Vikerraadio jätkab algavas saates saadame Keila lahingust osa võtnud sündmuspaigal, kus meenutatakse viimast vastupanukatset Punaarmeele Mandri-Eestis septembri päevil 1944. Salvestus on tunamullu septembrist väikses vihmasajus. Georg Vaher 44. aasta augustis alguses astusid vabatahtlikult Eesti leegioni väljaõppes igal side kompanis kui meid taheti Saksamaale viia. Vaat seda meest tulid Keilasse. Esialgu olime siin plusse, kuna posti, need vanad hooned, sinna rajati, kaitseliin, seal võis olla sadakond meest. 22. hommikul võiks olla. Poole 10 paiku saadeti meid luurele nelja mehega. Juhiks oli allohvitser, niisuguste mees, temal oli automaatpüssi teistele püssid. Ja läksime sinna Hüüru poole. Kui järsku kerkis väikese künka tagant. Veomasinad punalipuga. Auto jäi seisma meist umbes 50 meetri kaugusel. Meie mina hüppasin sinnasamma kraavi, tee äärde, teised jooksjad kaugele, kuid üks mees sai meist kohe pihta. Noh, oli pikali maas, vaatasin üks komandör hüppas. Tõenäoliselt komandör hüppas autost välja. Pööras ümber, tõmbas käega mehi kaasa. Ma sihtisin. Tulistasin, mees kukkus. Tekkis väikene segadus. Mina kasutasin seda juust, seal oli üks okastraat, oli põllu ääres põllu all selle taga. Läbi põllu metsatuka poole või nonii, suguvõsa oli seal taga. Sain natukene raamatut, vaat selles kohas, kus mina olin juba oli üks mees, vaatas ümberringi. Nägi või mitte, sain läbi põllu, tõusin püsti. Siis veel tulistati tagantjärgi majandus. No ega mul pihta ei saanud, noor poiss. Ja läksimegi sinna. Tulingi siis sinna tagasi. Vääna-Postile. No see üks mees ohvitser tulistas veel tükk aega seal. Paukusid käis, käis meil võtta ja üks meestest, kolmas mees Võeti vangi ja tema saabus tagasi meie juurde ütlesid olevat ära põgenevad. Kuna tekkis ka pluss, et kas see mees nüüd meie positsiooni andmed nüüd üle andnud, siis see likvideeriti ära või no need mehed tõmbusid tagasi Meiega uue mehega e me lihtsalt sinna nagu eelpostiks. Järgmine hommiku töölt eemal natuke tukkusin ka, kuulsin venelasest olevat läbi sõitnud juba läbi metsa. Läksime Keilasse Keila hoovis, 23. seal juba gei laulis seal seal sõime ja seni kui tankid sisse sõitnud tema täiendab juurde seal tänase õhtu. Olin Käia üksikpataljonis kapten, tegeval pataljoniülem ja staabiülemveebel Jaan Wilbelt. Ma tahtsin täiendada juttu, see oli niimoodi, tulid ja see oli 23. hommikul pool 10 10 aeg või, või käändil tulid, jätkaks, masinad tulid, aga mis neid rääkis meile küllalt, väed siit natuke edasi. Poolteist olid tankidele, kahur oli siin, tead ja mis tulistas, aga nii huvitav, ma ei ole kahurväelane, aga lasi kõrvale mitte ette taha ja tuli täpselt masina kõrval ja siis nad hakkasid taganema katva õhinaga, teine ei tagama vääna posti. Aga tee, mis tuli ennem seal, minul nagu külateeotsa seal ja nii, et siis me tulistasime sealt ja siis mina läksin kodu ja mulle omale, onu oli kapten, ütles, müüd poiss, hakkame keila minema, ehk saame kuskile minna. Jõudsime siia õhtujuht ennem kui tankid tulid, kõik mul täiendanud. Minu nimi on haldur, toya avatahtlik, 42.-st aastast. Väeosad Vilde politseipataljonist. Nii, 21. õhtul oli teada, et Pitka oli laieneda 22. hommikukae masinaga. Õel oli, tõmbasime hoidlemast järgi, see selle saksa Moodsa langenud oli kaunis, mitte eks ju, mis oli 86 millimeetrine teisele miinipilduja taha ja ühesõnaga läksime dist ainese nagu, nagu Pirka meestele appi seda võimu üle võtma. Vaevel käisime veel Keila-Joa mõisast läbi, sealt kaaslane nagu kustuti appleriminega. Need kiversandid, spetsime õpe, meel ennem ennem. Järve inimesed luid nuttes vastu, et kus te, poisid lähete, Trede surmakangelane Harku järve ääres oli 22. peale. Keerasime otsa ringi, tulime tagasi, Hüüru silla juures aeti meid nagu masinast välja ja tema esimesele positsioonile ja muliselgistel meelestatud hästi sihtkoht oli puhtalt öelda, taga oli lagee Suisuke madalmaa sena jõe taha. Aga seal me ei saanud kaua olla, võib-olla, kas nüüd juhend said aru, et see on hästi kehva positsioon? Uuesti käskmasinate peale ja tagasi siis ööbisime siin üks niisugune kõrtsi midagi seal oli hommikul 23. hommiku uusim ülesse, vaatame üks masin tuleb, tee oli, kiilasjäärad oli kaugelt näe agasilmse periood. Ja läksid kaks kolm minutit tõmbasid miinipilduja kohe keset teed ülesse kolm või neli mürsku miini saatsid, see keeras otsa ringi ja tagasi meie Aldu peale ja ja tulime siiasamasse tiival ja oliva kirik oli seal, geneesi löödi meid maa, mina MG Lägisid üks, üks 15 meetotsena edasi võtsime positsioonidesse. Need kaks autot, selle miinipildujaga ja selle moodsa kahuriga läksid edasi siit Keio, see, nagu ma nüüd täna kuulsin, et Keilasse või soodustusena arvude vahel kas või seesama tankitõrje kahuri olnudki. Nii see on, ütleme minu poolt kõik pärast järgmisi on isegi 22. õhtul saabusime siia kummnasse, pandi meid koos paarimehega siia kuulipilduja postilise saarele, ütleme siin selja taga on suunaga sinna kartulipõllule, sellele oli kartuli kartulipõld seal. Öö läbi ära olles hommiku uimane, segane. Kuskil ennem lõunat oli mingi misse nagu segas või väikene müra rohkem. Hakkasime vaatama siia tee poole üks võõra väljanägemisega masin. Võõravormiga mehed ka pealt. Ja siis hakkas laskma, ma tõusin sealt oma kuulil juurest ülesse, ma ei mäleta kas põlvili või püsti ja vaatasin, et sinnapoole tulistada on võimatu punasel kiviaia taga. Võis olla sadakond meie oma poiss. Ja kui ma seal ära mõelnud, siis tuli arvatavasti tõstel kuuli peale valang mis lõhkus mu parema käe. Ja on ka õlas kauplejad. Ja sellega minu teekond siin lõppes, muidugi siis läksin Keilasse, läksime koos selle paarimehega Keilasse. Täna haiglasse midagi ei olnud. Öeldi, et sanitaarrong on jaamas. Nooleksime jaama, istusime rongi, veel ootasime, ootasime, rong sõitma ei hakanud ja kuna ükskord siis minema hakkas, siis minu arusaamist mööda ja mälestust mööda. Kuskilt sealt tuli üks vene tank. Aga see minu teada ei tulistanud rongi. Ja sellega oli siis kõik kino, eile muidugi, järgmisel päeval jõudsime siis Haapsalu haiglasse. Viru liivane Aksel Kübar. 21. kuupäeval meie terve rühm keeldus Paldiskist laevadele temast eeskätt lahkumast, keeldus. 22. jõudsime Keila ööbisime Keila surnuaial ja 23. hommikupoolikul toodi meid siia. Rolandiga. Meie rõhk võttis positsioonile paarsada meetrit ka poolsele kiviajajoonele. Ei olnud kaua oodata, kui siin tuli üks veomasin, tuli sinna punaarmee lastega. Ja tiim algas nurga peal laskmine kuna nad võtsid positsioonid, autol olijad, sõdurid võtsid positsioonid siia kraavi valli taha ja meie positsioonilt oli hästi näha. Muidugi siis. Meil oli tartus küttida, rõhn, meil oli. MG 42 oli olemas, meil olid 10-l asulised, poolautomaattäpsuspüssid olid ja olime hästi relvastatud ja siis muidugi võtsime nii et tule alla ja peagi oli kõik objektid olid silmapiirilt kadunud, nii et ei olnud midagi, elab näha. Aga siis Nende auto tulid, seisis siinsamas, täpselt selle tee ristil sõitis. Ja kuna juba lahing ei kestnud eriti kaua, võib-olla pool tundi, millal see tulistamine oli ja jäi vaikseks, siis ma hakkasin tulema seda autot ära viia, siis keset teed. Mäletasin siia seda kraavi mööda, sel ajal see tee on veidi halvendatud, tegi väikese käänaku teil rohkem. Ja jõudsin siia juurde autol mootor käis, mõlemad kabiini, uksed olid lahti, sõitis siin teie peal. Vaatasin, et tulin kraavist välja, siia kraaviperve taha, täpselt. Täpselt sellest kivistub kaks, kolm meetrit. Ja enne autosse hüppamist näitasin MB 1000 ostsin horisontaalselt oma teistele mitte tulistada, mina hüppan sinna. Aga siis kerkis minu sil, kraavist kerkis üks vene kiiver ja seal oli umbes 20 meetrit, võis olla, mitte rohkem. Ja siis ma usun, et võib-olla minu auto MB tulistas veidi ennem kui tema kone leiad, turistasime vastamisi siin. Ja selle peale tema kadus. Mina sain kohe Ühe valangu sain veidi kaugemalt, tulistasin oma magasini tühjaks ja kui hakkasin uut magasini võtma, siis äkki lagu sain mingisuguse suure löödi üle selja ja üks mingi üksik lask oli, tungis mult õlaprotsess läbi kopsu, teivas tuli kuskil lähedalt välja. Ja sellega oli tõtt-öelda minu see lahing siin lõppenud kalur alalt laureaadile, kes aitas mind siis tuli parajasti meile, toodi Keilast, saadeti laskemoona ühe hobukaarikuga standardse kaherattalise hobukaarikuga ja tema aitas, leidis mind siis siit puu tagant, tähendab poolteadvuseta, kus tegi mulle õlale sideme ja aitas karikule tõsta. Sellega jõudsin Keila linna, Keila haigla oli Keila koolimajas, aga see oli evakueeritud. Ja siis sellega enam mind evakueeritud, aga kaasa muidugi viia ei saanud, ainult kaks väikest loekest olid seal ja siis hakkas muidugi. Järgnes edasi, kuni jõudsin ühe metsatalude lõpuks välja, aga see on juba teine. Sellega lõppes nagu siin sellel teeristil minu lahing ära. Jaan sektor, endine Narva pataljoni diviisi võitleja, enne 20 DSL olime joogalaagris ja pidime Saksamaale minema, aga kuna sinna erilist tahtmist minna ei olnud ja tuli teate pita kogub mehi ja testi bossilt, ärge minge ära. Ja tulime sealt auto peale, saime üks 20 meest umbes ja teised olid kõik, noh, 27. aastakäigu poisid. Ja külas võite meid vasta, aia saadeti siia õhtal. Et siin on Soome ohvitserid, Soome Vändrikutantsiinivad võtavad meid vastu. Tulime siia ja võttis, vastaks Soome ohvitser Vändrikijat temani, eesnimi, minu mälu järgi oli Valter. Ja kuna ma olin kaks aastat juba rindel olnud ja siis jäin ka temaga koos, panime poissi c positsioonidele. Ja 20 Maltal hommikupoole või ühe paiku tuli üks masin Tallinna poolt, kuna me teadsime tänav sealt kedagi meie omasid tulemas ei olnud. Olime tee peal ja pidasime seal auto kinni, jäid seisma ja küsisime, kes te olete, ütles eesti keeles vasteks omad ja käis kohe valang ja ohvitser sai pähe raskest haavata ja rindu. Viisin ta sinna aiade juurdlemisse mõisa utte. Ja seal oli ka kaks naist või kolm, kellel olid mingid sidemed ja nagu esmaabi antisel. Ma olin isse teda tirides, Küleni vorm oli verine. Puhastasime seda ja ta oli ikka väga raskest nii pihta saanud ja ütles, et tema nagunii kuskile andis oma dokumendid minu kätte ja ütles, et kus sa eluga pääsed. Ja kunagi Tartu trehvata, et tema ema elab herne tänaval. Aga siin siis pärast tulid tankid, saime siit kiviaed pidi, saime läbi soo kuskile ühte tallu, seal erariided ja oma vormi ja viie poisiga saime siit minema ja oma dokumendid ossa relvi viskasime kaevus kovi kaevis, kes meie peale ja kõik dokumendid, mis meil olid. Ja nii, et ma siiamaani ma olen seda uurinud soomepoistega ja kõik, kes ohvitser oli, kes sind surmast sai, annavad ka kindlasti ei tea, kas see siis oli kiin või või ei olnud, ma ei tea ja geeninit palju, ma tean, Tallinna mees, et tal nagu ema ei elanud Tartus. Ja kes veel Valter olivad, seda mitte oleks ka väga huvitanud, kes oli rohkem, mul polegi. Ma ütleks paar sõna selle Vahteri kohta. Mina olen need selle ajalootoimkonnas need läbi vaadanud ja mul ei tule praegu ühtegi Soome ohvritsegi ohvitseri, kellel ees nüüd ei vaata. Aga Valter oli küll, kui me tulime vabalt laiali, läksime selle Annemanni valitsuse alt sisse. Võttis üle aga juhtimise, see oli untest turg. Ja see oli eesti poiss, aga ta oli üldse 100 kolimees. Ja ma kardan, et võis järsku tema olla. Aga ta oli Soomest tulla. Vaiss fantaali patteltsist ta ei saanud alla soome vormis. Hanno siis seda, seda me katsume uurida, vaatan selja taha, nii nagu tuleb välja jätta, toetas teise mehega ja keskel oli see see haavatud värvit nägu Edalveriga ja nemad ikka õigused, poisid pange tuli peale, pange tuli peale, pange tuli peale, aga seda pikuti, seda momenti, kui paljud ei saanud ajutisi põleks. Kolm meest, kes olid siin tee peal lähedal ja põhiline laskuse, selle lahingu laskus vangis andes ühe mehe sama nurga seal oli vene kuulipildujate, noh, see oli hästi lollikindel, kindel kuulipilduja ja tema hoidis seda mängu kõik siin. Tule olnu, teie toetasid. Aga tema hoidis seda mängu kõik nagu siin tule all. Ja no ei läinud palju aega mööda, kui üks nendest toetustest või tagasi, see oli Soome vormis, et nüüd venelasi välja ei saa, et laseme tuletikud Taavi natuke tahapoole, Likudi maanteekraavi jäetult Hizbud maanteekraavi minna. Nuiaga ei läinudki öösel mõni mõni minut läks ja kui siis vahepeal viidi auto ära ja see oli ka nii, et see, see tänu imestamast nagu edaspidi peale, et need nagu segada ei saaks, vuhiseb poiste haudus ukse lahti, lükkasin kollegi. Ja pole meie, pole teed maha ja siis hüppasime 15-ga, Taavi no mina võib-olla järjest läksime, võib-olla seal 10. 15. aga siis ees oli ju kohe tulistamine ja vandumine ja noh, niisuguse olukord oli, poisid olid kõik väga vihaselt, vange, haavatuid ei olnud ja, ja mina ühesõnaga käisin siis tagantjärgi kolisin Konesi kokku ja siis oli neid laipasid etaloniks kuskil seal kaheksa, üheksa või 10 oma, täpselt pole enam meeles. Üks neist oli kapten püksid jalast, majakesi oli haavata saanud üks naisterahvas seal ja, ja siis, kui tagasi tuli koledega teine poiss kaviskoliseid, kuule seal kokku, räägime oma langenud siin, ega siin kohe esimese nurgamäe hoidvaid nad ju juba juba viis pannud vaid kolm olid kohe seal nii hoidvaid nagu nagu pikali ja need olid, olid siis nagu ei olnud mitte lennuväe abiteenistuse vormis, vaid hoidika SS vormis. Ja, ja no muidugi tujul Paavo, kes tuleb purukslöömist. Ahah, aga see, palju aega oli ainult üks tund-poolteist, kui hakkaks ta Zedongi laginakas tehtud. Ulysin ääres lugesin ka üle 20 ja siis ühesõnaga tuliva ära minna, midagi sinna teha põld ja siis tagant need poisikesed otsivad pikuti seal kahte oma rühma poissi ja lõikasin eile ka Tarlumad väiksele poisid. Et tulge, midagi enam siin teha pole ja nii lõppes siis see siin ära, aga kahju, et ühtegi neist ei ole, kes, kes ja peale selle siin seda, seda kraavi läbisid. Et neid poisse ei ole, aga põhiraskus, see paistis olevat üks endine idapataljoni võistleja, kui see oli või Narva lahingute poistest siin osa, olid ikka kogemuste mehi ka neid päris kõike Kadri olnud. Kas on kellelgi veel siis sageli saada siinolijatest selle kobra teeristi lahingu kohta? Roland Maurer ja mina olen saksa kübaraga selle väe oksuse kaheks allohvitseriks. Ja meie positsioonid olid siin selle kiviaia taga. Eelnev jutt on juba kõik räägitud, kübar sai haavata ja peale seda, kui tuli tankide rünnak siis mina olin äärmise kuulipildujad ja raudtee ääres. Ja kõik need minu 30 meest, seda mul jäi juhtida, aususes, kõik oma positsioonidel. Aga tankirünnak oli selline, et Stahli küllalt purustav Need esimesed poisikesi, kõik jooksid, need kõik langesid välja pääl. Ja mina hakkasin tanke lugema. Ma jõudsin 25-ni ja siis ma jätsin, sest tankid sõitsid tsirka 200 meetrise vahega ja esimesed tankid olid juba jõudnud sinna Keila. Ja siis tuli anta korraldus, et kokku koguda ja minuga ühines veel teisi väeosa mehi, üks Henrik, kellel oli vintpüsse vene vintpüssinööriga ja siis 26. aasta mehi ja veel mitmesuguseid tegelasi. Ja siis kaardi, arutasime, mida teha võtsin ja siis vastu otsuse liikuda lõuna poole, et oleks võimalik ühineda mõne muu väeosaga. Läksime üle raudteepõldude, siis talus tegime väikse puhkuse perre, naine andis meile piima juua. Mina andsin meestele korralduse välipudelitest viinad välja valava ja kõik piima täis valada, sest ei ole teada, millal me siia juua saame. Ja siis hakkasime edasi liikuma. Tee suunaga ühines magistraalkraav, millal mul olnud oli välja visatud vasakule poole, Me pikki maanteekraavi liikusime ja vändikuga leppisime siis kokku, kuna minul oli kaart ja kompass, liikusin siis galloni eesotsas ja tema jäi siis selle kaloni viimaseks meheks. Muide liikluseks noor poiss tankirusikaga. No ta nagu tahtis seal kõige ees. Ma hakkasin videvikuks jõudva ja me jõudsime Keila jõe kraavi ja ühenduse kohta, kus on kraav, läheb jätka, aga enne seda oli üks Puusild oli näha. Ja seal igal pool oli selline tihe metsatukk või võsa Tuck. Ja järsku avati meie peale kuulipilduja tuli. Kuna mina olin kõige esimesena mehena ja maalin ainult lahinguvarustuses. Püstolkuulipildujakassettidega hüppasin kohe Taavi kraave olnud, kuigi sügav vett oli allapoole põlvi, aga küllalt madal selg paistis üle ja ma mõtlesin, kui mina nüüd pihta saanud, keegi mind siit ära ei vea. Ja siis vaatasin selja taha, kui palju on langenuid, aga minu selja taga oli üks mees suurekasvuline ja tal oli veel igavene pirakas pat. No on andnud nimetatud soomustatud sealt Klooga laagris ja kui siis tuli väike valanguga aeg, võtsin jõu kokku ja hüppasin üle müüri ja veeretasin ennast teisel pool alla. Ja mätaste vahele roomasin, mul oli Barnuks ülikond seljas, ladusin oma üheksa kassetti, kõik Greta üks oli küljes, et tullakse kindlasti soomust tegema. Täielik vaikus. Järsku plahvatasid, tanki, tulid tööle, tähendab sedasama, tankikolonn oli meie tegevust jälginud kas kirikutarnest või kusagilt kõrgemalt binoklitega ja oli sinna meile ette sõitnud. Pärast selgus neid tanke oli üle 50 olnud. See kolonn sõitiski edasi, ei tulnudki sinna põllumehele otsima ja siis hakkas sealt välja roomama mõned mehed, Tõid ühe haavatu. Siis andsin talle korralduse kahele mehele 500 haavatu sinna tallu, kust me piima saime. Ja siis võtsin meestega vastu otsusetle suures grupis enam liikuda ei saa, tuleb lihtsalt liikuda kahe kolme meelistes. No kõik tahtsid tulla minuga kaasa, ma võtsin ainult kaks meest kaasa ja sinna põlluserva peale jäi kaks või kolm meest järelikult selles meie rühmast ja kaasa tulnud meestest. Ma hindan seda gruppi 40 kuni 50 meheni. Jäitsis järgi need kaks, kes viisid haavatu ära, need oli kolm minuga kaks kaasa olime teine, kolm, kuus ja sinna maha jäänud mehi oli kaks või kolm, järelikult jäi sellest viimasest epopöast järgi kaheksa kuni üheksa meest. Sellega praktilised, lõppes meie lahingutegevust ja siis oli sundkodupaikade kogul. Seal oli selle Keila lahingut lapp oksal kübar, lisaks veel nii palju varem öeldule. Et kus metsatallu õnnestus venda, seal ravis mind üks Keila tütarlaps Laido, Reimets, kes käis pärast teisel või kolmandal päeval siin selle lahingupaigaks matmas, osales nende langenute, mis seal ja tema mainis seda, et nemad siinsele teeristi piirkonnas mõõtsid 14. Ja ma lisaks siis juba nii palju juurde, et meil on teada ka mõned nimed, kes siin ikkagi surma said ja nad on maetud siit üks 200 meetrit edasi sinna, kus on praegu kalad. Seal oli kunagi liivaauke, sinna maeti need poisid maha. Hiljem ehitati sinna need hooned peale, nii et nad on seal nende hoonete all. Peale selle on veel paar poissi maetud siia Lutheri ausamba juurde, kus selline luteri ausammas, kus siis siis kusi tagaotsas siis veel mitusada meetrit keila poole ja paar meest ka kunagise tankitõrjekraavi, mis kaevati nii esimesel aastal, ei, olnudväelased aeti täis. Nii et neid on siin ja kindlasti on veel veel põldudel siin surma saanud maetud sinna, kus nad, kus nad leiti. Ja nimedest on siis kahjuks väga vähe teada, päevgi on, kes siin oligi, sugulased käisid ka pärast siin ja tundsid ta ära või ta sai teada tema, tema dokumendid Saisid kätte. Siis on niisugune mees Eevald kusagilt Harjumaalt pärit, puht nende vastu ei tea Viru rannast Iru vallas Viru vallast, siis on Visnapuu nimeline eesnime, ei tea, siseks moor kuskilt Pärnumaalt. Ja siis kirjanik, Kitzbergi sugulane Paul Johann Kitzberg on saanud siinkandis ka surma. Kas just siin kummnodeeris või Keilas ei tea. Siis läksin kaduma soomepoiss, Ants Martin, ilmselt sai ka kusagil siin surma. Hiljem tähendab, kui punaarmee tuli sisse Keilasse, siis lasti siin kuskil keskväljaku piirkonnas maha. Valmar Kaldre Viljandimaalt ei tea temast rohkem, mis uksest oli, aga igatahes lastasin maha jäävad loal sai surma siin täpselt selle maantee tee ristil sai ja tema kaasa võtnud matjate poolt kaasa võetud dokumendiga. Mina elasin evalt loo taskust võetud paberitega paar nädalat, kuni mulle hangiti siin üks omanimeline dokument. Nii, nüüd meil on muidugi veel Keila keskväljakul, et rääkida. See on seesama jah ja sama sama norra seoneidele juurde eile. Ja täna jälge. Aga ütle, kas oli kaks lippu Eesti lipu üks ühelt poolt ja teiselt poolt ma ei mäleta. Peale saksa linn oli. Soola siis ida suunas Meiegi tegelenud peale need lipud olid hauka täiest, kuni laibad olid siin kolm, neli niimoodi täitsa seinaäärsed orjadest lahti vuranud ja pruunid niikuinii. Räägiks kõvemini vaja. Ei no. Tavaline tavaline jutt, aga siin pole midagi. Aga langenud vormi reede riided üldse enam selle inimene lihtsalt ära põlenud pruun koguja lipud lehvisid ilusti nuusutaks tekeseni. Me tulime läbi metsas jäät väela postilt siia ja siin oli organiseeritud toit, toitlustamine, hoobi pääst staabi hoovi peal. Siin olid jah, tõesti sinimustvalged, lipud meid. Engel oli vormilt need saksa tunnusmärgid ära võetud, nii et meie võitlesime sinimustvalge lipu all mitte saksa, saksa sõjaväeosas. Siin oli müür selle koha pealt. Meie sõime seal rahulikult, ma ei tea, palju meist võis olla üle 10 mehe oli küll seal hoovi peal kui järsku kuulsime tanki mürinat, mina hüppasin ka nagu noor poiss, Uudishimulik hüppasid väravale värava juurde, nägin, kuidas tankid sõitsid, mehed istusid tankide peal ja siis kõrval oli seal üks kanister, sinna tuli üks valang sisse, no siis ma olin küll kähku hoovis sees tagasi. Siis hüppas üks ohvitser siit staabihoonest välja ja see hakkas siis meil organiseerima seda vastu panuseid, aga no mis seal vastu panna oli. Põhiliselt oli see pildusime käsigranaate üle üle selle aiakuni, üks tank sõitis siit läbi aia sisse, otsapidi jäi toppama parajasti selle ohvitseri kõrval ja see ütles, et me oleme nüüd poisid minema. Kuuekesi, mis me läksime üle aia sohu. Sealt püüdsime küll edasi jõuda. Aga lõppeks paar päeva läksime, kuni Läänemaale jõudsime ja ainult niisugune soovitus on need poisid, Arnold, igaüks katsub ise oma koju, mina tahtsin üle piiri. Oli niiviisi, tähendab, mina olin selle 20 diviisi rügemendi sidekompaniis ja olin tähendab kolmanda pataljoni keskem ülendada. Ja neid saadeti siis eraldi, see v rühm, sir pataljoni juurde. Aga me otsustasime, et ei lähe sinna. Meie mõtlesime Ratlikuleerijate viivast vägedega, Saksamaailmalahingutest suvalt ära ei lähe. Ja siis meie sidejagu tuli, hakkasime tule uuesti tagasi õhtul. Ja siis olime ööd metsas, seal olid seal ühes kohas metsas organiseeritavasse Soome Vändrikud ja, ja siis olid üldse soomepoisid. Ja siis SS-Mei ka. Olime päevalemisel metsasid, tulime õhtul Kloogal tagasi ja olime siis Kloogal. Ja sellest tuli üks meie silla allohvitser mootorrattaga sinna ütles, et et tankid tulevad, aga kui valged lipud, Inglise tangid, ärge tulistage. Venelane saanudki pihta, looduse poolt olnud tanke ja siis tuli ja sealt noh, jaamast paljuks terve rongi tähistav rong tuli, rongitäis oli mehi, kes tulid, me olime nende pulmavagunitesse, et lähme Tallinna peale. Jõudsime Keilasse, öeldi, et enam edasi rongi ei lähe. Ja siis mina tulime siia, Taavi, ma olin selle raadiovalves, meil oleks peda tüüpi raadiot jaam siin. Otseselt võib-olla seal on kindlasti see, et kusagilt aga ei olnud midagi läbi, oli vaikne. Ja siis hommikul tuli meie sõida, ülem umbes ooberst sapööre, ei mäleta, mis ta nimi on. Kutsume veel raudtee, peaks laia näoga laialõugadega võistlejad siia lahingule liini peal, et kas tahad ka minna ja ma mõtlesin, et ah jah, võtsin püssi, hüppasin siia, kus seisis, veomasin õue peal. Et me sõime kasti ja siis läksime terve autotäis sinna samadele rumalale risti. Ja mina olin siis köie vasemal pool seal meie teise, ütleme esimeselt, et et kus me läheme härra peale sinna. Terve minu jagu läksid sinna, 26. aasta poisid olid üks oli vanem mees ka. Teose visuaalse lahingumaa. Nii nagu see jutt oli soome Vändrik, öelge haavata, sai, läks kahe mehe vahel tallutate meist mööda sinna, läks sealt alguse. Ja siis ütles veel, et andke kuraditele. Mina olen üks nendest sandikitest, kes tookord ka siiani tuli, aga mina ei tulnud kohe meie, kui me Allemanni käest selle Klooga laagri üle võtsime, siis jaotasime mehed laiali, osaleksid küll kompaniiülemat, eks seal need, aga Neid ei olnud, täiskomponendid olid minu arust väiksemad. Ja siis see leitnant Walter oli seal, see oli Saksa sõjakoolist ja tema oli see, et tema võib-olla ise Kloogal laagriülem küll. Ja siis mina jäin tema abiks ja mina pidin muretsema meistele. Ma ei tea, kas järgmine või ülejärgmine päev mulle meelest seda, kas selle kahe päeva jooksul toitu ja siis minu käsutuses on üks hästi suur buss oli pikk ja siis ma hakkasin käima kõik need laod läbi ja mis, millega ma hakkama sain. Ise marked endale ladu, me läksime sinna seal Iisraeli meelsegsburguse soldat noor solvanud ja ma võtsin, panin teise asemele sinna valvesse ja kui tunni aja pärast jõudsin uuesti sinna kohale, siis oli juba see täis liisi ja kolmanda Ta korral ei uskunud, läksin, ja siis ütlesin, ma sõitsin, suuretsentab igaüks, mees oli seal juhisena, olin kurvis, ütlesin. Tule nüüd siia, lähme sinna välja, tõime selle asja klaviks ja Demi aknad lahti ja pildistasime kõik need pudelid, nonii, tovi. Õige palju, ma ei tea, neid oli mis see muu olla neli, 500 või rohkem ja siis need konjakipaadid, need lasime kõik alt läbi, niiviisi. Et igatahes viina hävitasin ära. Ja siis selsamal hommikul, kui need tankid jõudsid, jõudsime siia selle bussiga üks ma tea kella üheksa või 10 paiku, nii et palju selle Me hakkasime organiseerima, et nüüd ära saata seal ja siis hakkas peale seal lõka-lõka-lõka-lõka-lõka tuli ja siis ma mäletan, mina sõitsin seal, kus see oli nagu värav oli seal sees ja seisin seal vahed kui esimene esimene tank tuli sealt ülesse. No mul ei, minul ei olnud rohkem relva, kui oli, see parabellum oli. Ja need venelased kummargil pealsel tillukesed metsad ja, ja noori poisse oli selle sõjaväes tuli kasin õue tal siin oli ja seal ja sai minu kõrvalt sai kuskilt kõhust läbi, ma mäletan kui siit pooltel start kummardad seal ära ja siis me taganesime, sõitsid metsa ja seal ma mäletan, oli 17 meest ja siis minul läks selles suhtes hästi, et mehed ütlesid, et, et vaadake, mis teil mütsi peas. Ma võtsin mütsi maha, pruun jutt. Ja läks. See oleks minu meelest, see oli. Mina olen laam, Mart. Low 20. klaasist õhutõrje kahurväeohvitser oli, ma kuulsin, et Pitka organiseerib leep salkade Narva maanteel filistaapole enne Pitka staabi paar maja. Enne enne seda hakkas tulistamine, paiskasin pikali ja siis, kui tõusin üles, vaaden õiendavad sakslased ja Eesti poisid on CV, auto tahtsid eestlased sakslasi ära võtta. Ja, ja mina esimest korda nägin, kus eesti poisid läksid vastamisi sakslastega ja asi ei ole kuigi siin, selge, et ma ei lähe veel siit ka juurele, lähen linna ja uurin, milles siis asi on. Mis olukord üldse on? Läksin linna jäinud, sain üle Viru väljaku siia parki, teatri juure, kui tagantselja tagant kuulen tulistamine, see oli Mere puiestee nurgal kuskilt ja mina nii nagu tulin, nii ettepoole, viskasime siis tea, tõstan üles vaadanud seitse tuki, vaatab otsa, Saksa mereväelased tulid mulle vastu ja oli piiskantsis näoga sinna tulistamise poole. Nemad tõusid üles, panid omad püstolid sisse ja vaatest minu peale ja ja, ja hästi sellega asi lõppes. Ma tulin jaama, vaatan, seisab üks kaubarong. Mitte ühtki hinge, kuskil inimest ei olnud näha, uksed vagunites lahti, sakslased vist nagu tulitöödel Hiinat jooksid sadamasse, vagunites olid voodid, rippusid täägi pliia püssid ja kõik ma endale sain Valteri, võtsin kaks muna granaadi ja siis hakkas rahvast tulema jaama. Terve peredega. Vagunid said täiskatused, disain rahvas täiskatuste peal puhvride vahel. Ja siis korraldaja jookseb ja karjub, et kes saab nüüd Tallinnast ära sõita, siis. See on viimane võimalus rohkem mul midagi anda ja ei olegi, oli niisugune jutt, et Tallinna lastakse õhku viimane sakslane, kui ära laeb, siis Tallinn on kõik mineeritud, lastakse õhku. Siis tuli vedur tagurpidi Tendriga eetri peal olime meie poisid kuulipildujaga siis ohvitseriks tulija andis käsu, kellele relvad näha, nende meeste Anda katuste peal ruumi saime siia Keilasse. Vaguni katuse pealt vaatame valge majaga. Saab ja nominaal siis ei teadnud. Aga vedur hakkas vett võtma. Ma ronisin vagunist maha, tulin trooni peale, tulevad kaks ohvitseri. Kuhu sa sõidad? Ma ütlesin, ma ei tea, kuhu see on käes. Ja tule meile, meil on seda, me teeme venelastele vastupanu. Hästi. Lähme. No ja tulingi, tulin siia staadi, panid mu nimi kirja, kirjutad kahurväelane ja mine puhkama, mõisaparki, et kui vaja, siis kutsun sind välja. Midagi hommikul kutsuti mind välja, see oli siis 21. oli ja 22. siis kutsuti väljaveoauto seisis staabi ees veel mitu meest ja Vasalemma. Ja sõitsime seal oli sakslastel trofeed. Ja hakkasime otsima, et andke tõrjeks kahurid. Noh, mind nagu meistrimeest otsinud. Vaaden üks kahuri õudsalt, lukk puudub, mõned katki, jalgratast ei ole, kellel toru katki ühe vene tankitõrje kahuri saime, mürsku ei ole, siis käisime kastidesse, igalt poolt läbi kolm mürsku sai, veeretasin Vahur peale ja tõime autoga, tulime staabi ette. Nii. Läksin siis staabi, mulle jalle antikaks Est luurele Tallinna poolest. Mis siin edasi tehti, selle kahuriga, seda ma ei tea, aga kuulsin, et tolm, kuur, kuskil tee ääres ja kuurid on see 2,2 õhutõrje kahur ja sellele kassettpadrunitega. Nii läksin Tallinna poole. Ei tea, kui kaugele me saime minna, vaatan, et mingisugused kaks sõjaväelased jooksevad siiapoole Keilasse. Tõmbasime põõsastesse, vaatame, oh, need 20 diviisi vormis. Tulime välja. Jäime nendega siis vestlema, nemad küsivad, kuumenevad Tallinnasse luurele, et kuidas seal olukord. Mida te näete sinna, kuulake jah, tanki vene tankid tulevad juba kiiresti tagasi, staapi hüppasin, staabiohvitserid istusid. Ütlesin nendele, Nad hüppasid üles. Nii kaitsele. No mina jooksin siis seal künka peal vana. Seal olid kraavid, sillad, tangid, tulid kahuripeal oli juba teised, need, ma kuulsin kaks lasku. Ja üks esimene keeras, mis kasta, sai pihta, kuidas ta sai, seda ma ei tea, aga ma nägin, et ta tõmbas tee tervele nii kraavi juurde. Ja mina lasin neli pauku püssist nagu hernestega vastu. Aga vaata, need teised tangid hakkavad hargnema. No vaatame, enam siin midagi teha ei ole, püssiga tankide vastu ja siis ma jooksin sealt minema. Jooksin üle raudteeohtu metsaohtu metsas. Esimene talu istuseks vanakene oma abikaasaga, poiss, kuus jooksjat mõeldud, ma ei tea, kuhu see tee viib. Aga sul ei ole poiss kuskil joosta, sa kuuled, seal on teine maantee seal ka tankid, mürisevad. Davai, kiiresti, viska oma riided maha ja ja tõi mulle oma tööülikonda. Nii. Keila põles siin hommikul ma tulin kella üheksa või pool 10 paiku siia Keilasse ja vaadata, mis siin on erariietusega erariietes tulin Saabi juure staabi lolli seinad lastud kuulidest aa Eesti lipp lehvis teisel päeval enne lõunat kella 10 paiku. Ja ma seisan, tuleb vene kapten. Nad jäid minu juures seisma ja vaatavad ja ja minu käest küsinud, mis lipseletzi ma ütlen, see on Eesti vabariigi lipp. Anniks tallessik, maitsen, seda ma ei tea. Ja maha võtta vaja. Kuule poiss, aitab. Midagi teha ei olnud. Läksime katuse peale ja siis võtsid nad seda lippu maha. Ilus siidi, villane siidist või midagi, see lipp. Ja täitsa uus seade, Otšenkratsioon väga ilus lippon. Pani ilusti kuhu ja pani endale blanketti sisse. Kuuldud saates meenutati viimast vastupanukatset Keila mail septembrist 1944.