Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku laupäeva, 24. novembri olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Nukuteatris anti pidulikul tseremoonial kätte kodakondsustunnistused lastele, kelle vanemad olid taotlenud neile Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras alla viieteistaastaste laste puhul on vajalik vaid vanemate avaldus. Rahva hinnang Havannas olevatele töövõimalustele näitab, et nad ei ole rahul. See on Valgamaal hinnang. Leedu presidendi populaar Tartus on viimase kuu jooksul tunduvalt vähenenud ja siiski on ta jäänud kõige populaarsemaks poliitikuks riigis. Saksa suurim opositsioonipartei soovib peatada pensioni tõstmise 67. eluaastani. Helsingis on Tuglase seltsi eestvõttel taas suur Eestit tutvustav mardilaat, seekord on tähelepanu keskmes Läänemaa. Haapsalu eesti koorid võiksid sponsorite otsimisel aktiivsemad olla. Nii tõdesid täna kooriühingu sünnipäeva konverentsile kogunenud inimesed teatrites kaks esietendust Tallinna linnateatris. Eesti filmi laulud Tartu sadamateatris remondimees. Eesti meeste korvpalli meistri Kalev Cramo täna peetud juhatuse koosolekul otsustati lõpetada koostöö peatreener Aivar Kuusmaaga. Peatreeneri kohuseid täitjaks määrati praegune abitreener Alar Varrak. Ilma meil pilves ja sajune, vihma kõrvale võib tulla ka lörtsi. Nii öösel kui homme päeval on sooja kuni viis kraadi. Tallinnas nukuteatris anti pidulikul tseremoonial kätte kodakondsustunnistused neile lastele, kelle vanemad olid taotlenud neil eesti kodakondsust. Naturalisatsiooni korras kohal käis Riina Eentalu. Tunnistust vastu võtma oli tulnud 28 last oma vanematega, aga aasta peale koguneb neid lapsi päris palju, ütles politsei ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonitalituse juhataja Koidu mesilane. Kuus on 30 40 last, kes saab Eesti kodakondsuse ja need on alla viieteist- aastased. Nende laste vanemad on enamuses määratlemata kodakondsusega, kuid on soovinud oma lapsele Eesti kodakondsust. Siin on ainult üksnes vanema soov, lastel ei ole mingeid muid tingimusi, aga kui on juba see inimene saanud viis teiste vanemaks oskama eesti keelt tegema seaduse tundmise eksami. Tunnistused andis kätte riigikogu aseesimees Laine Randjärv. Seega oli täna kohal ka vanemad, kes ise on läbinud keele eksami kodakondsuse saamiseks. Meetribub noh, oli üks neist. Kas eksam oli raske? See on raske, see on, oli lihtne, aga see ongi tulisi ja mul on lapsed, käivad eesti koles. Kolmandas klassis aitasid Ida tae või tal oli vaja eksamit teha. Äkki aitasin? Üks ema leidis, et lapsed elavad Eestis ja peavad olema Eesti kodakondsusega. Plaanib isegi taotleda, kuid peab keelekursusi väga kalliks. Palk aga on väike. Mida arvab Solvi Petker eksamikeskusest? Ka eesti keele õpet saab raha tagasi taotleda, õppekulude kulud hüvitatakse, kui on selles haridusministeeriumi käskkirjaga kinnitatud õpet koolis kuskil õpitakse eesti keelt, siis eksam tehakse positiivselt, saab raha tagasi, mitte kõiki kindlasti kogu kursuse kallid, aga ka päris suure summa tagasi. Koidu mesilane peab seda heaks märgiks, et vanemad agaralt lastele Eesti kodakondsust taotlevad. Mina loodan küll, et kui vanemad on juba otsustanud oma lapsele Eesti kodakondsuse taotleda, siis kindlasti on neil ka soovio ja ükskord endale taotleda ja oma lapsega siis ühes kodakondsus olla, et meil oli ja 1000 neid inimesi, noh nüid oleme kuskil 95000 peal üle 100000 oli neid, kellel ei olnud Eesti kodakondsuse ja jah, et nüüd on 95000 neid järgi jäänud, aga ikkagi see on päris suur arv, ei taha mitte midagi. Vot kui lihtsalt selgitada ja rääkida, et miks ei ole olla hea määratlemata kodakondsusega ja see üks kõige suurem põhjus on see, et ei ole ju ühegi riigikaitset. Ragnar Kondi materjal on Valgamaalt ja sellest, kuidas rahvas sealse eluga rahul on. Rahvas on eluga järjest vähem rahul, kehvemad on võimalused tööd saada ja palk ei vasta ootustele, näitab Turu-uuringute aktsiaseltsi läbiviidud rahulolu uuring Valga maakonnas. Kuigi jutt käib ühest maakonnast, on paljude järeldused sarnaselt ka mujal, kõneleb Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringu juht Karin Reivart. Langenud on rahvahinnangute maakonna töövõimalustele ja teiseks ka arengukiirusele. Et varem on olnud natukene kõrgem, aga muidugi lahkus, hakkas juba eelmisel aastal toimima, et seal juba 2010. See ei ole nüüd päris viimase aasta trend, kuid kuid langus on natukene jätkunud. Maakondade probleem on ka see, et üha süvenev tsentraliseerimine viib kohtadelt palju kõrgharidusega inimeste töökohti. Et uut ametit on kohapeal leida keeruline, lahkuvad paljud suurematesse keskustesse või välismaale, kõneleb Valga maavanem Margus Lepik. Maavanemad ju tsentraliseerimise, kui sellise vastu ei ole, et olukord muutub, maailm muutub ja me peame nende muutustega kaasas käima. Me peame arvestama sellega, et elanikkond väheneb, teenused liiguvad e keskustesse ja see olukord on tavapärane, paratamatu. Küll on maavalitsuste maakondade jaoks probleemiks see. Meil käsitletakse erinevaid valdkondi väga harukondlikult. Ehk iga minister oma haldusalas teeb ise otsuse, kuidas on parem teenust maakondades osutada, millised ametkonnad, millistes regioonides, millise struktuuriga peaksid tegutsema. Maakondades mõeldakse, kuidas suurtesse keskustesse koondunud teenuseid koha peale tagasi tuua. Teie maja võiks olla nagu maavalitsus, nagu suur teenindussaal, kus on olemas erinevad valdkonnad, kus võib-olla tõesti ei saa kui spetsiifilist vastust oma probleemile, aga sa oled kurt, ära oma mure anda edasi informatsiooni ja täpselt samas kohas saad selle vastu ta siis ka tagasi. Välismaalt, Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė toetus on langenud kuu ajaga 72-lt üheksalt protsendilt 59 koma üheni, ilmneb täna ajalehes Lietuvos Rytase avaldatud küsitlustulemustest. Siiski peetakse Grybauskaitė endiselt rahva huvide esindamise aspektist kõige populaarsemaks poliitikuks. See protsent on langenud siiski 26-lt 16-le. Kasvanud on tugevalt Leedu tulevase peaministri, sotsiaaldemokraatide liidri Algirdas putkaviksuse positsioonid. 10,1 protsendi vastanute arvates esindab just tema rahva huve kõige paremini. Oktoobris nägi temas oma esindajad vaid 4,8 protsenti leedulastest. Järgmisena kas tal toimuvateks üldvalimisteks valmistuv Saksa suurim opositsioonipartei vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid soovitab peatada pensioniea tõstmise 65-lt eluaastalt 67-ni. Täna toimunud konverentsil võeti vastu uus poliitika pensionisüsteemi tugevdamiseks. Sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, kui Saksamaa võttis vastu otsuse pensioniea järk-järgulise tõstmisest alates 2012. aastal ja lõpetades 2029. aastal, aga see otsus ei olnud sotsiaaldemokraatidest lihtliikmete seas kunagi populaarne. Helsingi kaablitehases on sel nädalavahetusel Tuglase seltsi eestvõttel taas Martín markinat mis on suur Eestit tutvustav ettevõtmine. Seekord on tähelepanu keskmes Läänemaa ja Haapsalu, tutvustatakse ka kahte uut Soomes ilmunud reisiraamatut Eestis. Sellest Kai Vare. Eesti kultuurihuvilisi ühendav Tuglas-Seura korraldab Helsingis mardilaata juba 20 üheksandat korda. Aastaga on huvi kasvanud ja eelmisel aastal käis kaabeli tehases rekordarv ehk 19000 inimest, kellele meeldib eesti suitsusink või kadakane õllekann, kes lahkub mardile vähemalt rahulolevalt kirikinnaste või vilditud saunamütsiga, kes on lihtsalt eestihuviline, tahab meie müüjatega suheldes eesti keelt harjutada. Martín markineb, toob Soome alati ka ulatusliku kultuuriprogrammi. Tänavu on tähelepanu keskmes Haapsalu ja Läänemaa mittetulundusühingu Läänemaaturismi tegevjuht Anneli Haabu. Üks teema on kindlasti Läänemaa loodus, teine teema on Haapsalu Läänemaa 2013 kultuurisündmused ja kolmas teema on võib-olla natukene selline uuem, räägime sellest, millised sportimisvõimalused on siis Haapsalus tekkinud, et siia tuua pigem selliseid professionaalseid spordilaagreid, treeninglaagreid ja mis on veel huvitav, viime kohale vehklejad, näidata siis vehklemis show'd, meil on väljas ligi 30 Haapsalu Läänemaa käsitööliste, oma kaupadega toimuvad moedemonstratsioonid, näiteks näidatakse haapsalu salli. Helsingi mardilaadal tutvustatakse ka kaht värskelt ilmunud reisiraamatut Eesti kohta. Mõlema autorid on suured Eesti fännid. Tuglase seltsi kultuurisekretär Tapio Mäkeläinen on valmis saanud. Abi on kantsler, Pärnu on. Tema sõnul tasub Pärnusse minna igal aastaajal ja seal on ikka ja jälle midagi avastada ja lugusid, mida jutustada. Pärnus on väga palju parkija, pargid ongi need, mis teevad Pärnu väga meedial oskab kevadel ja sügisel. Tuli sul mõni lugu ette, mida sa jutustad selles raamatus, mis sinu jaoks tundus huvitav ja Pärnule iseloomulik. Rääkida ühest büroost, mis oleks oluline nii soomlastele kui eestlastele, siis on muidugi lugu sellest Lydia Koidula ausammast ja selle avamisest 1929, seal esines Aino Kallas ja tuletas eestlastele meelde, et kas te olete lugenud oma Koidula luuletused läbi, et seal Covid väga selgesti mõista, et ta tahaks ikka puhata oma kodumaa rüpes. Delfi Pääsküla Molstremi reisiraamat ekstreemi Eesti kutsub soomlasi vaatama Tallinnast ja teistest suurematest linnadest kaugemale ning pakub näha nii-öelda kiiksuga Eestit. Ekstreemne Eesti, et see ei tähenda seda, et no lähme mingeid koledaid varemeid ainult vaatama, näiteks pankrannik meil näiteks Soomes pankrannikut ei ole, see on soomlase jaoks juba väga suureks streemsus, näiteks kes on väga hea näide sellest täitsa tavaline Eesti väikelinn. Aga nii huvitav kohtist, mul olid soomlased kaasas, näiteks kui me Kehrasse reisisime ja nad räägivad sellest siiamaani. Sadamateatris esietendub Urmas Lennuki kirjutatud ja lavastatud draamaetendus remondimees. Etendus räägib emast ja tütrest, kelle suhted pole alati kõige paremad. See on lugu armastusest ja hoolimisest isegi piirini, kus see võib haiget teha. Tartust jätkab Hedvig Lätt. Lavastaja Urmas Lennuki sõnul räägib etendus paljudest asjadest ja mitte ainult ema ja tütre suhetest, vaid ka suhetest enda ja maailmaga. Lõpuks sai ka need suhted üksi, polegi kõige tähtsamad, et tähtis on ikkagi see, mis nende suhete taga, mis selle käivitab just reeglina remondimehe puhul ikkagi nagu armastus ja hoolimine, et lihtsalt, kuidas seda ära tunda, et seal lähedastega meil tegelikult sageli tundub nagu teistmoodi, kui ta tegelikult on. Sest ja me püüame leida lahendusi ja sealt ilmselt tulevad ka need konfliktid siis kõige lihtsamad ükskõiksus selles suhtes, sina ei huvita mind, mina ei huvita sind ja ongi kõik, mitte mingeid suhteid ei ole, ei juhtu, mitte midagi, pole vaja, elu läheb rahulikult edasi, tunneme ennast võib-olla kuidagi mõttetuna, aga oleme kaitstud. Aga just see, kui hoolitakse ja tegelikult armastatakse ja seda ei osata välja näidata, siis teeb nagu olukorrad keeruliseks, ta on ikkagi elulised situatsioonid, mis siin on primaarsed, ütleme mis praegu meeldivad, selles remondimehes Eke remondiga, eks ta pealtnäha remondib, võib olla tolmuimejat võib-olla triikrauda, aga tegelikkuses ongi see, et eks ta siis remondib neid inimesi, kelle juurde ta satub. Seal on nukrust. Argisituatsioonide äratundmise üle ja. Lavastaja Urmas Lennuki sõnul võiksid inimesed teineteisega rohkem rääkida, avada ennast mitte karta öelda, et armastan sind. Eks me suhetes oleme kõik, mitte ainult emad-tütred, vaid ka mehed, naised ja me kõik teeme elus vigu ja miks mitte siis nagu, kui vaadata seda natuke kõrvalt ja ma ei ütle, et seal on mingi koolitused, kindlasti mitte, aga kui näha midagi kõrvalt, mis tundub enda elus tuttav, et siis võib-olla tekib ka mingisuguseid äratundmisi hiljem, kui need situatsioonid uuesti korduvad ja samas ega ta on lunastuslugu, et ta on ikkagi kui Ameerika filmi stiilis happy endiga, mis ei ole küll nii õnnelik nagu kõigile võib-olla, aga samas on temas kergus sees, et seda võib täiesti vabalt tulla pärast tööpäeva lõppu vaatama, mitte midagi ei juhtu, et ei teki kuskilt sellist tunnet, et peaks kõige järgi haarama. Etenduses remondimees teevad kaasa näitlejad Külliki Saldre, Maria Soomets ja Tanel Joonas. Teatris on täna teinegi esietendus Tallinnas linnateatri põrgulaval esietendub kontsertlavastus Eesti filmi laulud. Kultuuriloolise retkega tähistab teater Eesti filmi sajandat sünniaastat ja ta viib vaataja kuulaja kodumaise filmimuusika ajalukku. Aga ka kooriühing peab täna sünnipäeva konverentsi teemaks kooride rahastamine ja tegevustoetuste otsimine samale teemale oli pühendatud klassikaraadiosaadete heligaja vestlusringi ja sellest nüüd Tõnu Karjatse. Vahendus. Koorimuusikaga tegeleb Eestis rohkem kui 37000 inimest. Igast ettevõttest leiab kedagi, kes on ka koorimuusikaga mingilgi määral kokku puutunud. Seega ei tohiks toetajate leidmine olla keeruline. Samas on koorid toetuste otsimisel tagasihoidlikud. Kaie Tanner kooriühingust. Tegelikult just noortekoorid on selles osas aktiivsemad. Võib olla on, on ka see, et vanemad inimesed pärinevad sellest ajast, kust nagu raha küsida oli piinlik, aga tegelikult pakuvadki koorid omalt poolt väga palju vastu ja ma näen ise läbi kooriühingu, küsivad firmad, et oh, me tahaks turismigrupile esinejad ei, ma tahaks oma jõulupeole toredat koori ja me tahaksime koorijuhti, kes aitaks teha meeskonnatöökoolitust läbi selle. Ta paneb näiteks meie töötajad laulma. Dirigent Indrek viort tõdeb, et lihtsam on neil kooridel, kes juba tuntust kogunud. Need on tänasel päeval muuta üks niisugune harrastuskoor, taidluskoor amatöörkoor atraktiivseks ettevõtete jaoks, selleks peab ise väga palju vaeva nägema, selleks peab nähtav olema. Ja sellist praktikat on minu tegevusest praegu palju, kuna ma olen seotud umbes suuremal, vähemal määral viiekooriga, kellest neli on tegelikult täna katusorganisatsiooni all, see tähendab seda, et mingisugune kindel finantseerimisallikas olemas. Lisaks sellele on need tegevused olnud sedamoodi nähtavad ka näiteks laululahingu saade siin mõni aasta tagasi rahvusringhäälinguga kaudu muutis väga paljude kooride tegevuse sellisel moel avalikuks, et pärast seda tuli umbes kaks aastat kontserdipakkumisi, mida ei jõudnudki enam ära teha. Eesti koorilaul on välismaal tuntud mitmesugustelt festivalidel on tänavu saanud auhindu juba 83 koori. Seda ei osata aga alati esile tuua toetajate leidmisel Hedi Ring Eeemmdeest. Kui koorid ka ka teevad koostööettepaneku ettevõtetele, et siis see tuua seal väga selgelt välja oma varasemad sellised edulood või tõesti selliseid auhinnalised kohad kuskil rahvusvahelistel võistlustel, et see on tegelikult väga efektne, see jätab aga ka nendele, ütleme ettevõtjatele, kes võib-olla ei ole selle valdkonnaga ise nii kursis, oluliselt usaldusväärsema mulje ja, ja kindlasti ei tasu olla selliste kohtade peal liiga tagasihoidlik. Hedi Ring nendib, et peamiselt pöördutakse ettevõtete poole siiski nii-öelda projektipõhiselt. Samas annaks pikaajalised koostöölepped kindlama tagatise nii koorile, kuiva sponsorile. Arvestada tuleks ka sellega, et toetus ei pea olema ainult rahaline. Nii näiteks on tere toetatud reisibussi või prooviruumidega. Riiklik poistekoor korraldab vastutasuks oma toetajatele jõuluajal tänukontserdi. Nüüd tänastest uudistest spordi vallas ja Taavi Libe Eesti meeste korvpalli meistri Kalev Cramo täna peetud juhatuse koosolekul otsustati lõpetada koostöö peatreener Aivar Kuusmaaga. Klubi president Ivar Valdma. Pooled jõudsid kokkuleppele ja, ja lõpetasime siis lepingu organismiga. Ainult Aivar Kuusmaaga, ülejäänud treenereid jätkad. Ja ületenorit hiinlane jätkab ja anala varraku on meil siis peatreeneri kohusetäitjateks. Kohusetäitja see tähendab, et hakata otsima uut peatreenerit. Me laseme asjal seedida paar-kolm nädalat, siis vaatame, kuidas olukord nüüd, et me väga loodame, et Alar Varrak võistkonna juhendamisega hakkama ja otsime labivad jõudu. Kas oli arutusel ka mõnest mängijast loobumine, mis on ajakirjanduses läbi käinud? Täna ei olnud nii, et homme Leetu sõidate niimoodi, et Alar Varrak peatreener, abitreener Martin Müürsepp. Kuusma juhendas Kalev Cramot aastatel 2005 kuni 2007 ja seejärel uuesti alates üle-eelmisest aastast. Viimasel kahel hooajal tuli Kalev Cramo Eesti meistriks, võites finaalis Tartu meeskonda mängudega neli. Null. Ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal. Eile 100 meetri rinnuliujumises hõbemedali võitnud Mart Aljand jõudis finaali ka 100 meetri kompleksujumises, kui sai poolfinaalis kirja 153,16 sekundit. Haljand oli selle ajaga poolfinaalides paremuselt teine. Kiirem oli 11 kordne selle distantsi Euroopa meister Peter Mancotše Sloveeniast. Tema aeg oli 52,84. Taali jõudis Martin Liivamägi temale aega 53,48. Poolfinaalide kuues 50 meetri rinnuliujumises sai väljand 26 koma 86-ga 10. koha. Jelly Paares toimunud murdmaasuusatamise maailmakarikaetapil sai Aivar rehemaa meeste 15 kilomeetri vabatehnikadistantsil parima eestlasena 34. kohaga võitis norralane Martin Johnsrud Sundby. Teine oli kasahh Aleksei Poltoranin ja kolmas rootslane Marcus Helner. Karel Tammjärv oli 68. Airi vahtra 91.. Naiste 10 kilomeetri vabatehnikasõidu võitis norralanna Marit Björgen, teine oli tema kaasmaalane Therese Johaug haug ja kolmas ameeriklanna. Kiikan rändal eesti naised. Jeli vares ei võistle. Kahevõistluse maailmakarikahooaja esimesel etapil Lillehammeris võitis norralane Magnus Moan, kes edestas prantslast, kes onlamyiša põid ja austerlane Bernhard Gruber it kail. Piho Ta lõpetas 44.-na ja Han Hendrik Piho 47.-na. Ja nüüd lõpuks sellest, milline tuleb homne ilm. Merike Merilain, palun. Öösel püsib sompus, ilm sajab nii vihma, kui on siis udu. Sama ls on siis päeval seesama väheaktiivne madalrõhulohk Eesti kohal. Nii et Ida-Eestis võib päeval siis ka lörtsi sadada vihma sekka. Tuul on nõrk ja lõunakaarest. Öösel on õhutemperatuur null kuni pluss viis ja päeval pluss üks kuni pluss viis kraadi. Aitäh, see oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.