Alanud aasta esimene küsimus minister Villu Reiljan-ile vaadata üle tulles eelmisest küllalt tegusast aastast teie vallas, siis kus keskkonnapõllul surutakse sahk rohkem vao sisse võib-olla kui varem. Või teisisõnu, mis on alanud aastal väga tähtis. Soovides kõikidele looduse maa põllu- ja kalameestele head uut aastat ja juveelid juba jätkuvat aastat, tahan ütelda muidugi seda, et keskkonnaministeeriumi tööpõld on väga suure ja laia ja eesti rahvas ootab seda väga suurt saha seadmist just nendes maareformi küsimustes. Kuigi ma väidan, et 95. aastal ideenes reforme noh, umbes üheksa korda kiiremini kui 93. aastal ja kaks-kolm korda kiiremini kui 94. aastal. Kuid siiski peab ütlema seda, et, et aeg nõuab ilmselt enamat ja selleks on ka ettevalmistused tehtud. Kuuendal aastal katsun maha saada niigi maadega, see tähendab riigimetskonnad looduskaitsemaade reservaadid, õppemajandid. Lisaks sellele muidugi elamukrundid ja suvila maad, mis on praegu jäänud nagu ootama seadusemuudatust segavat kindlasti kindlasti jätkub tagastamine ja rõhk läheb muidugi maade erastamisele, sest on siiski maaturg, on paljud ettevõtted, kes soovivad teenindus seda võiks võib-olla reformi kohta väga lühidalt ütelda, kuid võib arvata, et see pindala kolm korda kassar juurde 96. aastal võrreldes 95. aastaga, see on normaalne. Kui võib-olla rääkida nüüd keskkonna kaitseb poolest, siis me peame ütlema, et eelmise aasta lõppteel meile väga suured tööd ja väga suured lepingute alla kirjutas rahandusminister härra Opmann, suund EBRD laenu osa 160 miljonit Eesti krooni, kus on 13 Tallinna ühest väiksemast linna, ütleme niimoodi. Ja see projekte on kokku suur, 680 miljoni Eesti krooni osa seal on ligi 150 miljonit kaante tagastamatut. Millised siis on seal riigieelarverahasid üle 100 miljoni ja siis on seal Nevkuraasid 27 miljonit ja siis on seal omavalitsuste rahasid üle 200 miljoni, nii et see on meie oludes hiigelprojekt, see on väga oluline ja selle käivitamine ja selle suhteliselt keerulise finantseerimisega. Projekti elluviimine on tegelikult keskkonnaministeerium väga suure tähelepanu all ja peale selle tuleb muidugi ütelda ka seda terve Euroopa jälgib selle projekti, sest see on üks niisugune suunda andev ja, ja niisugune malli projekt, selle õnnestumine väga oluline. Teine muidugi on marmorpanga haapsalu Matsalu projekt, mis on väga oluline. Kolmas on Tartu ajupuhasti kollektor, mida me saame oma võla peamiselt siis Peipsi järve klaariks. Elasime siiski Emajõe kaudu, Tartu linn väga oluliselt reostab seda. Eraldi tuleb muidugi märkida seda, et, et Euroopasse integreerumise protsessis on väga suur osa seadusloome poolel ja me oleme juba mitmel korral siin maha istunud et oma kasutada oma seadusloome protsess ja oma seaduste sobivust Euroopa keskkonna seadustega, sest ei ole võimalik teha seda sammu, ilma et me oma seadusandlust viis kooskõlla. Siin on meile muidugi väga suureks abiks Soome partnereid, sest nemad on selle suure töö teinud, selle jaoks olla neil neli aastat läinud. Meil ehk nii palju aega ei ole, kuigi see protsess on alustatud innovatsiooni seadusloome osas, on, oleks väga palju tööd teha, on vaja siin Seinaalased seadused teha on vaja keskkonnaekspertiisi ja auditi seadus, loomastiku kaitse seadus, atmosfääriõhukaitseseadus ja paljud muud. Nii et lisaks sellele tuleb loomulikult siis moderniseerida need seadused, mis meil juba olemas on. No metsanduses tahaks ma ütelda seda, et maarjavormist ja noh, ütleme niimoodi kaasaja nõuetest tuleb, me teame, struktuur metsanduses läbi vaadata, sest praegu muidugi veel 186 meeskonda selgelt liiast, sest vabariigi ajal oli neil 109 osa. Praegu praktiliselt siiski meeskonnad taanduvad enam-vähem nendesse piiridesse ja me peame ja asjad vaatama läbi nii loogiliselt kui ka suuruse järgi, sest foorumist tulenevalt tuleb selge see omanikele maid vähemalt need, millel, mis tagasi soovitakse tagasi saada, iseasi on see, mis on nõudeõigused kompenseeritud, ma neid läheb osa erastamise osa vastavalt maa kohaldusele, metsa kohanduse vajaduse loomulikult ka siis lähevad riigimetsamassiivi, see on juba niukene. Oluline. Teine asi, muidugi Jänedal tugevdamine. Esimesest jaanuarist 96 on metsakorralduskeskus keskkonnaministeerium alluvuses ja ilmselt tema tegevus ja vastutus laienevad ja metsakorralduskeskus on kindlasti ka üks asutus, kes hakkab küllaltki tõhusalt metsanduslik järelevalvet tegema just selles mõttes, et kuidas on need metsamajanduskavad tegelikult täidetud, mis neil on alla kirjutatud ja kuna metsakorraldajad käivad tavaliselt maas metskonnas korraldamas kaks-kolm ja võimalik, et isegi neli korda, siis on neil tegelikult pilt nendest muutustest seal silma ees ja nende hinnang tegelikult metskonnas toimuv on väga professionaalne ja väga arvestatav. Peale selle metsakorralduskeskusele kaasa lüüa ka tõenäoliselt reformitööde suures tsüklis. Ja muidugi on ja ka siin seadusandlust käiendada metsaseadust lahendada vaja erametsaseadust riigimetskonna seadust. Eraldi ma tahaks võib-olla mõne sõna jahinduse peatuda. Esimesest jaanuarist võtsime ka siin mõningaid muudatusi steti Me tugevdame jahindusgruppi metsakorralduskeskuses, siis me tegelikult suudaksime siiski anda sellele ulukiressursile sihukese erapooletu hinnangu ja nendest hinnangutest lähtudes siis ka tegelikult laskelimiidid ja muud selle juurde käivad. Loomulikult on väga suur probleem siin sellel talvel ka ära hundi küsimus, sellel loodame juba tänases valitsuses lahendusi leida. Kuid jahinduse juhtimine ja koordineerimine tahab selget parandamist. Ametil on 96. aastal kindlasti küllaltki raske aasta, sest kalapüügiseadusest tulenevate Õigusnormide ja ka allaktide alusel noh, sisuliselt siiski uude etappi astumine nõuab kala ametlikke mereinspektsioonist väga suuri pingutusi ja, ja see on väga tõsine töö neile. Ma ütleks, et sihukene järjepidev töö, et asja parandada ja edendada, see on 96. aastal keskkonnaministeeriumi tükele töötajale peenele paras pähkel. Teid kuulates ei ole raske teha omapoolset kokkuvõtet, suured rahad on liikuma läinud, suured projektid on käima lükatud, tussloomet sätitakse, tuuakse elule ja muutustele lähemale. See kõik on hea. Aga nüüd veel üks küsimus, kuidas teile tundub see, mis keskasutuse poolt, ütleme juba siis Euroopa kontekstis on paberile pandud ja, ja veel enamgi selgitatud üksjagu, kuidas allpool vastu võetakse või, või teisiti öeldes, mida teha, et see käik, mis on antud rakerduks kuskil maakonnas või vallas sest osa võttes paljudest koosolekutest täiesti omamoodi imelik on, et loodus, seitse kaitsealad ja metsamehed sageli ühel pinnal ei leia nagu ühist keelt, kuigi ka selles osas on pingutusi tehtud, et, et see vanker ikka ühtpidi käima lükata. Kas on Albur Sõrve, et, et need head pingutused ülalpool äkki kuskil jäävad nagu kivi taha või kännu taha kinni? Esimene päev on igal pool nii all kui üleval alates meie islamist ja lõpetaks see asi ka Eesti vabariigi kodanikuga või siin elava lihtsalt tubli inimesega. Selge, et praegu on veel küllalt palju vaidlusalaseid objekti, sest me alles praegu teeme keskkonnastrateegiat käimisele esimeses kvartalis välja. 16. jaanuaril, Me kaitseme Genfis kõigi Euroopa riikide ees oma keskkonnaüleva, vaat kus me räägime oma püüdlustest oma mõtetestama prioriteetidest. Kuid loomulikult on need suured asjad, aga elu käib siin, Eestimaal on iga inimese jaoks pealt on vaja muidugi nendest asjadest palju rohkem rääkida, rääkida nii, nagu need asjad on ja teine asi on vaja omavahel informatsiooni vahetada on lisaks õigustele ja kohustustele leida finantsid, millega me oleme väga palju tegelenud. Ja otsida tõepoolest mõistlikke kompromisse, sellepärast et tegelikult on meil kõigile üks eesmärk. Aga noh, huvides on mõningaid nüansse ja me kipume just neid teravaid nurki ette nihutama. Tihtipeale ma ei ütleks küll, et triviaalselt võib rääkida nendest metsameeste looduse, meeste mingisugusest konfliktist, see on niisugune olnud väitlasi nääklemisega, tegelikult on mõlemad ikkagi aatemehed ja minul on küll nendesse mõlemasse usku ja me oleme saanud viimasel ajal väga head koostööd teha. Ja põhiline ongi keskkonnakaitsesse lai avalikustamine, demokraatlike asja arutamine, keskkonnakaitse ja keskkonna leemistid puudutab absoluutselt kõiki meid. Seetõttu peab ka see arutelu olema väga demokraatlik ja avalikud, see on ka see, millest veel nagu puudu on. Tihtipeale mõeldakse väga hea, olen välja ja unustatakse ta tegelikult rahvale seletamata, milleks ta ikkagi sõprus on ja see tekitab. Kaksipidi mõistmist või absoluutselt mittemõistmist tegelikult on keskkonnaprobleemid just siukest laialikraatlikku arutelu objektiks ja siis meil tõepoolest hakkab ka palju paremini tööle see detsentraliseeritud süsteem, kus tegelikult valdadesse maakondades lahendus kohalike küsin, kus keskkonnafondile ja omavalitsuste nahad ja ka maailma abirahad ja laenurahad lahendavad tegelikult nendele inimestele vajalikke probleeme? See väga komplitseeritud finantsskeemi rakendamine tegelikult ka annab kindlasti väga palju koostööd ja väga palju mõistmist, mida meil keskkonnaprobleemide lahendustega justkui vaja on, aga ma olen küll optimist. Milline on nüüd pärast lõunat Haanjamaal see Haanja maa, loodus või tema pilt? Lumine ja see ongi ehk kõige enam ütlevamisest on jumalik, öeldakse, et siin lumi tekib, mitte ei 100 ja seda võib väga näha. Kui Paxton, kui nüüd jalg suusaraja pealt sisse sopsatab Põlvini. Põlvini jah, see on hea, kui lund on, aga mida turismiettevõtja Aigar Piho praegu üldse teeb või mida ta pakub neile, kes tahavad tulla sinna vaatama talvel oma vabadel päevadel? Turismiettevõtjana oleks seda kerge teha praegu, sest üht-teist on juba ära pakutud ja see on nüüd trüki valged, trükimusta, aga praegu olles siin Võru Instituudis siis ma pean teid oma kõnes ühe paranduse tegema, et meil on töökeelsin võru keel ja ma peassi tegelikult võro keeles kõnelema, siin ametki ruumen. Ma oligi siin majal nüüd kõrt kui turismiettevõtja. Kuigi minna linna kutsutud tema pidi, ütleme aga siis tuli Surtma siia, et mõnede Võrumaa kultuur ja õige kiil ja kõik tugihomme, et ma nüüd Paco küll juba teda mujale maailma ja ka Eestimaale, aga pakun, võiks õiget asja. Ja nüüd tuligi asuda, nagu ta sellele toolile toda kaupa kuni, või nimetada nüüd mis turismiturule orienteeritud üle kaema. Siia. Me pakume idud, ellusid Võrumaal, see on selline nagu tamm. Ülest küll talust tallu käimisi ja üle kui nähtust küla kui vaatamisväärsust kullaminemisi neid lugusid, mida na hindel kandva nii mõnelgi talo taren, püsetas vil leiba. Ja võtame do leeve mäel sihindajale, üten ja muidugi kullemiga Inemise, mille natud tegev. Kõigi kangastelgi ei olda viil värvide, kohegi, seltsi, maiadelega, õppiringidele. Kas seltskondliku kuus käimise sildi all ehk neid kasutatas aga nii mõnigi memm, tege, humad, talo, taren, kas aknast välja ja mis on ikka koos külalistega Kaiatavust samast aknast välja kost inspiratsiooni saa ja saamika proovi õppust, kuis tuttetesse. Nii mõnigi miis fil mõist, praegu hobust rauta ja rege teeta. Ja seni kuni võimalus sum, tule tuud samma asja või olla väärtustada läbi turiste, sest mõistva väega selgele näidata imestust, olla asja vastu ja, ja praegu ongi õnnestunud läbi saanud see asja nii mõnigi noor ettevõtja tuubele tõsisemalt mõtlema panda ja ja juba tegev. Nii nüüd kui keegi teie niisuguse väga kutsuva ja kohaliku sisu õhkuva jutu peale tahab kõike seda tulla vaatama, tares tarre ja mäest üle ja mäest alla. Kuidas ta peab ühendust võtma. Meil on olem, on kõik meie marsruudi iseenesest valguse Rõuge turismiinfotarest toomid, sääne vana talumaja 100 aastat tagasi keset rõuged, sääne, nüüd, mida restaudiilsemi ja seal telefoninumber on siis 50 tütese kats neli vits. Ja praegu talvel oleme käivitanud ka talveinfod Arv põroliinal ja tuud on kergem kätte saia. Seal istus Maiu pajumets. Ja too number on kolm müts, kolm neli Kats. Teile aitäh ja soovin häid uudishimulikke külalisi Võru enda jaoks kas taasavastama või avastama seda Haanja maad. Aitäh.