. Aga mõned on minu väidete suhtes, skeptikud ütlevad hea ja see on see pohmelus selle varsti möödas olla. Paari kuu pärast teed jälle midagi, aga praegu on noh, niisugune tunne, et ma olen kõik juba ära öelnud, et tahaks teispool vaikust olla. Aitäh tulemast siia vikerraadiosaatesse tegija, tänasel hingedepäeval Toomas Paul, mina olen saatejuht Meelis Süld ja kõikidele kuulajatele ilusat päeva jätku ja kes kuulavad saadet õhtul, siis kena õhtu jätku. Jah, ega ei oska minagi muud, kui soovida endale ja teile. Et meil oleks nii vaikust kui ka jõudu.