Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reede, 23. novembri sündmustest minale Mall Mälberg. Euroopa Liidu liidritele ei õnnestunud täna seitsme aasta eelarves kokkuleppele jõuda, kuna vastuolud rikaste ja vaeste riikide vahel on ületamatud ja Suurbritannia keeldub taganemast kokkuhoiunõudest. Üks euro diplomaat ütles, et peamiseks takistuseks ongi Briti peaministril David Cameroni kärpenõuded, mis on löönud Euroopa Liidu kahte lehte. Samal ajal on praeguses eelarve survekavas häid uudiseid meile. Kui Euroopa Liidu presidendi fan Rampai ettepanekud läbi läheksid, saaksid balti riikide põllumehed uue eelarveperioodi lõpuks otsetoetusi umbes 75 protsenti euroliidu keskmisest. Tänavusest ta tänavuseks aasta kodanikuks valiti kirjandusteadlane Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva muuseumi endine juht Krista Aru. Krista Aru ütles, et võtab seda aunimetust kui tunnustust eesti kultuurile sele kogumisele, hoidmisele ja säilitamisele. Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase hinnangul on Reformierakond teinud rahastamiskriisi lahendamisel mitmeid vigu kuid üldiselt on aetud keerulistel aegadel õiget asja. Euroopa Komisjon avaldas uuringu balti LNG terminali võimaliku asukoha kohta. Uuringu kohaselt peaks regiooni LNG terminal asuma Soome lahe kaldal. Haigekassa eelarve järgi tõuseb nii üld- kui eriarstiabis eelarve järgmisel aastal kuus protsenti seal. Minister Hanno Pevkuri sõnul tuleb väiksemates haiglates teha teatud muudatusi ja ka haiglate liit peab veel pingutusi tegema. Siis saab arstide streigi lõpetamisel sõlmitud eelkokkuleppe täidetud. Betti Alveri. Selle 106. sünniaastapäeval antakse välja järjekordne temanimeline debüüdiauhind. Tänavuseks laureaadiks on noorema põlvkonna luuletaja Eda Ahi. ÜRO Lastefond tänast sinilinnupreemiaga, neid, kes teevad laste heaks rohkem kui nende tööülesanded. Nagu ütles üks preemia saaja Lions-klubi esindaja. Alati pole heateoks raha vaja. Rootsis toimub sel nädalavahetusel hooaja esimene murdmaasuusatamise maailmakarikaetappi. Eestlasi läheb starti kolm. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil pilves ilm, kohati sajab vihma. Sooja on öösel kaks kuni viis, päeval kolm kuni kuus kraadi. Ja alustame Euroopa ülemkogust ülemkogu teisel päeval järgmise seitsme aasta eelarve osas kokkulepet ei saavutatud. Eesistuja Herman Van Rompuy viimasest eelarve kavas selgub aga, et Baltimaade häält on vähemalt esialgu kuulda võetud. Johannes Tralla jätkab. Herman Van Rompuy eile veidi pärast südaööd kätte jagatud eelarve kavas on Eestile häid uudiseid, kuigi tasub tähele panna, et tegemist on vaid vahedokumendiga läbirääkimistel, mille suhtes on mitmed suurriigid juba avaldanud vastumeelsust on praegu laual olevate numbrite üle põhjust rõõmustada nii Bella Russiga Brüsselisse sõitnud põllumeestel kui ka neil, kes unistavad rongiga Tallinnast Berliini sõitmisest. Eesistuja Herman Van Rompuy eelarvega kava näeb seitsmeaastase eelarve kogumahuks ette 972 miljardit eurot ehk täiendavaid kärpeid võrreldes eelmisega aga praktiliselt tehtud pole. Küll on aga jagatud raha ümber eelarve sees ja siit tulevad Eestile head uudised. Ühtse põllumajanduspoliitika eelarvet suurendatakse praeguse plaani järgi kaheksa miljardi euro võrra ja kõige madalam otsetoetuste määr aastal 2020 on dokumendi järgi 196 eurot hektari kohta. Olgu öeldud, et kõikides eelnevates eelarve ettepanekutes on see number olnud 156 eurot. Rompuy viimane number läbirääkimistel püsima jääb, saaksid Balti põllumehed otsetoetusi järgmise perioodi lõpuks umbes 75 protsendi tasemel Euroopa Liidu keskmisest. Ettepanekus ei sisaldu, millise sammuga toetusmäär tänaselt tasemelt aasta-aastalt tõusma hakkaks. Häid uudiseid on ka struktuurfondide realt, ühtekuuluvuspoliitika kogueelarve kasvaks van Rompuy viimase ettepaneku järgi 10,6 miljardi euro võrra. Samuti on esimest korda konkreetselt kirjas niinimetatud Baltimaade erand, mis tähendaks, et kui enamus ühtekuuluvusklubi liikmeid saavad kasutada struktuurfondide raha maksimaalselt 1,35 protsendi ulatuses veest siis Baltimaad saavad erandina ühtekuuluvusraha kasutada 2,59 protsendi ulatuses SKP-st. Euroopa ühendamise rahastu, mille puhul kardeti kõige suuremaid kärpeid, on esialgu läbirääkimistest üsna elujõuliselt läbi tulnud. Van Rompuy viimane ettepanek kärbiks rahastud küll viie miljardi võrra ent haukaks võrdse osa nii telekommunikatsioonienergia kui ka transpordieelarveridadelt. Lühidalt öeldes tähendab see, et Rail Balticu sünnilootus pole kadunud. Halb uudis on aga see, et läbirääkimistel on kärpekirvest lisaks teadagi sõjakale Suurbritanniale oodatust märksa agressiivsemalt libutanud ka Holland ja Rootsi, mis tähendab, et kõik mainitud numbrid võivad jääda vaid Baltimaade fantaasiaks. Millal pingelised kõnelused jätkuvad, ei ole praegusel hetkel teada. Kui erimeelsustest üle ei saada, ei pruugi Euroopa Liidu seitsme aastane eelarve selguda ka mitte 2014.-ks aastaks, mil see rakenduma peaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Aasta kodaniku tiitli pälvis tänavu kirjandusteadlane Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva muuseumi endine juht Krista Arutseremoonial. Adamson Eriku muuseumis käis Janek Salme. Aasta kodaniku tiitlile esitati sel aastal 20 kandidaati. Valimiskomisjoni ettepanekul nimetas kultuuriminister Rein Lang aasta kodanikuks. Krista Aru. Krista Aru ütles, et võtab seda tunnustusena kogu Eesti kultuurile, selle kogumisele, hoidmisele ja säilitamisele. Eesti riigi kodanikel ja riigi jaoks ei ole ju tegelikult tähtsamat ülesannet kui hoida seda oma kultuuri. Ja selles kontekstis on mul väga hea meel, et selline suur ja ilus aunimetust tuli just nimelt meie valdkonnal. Minister Rein Lang ütles, et Krista Aru kannab samu väärtusi, mida omal ajal esindas Jaan Tõnisson ning ühtlasi on ta olnud tänavu fookuses seoses Eesti Rahva Muuseumi teemadega. Ja eks sellele omakorda aitas kaasa ikkagi see debatt, mis kohati kosmost sõimuks köster Muuseumi uue hoone üle. Ja see, et tema kui selle kollektiivi juht Eesti Rahva Muuseumi direktor näitas siin üles sellist erakordselt tugevat selgroogu. Eks see aitas ka ikka sellele kaasa, et see eesti rahva nii ajaloo kui ka tuleviku seisukohast väga oluline asi saab ilmselt ära tehtud. Kirjandusteadlane ja Krista Aru doktoritöö juhendaja Rein Veidemann ütles, et eeskuju vääriv on Krista Aru järjekindlus. Tõnisson on olnud tema kirg, on olnud tema kirg, kogu Eesti ajakirjandus, ajalugu ja siin mängib kaasa kahtlemata tema õpetaja. Tema vahet õpil õpetaja siis kadunud professor Juhan peegel, järjepidevuse järjekindlus, see on, see on iga iga teadlase puhul erakordselt kõrgelt hinnatav ja eeskuju väärida selles mõttes Krista Aru Anne on tõepoolest seiskunud. Nii Eesti Kirjandusmuuseumi kui Eesti Rahva muuseumi juhtinud Krista Aru ütles, et püüab nüüd hakata tööle põhjalikku Eesti ajakirjanduse ajaloo koostamisega. Seemnible ilusat korralikku loetavat ja mõistetavad üle vaadata, et meil ikkagi ju täna ei ole Eesti ajakirjanduse ajalugu meie ajakirjanduse ajaloo selline kirjeldatut antud ülevaade lõpeb 19. sajandi lõpuga, aga 20. sajand, kõik see, mis toimus sõjaeelses Eesti vabariigis, kui vähem sellest teame, et meie kohustus oleks nagu ka see ajakirjanduse ajalugu kokku panna ja, ja tegelikult Wabariigi ümmarguseks sünnipäevaks vähemalt väärikalt välja anda. Reformierakonna auesimees Siim Kallas elab ka Brüsselis töötades erakonnas ja selle ümber toimuvale kaasa kui tunnistab, et erakonnal on siiski vaid üks esimees ja tema juhtimisse ei sekku. Ester Vilgatsi lugu üritustesarja meie Euroopa raames Pärnus viibinud Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas idasoengu sütevaka humanitaargümnaasiumis ja kohtus Pärnumaa arvamusliidritega. Kallas rääkis valdavalt majandusteemadel, aga Reformierakonna asutajad ja auesimeest ei saanud ometi ära lubada erakonna ümber toimuva kohta kommentaari küsimata. Üks asi on see, et reformierakonnal on kindlasti üks president, üks esimees korraga ja seetõttu on minu hoiak loomulikult see, et Reformierakonna praegune juhtkond langetab oma otsused ja teeb, teeb seda nii, nagu nad õigeks peavad. Ma arvan, et, et selle rahastamiskriisi lahendusele on tehtud mitmeid vigu, mida on erakond ka tunnistanud. Aga see tänud, aga mitte seda, et et giljotiin oleks ainukene ravim peavalu vastu, et seda tuleb vaadata ikka kõike nagu selle suurema poliitika kontekstis. Põhimõtteliselt on ju kõik ka Reformierakonna suhtes ebasõbralikud inimesed möönnud, et üldiselt on aetud õiget asja. Selles mõttes seda õige asja kahtluse alla panemist ka nagu ei saa olla. Aga eks eks muidugi on keerulised ajad ja, ja eks Reformierakonna praegused juhid loodetavasti teevad tasakaalustatud otsused ja järeldused kõigest sellest, mis on toimunud ja mismoodi edasi minna. Kallas ütles, et erakonna auesimehena elate erakonnas ja selle ümber toimuvale mõistagi kaasa. Noh, eks natuke ikka, ega emotsioonid on ikka kaasas, aga ma ütlen, ühte asja ka veel, mis on, on täiesti tõsi, et, et kui sa oled ikka eemal ja mina olen juba kaheksa ja pool aastat olnud Eestist eemal ja kui sul on ka see fookus mujal, ega mul nagu see töökoormus ei ole väga väike, aga sul on ikkagi eesmärk ja sa oled pühendunud sellele üle, kus sa praegu oled. Nii et noh, eks ma vaatan, elan kaasa, kui nõu küsitakse, oru arvamust avaldan, seda ma olen ka teinud erakonna sees. Aga kindlasti ei ole mina see, kes otsustab seda, seda kurssi praegu. Ester Vilgats, Pärnu. Haigekassa eelarve läbis teise lugemise kui riigikogu järgmise aasta riigieelarve heaks kiidab, saab lõpliku kinnituse ka haigekassa eelarve. Väiksemate haiglate juhid kurdavad, et neil on vaja haigekassast üldhaiglatele lisaraha. Muidu ei saa nad sõlmida niisuguseid kollektiivlepinguid, nagu tervishoiutöötajate streigi lõpetamisel kokku lepiti. Kai Vare küsis haigekassa nõukogu esimehelt Hanno Pevkuril, kuidas streikijatele antud lubadus, et haigekassa eelarves peegelduvad Streigi lõpetamise kokkulepped said kõik eelarvesse sisse viidud, elik arstide, õdede-hooldajate palgatõus on sees, on sees koormuste ühendamineni, statsionaarses abis kui ambulatoorse abis. Kui veel edasi üldhaiglate eelarve võrreldes praegusega, me ei ole konkreetselt haiglate raames kunagi eelarves vaadanud, et palju ühel või teisel haiglal eelarve kasvab, küll me võime öelda seda, et üldarstiabis, mis on siis perearstist, tõuseb eelarvega kuskil kuue, seitsme protsendi ringis ja samamoodi siis ka eriarstiabis. Eriarstiabi osa on siis üldhaiglad. Et üldhaiglate konkreetsed lepingumahud vaadatakse alati üle haigekassa ja üldhaiglatega, siis kokkuleppel kevadel. No väikesed haiglad kurdavad, et nendel ei jätku raha selle kollektiivlepingu täitmiseks ja kui nemad saavad väiksema tõusu kui suured haiglad, et siis nemad ei saa sellele kollektiivile. Lepingule alla kirjutada, siin tuleb nüüd küll haiglate liidu sisse vaadata ja küsida nende käest tahate, haiglate liit tervikuna võttis selle kohustuse endale sellised palganumbrid leppesse said, meie oleme kogu aeg öelnud, et haigekassa saab tagada palgatõusu siis vastavalt arstidele 6,1, õdedel 9,7 ja hooldajatele 13,7 protsenti järgmisel aastal ja siis 2014.-st need lõppkokkulepped, mis on planeeritud, aga Ma usun, et ka üldhaiglad siiski suudavad seda kokkulepet täita. Tõsi on see, et nad peavad mõningaid prioriteete võib-olla ümber vaatama, aga üldhaiglaid kindlasti aitab see, et kui riigikogu muudab visiiditasud ja voodipäevatasud ära üldhaiglatel kokkuleppe sõlmimine eeldab ka näiteks riigieelarve muutmist kiirabi osas, kuna väga paljud kõik nad on ka kiirabiteenuse osutajad ja eks need muudatused riigieelarves vajavad kindlasti heakskiitu. Hästi selgelt veendunud, et ühtegi üldhaiglate Eestis kinni ei panda. Küsimus on selles, milliseid teenuseid seal saab ja selles osas ma usun, et lähinädalad lähikuud toovad ka kindlasti otsuse, et, et me oleme olnud haiglatega alustanud diskussiooni sel teemal, et millised oleksid need võimalused, kus patsientidel oleks võimalik siiski 24, seitse üldhaiglates vastuvõtule minna, aga, aga nagu arstide liit on teinud ettepaneku näiteks nädalavahetuseti, ei ole seal siis kogu valvet. Kindlasti leiame üldhaiglatega selle mõistlikuks kompromissi, kus inimesed saavad 24 tundi ööpäevas maakonnakeskustest abi ja teiselt poolt on ainuld haiglatel piisavalt vahendeid selleks, et tagada arstidele palgatõus. Euroopa Komisjon avaldas täna uuringu balti veeldatud maagaasi LNG terminali asukohavariantide kohta, milles jõudis järeldusele, et regiooni LNG terminal peaks asuma Soome lahe kaldal. Poliitiliselt on balti riikide ja Soome vahel toimuvas regionaalne komm konkurents. Kõik neli riiki on näidanud üles huvi terminalile asukohapakkumise vastu, kuid piiratud tarbimise tõttu on piirkonnas võimalik ainult üks LNG terminal, seisab raportis. Eeldusel, et iga Balti riik peaks saavutama sama mitmekesistamise eesmärgi ning ühtmoodi täitma varustuskindluse reeglid, oleks Eesti see asukoht, mis vähendaks võrgu uuendamise vajadust ja optimeeriks gaasivõrguvoogusid, seisab Euroopa Komisjoni raportis. Sid jätkab välisulistega Liisu Lass. Rahvusvahelised kreeditorid ehk troika lükkas ümber Küprose väited, nagu oleks naabriigiga 16 miljardi euro suuruse abipaketi suhtes juba kokkuleppele jõudnud. Samas öeldi, et abipaketi suhtes on edasiminekut märgata. Euroopa Komisjoni rahvusvahelise valuutafondi ja Euroopa keskpanga ühisavalduses öeldakse, et Küprose valitsusega on peetud edukaid kõnelusi makromajanduse reformide, eelarve tasakaalustamise, finantssüsteemi tugevdamise ja konkurentsivõime suurendamise üle. Kõnelused troika teatel Aga jätkuvad. Euroopa Liidu andmetel on Küprose eelarvepuudujääk järgmisel aastal 5,7 protsenti ja riigivõlg ligi 97 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Muret valmistab Küprose liiga suur pangandussektor ja selle suhe Kreeka võlgadega. Teiseks probleemiks ongi Prose suur seotus Venemaaga. Saksa eriteenistuse lekkinud andmetel on Küprose pankades umbes 20 miljardit eurot vene päritolu raha. Egiptuse president Mohammed Mursi poolehoidjad ja vastased korraldasid täna rivaalitsevad meeleavaldusi seoses riigipea otsusega oma volitusi laiendada. Selle seaduse kohaselt ei saa presidendi otsuseid vaidlustada ükski organ, isegi mitte kohtud. Mitmes linnas muutusid protestid vägivaldseks ja meeleavaldajad süütasid moslemi vennaskonna büroosid. Politsei kasutas meeleavaldajate vastu ka pisargaasi. Morsi poolehoidjad eesotsas mõjuvõimsa moslemi vennaskonnaga kogunesid aga Kairose presidendipalee, et talle toetust avaldada. Egiptuse president ütles täna Kairos rahvale tehtud pöördumises, et keegi ei saa edasi liikuvat Egiptust tema teel takistada. Euroopa Liit kutsus Mursid taga austama demokraatlikke protsesse. Vene riigiduuma kiitis kolmandal lugemisel heaks järgmise aasta ja ajavahemikku 2014 kuni 2015. Kavandatava riigieelarve eelarve näeb ettekuludele seda kasvu sotsiaalpoliitikale, riigikaitsele ja julgeolekule. Samas vähenevad kulutused majandusele, haridusele, tervishoiule, tuurile. Vene valitsuse üldkuludeks on kavandatud 914 miljardit rubla. Just praegu toimub Tartu Kirjanike Majas tänavuse Betti Alveri debüüdiauhinna kätteandmise tseremoonia. Sel aastal läheb auhind luuletaja Eda ahile esikluulekogu Maskiball eest. Mirko ojakivi lugu. Tänavuse Betti Alveri kirjandusauhinna nominendid olid luuletajatest Eda Ahi, Hanna Kangro, Marko Mägi Saliis proosas, Kai Aareleid, Märt Laur, Kadri Pettai, Daniel Vaarik. Žürii otsuseks oli auhind anda Eda ahile. Žürii liige, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht Piret Bristol rääkis, et seekordne tase oli erakordselt kõrge, ent žürii valik üksmeelne. Piret Bristol. Võib tõesti arvata, et kuna Eda Ahi raamat on ju iseenesest üsna tillukene õhukene, et kuidas ta siis konkureerib paksude romaanide ja tuntud selliste esinejate luuletajatega nagu seda testi Chaliis ja Marko Mägi on. Et noh, küllap ikka kirjanduslik tases. Alveri auhinna puhul on tähtis ka Alverlikus. Luuletaja kirjandusteoreetik ja kriitik Hasso Krull nõustus Bristoli ka ja lisas, et ahi puhul on olemas nii eeskujulik stiil kui ka tabav sõnakasutus. Lisaks rõhutas Krull, et Eda Ahi on väga noor, salapärane ja laiemale avalikkusele üsna tundmatu autor. Inimesena ta ei ole seltskonnas palju liikunud kirjanik hulgas, nägu on tundmatu, aga samas nimi ei ole, et mina olen temast kuulnud juba päris mitu aastat tagasi juba siis ta kirjutas sellist huvitavat nagu mänglevat ühest küljest traditsioonilist, aga teisest küljest noh, niisugust luulet, mis päriselt ei sarnane ühelegi eelkäijale. Et see on see, et küljest jah, kõige traditsioonilisem eesti naisluule selline arengu mis läheb tagasi, ütleme kuskilt Doris Kareva kaudu Viivi Luige juurde, Viivi Luigast, Betti Alveri õigele stimuleeri klaasi juurde siis Marie Underi ja lõpuks eesti luule alguse juurde. Et see on niisugune ahela järgmine lüli, aga teisest küljest ta on väga omanäoline Krulli hinnangud salapärasuse osas kinnitab kindlasti ka asjaolu, et Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele tänaõhtuse tseremoonia ajal Eda Ahi tabada ei õnnestunud. Betti Alveri kirjandusauhind määratakse aasta jooksul ilmunud silmapaistvama ilukirjandusliku debüütteose autorile. Auhinnaga kaasneb 1000 euro suurune rahaline kingitus. Mirko Ojakivi Tartu. ÜRO lastefond andis täna Toompea lossi valges saalis üle sinilinnupreemiad. Kai Vare käis kohal. ÜRO lastefond on sinilinnupreemiaid välja andnud 11 aastat, ka täna anti üle 11 aastapreemiat hõbedane tänumedal ja kaks hõbemärki. Preemia saajaid tunnustas ka riigikogu esimees Ene Ergma, kes ütles, et see on järjekordne märk kodanikuühiskonna toimimisest. Tänast. Autasustatavad hulgas on taas väljapaistvalt tublid inimeselt, kelle tegevust aitab lapsi, aga ka laiemalt kodanikuühiskonna arengut. Oli see festi president Elle Kull oli rõõmus, et preemia kandidaate oli päris palju. Te teete rohkem, kui te peaksite, nii et suur tänu teile ja kõike head. Seekord oli sinilinnupreemia saajate hulgas mitu õpetajat ja noorsootöö juhtiv, nagu ütles unisse festi tegevjuht Toomas palu. Need on inimesed, kes õpetavad mitte ainult oma ainet, vaid kasvatavad ka inimest. Näiteks Margit Ott, Tartumaa Konguta koolist on tutvustanud ÜRO lastefondi ideid nii õpilastele kui nende vanematele. Me räägime lastele, mis see hea tegemine on ja, ja pakume neile välja võimalused, kuidas nad saavad osaleda. Need erinevad nahatee projektid, kus me teeme siis asju edasi kas kinkida või siis heategevuseks müüa korjanduse, et kuidas nende vanemad kaasa tulevad, järjest paremini, nad on nagu aru saanud, et mida sa nende enda lastele annab. Viie tütre isa, Pärnu komando tuletõrjuja Anti Läätse on leidnud pere ja töö kõrvalt energiat, anda lastele tuleohutuse ja päästetööalaseid teadmisi. Ta on kirjutanud sel teemal ka kolm raamatut ja saadud tulu eest käivitanud toetusfondi nende laste jaoks, kelle vanem on päästetööde käigus viga saanud või hukkunud. Ma olen pritsumajas nii kaua olnud, et ma näen, mis toimub minu ümber, mis tähendab lastaga, eks see võib-olla paneb teistpidi mõtlema, võiksime midagi teha laste heaks. Teine asi, miks ma seda teen, on, püüan mõjutada lapsevanemaid läbi laste. Anakontor Tartust on käivitanud erivajadustega laste nõustamiskeskuste üle-eestilise võrgustiku. Pean ütlema, et üks ei tee mitte midagi ära, kui ta on alati ümber olnud sellised inimesed, kellega me koos oleme liikunud ühes suunas. Lions liikumine on juba üle 20 aasta lapsi toetanud, täna tunnustati Pärnu ja Pärnumaa laiendasid Lions piirkonna kuberner Andres lokina. Keda siis veel, kui mitte meie tulevikku toetada? Abistamine ei tähenda ainult raha Lionsid erinevatele paljudestele heategevusorganisatsioonidest just selle poolest, et nad tegutsevad. Võtame kas või näiteks, et kui lasteaias on aias au, siis me ei lähe ju kusagile projekti kirjutama. Võtame haamri, võtame naelad ja parandame selle aia ära. Spordiuudistega jätkab Juhan Kilumets. Rootsis jäli veres toimub sel nädalavahetusel hooaja esimene murdmaasuusatamise maailmakarika etapp. Homme on kavas lühikesed, eraldistardist vabatehnikasõidud ning ülehomme teatesõit. Mehi on Eesti koondise poolelt laupäeval väljaskolm Karel Tammjärv, eri Vahtra ja Aivar Rehemaa. Naisi eestlased välja ei pane. Lillehammeris alustavad maailmakarikahooaega Eesti kahevõistlejad kail ja Han Hendrik Piho täna õhtul toimuvast kvalifikatsioonist pääseb homsele võistlusele 50 parimat. Peatreener Tambet Pikkori sõnul peaks Eesti sportlastele igati jõukohane ülesanne olema. Kaarel Nurmsalu ei pääsenud suusahüpete maailmakarikasarja avaetapil Lillehammeris lõppvõistlusele. Nurmsalu sai väikesel mäel 87 koma viiemeetrise hüppe eest tihedas konkurentsis 105,1 punkti ning 44. koha. Edasi pääsesid 40 parimat. Prantsusmaal toimuvatel lühirajaujumise Euroopa meistrivõistlustel sai Eesti segateate võistkond koosseisus Andrei Solvik, Martti Aljand, Annika sarnake, Triin Aljand oma eelujumises Sloveenia järel teise kohaga. Kolme eelujumise põhjal pääses Eesti nelik 18 riigi konkurentsis õhtusesse finaali kuuenda ajaga. 50 meetri liblikujumises jõudis Triin Aljand poolfinaali üheksandana. Eelujumise aeg 26,60. Ralph tribuntsov parandas täna kahel korral Eesti juunioride rekordeid 100 meetrit vabalt läbistada 48 koma 52-ga ning oli selle ajaga 19. eelmine rekordiomanik Pjotr Dektarjov oli 20.. Kuna edasi pääseb igast riigist vaid kaks parimat, pääsesid. 50 meetri seliliujumises püstitas tribuntsov uueks rekordiks 24,83, mis ületab eelmist tipptulemust ligemale sekundiga. Ja nüüd nädalavahetuse ilmast, Helve Meitern, palun. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, kohati võib vähest vihma sadada, paiguti on udu. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur jääb pluss kahe ja pluss viie kraadi vahele. Homme päeval jõuab Läänemerele järjekordne madalrõhulohk. Taevas on taas enamasti pilvedega kaetud ja kohati sajab vähest vihma. Alates õhtust saartel saju intensiivsus suureneb ja sekka võib tulla ka lörtsi. Puhub lõunatuul kolm kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on kolmest kuue kraadini plusspoolel. Pühapäeval on see madalrõhulohk Eesti kohal. Pilves ja sajune, mitmel pool sajab vihma segatuna lörtsiga ning saju võimalus väheneb alles õhtul. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, kiiruseks üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb pühapäeval ööpäeva ringi pluss üle ja pluss viie kraadi piiresse. Aitäh, Helve Meitern, niisugune oli tänane Päevakaja minale Mall Mälberg, kena õhtut.