Siin Tallinn kell sai pool seitse. Pärast suvevaheaega ütleb oma kuulajatele jälle, tere tulemast, raadiomäng, keskkond Jamina. Kindlasti mäletate kolmest eelnevast hooajast, et stuudios on igal teisipäeva õhtul sügisest suveni üks looduse või keskkonnaasjatundja kes esitab teile ka küsimusi ja rapsakamad. Vastajad teenivad teemakohast kirjandust ja pühenduse. Praegu on värvikas sügis. Arvasime, et hooaega võiks alustada püsilillede ja haruldaste taimede tundja enne, kui viimased värvid toovad. Kuid mitte ainult sellest me ei räägi. Veidi täpsemalt. Stuudios on Tallinna botaanikaaiateadur Rutt Aguraiuja kes on kolmest-neljast kolleegist moodustanud vajaliku töörühma ning peale selle kuulub veel jalase küla kaitseala teadusnõukogusse. Nüüd on teie kord pöörduda kuulajate poole. Mida mitmekesisem, seda rikkam on loodus. Ja kõige tähtsam selle loodusliku mitmekesisuse säilitamisel. Säilitada taimede looduslikud kasvukohad. Meie uurimistöö eesmärgiks on koguda teadmisi selle kohta, kuidas toimida siis, kui mõni taimeliikidest täielikku hävimisohtu satub. Ja välja selgitada, kas seda liiki on võimalik kultuuris paljundite säilitada ja kuidas seda teha. Selleks me kogume haruldaste ja ohustatud taimede liikide seemneid ja eoseid ning katsetame nende paljundamist, püüdes luua siis igale liigile vastavad tingimused. Jalase küla kaitseala on aga looduslikult väga omapärane ja liigirikas koht. Annab meile hea võimaluse paljude taimeliikide uurimiseks looduses. Senistel käikudel jalasele oleme leidnud 21 täieliku kaitse alla kuuluvad taimeliiki. Sama palju oleme leidnud ka käpalisi. 21 liik Eestis üldse. Kokku on 36 liiki käpalisi. Mida nüüd selle sissejuhatuse pealt võiks kuulajate käest nende teadmiste kontrolliks või mida te soovite teada küsida? Nende paljude kaitstavate taimeliikide hulgas Eestimaal on terve hulk sõnajalgtaimi mille ülesleidmiseks ja märkamiseks looduses peab olema parasjagu teadmisi või lihtsalt ka head õnne. Siia kuuluvad mõned kollad, väikest kolda meenutav koldes selaginell. Telgiviilistes veekogudes kasvavad lahna rohud, mõned osjad. Hästi omapärase välimusega võtmeheinad ja sõnajalad. Ja minu küsimus kuulajale olekski mitu liiki Eestis. Sõnajalgadest on täieliku kaitse alla võetud. Nii mitu liiki sõnajalgadest on Eestis võetud täieliku kaitse alla. Mõtlemiseks on vähe aega, telefoni signaallamp hakkab kohe valkuma kesta. Helistage telefon on neli, kolm, neli neli üheksa üks neli kolm neli neli üheksa üks ja muusika saame teie vastuseid pakkumisi kirja panna. Jah, see brošüür sisaldab kokkuvõtvaid andmeid Eesti, Läti ja Leedu botaanikaaedade kohta. Ja midagi on veel vahele. Ja lisaks sellele on siin Tallinna botaanikaaia buklit pühenduseks võitjale, ma kirjutaksin siia terast silma ja tundliku kõrva märkamaks elu enda ümber. Ilus pühendust. Ja nüüd see kõige parem vastus. Täieliku kaitse alla on võetud kaheksa sõnajalaliiki ja ma loeksin need siin ka ette. Ei tuleks müürown jalg põhja, Raun jalg pruun ja Raun jalgidakiviürt, Sudeedi põisjalgbaas, kolmist Sõnajalg odajas astelsõnajalg ja täh, kes roodjalg. Ja lisada võin siia juurde, et kõigi nende kaheksa liigiga oleme alustanud nende paljundamise katseid Tallinna botaanikaaias. Pean tunnistama, ma olen ka omal ajal taimi õppinud ja 100 tükki kuivatanud, raami vahele pannud ja hiljem nii eestiku ladina keeles vastanud, aga see kaheksa oli natuke nagu palju. Nii et ilmselt juhtisime õigele asjale tähelepanu. Jah, need kaheksa sõnajalg on tõesti hästi väikesed sõna elad ja, ja tõesti väga haruldased sõnajalad, nii neid loodusest leida ongi. Üpris haruldane ilus leid. Nii esimese küsimuse ja vastusega on asjad ühel pool hetke pärast me oma mängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond ja mina tänan teie ees, Tallinna botaanikaaiateadur Rutt Aguraiuja. Me hakkame lähenema teisele küsimusele. Palun sissejuhatuseks kõigepealt väike meenutus koolis õpitust. Sõnajalgtaimed paljunevad teostega. Ja kui eosed on sattunud sobivatesse tingimustesse hakkabioosest arenema väike leheke. Sellele omakorda tekivad isas ja emasorganid. Ja alles pärast sugurakkude ühinemist hakkab arenema päris taim. Aeg, mille jooksul teosest saab täiskasvanud taim võib olla väga erinev. Siin ma võtaksin näiteks meie metsades kõige sagedamini esineva ja üldiselt ka kõige paremini tuntud kate kolla. See on pikkade roomavate varte ja väikeste lehtedega igihaljas taim. Minu küsimus oleks kui palju aega kulub, kuni kate kolleioossest saab täiskasvanud taim. Et vastajal pisut kergem oleks, annan valida kolme võimaluse vahel. Üks kuni kolm kuud. Kuusk kuni seitse aastat. Üle 20 aasta. Nii kordame veel neid vastusevariante, mille hulgas üks on õige eks. Kuni kolm kuud. Kuus kuni seitse aastat üle 20 aasta. Siin ilmselt vastamisega on selles mõttes lihtsam, et üks kolmest on nüüd see õige ja toob helistajalega tasu. Egas midagi, kordame vaid telefoninumbrid neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusika, siis suhtleme teiega. Ja nii ja pühendus kõlab samamoodi või on teine tähenduses kirjutasin samad sõnad teras silmatundliku kõrva märkamaks, elu meie ümber ja ja siit läheme siis üle selle juurde, mida küsisid. Milline neist hetk tagasi kõlanud vastuste variantidest siis õige on ja miks just see? Kulla eoste idanemine kestab kuus kuni seitse aastat. Selleks, et teeleht suguküpseks saaks, kulub 12 kuni 15 aastat ja alles seejärel hakkab kasvama täris taim sellisena nagu me oleme teda harjunud looduses nägema. Nii et õige vastus oleks siis kokku üle 20 aasta. Ja kui meie selle 20 aasta jooksul loodust hakkame väga ümber kujundama siis vajalik tsükkel katkeb ja üks taimeke on jälle meie Florast kas kadumas või, või ohus. Jah, ja lisaks sellele võiks öelda, et koldasid üldse kahjustab otseselt kõige rohkem inimene sest nad on niivõrd kaunid igihaljad taimed ja neid on läbi aegade kasutatud vanik Lotte ja pärgade ja muu sellise valmistamiseks ja selleks ka väga suurtes kogustes korjatud. Aga kuna tema looduslik paljunemine toimub niivõrd aeglaselt, siis, kui ühelt kasvukohad mitu aastat järjest karukolla veisis kate kollavõrsed ära korjatakse, siis taim lihtsalt ei suuda taastuda. Ena annab olla. Annab inimesele alla ja Ülemiste oma laboratooriumis teedel on seal väikesed kastikesed omaette kasvuhoonekindel temperatuur ja õhuniiskus ja seal väga paitavad nendega käite ümber selleks, et neid hävimisohus olevaid taimi uuesti paljundada ja päästaja võib-olla kultiveerida ja sellest ma arvan, ilmselt räägime ühes teises loodushoiu saates. Aitäh teile, aitäh.