Head kuulajad, vikerraadio jätkab nüüd metsaradade ja saabuva jaanipäeva suunas kuid kõigepealt siiski keskkonnaministriga kommentaarid tuliselt toimunud kohtumisele Palmse mõisas. Mikrofoni tagant aitab kaasa Toivo Makk helipuldist Ester Piirmets ja muusika valimisel olev err liht. Täpselt nädal tagasi, kui meie saade käis analoogiline keskkonnaspekter, siis Palmse kohtumine, kus keskkonnaminister Heiki Jaapanis kohtus keskkonna ajakirjanikega ja nagu kohapeal selgus, ka olid kohale tulnud vallarahvas noored inimesed. Ajakirjanikud kohalikust maakonnast. Ja jutt läks kohe Palmse mõisa peale ja enne veel, kui jutt läks, oli näha, et kuus noormeest ja üks neiu olid endale selga tõmmanud T-särgid, mille peale oli kirjutatud võiks öelda kokkuvõttes. Külalisele jäta Palmse rahule. Mida niisuguse resoluutse loosungi peale öelda, sest ma olin kogu aeg kohal ja sain aru, et teil on tahtmine mitte Palmse rahule jätta, et see oleks väga lihtne lahendus. Jah, Palmse rahule jätta kindlasti ei saa, sellepärast et viimaste aastate areng on olnud selles mõttes üsna kurb. Ja need investeeringud, mis on viimaste aastate jooksul Palmsesse tulnud, on olnud pehmelt öeldes tagasihoidlikud. Kogu viimase 10 aasta jooksul on riigieelarvest Palmse mõisa jaoks eraldatud ainult 2,3 miljonit krooni ja seda taset piisavaks pidada küll kuidagi ei saa. Loomulikult on mitmesugustes rahvusvahelistes organisatsioonides saadud abi, aga need on olnud sellise ühekordse iseloomuga toetused ja nende peale pikemas perspektiivis loota ei saa. Selleks, et Palmse jääks selliseks sümboliks, nagu me oleme teda läbi viimaste aastate mäletanud, on vaja kindlasti Palmse mõisaga midagi ette võtta. Nii et Lootust, mida särkidele kirjutajad mõtlesid, ma küll jagada ei saa. Palmse rahule kindlasti ei jäeta. Mis puudutab selle loosungi resoluutsus, siis kui inimesed jõuliselt käituvad, siis tõenäoliselt üritavad nad asjaga südamega ajada. Paraku jäi mul väike kahtlus hinge, et seesama erakond, kes selle väljaastumise nagu organiseerinud ei ole küll viimaste aastate jooksul erilist Palmse sõbralikkust üles näidanud ja nende esindajad ei ole riigieelarve arutelul selliste ettepanekutega esinenud, et Palmse mõis tõepoolest riigieelarvest toetust saaks. Aga see, las jääb siis nagu igaühe südametunnistusele. Siis, kui rahvas sellest esimesest äkkkokkusaamisest oli üle mindi ette nähtud saali ja seal said juba kõik, kes olid tulnud küsida, tekkida minister, selgitada. Õhustik läks nagu vastastikku sobivamaks ja ja oli mitmeid sõnavõtte, mille puhul täie noogutasite tähendab oli sisukat ütlemist kah. Jah, mulle meeldis eriti Mikk Mikiveri sõnavõtt, kes oskas väga südamlikult kogu selle Palmse mule nagu kokku võtta ja on raske temaga mitte nõustuda. Kuidas Palmisega edasi käituda, on raske vastata, või? Valitsus on seda arutanud, kaalutud erinevaid variante, missugune neist parim on, seda ei oska keegi öelda. Ja see kära Palmse mõisa ümber on tulnud ka sellest, et põhimõtteliselt on ju arutatud ka Palmse mõisa võimalikku müüki võimalikke tingimusi, mis selle müügiga tuleks kaasa panna, et Mõis jääks avatuks ja et ta püsiks ja et ära hoida samalaadsed juhtumid, nagu näiteks on juhtunud Sangastes kus rentnik oli saanud mõisa küll enda käsutusse või kasutusse, õigemini samas mõisa järgmiseks olulisi kulutusi ei olnud teinud, nii et volbri lõpuks selle mõisa peaaegu et väevõimuga tagasi endale võtma. Sellist juhtumit ei tahaks küll Palmsest korduda lasta ja seetõttu on kõik need eeltingimused ja eelläbirääkimised, mis Palmsega on seotud, väga tähtsad. Praegu on kogu protsess ikkagi ainult sellises eelläbirääkimiste faasis ja isegi neid tingimusi, mille puhul üldse võiks müügist rääkida ei ole veel selgelt sõnastatud. Samas, mis seal salata, seesama arutelu on toonud endaga kaasa tõsise reaktsiooni ja mulle tähemeelt, et et sellesama müügiidee väljakäimine enne selle müügi tegelikku tõsist arutelu või, või tegeliku otsustamist on tõstnud Palmse teema parasjagu nii kõrgele tähelepanu olla. Et ma ei pea muretsema, mis saab Palmse mõisast järgmisel aastal. See valitsuse poolne mingis mõttes isegi provokatiivne käitumine on toonud endaga kaasa selle, et ma usun, et opositsioonierakonnad ja koalitsioonierakonnad hakkavad järgmise aasta eelarve arutelul tegema üksteise võiduettepanekuid Palmse toetamiseks. Järgmise aasta pärast ma ei muretse, aga see on ainult järgmine aasta. Palju tõsisem on see, mis saab Palmse mõisast edaspidi kubiseb teema poliitilise tähelepanu alt lihtsalt hetkeks välja, vajub looduses. Palju ilusat ja meeldejäävat ja sellepärast oli Palmse kohtumine ka niimoodi lõpetatud, et võeti ette matk rahvuspargi radadel. Oandu õppera Real ja Aarne Kaasik, kes tavaliselt ekskursioone ei juhi, tema juhib terved rahvuspargi tegevust, oli ise siis pea giidi kohal ja lähmegi siis nüüd metsa ja lähme ka sõnajalgadele lähemale. Meil on teist aastat käigus särada. Ja kes eelmisel aastal käis, siis on ka midagi uut siin näha, kui te näete, meil nende vaatekohtades, on ka niisugused väiksed ilusad värvilised stendid tehtud igale poole, nii et see on see uuendus. Ja vot see on nüüd niisugune näide sellest, nagu on, ma arvan, et ütles, et seda loodust peaks nagu ette valmistada eksponeerima veidi esiteks selles mõttes, et inimene ei oska muidu ise näha, vaadata kui sa talle natukene ette sööta, siis ta oskab lahti teha ja märgata loodust enda ümber. Ja teine mõte on see, et nagu ikka taotluste küsida, et kui paljusid külastajaid olla, ilma et loodus häviks või kahjustuks või nii edasi see küsimusele kunagi vastata. Jah, sellepärast et see sõltub sellest, kuidas on ette valmistatud loodus. Ja siin on üks näide, need loodusettevalmistamisest. Kui me läheme nüüd astangu alla, seal on märjad soised metsad ja ma arvan, et kahe aasta jooksul on selle raja läbi käinud 10 15000 inimest, vähemalt siis oleks suur tallermaa seal taga ainult must muda ja märg. Nüüd kuidas need laudteed mööda käite ja arvestada selle 15000 inimest on siit kahe aasta jooksul ja läbi käinud, seal ei ole mingit märki, ainult see kitsas laudtee, kõik on loodus puutumata ja vot see ongi see, kui ette valmistatud on asi sissekoormus mitmeid kordi kasvab, mida võiks loodusest inimene saada raha ja ja vot see on see teine pales. Nüüd on tegelikult nii, et see oli meil esimene selles piirkonnas selline õpperada ja eelmise aasta lõpus avasime teise õppe koprarada Altja pool veidi ja tänavus avatud uus matkarada, mis siis ühendab neid õpperadasid siis hakkab võsult juba, Läheb Anthony välja. Järgmisena meil on plaanis algselt ühendada uuesti Võsule, et Võsu inimene saab pikka ringi teha, ära, kujuneb selline terve võrgustik välja. Kui palju see pikk ring aega võtab, arvestades, et inimene ikkagi natukene seisatab või uurib või mõtiskleb lause pikkus on 20 kilomeetrit. See on tõsine matk, aga see ongi seljakotiga, sest vahepeal tullakse, ollakse siinsamas Oandu telkimisplatsil ööd, järgmisel päeval jätkatakse ja terminal loogiast nii palju, et me kasutame õpperada täna siis need, mis on niisuguse voldikuga, kus on seda rohkem, seda infot iga vähe aja tagant ja mis on, kuni ütleme, viis kilomeetrit pikad. Ja teiseks on matkanud, tead, need, kus seda infot on küllaltki vähe ette söödetud lihtsalt seljakoti käia ja rohkem ise vaadata ja need on niuksed, pikad ühendusteed, mis ühendavad neid õpperadasid. Nii palju sellist loogilisest poolest. No ma ei arva, meile on see, et rahvusparkides ei tohiks olla inimestele suletud alasid, näitaks äärmiselt minimaalselt olema, kus siis teatud mingi teadustöö ainult seda nõuab või mingi seireala või nii edasi. Sest rahvuspark on inimeste jaoks Janatakse igal pool saama vabalt liikuda. Nii et selles mõttes enam meil neid suure pindalalisi reservaati ei ole, nagu oli nõukogude ajal. Ja aga majanduslikus kasutuses on küll need alad väljas, säält võib ainult käia ja vaadata. Kui siin selle Oandu loodusmetsa ja plakati eest seista, siis siin on kõik väga piltlik ja skeem ei ole mitte ainult numbrilist tähistustega, vaid siin on all värvifotod. Mis siis ees ootab ja mismoodi ta välja näeb, nii et silm saab juba enne teada, kui jalad kohale viivad ja vaatepunktid Oandu loodusmetsale Ajal on nummerdatud kuni 19 metsa, kasvukohatüübid, sambliku männik, siis kaks Oandu pinnamood, edasi loodusliku metsa areng, kuusk, mets ja muld, mustikamännikallikat kõdusoo, kuusik, põder ja mets, haabpuuõõnespesitsejad, tormimurd ja nii edasi ja nii edasi. Voldik käes ja seljakott seljas, kui pikema raja valid, muudkui astu, vaata ja ammuta enesesse. Mida Eestimaa loodus sulle pakub, kui rada on hästi ette valmistatud? Me olemegi nüüd siin selles mäe otsas, kus ma ütlesin, kus 10000 aastat tagasi mandrijäätükk aega seisis ja see on nüüd 50 meetrit, oleme üle merepinna ja Altjale jõudes oleme siis mere ääres väljas ja siin vahepeal on siis siin on see kõige kõrgem astang on vahepeal seinal õieti rannavall Litorina mere omasin, limine, mereväikesemad, vallid. Ja nagu kõik see 10000 aastat on seal lühikese lõigu peal olemas. Ja, ja siin on nüüd näha, on need siis märjemad. Soostunud soostunud metsad siin vahepeal nägudes taastangute nägudes. Siin on veel jah kirjas ka, missugune metsatüüp siis ühel või teisel alal kasvab ja tunneb. Ja siin on kaastat kirjas, millal siis teine. Ma küsin vahele, kes on nagu põhiline käia? Ma ei mõtle nüüd riike või rahvusjaga, aga hea poolest või perekonnaseisu poolest. Kevadel kevadel ja sügisel kindlasti õpilaste ekskursioonid, sest siis on, mõnikord on ikkagi viis bussi korraga, on siin raja parklas. Ja rohkem. Näiteks palun, seal parklas on õpilasekskursioonide ajal kevadel olnud ka mõnikord 25 bussi korraga. Ja, ja teiseks käivad siin pered ja vot see on nüüd, et kuskil neli-viis aastat tagasi hakkas allesse tulema. Tuleb noor pere lastega Tallinnast, sõidavad looduses ringi, panevad autoparklasse, käivad ära tiiru ja just noored inimesed ja noored pered ja minu arvates see ainukene kõige rõõmustavam muudatus, mis on meil Eesti ühiskonnas viimastel aastatel toimunud. Ja ütleb jah, et see töö on vajalik ja seda tuleb arendada igas mõtlesid, et ma sõidan küllaltki tihti siit selles parklast mööda ja taoliselt momente harva, kui siin ei ole autot või bussi märkamatult jõudsime siis järgmisse punkti ja siin on märksõna karu. No siin on puu olemas ja siis, et karu, anna oma tagumist poolt süganud vastu puud. Aga miks sa seda teinud on, sellepärast, et oma territooriumit märgistada. Tahan enne oma uriiniga oma tagumist poolt nagu sõnastanud ja siis hõõrub seda vastu puud, et teised karud eemale hoiaksid. Siin matkakaaslased ütlevad, et noh, kas on selles tunda, naljaka käivad, kõigil on tuju ja ma olen ma ise näinud mitte nüüd konkreetselt siin rajal ja on päris mitmeid tahavad, on öelnud, kas ikkagi laevana karuga kokku juhtunud. Aga teisi teisi loomi küll. Kui siin vaikselt käia, siis kohtab. Jõudsid? Siis pimedamasse metsaossa ja siin on posti peal number kolm laudtee. Täna saaks ka ilmaga teatud puhkudel ilmselt on sellest laudteest palju kasu. No siin on nüüd näha, et astangu all on mets hoopis teine on juba üle 150 aasta vana kuusik. Ja ja siit hakkab ka laudtee peale. Ja meelel, nüüd on meil aukartusest looduse suhtes panete tähele, me ei ole päris läbi saaginud neid kõiki neid maha kukkunud vanu puid, vaid oleme selle laudtee üle teinud. Et see on niisugune noh, märk, et kuidas suhtuda sellesse loodusmets, et kui inimene on ainult külaline siin, et me oleme ikka sega vahele lasta olla, käime läbi ja vaatame. Talvetormid tegid üksjagu palju siin laastamis ja seda te võite näha kohe, kui kui selle raja läbi olemegi. Ja kui kuusk juba on tuule poolt maha heidetud, siis see, mis juurtega püsti tõuseb ka risti seeemmulla latakas on ikka päris võimas mees ei paista sealt tagant kuidagi välja. Ja võib arvata, et kui pall tuleb, siis võib-olla asja olude kokkusattumisel leiab ka karu seal niisuguse koha, kus pikema tund magada kuni kevadeni. Männik nagu näha, mustikas all kasvab ja vohab ja tänavu on ka marju päris ilusti küljes näha. Ja siis tavaliselt samblad mustikapalumetsas leida on. Harilik palusammal, seda teatakse ka seina, sambla nasest. Sammal pandi palkide vahele aia ehitamisel. Nimed on kenad, harilik karusammal ja kaksikhammas ja laanik ja lehviksammal vaatad pilti, siis siin alusel on ta eriti välja toodud, aga eks nad metsa all on kõik omavahel omavahel kõrvuti kasvavad. Võrra pikemaks laanik on väga hästi meeldejääv sammal, sellepärast. Igal aastal üks korrus juurde. Ja. Ja siin on siis võimalik leida ka põhjamaa orhideed. Roomav vilge tänada veel ei õitse, aga juulis-augustis küll. Need vihma ja ilmastiku ja tuulekindlad selgitavad valgel põhjal plakatid koos värviliste siin kasvavate taimedega. Antud juhul siis jumal, nendega on väga õpetlikud selged, ei ole tekstiga üle koormatud. Vaatad selle plakati peale ja, ja siis hakkad otsima. Siinsamas ongi see plaanik. Kostavad vaid matkajate sammud ümpsud vastu Paksu laudpõrandat ja sekka metsvindi lühikest laulu. Üks meie hulgast annaks trepist alla ja asised ja kastab käed märjaks ja proovib maitsta. See ongi vist selleks? No siin on nüüd üks kümnetest allikatest, mis astangu nõlva alt välja tulevad. Ja no mis siin siis nüüd erilistan tähendab, erilist on see, et need veeteadjad, mehed ja naisterahvad on välja selgitanud, et see pidavat olema kõige magedam allikavesi Eestis. Kus minema reaalsooli on kusagil 0,04 milligrammi liitri kohta mitte rohkem pehme vesi, siis äärmiselt pehme vesi. Kui siit edasi vaadata, siis vilus näeb väga isu loomulikke taimi kasvamas. Kas siit võiks teeraja servast ka jaaniööl seda ihalduste õit otsima tulla või leida? Ma arvan, et andmearvet kui taimetark oskab seda paremini öelda. Ei või, ei või ei, ei, siit saab ainult tõelist looduslikku naudingut. Muinasjutu siit ei saa. Jah, aga pilt ja. Ja see kohin ja. Ja see niukse madala maa tunne siin kuuskede all Sõnajalgadega koos on väga ehtne stiilipuhas, kes tahab sõnajalgade maailmas olla. Kahju, et mu kursusekaaslane andmeid võttis romantikutelt huvi siia lausa jaanipäeval tormata, aga mine tea, siis tuleb kuskile mujale minna ja ikka uskuda, et leian selle õnneõie. No siin tavaliselt käia hakkavad, inimesed küsivad, mis kuuske teil viga on siin, et peaaegu iga kuusk on mingid mustad kahjustused on tüvel, et kuidas need tekkinud on, võiks. Ja siin ongi, seletused, on neljajalgne põhjus, on olnud põder tõmbab oma alumiste hammastega tüki koort ära kuusel. Ja kui mänd parandab oma koore ära ja suurt midagi ei juhtu väikese kahjustuse, siis kuusel ta jääb, jääbki ja sealt läheb mädanik sisse. Ja on näha, et tuul lükkab väga kergelt selle kuuse maha. Põtra oli lihtsalt omal ajal liiga palju, populatsiooni arvukus oli tohutu suur, meil toidubaasi loodusliku ei ole, männinoorendike ei ole, kuna kultuure, lageraiet ja kultuur ei ole siis peab nagu leidma midagi muud. Kuigi siin on ka mingeid muid põhjuseid, võib olla mingi keemilisi põhjuseid. Väga täpselt võib-olla polegi seda selgitatud, et ta teatud perioodil just hakkab kuusekoort sööma. Sest ma mäletan, 70.-te alguses ei olnud niisugust asja Eestis absoluutselt ja siis äkki hakkas siis need kahjustused siis ei osatud kuidagi seletada, et millest see tingitud. Tagant ei, ainult mängija kuidagi, praegu on putron. Põtru on ja enam nad ei söö. Näidanud nii vähe, neid on nii vähe, et elan paremat süüa, kui seda kuuse koordsid tõmmata. Ja enam-vähem praegult on optimaalne, sest me hoiame arvukuse selles. Siin on ka kirjutatud pillad rütme, vanuseline mets, põdrad, põhi metsale liiga kui iga looma kohta on umbes 500 hektarit eluruumi. Kaheksakümnendatel aastatel oli neid aga 10 korda rohkem. Samal pinnal. Siin on ka siis veel kord vastus numbritega sellele, millest just juttu oli. Rahvuspargi Oandu õpperajalt, seal, kus tee peal oli tihe kuusik ja all väikese ojakese kaldal oli hästi tihedalt sõnajalgu. Kuidas ta ei püüdnud, ei leidnud me sealt sõnajalaõit nädal enne jaanipäeva. Ja tõsimeelne botaanik ütleski, et siin on loodus mitmekesine ja väärtuslik ja kätte saada. Aga õit siit ei leia. Mis see sõnajalaõis siis inimesel on? Õis tõesti kuskil sügavas laanes või või on ta selle jaanipäeva õhtu tule paiste, soe ja punane koos teistega, kui juba varjud mängima hakkavad? Ööbiku laksutamine, mis tuleb põõsaste vahelt enamasti vee äärest ja see ö, mis ei lähegi pimedaks ja võib-olla see koos minek mööda metsarada koos kallimaga ja need sõnad sinna sosinal juurde kes teab, kuidas ta kellegile on. Triin Siiner vabaõhumuuseumis peab hea seisma, et jaaniõhtu ja öö mõnus saaksid osa paljud. Aga enne ma küsiksin, kas Teie mõttes vahel see sõnajalaõis mingid piirjooned või sisu võtnud? No kindlasti on, ma arvan, et romantik jaanipäeva öösel ikka mõtleb sõnajalaõiest, et võib-olla sõnajalaõisi ei olegi midagi sellist, mis nagu botaanikute röövalda kuuluks pigem romantikut ja unistajate igipõline otsing olnud jaani öösel, et leida seda sõnajalaõit. Ehk see seile i'ga ihaldusväärseks teebki, et pole teda keegi leidnud vähemasti ei ole teada, või on siis need kirjeldused väga lahku läinud? Rajal arvati, et sõnajalaõieleidja võib saada õnnistatud igasuguste imeliste võimetega, lukkude, lahti tegemise võime ja rahapada tulede nägemise võime neid selliseid küllaltki materiaalsed soovid tegelikult, ja kindlasti on olnud see sõnajalaõie otsimine ka selline vabandus või põhjendus sellistele kahekesi olemist nautivatele romantikutele, kes siis metsa hiilivad vaikselt tule juurest. Ja tegelikult meil siin muuseum Jaani ees, seal on võimalus ka kõigil seda sõnajalaõit otsida, toimub lausa selline võistlus selle peale, et kes, milliseid erinevaid sõnajalaõisi siis leiab metsast ja nutikamad ja leidlikumad saavad kindlasti meil ka siin auhinnatud. Me oleme seda juttu rääkimas ja homsele siin toimuvale jaaniõhtule end häälestamas. Vabaõhumuuseumi lahe poolses servas. Siin on avarad platsi ja kiik on kohe meie juures ju ta ikka kägisev. Nii meie ei läinud talle peale, aga, aga kui käega pisut hoogu anda, siis ta teeb seda kiigele ainuomast häält. Siin on istepingid ja lauad ja. Ja lõkkekoht ja kuhu see päike siis läheb, kuigi ta peaaegu ei lähegi ära mis kaarde ta siit jääb siis? Otsekohe merre vajub nii et väga ilus päikseloojang on siin mereäärsel kiigeplatsil. Ja nagu ta loojub, nyyd hakkab kohe kerkima varsti. Umbes nii see on, sest et Hämarik ja Koit ja suudlevad 11 sellel ööl, nii et et õigupoolest ei jõuagi tema jah, sinna merre vajuda. Teie olete läbi mõelnud ja juba natukene rääkisite, et kes siis edukamalt oma sõnajalaõie või asendusõie leiavad, et nendel on ka auhinnad. Mis siin veel toimub? No kõigepealt kindlasti loomulikult on meil üks tõeline ehtne vanamoodi jaanituli, mille ääres saab siis tantsu lüüa ja rahvamänge mängida ja jõudu ja osavust katsuda, aga sinna juurde pakume ka võimalust ringi vaadata taludes, et näha, millised jaanipäevatoimetusi siis vanasti tehti, milliseid sööke, jooke tehti, milliseid mänge ja muid niukseid toimetusi tehti. Ja samamoodi on meil olemas ka üks taimede õu, sellepärast et jaaniöö on just teada olnud selle poolest, et taimedel on seitse imelist väge sees. Niiet et tasub kindlasti mitmeks otstarbeks neid korjata, kas ravimtaimedeks või noorte neiude hulgas oli väga armastatud ja üheksa või seitsme õiekorjamine siis tuli sängis padja alla panna ja öösel või siis kindlasti oma kallimat unes näha. Nii et tegelikult selline üheksa õiekorjamise matk on meil ka plaanis neidudega nagu siis koos juhendajaga, kes siis nagu ära seletab, selle väiksed reeglid ka sinna juurde. Ja siis on võimalus veel teha jaaniöiseid jalutuskäike, need olid meil ka eelmine aasta plaanis olid väga inimeste pool populaarsed, et saab giidi saatel jalutada muuseumis ja mitte vaadata niivõrd arhitektuuri ja kõik elu Oluvaid, tutvuda jaaniöise, sellise müstilise ja maagilise pärandiga, mis siis oli seotud selle päevaga, mida siis sellel päeval tehti vanasti. Ärgem rääkigem kõik ära, sest kõik see läbi elada, siin ise on endale jaoks palju huvitavam, kui ei tea, mis tuleb, aga kogu aeg midagi tuleb kava koostajad on sellele mõelnud. Te ei oska, mis kell see kõik lõpeb? Praegu öelda, aga mis kell võiksid siis inimesed kogunema hakata, et millestki ilma jääks? Kella viiest hakkab meil juba siin üritus peale tegevus taluõue del ja kell seitse süütame lõkke. Jah, see on siis 24 tunni pärast, kui võtta meie praegust saateaeg, aitäh, ei, kehad. Jaan lõi meie saatesse juba nii kõvasti sisse, lõpusõnad tänasele keskkonnaspektril on lihtne lausuda. Kohtumiseni jaanitule ääres ja kuulmiseni jälle nädala pärast.