Siin Tallinn kell on jõudnud nii kaugele, et jälle on aeg alustada raadiomängukeskkond ja mina. Kuigi selle kuuga Eesti raadios on toimunud saatekavas suured muudatused, siiski meie raadiomäng õnneks jäi samale ajale. Täna on stuudios küla kas mees, riigi tervisekaitsekeskusest, meditsiinidoktor Ants Jõgiste. Ja kui tiitlid kõik välja öelda, siis peasanitaararsti asetäitja peaepidemioloog. Nii et ameteid on, tähendab võimeid, on teadmisi, on võime alustada keskustelu meie kuulajatega nagu alati, tuleb kuskilt startida. Olge hea, enne, kui me jõuame küsimuseni. Nakkushaiguste seostamine keskkonnaga või ütleme, loodusega võib tunduda mõnevõrra isegi üllatav olema selles mõttes, et meie looduse loodust käsitledes tavaliselt mõtleme ikka positiivsetele emotsioonidele, mida me metsa või niidule minnes saame. Aga Me peame loodust võtma nii, nagu tema on ja loodusesse, metsa aasale siirdudes võime nakatuda ka mõnesse nakkushaigusesse. Ja minu sihiks ongi täna raadiomängus neid küsimusi puudutada. Esimese küsimusena tooksin ma kõne alla meil Eestis ette tulevad iksoot, puugid. Meil esineb Eestis kaks liiki iksoot, puuke üks võsapuuk, teine laanepuuk ja nende nimetusest juba tuleneb, et võsapuuk pesitseb võsastel aladel, karjamaadel laanepuuk aga metsataludele. Puugid arenevad moonidega muna, vastne nümf ja suguküpse isend. Kusjuures iga selle faasi läbimiseks on vaja üks aasta ja üks vereimemine mõnel imetajal. Kui puuk verd imeda ei saa mõnes moondestaadiumis, siis. Nende ajal vere imemist õieti puuk mitte ainult ei võta verd, vaid laseb ka oma peremehele süljenäärmete kaudu organismi aineid, mis vere hüübimist takistavat. Ja koos sellega laseb ta organismiga haigustekitajaid, mis puugis olemas on. Ja Eestis teame meie kahte puukide poolt siirutatava nakkushaigusetekitajat. Küsimus oleks niiviisi. Nimetage need kaks nakkushaigust, mida puugid vere imemisel levitavad. Ma kordan küsimust lihtsalt selle pärastajatega raadio juures olles ja telefoni peale vaadates ja nüüd vastust edastada inimesed on küllalt ärevuses nimetada siis kas nakkushaigust, mis tänu jutumärkides puukidele võivad meid tabada telefon, vastuse andmiseks on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks, neli, kolm, neli, neli, üheksa üks ja muusika saame pakkumisi kirja panna. Ma kirjutaksin siia sellesse separaati, mis. Käsitab puukborrelioosi levikut Eestis. Pühenduse võtkem loodust nii nagu tema on. Tänane kuupäev ja allkiri. Ja nüüd küsi ja annab selle kõige parema vastusse ise. Teadaolevalt siirutavat iksoot puugid Eestis kahe haigusetekitajat. Üks nendest on viirusliku päritoluga puukentsefaliidi tekitaja. Ja teine spirohhid. Milline tekitab inimesele puukborrelioosi? Tähtis on seda teada et loodusesse siirdudes. Me kasutaksime meile kättesaadavaid vahendeid selleks, et puugirünnet vältida. Selleks võiks soovitada. Kasutada kreppellenta defatvaid haiglat, mida peaks apteekidesse parfümeeria kauplustes müügil olema. Samuti riietuda nõndaviisi, et riietusele satud puugid kohe ei saaks naha külge ennast imeda. Ja kas seda peame teadma, et kui me avastame hiljem, et puuk on siiski Meile ennast külge imenud siis tuleb puuk eemaldada kas ise või arsti poole pöördudes ja pärast seda jälgida tervislikku seisundit. Puukentsefaliidi suhtes on tähtis jälgida temperatuuri tõusu kahe nädalat jooksul. Kui see aset leiab, siis arsti poole pöörduda. Puukborrelioosi mõttes aga jälgida naha punetuse laienemist puugihammustuse kohal ja kui see aset leiab, siis tuleb ka arstiabi saamiseks lähema arsti poole pöörduda. Haigused ise on väga tõsised. Ja, ja ma arvan, kui me tähelepanelikud oleme ja siis me võime puugirünnet vältides ka nende haiguste ohtlikkust inimese jaoks oluliselt vähendada. Nii palju siis esimesest küsimusest vastustest selle juurde ja vajalikest soovitustest hetke pärast me oma raadiomängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond ja mina. Täna on stuudios meditsiinidoktor Ants Jõgiste riigi tervisekaitsekeskusest. Me hakkame lähenema teisele küsimusele. Ka teine küsimus tuleb loodus koldeliste nakkushaiguste valdkonnast. Ja puudutab Ühte kõige süngemad nakkushaigust kõige süngema ajalooga nakkushaigust ma inimkonna ajaloos on katkuajaloost teame, et katk on esinenud epideemiate na nõudnud hulgaliselt ohvreid. Ja lugeja võib-olla on juba lugenud ka ilukirjandusliku katkuepideemia kirjeldust, on ta siis pokatsio Eedeegaamerooni sissejuhatusest või Jaan Krossi kolme katku vahet lugenud siis on ka seal ilukirjanduslikus viisis kirjeldatud katkuepideemiat. Tänapäevaks on katk taandunud. Eestis esines katk viimati 1714. aastal. Kuid katk ei ole kadunud. Ja tänapäeval veel Emmdeemilistas rajoonides esineb küllaltki sagedasti katku haigestumist, haigeid loetakse tuhandetega. Katkuepideemiad on põhjustatud sellest, et närilised levitavad katku. Niiviisi öeldakse. Tegelikult närilised ei levita katku, võidan katku tekitaja reservaariks. Katku levitab aga üks putukas vere imemisel. Ja nüüd küsime, milline on see putukas, kes tere imemisel levitab katku tekitajat. Milline on see putukas, kes vereimemise seal tõttu levitab katku? Kontakttelefon on endine neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusika saame teiega suhelda. Jah, ka teisele küsimusele vastajale kingiks oma hea meelega ühe separaadi Eesti loodusest. Tänane kuupäev, neljas mai ja allkiri. Nii see putukas vajab natukene lähemalt selgitamist nüüd asjatundja poolt. Selleks putukaks on kirp. Just kilp on see, milline hoiab üleval katkukollet looduses näriliste seas ja kui närilised siirduvad, ütleme, loodusest linna siis hakkab levima epideemia esialgu linnades, ma räägin nüüd keskaegset olukorda hakkab levima kirpude kaudu ja hiljem alles, kuid tüsistused tekivad kopsukatku näol. Siis kirpude osatähtsus jääb vähemaks ja nakkusallikaks muutub inimene, kes siis piisklevi kaudu köhimisega lavastamisel hakkab katku tekitajat levima. Siis epideemia iseloom muutub, aga alguse saab tema siis kirpudest. Te ütlesite, et mitu sajandit tagasi meie kandis, nagu katk taandus aga te selle küsimuse päevakorrale tõite, sellel on ikka ilmselt oma mõtte. No raadiomängus võib tegelikult kõike küsida ja ma arvan teada midagi ei ole kunagi kahjulik. Ja kuna maailm on meile nüüd väga avatud ja mõned suudavad väga imelikkesse kohtadesse reisida, põnevus ajab taga ja võimalused on olemas, siis võib-olla siin on ka väike märge, et maailm on huvitav, aga ta võib olla ka vahel ohtlik.