Kas pole huvitav, kuidas küll antiik-kreeka filosoofid oma tänaseni ülistatud suure tarkusena jõudsid? No ega nad vist muud ei teinud, kui mõtlesid ja vestlesid ja vaidlesid omavahel. Kujutage pilti, viies sajand enne Kristust Ateena filosoofide ärkavad hommikul mähivad end voldilistesse toogadesse, lükkavad sandaalid jalga ja kõnnivad templi sammaste vahel läbi linna väljakule seavad sammud akropoli treppidest üles ja aina mõtlevad, vestlevad, vaidlevad. Arutleda on kõiksugu asju, näiteks, mida eneses ikkagi sisaldab tõe kriteerium. Tark Sokrates näiteks arvas, et on tõe kriteeriumi leidnud. Ateena, rahvakoosolekute ja kohtute praktikas oli talle selgeks saanud, et tõde selgub vaidlustes. 440 enne Kristust teatanud Delfi oraakel, et siin ilmas pole ühtki targemat meest kui Sokrates, mille peale Sokrates vastanud, et kõik on ühtviisi rumalad või on tema selles mõttes teistest targem, et suudab oma rumalust tajuda ja tunnistada. Mis Delfi oraakli puutub, siis tema kohta lugedes hakkasingi vanade kreeklaste tarkuse peale mõtlema kuidas nad küll oskasid oraakli mõistukõnet tõlgendada või ei osanud, mis sai neile tavaliselt saatuslikuks. Aastal 403 enne Kristust hoiatas oraakel Peloponnesose sõjas kuulsaks saanud Sparta väejuhti Sandrast. Sind ründab selja tagant kaval maine draakon. Ja aastal 395 enne Kristust tappis lius Andruse koorus kelle kilbile oli maalitud madu. Niisiis ajalooline Delphia, sealne kuulus oraakel ilusat pühapäeva, mina olen Helgi Erilaid ja vikerraadios algas. Kõrgete mägede jalamilt tõusevad heledad sambad. Neid on palju, mõned kõrgemad, mõned madalamad sammaste varemed murenenud kivi alustel. Nendeni viivad murenenud kiviastmed. Kõrgemad astmed lugevad suurtes ridades ümbritsevad ringidena ümaratareeni iidne amfiteater. Alles on veel ka mõne templisammastest toetatud kolmnurksed, esiviilud. Vaiksed suursugused, erakordsed varemed Kreekas, kus kõikjal varemeid leida võib. Need varemed on delfis. Erakordsed varemed, sest Delfi oli püha paik, kus ikka ja alati iidsetest aegadest peale jumalaid oli austatud. Kreeklaste jaoks oli siin nende maailma keskpunkt, Paikus maa ja taevas kokku saavad ja kus inimene jumalale kõige lähemal seisab. Vanas müüdis oli peajumal see uskaks kotkast vastassuundades lendu lasknud ja Delfis olid need kotkad kokku saanud. Ja nende kohtumise paik näitas maailma keskpunkti, kus pidi alati põlema igavene tuli. Siin oli Zeusi poja moraalse puhtuse ja hingelise selguse kehastuse, valguse jumal, Apollo tähtsaim austamise koht. Kuid veel enne, kui seda paika Olümpose jumala Pollaga hakati siduma, oli siin kummardatud mitmeid teisi jumalusi. Maa jumal, Kaiat, kes sünnitas tähistaeva Oranose. Viimasest sai maailma valitseja ja ka hea abikaasa. Nendest sündis jumalate teine põlvkond titaanid. Titaan Kronose lapsed olid allilma valitsev Haades peajumal Zeus, kodukoldejumalad, Ristija Hera abielu, kaitsja ja Zeusi naine põllutööjumal teemeter ja merejumal Poseidon. Kaht viimati nimetatud kummardati kunagi samuti Delfis kuid hilisematel aegadel tõrjus vägevam Apollo kõik teised jumalused Delfist. Nimetus delfi kreeka Velfoy seostatakse sõnaga Velf õõnsus või süvend või sistel fus süli rüppe Essk. Siin arvatakse leiduvat viide maajumalanna Kaiale. Apollo pühendab paigaga tema puhul kasutatud väljend delfiinias pärit delfist või pärit rüpest. See väljend on omakorda seotud ka delfiinidega. Homeros nimelt jutustab oma hümni Sappollale sellest, kuidas Apollo tuli Delfisse esmakordselt delfiini kujul kandes seljas Kreeta preestreid. Vana-Kreeka mütoloogia on ju lugusid ja legende täis, nii et neid jätkub teinekord ühe sündmuse jaoks õige mitu. Eriti kui on tegemist nii tuntud jumalaga nagu Apollo ja nii kuulsa paigaga nagu delfi. Ühes paljudest legendidest tuli apollo Delfisse põhja poolt ja peatustes saalias tempe orus, et murdeokspühal loorberi poolt sellest peale kroonitavatelfis peetavate püüti ja mängude võitjaid, ala Tedempe orust toodud loorberi pärgadega. Hilisemas nüüdistäppisnoor Apollo delfi mäekurus elutsevat hirmsam maa püütoni püüton olnud aga mavaim, kes maeti Omfalase alla. See oli kivi, mis tähistas maailma keskpunkti. Niisiis püstitati Apollo tempel delfis teise jumaluse haual. Veel jutustab legend allikast, mis voolas templi poole, kuid kadus selle alla, moodustades lõhe, millest paiskus välja veeauru. See aga sundis Oraaklitama ettekuulutusi ja nõuandeid jagama. Delfi oraakel püütja istub kõrgel, kolme jalaga seljatoeta, päris ebamugav ana tunduv valistmel. Rooman lohku vajunud põranda ja väga madala laega naine istub lausa kummargil, pilk suunatud loorberioksale, mida ta käes hoiab. Püüdja ees seisab abi paluja Ateena müütiline kuningas, kius. Neid kahte eraldab kõrge barjäär. Selline Antondo punaste figuuridega ovaalne maaling, mille loojaks arvatakse ajaloo jaoks nimetuks jäänud Kodrosest pärit kunstnikku ja loomisajaks umbes 440 kuni 430 aastat enne Kristust. Ainus kujutis delfi Araaklist püüdjast, mis on pärit tema kaasajast. Oraakel ladinakeelsest verbist oraare rääkima seda justeraaklilti oodatigi rääkimist, tarku nõuandeid, prohvetlike dekuulutusi, täideminevaid, ennustusi, oraakli sõnu ei vaidlustatud iial, sest tema kaudu kõnelesid jumalused. Antiikajal. Jaraakleid teati ja tunti mitte ainult Antiik-Kreekas, vaid ka teiste iidsetes tsivilisatsioonides. Näiteks Hiinas kasutati oraakli nõuandeid arvatavalt juba 1600 aastat enne Kristust. On kindlaks tehtud, et noil aegadel kasutati Oraaknina Sis ennustamiseks lineaarsete märkide kogu, mis oli koondatud niinimetatud muutuste raamat tusse. Ja toosama muutuste raamat. Aidsing olevat pikka aega mõjutanud ka Vana-Hiina filosoofiat, kirjandust ja riigivalitsemist. Aga meid huvitab seekord Delfi oraakel. Delfi oraakli tuntuim müütides ja legendides kõige enam peegelduv ajastu oli Kreeka ajaloo klassikaline periood. Aeg, mille oraakel tegutses Apollo pühamus ja tema kaudu kõneles Apollo enesevaim. Kuid kogu traditsioon arvatakse pärinevat juba kaugetest eelajaloolistest aegadest mil kõigist teistest oraaglitest kõige väljapaistvam Delfi oraakel teenis hoopis varasemaid jumalaid, alustades juba maaemast Kaiast. Ja kui siis klassikalisel ajastul teel Fidemplist jumala polla pühamu sai, tegutses oraakel siin ikka edasi ning oraakli nah preestritel, keda kutsuti püüdjaks. Kreeklased küsisid temalt ja tema kaudu valguse jumal apollolt nõu kõige tähtsamate asjade kohta oma riigi elus. Näiteks kuidas võita vaenlasi pidevate sõdades ja kuhu asutada kolooniaid. Need küsimused esitati preestritel püütjale, kellel oli võime olla ühenduses jumala Apollo vaimuga ja tema kaudu andis Apollo oma avastused. Delfi oraakli kuulsus levis kaugele väljaspoole Kreekat. Kõikjalt tuldi siia apollo vaimu vahendajalt nõu ja abi saama. Teekond oli pikk ja raske Sestel Philinlaius kalju endil, kuhu viisid kitsad kivised rajad. See ei hoidnud tulijaid tagasi. Kreeka ümber paiknevate maade lüüdja, kaarja, isegi Egiptuse ülikud ja väejuhid ei pidanud paljuks Delfi oraakel nõu tulla, küsima. Lüüdiast pärit Kralisus küsinud Oraaklilt nõu enne rese ründamist ning vastavalt Roodatuse ülestähendusele öeldud talle vastuseks. Kui sa seda teed, siis hävitad sa suure impeeriumi kre sust saanud asjast niimoodi aru, et tal läheb pärise ründamine vallutamine igati korda. Kuid tegelikult Ta oli see tema eneseimpeerium, mille pärslased hävitasid. Agaraakel oli ju tõtt rääkinud. Kummalisel kombel ja tänu erinevatele allikatele on tänase päevani alles ligi 500 Delfi oraakli nõuannet mis on küll väga kaugele jäänud maailm, kust need pärit on, kuid mõnda ehk oleks ehk ameti huvitav kuulata. Aastal 630 enne Kristust tulnud Delfi oraakli nõu küsimateera saare kuningas, et kuidas saarerahva elujärge parandada. Ta sai vastuseks. Teil tuleb ehitada linn Liibüasse. Kus küll Liivia olla võiks, sellest polnud teralastele õrna aimugi. Kui aga siis nende saarel ka aega põud oli valitsenud, tulid nad uuesti Oraaklelt abi otsima. Viimane kordas. Tehke oma asundused surenesse Liibüas, siis läheb elu paremaks. Deer alased mõistsid, et ega nad sellest vist ei pääse. Nad uurisid Kreeta elanikelt välja, kus Liibüa õieti asub. Erajasidki sinna oma koloonia. Ta jälitas halb õnn neid veel kaks aastat ja ei jäänud muud üle, kui uuesti oraakli jutule minna. Nad kuulsid järgmist. Kes teaks teist ja minust paremini, et lahkes Liibüas on lillakuid külluses. Võõrastest paremini teavad seda need, kes seal ringi on rännanud. Oht Teie targateralased ja their alased olidki kohe. Targemad taipasid Liibüa elanikelt nõu küsida ja nad juhatati paika, kus nende koloonia õnnelikult elama sai hakata. Oraakli suu läbi kõneleb Apollo, kasutas ilmselt tihtigi mõistukõnet, millest küsijad pidid oskama õigesti aru saada. Kuid kirja on pandud ka juhus, kui oraakel oli sunnitud kõik otseteed välja ütlema. Oli aasta 336 enne Kristust, kui noor tulise temperamendiga väejuht Aleksander Suur ise kihutas kohale oma uhkel sõjavankril, et enne pärise vallutamist oraakli pärida, kuidas selle vallutusretkega siis olema saab, kuid alati ohtralt kõnelev oraakel oli seekord täitsa vait. Ei öelnud tükk aega üldse midagi, kuni lõpuks käskis Aleksandril hiljem tagasi tulla. Tulivihane väejuht, kellel sutaminekuga ilmselt kiire oli. Haaras püüti ja pikad juuksed pihku ja tiris preestritele juukseid, pidi vaikse ja pidulikku delfide templi kõige pühamast ruumist välja. Oraakel karjatas. Lase mind lahti, sina oled võitmatu. Neid sõnu kuuldes laskis Aleksander Suur preestritel juuksed lahti ja hüüdis. Nüüd olen ma oma vastuse saanud. Vana-Kreeka muistendite ja pärimuste raamatus on lugu Teeba rajamisest. Lühidalt rääkides juhtus nii, et peajumal Zeus oli armunud finiikia kuninga Akenuri tütresse Europesse. Ta ilmus neiule lumivalge sõnni kujul, võttis ta selga ja viis tundmatule saarele, kus temaga õnnelikult elama asus. Nii sai meie maailmajagu oma praeguse nime, eks ole ju. Aga kuninga saage nor käskis euroope vennal kad Mosel õde üles otsida ja koju tuua. Kad mos läks oma kõige vahvamate sõjameestega Õdeot otsima. Käis läbi hulga võõraid paiku, jõudis ühel päeval tundmatule teele ja kuulise CD viib Delfisse. Ta otsustas minna ja sealselt kuulsalt Oraaklilt nõu küsida. Ja nii on Delfi oraakel selles loos kirjeldatud. Kaljulõhe kohal kõrgel kolmejalgse Li ärilistus ennustaja Anna püütja. Ta hingas sisse lõhest tõusvat auru ja karjus joobununa arusaamatuid ennustusi, mida preester kirja pani ja siis palujale vastuse koostas. Ja preester ulatas Kadmosele sellise ennustuse. Ära otsi kadunu tõde ja ära pöördu kodumaale tagasi. Üksikul niidul leiad sa lehma mullika, kes pole veel ikett kandnud järgned alla ja sinna, kuhu ta kama jääb, püstita linn ja nimetuse Teebaks. Nii juhtuski, kui mõned vahepealsed seiklused välja arvata, näiteks pidi katmas võitma hirmuäratava lohe. Aga lõpuks rajas ikka Teeba kindluse ja linna. Just kirjeldatud piltelfioraaklist peetiast erineb küll kõvasti varem kirjeldatud ovaalsest maalingust aga iidsed müüdid ongi ju üks suur fantaasia ja fantaasiat ei saa kuidagi piirata kirjutatud, igatahes on need kolmandal sajandil, teatas Delfi oraakel. Jumala Apollo selles paigas enam ei kõnele. No see on küll igaühe oma asi, kas ta usub, et jumalad lahkunute hinged kellegi kaudu meiega kõnelda suudavad või ei usu mitte. Kuid paljud neist, kes Delfis käinud, ei väsi rõhutamast, kui tajutav on mingi maagia, õlu, jõu olemasolu sealses õhus isegi praegu pärast tuhandeid aastaid ajalugu. Võib-olla loovadki selle erilisuse tundena, otsamad tuhanded aastad, ajalugu, mis elavad igavest Ena tunduvates heledates varemetes. Oleneb ju sellest, kui vastuvõtlik sa oled, milline on see kujutlusvõime ja mida oled sa valmis uskuma või siis mitte aitäh. Kindlasti on neid, kes, kas siis pisut kaheldes või lausa kindlalt usuvad, et Apollo surematu vaim elab Delfis edasi ja nagu tuhandete aastate eest suudab ikka veel küsimustele vastata ja head nõu anda. Muuseas olevat päris lühike see Kreeka poliitikute ja riigimeeste nimekiri, kes ei ole kunagise oraakli paika külastanud. Mõtteainet võiks anda ka fakt, et delfi seisab õieti Barnassose mäenõlval kaljuserval selle lõunatipus ning sealt avaneb võrratu vaade Korintose lahele ja küpresside ja oliivi saludega, orule ja Barnassosel elanud kunagi muusa. Saga Roobolistame. Sirtaaki iidne ajalugu, suursugused varemed, Kreeka ja Delfi umbes 180 kilomeetrit Ateenast loode pool seisev pühade varemete asupaik. On teada, et keskajal, kui antiik, tuur unustusse oli vajunud ka Rooma riigi aeg läbi ja Bütsants türklaste all hinge heitmas saabus Kreekasse kadelphialadele, praegusest Albaaniast. Arva niitide, hõime, kes ehitasid oma küla täpselt IC delfi kõrvale. Oli ju hea võtta antiiksed marmorsambaid taladeks, mis nende hädisevõitu hooneid püsti suutsid hoida. Alles aastal 1893 tegid Ateenas töötanud prantsuse arheoloogid antiikse Delfi õige koha kindlaks ja alustati väljakaevamisi. Arvani külagastri viidi iidsete templite juurest teise kohta. Praegu seisab väike tänapäeva delfi arheoloogilisest antiik delfist lääne pool. Seda läbib suur maantee, kuid selle kaks peatänavat on ühesuunalised ja kitsad. Linnakeses on kool, lütseum ja väljak. Siin elab umbes kolm ja pool 1000 inimest. Aga mitte uus, Delfi ei kutsu siia igal aastal sadu tuhandeid inimesi, ikka ajalugu ja varemed. Need kuulsad ja suursugused varemed. Kõik see, mis on aastatuhandete tagant alles tohutute majesteetlik mägede keskel. Barnassas tõuseb ju peaaegu kahe ja poole 1000 meetri kõrgusele. Ajaloolise delfi keskel kohas, mida peetud pühaks kultusepaigaks juba pronksiajast peale kõrgus kellaaegadel võimas Apollo pühamu. Selles tooria templis oli ju ka tjah kuulsa Delfi oraakli väike ruum. Neljandal sajandil enne Kristust hävis Apollo tempel tulekahjus peaaegu täielikult kuid ehitati uuesti üles templi seinu ehtinud aegumatud tarkussõnad. Tunne iseennast, ära liialda. Ära võtta vastu puust hõbemünte. Antiik-Kreeka maailma keskpunktis seisnud Apollo templist on vähe järel kivine alusmüür ja astmed, mis viivad kuue taeva poole tõusva eri kõrgustes samba juurde. Päevade päikeses ja ööde hämaruses on need sambad seisnud siin alates neljandast sajandist enne Kristust. Pärast tollast tulekahjut üles ehitatud uus Apollo tempel oli peripteer siis igast küljest sammastereaga ümbritsetud. Templi juurde viis salajane tee mööda monumentidest ja rättest, mis meenutavad suuri ajaloo sündmusi. See tee oli kunagi äärestatud paljude skulptuuride ning kingitust. Ka erinevad linnriigid olid jätnud need apollo-le tänutäheks nõuannete eest, mis neile lahingutes võite olid toonud. Ateena linna kingitud aarded on nüüdseks taastatud ja uhkeim neist tähistab ateenlastega võitu maratoni lahingus. Kreeka pärise sõjad viiendal sajandil enne Kristust olid pikad ja verised. Sõjakad pärslased muudkui vallutasid ühe kreeka linna teise järel, kuid mitte alati ei saatnud õnn ka neid suuresi otsustavas lahingus antikas maratoni asula lähedal ületas kreeka väejuhtide tark strateegia, pärslaste hiigelsõjaväejõu ja vägevuse pärslased põgenesid lahe äärde, kus seisis nende laevastik ja hakkasid kiiruga laevu vette lükkama. Ateenlased jälitasid vaenlasi ja neil õnnestus vallutada seid sõber, seal laeva. Võideti. Rõõm oli nii suur, et üx Ateena sõdur jooksis võidu sõnumiga, mägiradasid mööda lahinguväljal peenasse. Maad oli enam kui 30 kilomeetrit. Kui sõdur Ateena rahvakoosolekute platsil oli jõudnud suudistavaid hüüda, rõõmustage ateenlased, me võitsime ja langes siis surnult maha. Siit siis tänane maratonijooks, nagu me kõik teame, 42 kilomeetrit ja seda 95 meetrit. Delfi oraakli suu läbi andnud Apollo ateenlastega nõu usaldada puust seinu. Ateenlased tõlgendasid need puust seinad laevadeks ja tõlgendasid õigesti. Delfi elanikud pärisid samuti Oraaklilt, kuidas pärsia vägedest võitu saada ja said vastuseks. Palvetage tuulte poole. Need ankreeklaste vägevad liitlased. Päris jah ja DNA laevastik kohtusid Artemmees neeme lähedal ning on ajalooline fakt, et 480. aastal enne Kristust tõusis nois paigus tohutu torm ja kolm päeva ründasid laevu kõige ägedamad tuuled. Pärslased kaotanud oma laevastikust ligi viiendiku, kuid tormituuled ja hiigellained polnud ateenlastega laevu sugugi vigastanud. Ja nii juhtuski, et seal laamise lahingus purustas ateenlastega laevastik pärslaste oma ja Delfi oraakli autoriteet oli pärast seda kõrgem kui iial enne ja teenlaste tänu asjakohane. Susena seisab siis veel praegugi sellel Delfi Apollo templi juurde viival aarete teel kenasti restaureeritud, kaunis väike klassikaline kreeka tempel. Aaretekamber. Iidsest Delfist jutustavad ka suure amfiteatri varemed. Pärit samuti neljandast sajandist enne Kristust ja pisut kaugemal laiub suur staadion kunagi nii kuulus oma kaariku võistluste poolest delfi aarete seas on muide ka üks antiikkunsti kaunimaid esemeid. Kaarikusõitja pronkskuju. Vahest kõige tuntumad varemed siinsel alal kuuluvad aga Delfist umbes 800 meetri kaugusel seisvale toolosele. See oli Ateena Bronaiadempel k Marmaaria nime all tuntud ilmselt seetõttu, et selle ümara kujuga Bly varemete ümber lebab hulganisti marmoritükke. Kunagi templit ümbritsenud kõrgest sammastikust on restaureeritud vaid kolm. Nende kohal on alles isegi osa friisist. Ülejäänud ringikujuliselt seisvad sambad on aeg õige lühikeseks kulutanud. On teada, et kunagi moodustanud ümara templi välisringi 20 uhketooria sammast seespool seisnud veel 10 Karin Tase sammast. Kadolose rajamise ligikaudne aeg on kindlaks tehtud 380 kuni 360 aastat enne Kristust. Kuid milliseid rituaale selles templis toimetati, sädeme tänapäeval ei tea. Läheduses leidub jälgi kunagisest gümnaasiumist, mis oli teatavasti kehaliste harjutuste koht Vanas-Kreekas. Siin treenisid atleedid igal aastal p lähemateks püüdja mängudeks. Nendega meenutati eelsetesse aegadesse jäänud lugu sellest, kuidas Apollo võitis hirmsama püütoni. Ja mägedes tervitab Delfisse tulijaid pühaga Stahli allikas. Ka praegu, nagu juba tuhandeid aastaid selle kristallselges vees, tuli Enden oraakli käest nõu küsimist puhtaks pesta. Eks ole tore, et maailmas ikka veel midagi salapärast leida võib midagi, mida ei maksaks proovidagi mõistuse abil seletada, las ta siis olla. Nagu kirjutab keegi härra vääret, kellele Delfi külastamine arvatavasti kustumatu mälestuse on jätnud. Võib-olla kõneleski jumala Apollo vaim oraakli kaudu vanade kreeklastega pikkade aastatuhandete vältel. Võib-olla see polnudki trikk või mingi massihüsteeria vorm, vaid midagi, millest meie siin tänapäeval aru ei saa, sest oleme teistsuguses maailmas üles kasvanud, kui inimesed tõepoolest selles pühaks jäänud paigas jumalaga ühenduse said. Mis siis hiljem juhtus, kas vaim läksite ära või suri? Või tüdines lihtsalt aegade jooksul ikka ja jälle korduvatele küsimustele vastamast, mõeldes, et õpeta, kuidas tahad, ega inimkond ikkagi ei õpi. Või kõneleb jumal meiega ka veel praegu, kuid surelikud ei ole võimelised või ei taha teda enam kuulata. Ja võib-olla leidub delfis teinekord siiski veel keegi, kes tema sõnu kuuleb? Võib-olla on lihtsalt vaja avatud meeli ning hinge, et kuulda häält, mis aastatuhandete jooksul inimestele tarkust on jaganud. Kui delfi see IC oraakli asupaika tänapäeval karmil küünilisel ja omakasupüüdlikul ajastul inimestes sääraseid mõtteid äratab siis peab see küll üks imepärane koht olema, kus tuleks tähelepanelik olla, äkki tõesti kõneleb sinuga seal keegi või miski?