Tallinn vikerraadio kell sai 18 ja 30 minutit. Ma loodan, et kõik need kuulajad, kes on osalised, raadiomängus, keskkond ja mina kas tahavad helistada ja vastust pakkuda, kui küsimus kõlab või lihtsalt niisama värskendavad oma mälu ja võtavad saatest kuulamisega oma osa on järjekordselt valmis ja me võime siin stuudios alustada. Stuudiokülaline on Heldur Sander. Välja õppelt geograafi diplomiga mees Tartu ülikoolist, ametilt Tallinna botaanikaaiateadur. Ja kui vaadata ilmunud töid hõlmikpuust, Tallinna maakasutusest, Tallinna puittaimestikust ja dendrofloora ülevaadet ning teisi siis võiks öelda, et tegemist on linna ökoloogiga. Meil on kokku lepitud, et sellelt pinnalt külaline tänaga kuulajatega vestleb. Millised täpselt küsimused tulevad, ei tea mina ka. Aga me hakkame, nagu öeldakse asjaga pihta. Palun. Olen koos oma kolleegidega Tallinna botaanikaaiast tegelenud enam kui viie aasta jooksul Tallinna puittaimestiku uurimisega. Oleme selgitanud puittaimestiku liigilise koosseisu kogu linna ulatuses ning üksikute linnaosade lõikes aga samuti ka tähendanud paljud kõrgemad jämedamad puud. Harva esinevad liigid ja mitme ajaloolise tähendusega puud. Mis on siis selgunud selle uurimiste tulemusel. Nende aastate tööde järgi on meil teada, et Tallinnas kasvab ligi 650 nimetust puittaimi. See on rohkem kui kasvab teadaolevalt näiteks Riia linnas. Tegelikult on see arv tõenäoliselt suurem, sest erinevate nimetustega puittaimede hulk oleneb ju meie teadmiste tasemest. See on, palju me neid suudame määrata ning samuti uuritud maa-ala suurusest. Ikka leiduda mõni koduaiake, kus võib kasvada mõni seni registreerimata puittaim. Liigi rikkamateks aladeks. Tallinnas on aga mitmed koduaiad üksikute liikide ja aedvormide ehk kulti. Varide arv ulatub neis üle 100 vanimateks ja juba enne sõda. Rajatuteks on Raul küla ja Mari-Liis külaaed palli tänaval ning aste aia Alar Sassi aed kurni tänaval. Liigirikkamad ja ilusamad on uuematest aedadest poolma lepa ja too vereaiad lillekülas ning vendade kaareppide aiad, meriväljal, aga ka mitmed teised. Aedade kõrval on liigirikkamad tänavu 275 aastaseks saav Kadrioru park ja ligi 100 kolmekümneaastane hirvepark. Mõlemas neis kasvab samuti üle 100 nimetuse puittaimi. Liigirikkad on ka Tallinna vanimad linnajaod kalamaja ja Kadriorg, kus puittaimenimetuste arv ulatub 155-ni. Vähem esineb erinevaid puittaimi aga uuemates linnajagudes kõledates, Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel, kus nende arv ulatub 100 120-ni. Tallinna jämedamad puud on aga must pappel Kaasani kiriku õues rinnasümbermõõduga 700 sentimeetrit. Sellele järgneb harilik tamm Kadrioru pargis linnas ümbermõõduga 620 sentimeetrit ja mitmed muud puud tammede ja paplite näol, millede ümbermõõdud on üle 500 sentimeetri. Kõrgemad puud on aga Tallinnas Berliini paplik. Nende puude kõrgus ulatub 37 meetrini. Haruldasest puudest väärivad üldtuntud süda tänava hõlmikpuu kõrval märkimist. Kalamajas kasvab Virginia kadakas, mis on oma 6,2 meetrise kõrgusega Eesti suurim aga samuti veel üle 15 meetri kõrgune kaukaasia tiib. Pähklipuu Kadrioru pargist, mis on samal kohal kasvanud üle 110 aasta. Kadrioru pargist on veel tähelepanuväärsed suured hõbevahtrad ja pabergasid mujalt ainukest puudena Kanadat suuga nõmmelt kollane, hobukastan Kadrioru linnajaost ja mitmed teised haruldased mis esinenud enam kui 50 aasta vanuste puudena. Erinevate linnajagude jäljastute puittaimestiku uurimisel on selgunud ka enam levivad puuliigid. Kui Tallinna metsade ja Nõmme linna ja levinum puuliik on kodumaine harilik mänd siis mujal on puudeliikide suhe märksa mitmekesisem. Kodumaiste hariliku vahtraaru ja sookasesaare ja jalaka kõrval on küllaltki laia levikuga ka mitmed võõrliigid. Nüüd on väga ülevaatlikult antud Tallinna puittaimede vanus ja liigiline koosseis ja nende kohta põnevaid andmeid. Milline võiks tulla sellelt taustalt? Küsimus? Esimene küsimus oleks siis selline nimetada võõrpuuliik, mis on kodumaiste puuliikide kõrval Tallinna haljasaladel ja Kesklinnahoovides üks levinumaid ning mis on eriti silmatorkav kevadel oma kuni 30 sentimeetri pikkuste kreemikasvalgete õisikute poolest. Kuna mängijad on vähe ärevuses ka siis võib-olla ei püüa esimese korraga küsimusest kõike kinni. Kordame küsimust. Nimetada võõrpuuliik, mis on kodumaiste puuliikide kõrval Tallinna haljasaladel ja Kesklinnahoovides üks levinumaid ning mis on eriti silmatorkav kevadel oma kuni 30 sentimeetri pikkuste kreemikasvalgete õisikute poolest. Nüüd peaks küll kõik selge olema, mida tahetakse. Telefon vastamiseks on neli, kolm, neli neli, üheksa üks neli kolm neli neli üheksa üks ja muusikaal saame teiega suhelda. See on selline väikene prosüürike, mille nimeks on Tallinna kalamaja, Kadrioru ja Mustamäe linna ja maakasutus ning puittaimestik. Siit saame kõigist nendest asjadest küllaltki põhjaliku ülevaate. Ja kui ma näen siit teise mikrofoni taha, siis kirjutasite raadiomängukeskkond ja mina võitjale tänane kuupäev, kuues aprill ja nimi alla. Ja nüüd siis vastus sellele küsimusele, mis vist ei olnud jah, raske. Ja selleks on tõesti hobukastan. Täpsemini harilik hobukastan ladinakeelse nimega HS kõlvus, hipo, kastanu, rõhuasetus harilikule, hobu Kastonile on siin sellepärast, et selle liigi kõrvalt kasvab Tallinnas veel üksikute puudena neli hobukastanid liiki kollane, hobukastan, punane, hobukastan, sile, hobukastan ja värd. Hobukastan. Harilik hobukastan on Tallinnas juba aastasadu tuntud liik. Teada on, et ürikutes kõneldakse ühest vanast hobu kastamist, mis olevat istutatud kunagisele Mihkli nunnakloostri kalmistule juba enne 1600 kolmekümnendat aastat. Samas on teada, et esimest korda toodi hobukastan ilupuuna viini Põhja-Kreekast 1575. aastal. Ka on selgunud, et 1714. aastal kasvas 12 hobukastanipuud Kadrioru pargialadel paiknenud kunagise Trenterni suvemõisa juures ning 1720. aastal toodi hobukastmeid laevaga lüüdekist ja istutati rajatavasse Kadrioru parki. Jättes arvestusest välja viljapuud õlvamavad hobukastanid Tallinnas puude arvust, näiteks kalamaja ja Kadrioru linnajaos kuni 10 protsenti tänavate ääres ulatub nende puude osatähtsus kohati ligi 20 protsendini. Üldiselt on hobukastan Eestis üks levinumaid ilupuid. Tallinnas kasvab ka üks eesti jämedamaid hobukastaneid. Selle puu ümbermõõt on rinna kõrgusel 480 sentimeetrit ja kõrgus 17 meetrit. See puu kasvab Narva maantee Vilmsi tänava nurgal vana apteegi taga ja puu vanus on umbes 140 aastat. Ja need kastanid, mis on raadiomaja vastas Gonsiori tänav ääres, need on ka harilikud hobukastan ja nii selge. Niipalju siis esimesest küsimusest vastusest ja kommentaarist sinna juurde. Hetke pärast me oma raadiomängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond Jamina. Tänan stuudios Tallinna botaanikaaiateadur linnaökoloog Heldur Sander. Me hakkame jutuga minema teise küsimuse suunas. Olge lahke. Tallinnas kasvab ka suuri puid, mis on seotud mitmete ajalooliste isikutega. Kadriorus lossile läheduses kasvas veel hiljuti põlispuu, mis arvati olevat istutatud Peeter Esimese poolt. Puu oli küllaltki tuntud enne seda, mil seda tutvustati paljudele turistidele. Nii kirjutab 30. aprilli Päevaleht 1930. aastal, et Ameerikast on tulnud mitu kirja, kus palutakse saata sellelt puult pookoxi. Siit järgmine küsimus. Milliselt Kadrioru kasvavad puuliigid, soovisid ameeriklased 1938. aastal saada pookoksi, et vääristada oma kodumaal kasvavaid puid? Niisiis, milliselt puuliigilt soovisid ameeriklased saada pookeoksi, et rikastada ka siis oma parke sääraselt? Küsime bulik. Telefon vastamiseks on endine neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusikal saame teie vastuseid kirja panna. Siia kirjutaks ka, et raadiomängukeskkond ja mina võitjale ja see väike brošüür on tõesti pühendatud hõlmikpuule sellele meie kõige haruldasele puule Tallinnas ja kogu Eestis. Tore ja nüüd tuleme siis teise küsimuse kõige õigema vastuse juurde. Küsija ise vastab. Jah, tõesti, selleks on tamm, täpsemalt meie kodumaine harilik Tamm. Tallinnas on Kadrioru pargis nende puude suurim kasvupaik. Vanim on siin tõenäoliselt harilik tamm, mis kasvab eelnimetatud 1988. aastal maha võetud Peetri tamme läheduses. Selle puu rinnas ümber on 505 sentimeetrit ja vanus tõenäoliselt üle 200 aasta. Suurimaks Tammeks Tallinna sõnaga Kadrioru pargis kasvav puu, mille kõrgus on 23 meetrit ning rinnaümbermõõt 620 sentimeetrit. See, et ameeriklased tahtsid saada Kadrioru Tammelt pookeoksi, näitab, et nende kodukoha läheduses ei kasvanud nii suuri tammepuid. Sest harilik tamm on Ameerikasse sissetoodud liik ja suuri tammesid ei kasva seal mitte sageli. Ega see Tallinn siis nii vaene ei olegi ajaloolises mõttes, kui vaadata parkidele ja koduaedadele ja ka praegu. Võib-olla küsimus on rohkem selles, et see, mis on, oleks enam korras ja hoolitsetud, sest kui ikkagi kevadel puud lehtivad ja kuskilt kõrgemalt vaadata, siis rohelist on või kuidas teile kui spetsialistile tundub, kuidas Tallinnas üldse haljastusega lood on, jätame nüüd need põnevad liigid kõrval, aga võtame kuidagi üldisemalt. Jah, tõesti, haljastus on Tallinnas küllaltki riivi lõikaks, kuid kahjuks peab ütlema, et see liigirikkus on kõik pärit enne sõda. Eriti käib see kesklinna ja vanalinna kohta. Sest see liigirikkus, mis on juurde tulnud hilisemal ajal pärast sõda aastatel on ikkagi põhiliselt läinud äärelinnadesse, sest haljasalade trusti poolt istutatud puud on ju kõik paika pandud meie kivilinnades Lasnamäel, mustamäel ja õismäel samal ajal kesklinn ja vanalinn on jäänud vaeslapse ossa, eriti ana linna ümbritsevad bastionid, aga hirvepark, sest tõesti see liigirikkus, mis neis on, on, peame meeles enne sõda ja istutatud iki 50 60 70 aastat tagasi. Jah, on, mida teada ja mille üle mõelda, kui me püüame linna elu sättida ja, ja majade ja roheluse suhet planeerida.