Andres sinu siin majas töötamise vältel. Ja seda aega ei olegi nii väga vähe olnud. Seda on kaks aastat olnud ministrina töötades. Sinna võib ka väga vabalt veel liita. Sinu tegevus omaaegses ülemnõukogus keskkonnakomisjoni esimehena. Veelgi varasem tegevus ja pikk tegevus küll teadusepõllul külla praktika vallas. Selle kahe aasta jooksul oled sina pidanud siin Eesti riigi keskkonnaministriametit. Oled sa suutnud oma rahuliku samal ajal hingestatud tegevusega viia elluleid printsiipe, mida me tunneme laias plaanis maailma looduskaitsestrateegia põhimõttena? Sa oled suutnud rahulikul ja tolerants sel moel ühendada erinevaid inimesi erinevate karakterite, võib-olla ka sageli erinevate vaatesuundadega inimesi tegutsemaks ühise eesmärgi nimel. Ja kui võib-olla püüda nüüd niisuguse ühise nimetajana sinu niisugust inimsuhtlemist kokku võtta siis ma ütleksin, see on sõbralik, kuid mitte alati sõbramehelik. See on printsipiaalne, kuid mitte päid maha võttev printsipiaalsuse ei ole seda sinu printsipiaalsuse kandnud selle eest ka sulle. Suur aitäh. Ja siin on veel üks niisugune lugu, et härra Tarand oli see mees, kes Palju-palju aastaid tagasi alustas tollal ühte väga hullumeelset ja mõistlike inimeste arvates täiesti totrat jäärapäist aktsiooni nimelt loobuda Moskva ajast ja tunnistada tühiseks seepärast sõja või isegi sõjaaegne rahvalaul, et ei, mul pole kella vaja seal Moskvas õige ja ja siis härra tarand püüdis näidata seda, et ei saa sealt Moskvast õiget aega midagi, tuleb eesti aeg tagasi tuua ja täiesti lootusetu ettevõtmine. Siiski sai teoks veel Nõukogude liidus olles ja tuli tagasi Eesti aeg ja sina, Andres, olid selle suure ettevõtmise algataja. Aga kuna Eesti aeg nõuab ka täpsust, eriti peaministri aega, siis siin selles karbis on üks väike ajanäitaja, mis aitab sul sinu kallist aega ütleme Eesti aega siis jagada ja, ja kasutada ole. Austatud peaminister, tänane sündmus on sellepärast iseäralik ette antud, hetkel puudub selline sügav kurbus hetk, sellepärast et tegemist ei ole sellise lahkumisega, nagu on varem olnud, et minister läheb kuhugi ära, aga praegu meie minister ei lähe kuhugi ära, vaid läheb Toompeale läheb teiste ministrite peaks ja nii nagu seda valitsust on juba hakatud nimetama jõulurahuvalitsuseks, siis üks selline manitsus härra peaministrile olekski see, et hoolitseda rahu eest mitte võib-olla niivõrd rahuliku olemise eest, kuivõrd tõesti rahu eest lähenevatel jõuludel ja ka järgneval perioodil. Aga kuivõrd me tahame rahu, no ehk natukene ka rahulikumat olemist sinna juurde, no siis tuleks panna tööle politsei kamale tööd, teised mehed saavad olla rahulikumad. Austria peaminister on olemas ka üks väike amet nagu maa-amet. Ja me oleme küll koos töötanud aega, aga ma ütleks, et teie juhtimisel on olnud päris tulemuslik ja problemaatikas nii mõlemale. Ma tahan teid tänada meeldiva koostöö eest ministrina ja et ei unustaks ka uues rollis seda Amedid sest probleeme on meie eest palju. Esimene probleeme, mis vajavad lahendamist. Ja kui üle kella siin hoide seotud ajaga eesti ajal, aga ma tean, et teie juhtimisel tuli ka esimene akt, kui te väitsite üllast rolli tollases nõukogus keskkonnakomisjoni esimehena. Tädi geodeetilised, jagadu, graafilised andmed vabaks kättesaadavaks kõigile. Ja nüüd me oleme tänaseks saanud nii palju, et on pandud alus meie rahvuslikule kartograafiale. Välja on tulnud küll proovitükina Eesti põhikaardi esimene aga see on esimesed sammud, kõik tuleb ikka ära teha, aga see on olemas ja anda ka see üle need ei peatuks ja siin mõne aastaga kogu Eestimaa kaedud uue, juba digitaalse kaadriga edudel uuesti töös aitäh. Koostöö eest. Ma olen nüüd varustatud kellaajaga kaardiga, nii et ma ei tohiks eksida ei ajas ega kohas. Siin Bezos sain mõned aeg aga tõepoolest kuulda, mis on kahe aasta jooksul juhtunud pisut liiga pidulikus vormis. Kõik mees Mäid vast viimasel ajal siiski häirib ühtviisi ükskõik mis ametis meil siin töötame, Eestis on see, et muutused kipuvad olema natuke liiga kiired, tahaks olla rahul mitte ainult seal jõulurahul, aga nii, et iga päev peaks omas sihikuid muutma ja, ja see on kõik inimlik ja arusaadav. Ja see toob kaasa teatud hirmusid ja nii see Eesti elu praegu on, aga kui me katsume sellest tõusta nakas kõrgemale või üritada, üritame vaadata sellele. Laiemas perspektiivis siis selgub, et selles muutuste reas ju tegelikult meie elu paremaks muutumise lootused seisnevadki. Lähme kogu aeg, mis meil iga päev untsu läheb, aga ilma nende kiirete muutusteta oleksime kindlasti hulka hullemas kohas. Kui palju see nüüd just konkreetselt iga päev kedagi lohutab, on iseasi, aga üldiselt võiks lohutada. Viimasel ajal ma olen mõelnud pisut, mul on tekkinud isegi ajaloost niisugune mulje, et ega siin ette rahuaega õieti ikka ei olegi olnud. Niipea kui me ühe eluga ära harjuma või ühe keisriga on tulnud, teine jälle tuleb ümber seada ehk. Ma võiks ka nii-öelda praegu räägitakse, kõige raskemas seisus on jälle meie maarahvas, aga ma mäletan ka seda aega, kus ta oli väga raskes seisus, kui kolhoosid algasid, siis pidid talupojad õppima kolhoosi, seal oma, need peavad kolhoosnikud õppima talupoegadeks. Ja niimoodi käib, see võib olla vähemalt Liivi sõjani või veel kaugemal välja ja sellel taustal ma usun, sellised väikesed vahetused, nagu meie täna teiega siin teeme ei ole mitte mingil moel sellised tõepoolest õnnetused, nii et et ma usun, et pisut ju kurvaks teeb, kui nad ei eksi, seisad saali ees ja vaata tonka nägusid ja, ja peaks nagu mingi lahkumine olema, aga ma tõepoolest Osul nagu täie sama sama asja, et ega ma oma vana elukutselt päris nurka visata ja kõik see, mis praegu ees seisab, on üürike. Nii et kui te mulle uksed lahti teete, edaspidi kõik jäävad käes on siis ma ikkagi teinekord jälle siis astuksin ja aitäh kõigile ilusate sõnade ja ma loodan veel ilusamate mõtete eest, mis siin saalis praegu on. Aitäh. Ja nüüd intervjuu esimene loodushoiu toimetusel uue ministri Vootele Hanseniga. Kui käigu pealt meenutada, siis et hotele Hansen on õppinud Tartu Ülikoolis geograafiat. Kui mälu ei peta, siis vabaütlemise mõtlemise pärast oli seal ka vahel sekeldusi. Kui me viimase lindistuse tegime, siis te olite tehnika Ülikoolivete kaitselaboris Ülemiste järve ääres. Nüüd on siis töö riigikogus ja õiguskaitse komisjonis. Ja esimene tööpäev keskkonnaministeeriumis. Mida enda kohta tahate täpsustada või juurde öelda? Võib-olla lihtsalt seda, et ega senine elukäik on selles mõttes ka rahulik olnud. Kui nüüd kommenteerida seda, et vabaütlemise pärast sekeldusi, siis midagi tõsist ei olnud väga vabalt öelda mõeldud saime ja kes ülikoolis üsna palju. Kuna noh, me kõik teame, et tollal olid mitmesugused kooskäimised ja liikumised, millest ka hiljem 88. aastal hakkasid kujunema praegused Organisatsioonid rahambavaks paljud erakondadeks saanud loomuliku elu käigus nad ühinenud, lagunenud ja ma usun, et see on nüüd üks Eesti ühiskonna kujunemise protsess, mis võib kesta terve inimpõlve ennem kui siin savu meile tasakaal, mida me peame Eestile omaseks traditsiooniliseks täpselt sama tasakaal. Ma usun, et kujuneb meie riigi juhtimises. Me kogemused enne sõja, aga kas perioodist ja kuid nüüd uue põhiseaduse ajal vaieldamatult kujuneb ka mingisugune Aja jooksul tasakaal erinevate riigiinstitutsioonide vahel erinevate ministeeriumite vahel. Ja siis see ministeerium, mille Etteotsa siis vabariigi president peaministri ettepanekul on mind nimetanud, on see, mis peab jälgima, et meie loodus- ja tehiskeskkond oleks inimesele turvaline. No loodame, et kõikide inimeste ühise tööga me sinna ka jõuame. Teie lähedased tuttavad on öelnud, et teil Eesti vabariigi tegemine on suguvõsa pidi juba veres. Teie-nimelisi mehi on omal ajal olnud päris kõrgetel kohtadel ja on see ilmselt siis perekonna sees jutuks olnud ja kes teiega on kokku puutunud, siis nad on öelnud, et ei tohi eksida Eesti vabariigi asjades, et Vootele Hansen teab seda ääretult täpselt. Kas see on nii või on siin natuke ülepaisutatud. No kindlasti ta veidi ülepaisutatud, aga no ütleme, et terve ülikooliaeg oli minu väikene hobi, võib-olla käin lugemas omaaegseid riigi teatajaidi, omaaegseid riigikogu stenogramme ja vabariigi valitsuse istungite stenogramme, mis kõik talul kenasti trükis avaldatud. Ja olid kõige, kõige kummalisel kombel tollal Tartu Ülikooli raamatukogu avalikus fondis erinevalt näiteks ajakirjast Eesti loodus, mis oli erifondis. Täna pidasite nõuosakonnajuhatajatega ministeeriumis, Jan oli kosta, et päris palju oli juttu õigusaktidest ja ju ministeerium siin peabki palju loomamuutuste ajal. Ja teil on nüüd kogemused riigikogu õiguskaitsekomisjonist. Tellist on tunne, et siin saab efektiivsemalt midagi selles keskasutuses teha. Eks igal pool saab teha vastavalt oma võimetele. Teame seda, et kui noh, millised on riigiametnike palgad, me kõik teame seda, kuhu võimekad inimesed tänapäeval lähevad elu sunnil, kuna eks pere vajab toitmist. Ja kindlasti on see lugu, et riigiasutused võiks, oleks ikka ikka, aga me kõik teame, millised on meie maksud ja meie tahe maksusid, mitte tõsta. Ja võib-olla maksude tõstmine hoopis vähendaski riigi rahakoti selles mõttes. Et leida neid inimesi, kes tõesti töötaksid välja õigusakte. Kuna paraku me oleme jõudnud riiki, kus tahab saada õigusriigiks, me kõik teame sellest, iga inimene võib oma probleemidega pöörduda kohtusse. Me kõik teame, et kohus on tõesti praegu mõista võimust sõltumatult. Ja see eeldab seda, et riik, mis veab üldiste huvide eest seisma ei peab olema oma kodanikega ja ka teiste isikutega suheldes ise õiguslikult korrektne kuna tihtilugu seistes üldiste huvide eest aga õiguslikult mittekorrektseid lahendusi tarvitades. Riik võib iseennast häbistada saades kohtus. Teie eelkäijal ja tervel ministeeriumil on palju tööd pooleli. Te olete selle temaatikaga kursis. Kuidas teil on plaan, kas kõike jätkata või midagi jättagi pooleli, et selle asemel uut püüda teha? Või on veel täna vara küsida? Muuseas tahab vara küsida, kuna täpselt öeldes ma ei ole nii kursis, mis ministeeriumis on pooleli ja ma usun, et lähtudes sellest, et uusi valimisi ei ole veel olnud, aga nad on õige pea kul, milline valijad annavad niikuinii mandaadi uuele riigikogule moodustab uue valitsuse. Ja me ei tea täpselt, millised, milline see mandaat saab olema, millised saavad olema uue valitsuse kavatsused. Ei ole ju mõtet praegu alustada oma tahtmise järgi, kui mul endal on ka erinev arvamus, mingeid reforme selleks, et me teame tiga reformi alustamine mõneks ajaks peatab olla pooleliolevat tööd. Ma usun, et praegu on esmatähtis pool olevat tööd jätkata ja mis võimalik, ära lõpetada. Ma ütlen aitäh ja täiesti loomulik on, et me edaspidi kohtume teiega veel ja saame siis lisateavet ja kui midagi on vaja, siis tutvustame, räägime kuulajatega. Praegu on säärane aeg, et kõike tehakse võimalikult avalikult, ütleks omalt poolt tagasihoidliku jõudu ja, ja, ja et see laev sõidaks ikkagi purjedega, millel on hea tuul sees. Jah, aitäh. Ma ütleks hea meelega edasi, et eks sellist nii Eesti looduse kuga seal tehiskeskkonnakaitse ohutuks muutmine on meist igast ühest sõltub, et kõik vastutame kaasinimese ees. Ja selles mõttes sovi ühist tööd kogu eesti rahvaga. Et meie looduskaitse ja keskkonnaasjad ikkagi edeneksid, selleks tuleb palju nõu pidada ja vahel ka kukalt kratsida ja mitte ainult oma koduse mätta otsas, vaid ka laiemas kontekstis asju näha, siis on lihtsam, siis meid mõistetakse paremini. Ja üks alane seminar algas täna hommikul rahvusraamatukogus. Tegevusprogramm Kesk- ja Ida-Euroopale. Korralduse eest vastutab Allan kroomov, mida me võime öelda nüüd nii-öelda poole pealt? Noh, see seminar on tegelikult nagu tähtsündmus selles mõttes, et me tõlkisime ümber eesti keelde poliitilise dokumendi, mis võeti vastu 28. aprillil lutsernis me Euroopa keskkonnaministrite nõupidamisel, mille nimetus eesti keeles on siis tõesti keskkonnaalane tegevus, programm Kesk- ja Ida-Euroopale. Ja kogu selle seminari mõte on tutvustada seda programmi eesti üldsusele ja leida võimalused selle programmi väljatöötamiseks rahvuslikul pinnal. See programm ei ole tüüpiline programm selles mõttes, et ta koosneb sihtmärkidest, tähtaegadest rahadest ja muudest atribuutide selle täitmiseks, vaid see programm on rohkem mütoloogiline materjal, kuidas sellist programmi rahvuslikul tasandil tuleb üles ehitada. Millised on prioriteedid, millega võib arvestada välisabi osas, millist osa peab rakendama riik finantsiliselt poliitiliselt selleks, et liikuda keskkonnakaitses Euroopa poole, mida me praegu teeme? Ja kui vaadata osavõtjaid, kes siin juba kõnelenud ja veel kõnelevad ja arutavad siis on siin meie rohelise liikumise juht. Tõnu Oja on minister, on ka Euroopast, nii et kuidas öelda, haare on lai? Haare peab olema lai, sellepärast et see protsess on tegelikult natuke laiem kui ainult keskkonnaprogramm Ida-Euroopale. See on protsess, mida, mida kogu Euroopa tunneb kui keskkond Euroopa jaoks, mille tähtsündmusteks on olnud neli ja keskkonnaministrite regulaarsed nõupidamiste alates tablinist Bergenist jätkates lutsernis. Ja nüüd järgmine, tuleb Sofias 95. aasta oktoobris. Ja see programmi eripära, ma mõtlen seda keskkonnaalase tegevusprogrammi Kesk-Ida-Euroopale on selles, et ta tugineb täiesti selgelt kolmele defineerib sõitude postile või piilarile, millel ta üles seisab. Esimene on keskkonna poliitika reformimine, teine institutsioon, institutsionaalsed küsimused ja kolmas on prioriteetsed investeeringud ja kõikide nende kolme piilerite nii-öelda ülesupitamine. Eestis ongi selle seminari põhieesmärk.