Agu Sihvka annab aru Kuidas ma kimbuta siin kooli ka hästi aku, siis ka seletuskiiri, kooli, viierrektorile? Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli pean ma alustama koolivaheaja ekskursioonist Tallinna, kus meile näidati algul uut linna Lasnamäel, siis vanalinna, Toompea mäel ja lõpuks raekoja platsi nende vahel Raekoja platsil, ütles klassijuhataja seltsimees pük. Nagu nägudest on näha, huvitab teid praegu rohkem kui raekoda, raha raiskamine. Seepärast teeme pooleks tunniks rivitult ja käskinud kõigil täpselt kell pool viis tagasi olla kodus, ise esimesena. Nüüd ma jätan vahele jäätise ja limonaadi ja selle samuti, kuidas top käis kullapoest sõrmuste hinda küsimas ja jätkan sealt, kus kaur tuli jooksuga nurga taga. Kaupluse zoovitriinis on elusad rotid 10 rubla tükk. Seal see siis on, ütles Kiilikke. Olge lahked, mina olen lehm, Roosi sõime alt juba kaks aastat rotte püüdnud, aga üle rubla ei ole vanamees veel tükist maksnud. Nagu nüüd välja tuleb komminud alatul kombel petetud. Ka minul on kogemusi rotipüügialal, teatas Kaur. Aga Toplitlased, kui kauplus peaks kaubale täiendust vajama, oleks tema valmis rotipüügikooperatiivi esimeheks hakkama ja lubas meid kõiki rikkaks teha. Ära jaga karu nahka, enne, kui karu käes, ütleb eesti vanasõna. Ja õigus ka, sest kaupluse soo juures selgus, et kaur on andnud valehäire. Ja vitriinis ei olegi rotid, vaid ühed, teised närilised nimega hamster. Hamstrite nägemine tekitas huvi languse sest neid laudas ja tallis ringi ei jookse. Ja me pidime just ära minema, kui tot märkas kaupluseletil valgeid hiiri. Nagu üldiselt teatakse ja kodulootunnis läbi võetakse, on hiired nii põllul kui sahvris hallid. Seetõttu äratasid valged hiired kõigi tähelepanu. Elus asi parim asi, ütles Kiilikke ning astus poodi meie tema järel. Ja kui me sealt välja tulime, oli Kiilikesel väiketraalpuurhõlma all võttes selleks minult rubla 20 ja kaunilt 80 kopikat. Et kell oli juba peaaegu pool viis, ei saanud enam muudes poodides käia ja hakkasime arutama, mis valgete hiirtega peale hakata. Nagu mina olen lugenud, ütles Kaur. Võtavad mõnel pool kaevurid maa alla minnes valge hiire kaasa. Kui siis kuskilt paha gaasi sisse pressib, viskab valge hiir koivad sirgu ja kaevur saab aru, et on tagumine aeg tagasi maa peale kihutada. Nagu mina olen kuulnud, läheb valgeid hiiri arstiteaduses tarvis, ütles stopp ja rääkis, et kui arst ei tea, kas tema määratud rohi teeb haigele head või halba proovita seda enne valge hiire peal järele. Ärge ajage udu, ütles Kiilikke. Midagi ikka kohalikke olusid ka silmas meie kanti kaevandusi ei tule ja meil rohu mõju pärast muretsevad arsti ei ole. Kohalikke tingimusi silmas pidades tegi top kohe uue plaani, mis tal kogemata riimi läks. Kui teaduslikule kasutamisele ollakse vasta, võiks hiired tüdrukute sekka lahti lasta ja kujutades elavalt ette, mis möll siis tõuseb, hakkas kiljuma ja ühelt jalalt teisele hüppama. Nagu igaühele arusaadav, ei olnud ka topi uus ettepanek, suurem asi. Sest hiired on kiired kaduma ja kust sa neid enam kätte saad, kui nad näiteks lipsavad põrandaprakku, mida uues koolimajas külluses. Seepärast ma ütlesin, toppil on hea rääkida, tema rahahiirte all ei ole mina kui kõige rohkem riskiv isik. Soovitan enne hiirte lahti laskmist pojad ära oodata. Ja Kaur oli täpselt sama meelt, sest ka temal polnud isu oma raha nõnda öelda rumala juhuse läbi kaotada. Nüüd ma siis olen ausalt ära rääkinud, kuidas ja kust me valged hiired, Miki ja Muki saime. Aga kui valged hiired olid juba nädala internaadis Kiilikese voodi all elanud ja poegi kuskilt ei paistnud, tekkis meil mõte, et rumal on sedaviisi jätkata ja lasta ajal kuluda. Ning kui mitte muud, siis vähemalt ühe pisikese suure vene teadlase Pavlovi refleksi võiksime neile küll külge harjutada. Et kordamine on tarkuse ema. Hakkasime meelde tuletama, mida me eelmisel aastal läbi võetud Pavlovi mäletame. Kui teadlane Pavlov koeraga katseid tegi, laskis ta kellalt iriseda, ütles Kaur, kellel on hea meelespidamine. Kuid teadlane Pavlov akvaariumikalu toitis, koputas ta kepiga põrandale, tuletas topp meelde. Ja nad hakkasid oma teadmistega uhkeldama, seletades laia suuga, et pärast polnud muud vaja, kui kellad iristada või keptiga toksida ja kalad vees ja koer toas ajasid sedamaid lõuad pärani. Tirisevad kella pole meil kuskilt võtta, ütles Kiilikke. See kelmis Timowskini öökapil on neid irisenam, ammudi koputamisega ei mängi välja, lisasin mina. Nagu kõik teavad, on magamistubade all internaadi juhataja seltsimees kadastiku elu korter. Kui me siirdesöömaajal kepiga vastu tema lage toksime, võib kindel olla, et kadastik on varsti üleval ja teaduslik töö saab häiritud. Kui me nõnda arutasime, hakati üle tänava kõnniteel kalakaste autolt maha tõstma ning enne veel, kui ostjad kohale jõudsid, hakkas kaste piirama. Kooli kirju kass Carmella. Carmellat nähes sähvatas mul kohe pähe, millega tuleb valgetele hiirtele refleksi teha. Ja ma hüüdsin, nagu hüüdis üks veel enne Pavlovi elanud teadusmees argimeetes Reuka, mis on kreeka keeles ja tähendab, et leidsin Reuka, hüüdsin ma ei mingit tirinud, ei kopsimist, ei toksimist. Hiiri söötes tuleb hoopis näouguda. Ja kuna oligi just õige söötmisaeg, budistasin ma varbade vahelt puuri piimas leotatud saiapuru nõugudes ise sinna juurde. Ja sellest päevast peale ei olnud meil Miki ja Muki söötmisega enam muret sest kõik tahtsid proovida, kuidas neil teaduse huvides Jaugumine välja tuleb. Nädala pärast oli asi juba sealmaal, et nii kui hiired Neugumist kuulsid, pistsid nad mööda puuri krabistama ja kui puuri uks lahti võeti, kihutasid kohe sinnapoole, kust kassi hääl kostis. Niisugune asi täitis meid uhkusega. Uskuge või ärge uskuge, ütles Kiilikke. Aga see, mis Pavlovi kohta kirjutatakse, peab tõesti paika. Jagan eelkõneleja seisukohta, ütles Stop ja avaldas kahetsust, et teadlane Pavlov seda enam näha ei saa. Aga Kaur hakkas arvutama, kui palju tema 80 kopikat on intressi kandnud, sest refleksiga hiir peaks loomulikult kallim olema kui ilma refleksid ta ega tahtnud enam kuuldagi, et Mikita mukit ei tohi enne poegade saamist laiemalt kasutada. Võib-olla neil ei tulegi poegi, ütles Kaur. Võib-olla annab mõlemad isased või vastupidi ja lisas, et karta polevat enam midagi. Kui enne oli veel põhjust peljata hiirte ära jooksmist või muidu kaotsiminekut, siis nüüd polevat vaja muud kui natuke nõuguda ning Mikija muki on tagasi nagu vene viielised. Ja minu vastuseisust hoolimata pani ta järgmisel hommikul hiirte puuri koos raamatute ja vihikutega oma spordikoti. Inimene mõtleb, jumal juhib, ütlevad vanad inimesed ja õigus ka ehti jumalat ei ole. Sest kuigi oli kavatsus Mikija muki tutvustamisega käsitöötunnini oodata Läks teisiti, sest Gibrits ja Beltmann, kes istuvad nüüd kauri taga, ei suutnud nii kaua kannatada. Näitum, nisukesed nad on, ajasid Beltmann ja Gibrits juba matemaatika tunnis seni peale, kui kaur järele andis ja puuri hiirtega sahtlist välja võttis. Valgeid hiiri nähes, kellel veel pealegi refleks küljes hakkasid Beltmanil ja Gibritsal silmad peas põlema. Beltmann ja Gibrits, käratas õpetaja. Mis te seal teete? Midagi ei tee, kargasid Beltmanni Gibrits püsti, aga nii õnnetult, et kauri pink paigast nõksatas, puur maha kukkus ja puuri uks lahti läks. Kui te midagi ei tee, siis on teile hea natuke püsti seismist, põrutas õpetaja. Ja nii jäigi. Mida ma ütlen Beltmani Gibritse kohta, sest hiired ronisid samal ajal juba puurist välja ja katsusid, et kaugemale said. Aga kui tund edasi läks ja tahvli peal endistviisi yksi ja igreki väärtust taga aeti, tekkis mul mõte, et nii seda asja jätta ei või. Sest Miki ja Muki jooksid kuskil pinkide all ringi ning oli kartus, et nad võivad ehmatada matemaatikaõpetajat siina kuuse kändu jama, sosistasin Kaurile. Kõik sinu süü. Näo kuulavad nüüd ruttu puuri tagasi näidata sisemärkide abil, et ta selleks pingi alla poeks. Aga kauri pugenud vaid sosistas vastu. Ma ei saa seda endale lubada. Mul on Matthias kahe seis. Minul kahe seisu ei olnud. Seepärast lasin ma pastaka pingi alla kukkuda ja ronisin ise järele, mis sündis just viimasel hetkel, et näha, kuidas valge saba seinapaneeli põrandavahelisse prakku kaob. Kuna lähedal ega kaugel polnud teist hiirt märgata, arvasin ma, et ka see on põranda alla lipsanud ja et päästa, mis päästa annab. Panin käed suu ettetoruks ja hüüdsin tasa. Ja kui krõbinat kostma ei hakanud, siis natuke tugevamini ja kolmanda korra veel tugevamini. Pioneer räägib tõtt ning ainult tõtt ja ma kinnitan, et oleksin ka neljanda korra üritanud, aga enam ei jõudnud, sest õpetaja, seltsimees kuuse känd seisis juba minu pingi kõrval ei tahtnud kuuldagi, et ei olnud tunnisegamisega ulakust vaid mure ka tervise pärast ning käskis mul koridoris edasi nõuguda. Koridori kell näitas pool üks, mis tähendas, et viie minuti pärast tuleb vahetund ja ma hakkasin mõtlema, mida ette võtta, et järgmistes tundides poleks vaja enam kooli korda rikkuda. Ja kuna oli usk teadlase Pavlovi tingitud refleksi jõusse, mõtlesin, et loomulikult tuleb käima panna suur üleüldine Neugumine sest keegi ei tea, kuhu valged hiired, Miki ja Muki on juba jõudnud pugeda. Aga kui ma endamisi rahulikult plaani pidasin, et Kaur nõub keldris ja topp, riidehoius ja Kiilikke ja mina ise ja vabatahtlikud abilised igal pool mujal juhtusin ma aknast õue vaatama, kus nägin midagi niisugust, mis sundis mind valvsusele. Nimelt jalutas õuel kooli kask karm milla saba sõjakalt püsti. Kask Armylla nägemine tõi mulle meelde Soloogia tunnikus. Õpetaja seltsimees pütt rääkis lindude ja loomade elust ning eriti sellest, et neil ei ole nagu inimestel. Ja et kui inimene peab kõike välja kannatama ning elama, nagu juhtub, siis loom ja lind vajavad oma kindlat pesitsusterritooriumi, kuhu võõrad olendid ei tohi oma jalga tõsta. Kui mulle see meelde tuli, hakkasime kujutlema, mida küll koolikask Armylla võib arvata, kui kuuleb äkki riietehoiust või keldrist Neugumist ja tulin järeldusele, et mida muudkui võõraste kasside sissetungi. Aga kui ma sealt edasi kujutlesin, mida Kask Armylla teeb, siis loomulikult ei saanudki muud mõelda, et kukub vastu karjuma. Pealegi niisuguses kvaliteedis teistel nõukogujatel topp Kaur Kiilikke ei ole midagi vastu panna. Siit edasi ei olnud enam mingit raskust kujutleda, mis valged hiired teevad, kui neil mitmene augumise vahel valida on. Ja ma mõistsin, et pole muud väljapääsu kui kar milla ajutiselt kinni panna või võõrkeelse sõnaga arreteerida. Nüüd ma siis olengi kõik ausalt ära rääkinud ja selgitanud, et ei olnud kassigimbutamist, nagu süüdistab kooli kokk, vaid ainult ajutine arreteerimine rühma nõukogu esimehe kullerkupu saapakotipanemise kujul elus asi parim asi, ütles Kiilikke, mis tõi kaasa valgete hiirte ostmise. Augumisega saab nad põgenemise korral tagasi, ütles Kaur ja pani hiired koolikoti mania. Gibrits nõudsid vaadata ja vaatasidki, kuni puurpingi all ja hiired vabaduses. Mina ei teinud muud, kui Neugusin matemaatikatunnis ja panin kassikoti, mis sündis looduskaitse eesmärgil. Kuulsite viimast osa Jaan Rannapi kooli jutust, Agu Sihvka annab aru. Luges Tiit Sukk. Helirežissöör oli Külli tüli. Toimetas Maian Kärmas.