Siin Tallinn kell sai 18 ja 30 minutit. Teisipäeval päevaõhtune tuttav kellaaeg, kus me oleme kolmel hooajal ju maha mänginud poole tunni jooksul keskkond ja mina raadiomängu. Meie mänguga, nii nagu haridusega üldse ja silmaringi laiendamisega, et sügisel alustame ja kevadsuvel lõpetame, teeme suvevaheaja. Millest siis Oja viimases keskustelus rääkida, kõnelda ja küsida. Ilmselt sobib nii tähtsast asjast, nagu seda on inimese tervis. Ja selleks, et mäng saaks mängitud, palusime mikrofoni ette meditsiini dok doktor professor Väino Rätsepa Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi teaduri vähiliidu presidendi. See juba vihjab, kuhu meie jutt võib-olla lõpuks kaldub ka. Olge hea, väike sissejuhatus, muidu ei saa ju kuulajate käest küsida, nii äkitselt. Palun täna on meie saate raadiomängu teema, keskkond ja mina viib kõigepealt mõttekeskkonnale mis ju laiemas mõttes on kogu meid ümbritsev loodus. Eks inimene oma sihipärase tegevusega on seda keskkonda laiast mõttest järjest kitsendanud regiooni linna asula ja kodu või korteri ja nii edasi ulatuses. Ja eks see looduslik keskkond olegi selle tegevuse tulemusena muutunud nii-öelda tehiskeskkonnaks. Ja see keskkond võib hakata ka meie tervist kahjustama. On ju klassikaline sentents kuni hingame, elame meid ümbritsev õhk, selle kvaliteet, selle puhtus on kahtlemata väga oluline tegur meie organismi tervise säilitamisel. Teine moment on meie toitumine, söök, jook, suu kaudu son, teine tee, kus nii-öelda väliskeskkond organismi pääseb. See eeldab meil kvaliteetset toitu, jooki. Samas moment, mis meid keskkonnaga vahetult nii-öelda seob, on meie nahk nagu mõtlen, et ah, hoiab meid koos piltlikult öeldes. Nahk on tegelikult ka ainevahetuse organ. Ja annab, öeldakse ligikaudu kolmandik meie ainevahetus toimub naha kaudu. Aga toimuvad nii keskkonna temperatuur, päikesekiirgus, velskri, ultraviolett, kiirgus, osoonikihi vähenemine ja edasi, mis on omas, kas filter ultraviolett kiirgusele? Peab ütlema, et ultraviolett kiirgusele, mitte ainult nahale toimiv nahka kahjustavaid ultraviolett kiirgus ülemäärasel kujul kaua palju intensiivselt kahjustab ka organismi kaitsemehhanisme organismi veresüsteemis nii trackimis kaitsta organismi võõrtegurite eest, nii et me viime alla organismi immuniteedi, immuunsuse, reaktiivsuse tikib immuundefitsiit, võib tekkida, saame niimoodi. Ja oleks grupel meie meeleelundeid silm, kus valgus liigne valgusärritus mõjub negatiivselt. Samuti ärritavad õhulisandid gaasid, saastunud õhk, mis mõjutab nägemisorganid kõrv, mille kaudu võtavad vastu helisid müra, probleem. Siit tulenevalt peamegi saama aru organismi eesmärgist. Meie organism tahab ja peab säilitama Homeostaazi, see tähendab eluks vajalike tingimuste püsivus organismis iga rakiga elund tahab töötada stabiilselt temale ettenähtud nii-öelda rütmi ja tingimustega. Kui nüüd tekivad aga nihked mitmesuguste tegurite mõjul siis tekivad häired juba raku tasandil, kudedes, elundites ja tervikuna kogu organismi tegevuses haigestuma üldmõistes. Meie tervis on häiritud. Ja siit tulenebki küsimus, kas me teame, mis on tervis. Kuidas me defineerime mõistet tervis. Küsimus on väga lühike ja selge, ainult kuidas nüüd vastusega. Mis on tervis. Kuidas teda defineerida? Telefon vastamiseks on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks, neli, kolm, neli, neli, üheksa üks ja muusikal saame teie vastuseid kirja panna. Ja see on meie vähiliidu esmaväljaanne ja me tahaksime seda muuta traditsiooniks. Siin on talle sissejuhatavate nii-öelda artiklite on võib-olla kõige olulisem, et tuuakse võib-olla esimest korda avalikkuse ette statistiline materjal vähktõvesituatsioonist, meie vabariigis haigestumine üksikute üksikute paiknete kaupa elundite kaupa, tulemused ja nii edasi. Mis peaks pakkuma huvi laiemale lugejaskonnale meie elanikkonnale ja kolmas suur osa oleksin. Mis väldivad vähktõve teket, meie eesmärk on ju see, mitte et, et oleks ta palju vaid vastupidi. Et ta ei tekiks. Ja teiselt poolt peame tõhustama varast avastamist. Trükis on igati nägus ja diagrammide rikas, väga arusaadav. Võiks öelda igas vanuses lugejale, nii et väärt raamatuke ja mida siis võitjale teele läkitada, millise mõte või pühendus? Võib-olla kirjutaks siia et teadmised ja teadlikkus teevad sinu elu täisväärtuslikuks. Ja allkiri ning tänane kuupäev, 25. mai. Nüüd aga palun küsijalt endalt see kõige parem vastus, mis on tervis. Ma peaksin siin definitsioonina tooma esile ülemaailmse Tervis organisatsiooni poolt antud definitsiooni. Tervis, see on kehaline, vaimne ja sotsiaalne heaolu. Ja kui nüüd sügavamalt mõtleme iga selle kolme kolme öelda komponendi peale eraldi, siis me näeme, Tegaseni väär ei olegi, see on suhteliselt küllaltki ratsionaalsete sisutihedalt kokku võetud ulatuslik suur mõiste. No peab ütlema, et on ilmselt me igaüks oma kehalisi võib-olla nihkeid tunnetame suhteliselt varem ja paremini võib-olla vaimseid, mitte alati nii hästi, see, mis on kõrvalekaldumine üld, üldtunnustatud normidest ja lõpuks sotsiaalne heaolu, võib-olla see on üks tõsisemaid momente, sest Me näeme, et juse tervise säilitamisel on terve osa tegureid ju riikliku tähtsusega. Ame eelmises lühisissejuhatus, me rääkisime ju puhas õhk maapindvesi, see on nii-öelda riiklikul tasemel meetmete rakendamine ja sotsiaalne aspekt, mis inimese vabastaks pidevas stressiseisundis muredest, et talle kindlustada täisväärtuslik elu. Riiklikud probleemid. Esimene küsimus on raadiokuulajate poolt ja stuudiokülalise poolt vastatud. Hetke pärast me oma mängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond Jamina täna stuudios meditsiinidoktor, teaduste doktor, professor Väino Rätsep. Me hakkame liikuma teise küsimuse suunas. Nüüd me peaksime vaatlema neid tegureid juba konkreetselt, mis meie tervist võivad mõjutada, kahjustada nii, et tekivad, võivad tekkida kroonilised haigused. Siin on muidugi üks küsimuste ring, on pärilik tegur. Järjest rohkem. Toovad teadlased välja teid momente, kus terve rea krooniliste haiguste häirete nii edasi põhjustajaks on pärilik eelsoodumus. Ja siit tulenebki või äärmiselt oluline probleem nimelt meie vastavate pärilik, kust geneetilist fooni uurivate institutsioonide töötajate järjest enam vajalikkus ja et me töötaksime selles suunas just meie nii-öelda noorte perede, noorte abielupaaride Nende organismi ütleme, seisundi hindamiseks, et ole sünniksid terved järglased. Selles mõttes on väga tänuväärt. Tallinnas töötab Tallinna Kesklinna lastepolikliinikus geneetiline kabinet konsultatsiooni, kes nüüd hakkavad juustu nii-öelda koostööd tegema, uurima noori, abielupaare neile nõu andma, nende tervist kontrollima. Analoogiline töösuund on võetud tartus geneetikute poolt, nii et see suund on vajalik. Õige. Kuid täna võib-olla teatuksime just neil teguritel mis olenevad meist endist, meie harjumustest, meie elustiilist. Ja siin tulenebki küsimus konkreetselt laiale ringile, nii-öelda millised oleksid need tegurid. Neist sõltuvad tegurid, mis võivad põhjustada kroonilisi haigusi, sealhulgas ka. Selles kontekstis küsime siis riskitegureid, riskitegur, telefon vastamiseks on endine neli, kolm, neli, neli, üheksa üks ja muusikal saame teiega head kuulajad suhelda. Ja me tahaksime ka nii-öelda seostada tänast raadiomängu üldse haigustega, sealhulgas ka vähktõve probleemi ja kuivõrd see on meil siiski äärmiselt aktuaalne. Möödunud aasta haigestus vabariigis keskeltläbi 5000 inimest. Nii et see on küllaltki suur arv elanikkonna kohta probleemale äärmiselt aktuaalne ja mida kirjutate? Ja ma arvan, see analoogiline eelmise, eelmise võitjale pühendatud pühendusega. Teadlikkus võimaldab meie elu teha tulemuse ja rõõmude rohkeks. Nii. Juurde tänane kuupäev ja ja allkiri. Tuleme nüüd siis vajaliku vastuse juurde. Küsi enda poolt. Millised oleksid siis need riskitegurid meie endi meist endist sõltuvad riskitegurid, millede esinemine võib põhjustada kroonilisi haigusi, sealhulgas ka vähktõbe. Esiteks ülemäärane kehakaal, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, kõrge vererõhk ja hüperkolesterool üks veres esinev rasvasisalduse tõus. Need on kuus enamlevinud riskitegurid. Ühe esinemisel tekib oht haigestuda mingisse kroonise haigusesse kahe teguri puhul rohkem ja nii edasi, kolm-neli-viis tõusevad selle haigestumise võimalused järjest kõrgemale. Need on kokku langevad, ma ütleks seda vähitekke põhjused vaid need on sellised tegurid, millede esinemine võib esile kutsuda kroonilisi haigusi, haloska vähktõbe. Peab rõhutama, et ilma igasuguse nii-öelda moraalitsemiseta ülemaailmne vähi vastane liit just maailma suurimaid meditsiinilisi organisatsioone hõlmab 146 riiki kus ka praegu on meie Eesti vähiliit vastu võetud oma resümeed pater kongressidel. Iga nelja aastasele toob ametlikult välja suure statistikal baseeruva materjali. Üks kolmandik vähktõve juhtudest. Ei tekiks või ei teki, kui me ei suitseta. Ja teine kolmandik, kui me toitun õigesti, nii et jääb ainult kolmandik, need ütleme, tarvilikud ja muud faktorid mida me elu puhul võib-olla ka veel lisaks saanud, mis võivad meile haigust esile kutsuda. Tänan teid ja, ja nüüd on ees meil kõigil pikad päevad. Suvepuhkused vaba aeg tasub ilmselt ja mõelda nendele teguritele, mis väga-väga võivad mõjustada meie tervist, millest just äsja-äsja juttu oli, sellest on meile kõigile kasu.