Kui varakult te hakkasite mõtlema elukutsele elukutse valikule, ma õieti ei ole kunagi selle peale mõtelnud, elukutse tundmine kuskilt lükatud ette, oli tööpuudus suur. Mäletan, tulin Tartus, elasin, tuli mööda tänavat tuli vastu mulle üks sugulane, ütles. Kuule, Kusti, sa tahad head kohta, mõtlesin, et kas sa pilkad mind või? No tol ajal nagu oli hea koha saamine omaette probleem. Jah, et mina tulen. Ma tahan öelda, et ära, aga ma soovitan sul lehmi mehe juures, kes on kaine ja nii absoluutselt kaine, ei suitseta, ei joo nagu sinagi. Kes? Vot Ma ma ei tea, mesinik Tartus viis meid sinna ja see esimene küsimus oli. Et kas suitsetamise ei jood ei. Ja siis ma töötasin kaks aastat esimese maareformi kallal. See oli siis tähtsam kui haridus. Kas suitsetad või? Jah, kahtlemata tähtsam haridust ei küsitud, ei küsitud. Kui palju kooli teil selleks ajaks selja taga oli, kui vanade olite? Ma olin siis. 17 hakkasin kassetid saama ja mul on keskharidus, oli, see, jäi mul pooleli ja siis oligi nii, et siis Järvamaalt oli siis minu esimene sarnane elukutse sissejuhatus ja minu šeff, tema oli väga kapriisne ja väga tipp-topp. Ja lihtsalt imetsased, kuidas mina õppisin teod eliidi kahe kolme korraga kättetähiste kohe ja ma sain ta kätte ja läksin välja mõõtma. Palav oli, mööda nägu tuligi, alla kukkunud jõude liidu üles panin, aga arutan ei klapi, mitte sinnapoolegi. Ma ütlesin, tule midagi välja, lähen kodu. Sakad naerma, ütleb kulla mees, sa võtad 100-st maha, tuleb võtta 60-st jõute liitun. Nii tehtud, et 60-st 60-st maha võtta. Ja siis oli asi mul selge tollest ajast, nii et ühe pilli sain, ühesõnaga paari võtta ka selgeks. No siis seal oli. Tol ajal jagati siis ristimeestele, kes olid ohvitserid, said mõisasüdame, kes olid ristimehed, need said siis rohkem maad, aga mõisatööliste, need satsid, 40 hakkama 40 Reio hakkama. Mis aastatel see oli? See oli. Nagu ütlen, 28. üheksandal muidugi kestis väga kaua aastaid, aga esialgu jagati Ani riigi mõisaid. Riigi mõisates viidi loomad välja, hobused, lehmad, hobused aga välju ja põllud jagada siis ära. Ega mõisa saksu näha ei olnud, ela, mina kasvasin sel ajal kasvasin Tiigi tänaval, sündisin Tiigi tänav, kus riigiveski on nõndanimetatud isa oli mul 20 viisast aidamees. Ja mina mäletan fon lauset revola omaniku, kes tuli, kui mehed vedas puid, lükkas need koormad seal ümber. Ja kui ei tõstetud mütsile. Sul munad on metsal, mina seda kuulsin veel. Ta pidas ennast parunil, Krause oli väga halb ja jõhker nagu üldse, võib-olla. Seal ma siis kasvasin. Ja esimene maamõõtja töö oli, oli alangu külas Järvamaal, võhmuta vallas kaheksa aastat, siis ma läksin sõjaväkke aega tund aega ja siis ma olin 18 kuud, olin sidepataljonis, lõpetasin raadio kooli, kas tollel oli sidepataljoni volbrivõi, keegi teine mees ei siis kapsi, tema oli aktsiaselts, lõhkevõime omanik ja mina olin aktsiaselts, lõhki võime. Lavoidja võtsime lahti miinistanud 200 kiloseid ja nüüd me võtsime lahti, mitte nii, nagu kästud, oli, võid haamriga suure haamriga. Nii on kummagi miini päält, 200 kilo oli sees ja miini tähendab, seal oli see ridva neli niit või ammuinaal, mis seal seal oli, meremiilid, meremiinid, suure 200 elusil malmkestaga ja siis detonaatorit tinast küljes, seal vedelik sees, kui see lihtsalt on NATO vigastada sai, siis tekkis väike plahvatus. Võib arvata, tuli lüüa haamriga laatorist mööda ja, ja v8 olime, meil oli üks kannuniminelsin endast pärast õhku. Mineer oli tema kaheks vahetame täna mina Omedema lisatasu oli 10 krooni, oli kolm leid ära 30 EEK, üks vilets ülikond. Aga muidugi risk ole väga suuri ja ka 30 krooni võis olla juba naise kuupalka ja tol ajal oli 30 krooni. Said Tartus, mäletan naised, tütarlaps, tädi, kes töötasid saapaärides ja mujal ärides seal tavaline palk 30 krooni. Nii et kolm lööki siis oli täna mul ja temal oli kolm lööki, teine päev ning seal asub otseleeme. Muidugi käed pidi kuivad olema ja sild. Ta oli niivõrd Rade, oligi raske, suure haamriga hoobi sai, kohe kukkus laiali. Milleks lõhkeainet kasutajate katsiku, see oli ainuesindaja Eestis ja tema oli monopol, nagu öeldakse, ja tema selle monopoli ostis. Ja seal siis oli kolonel puks veden ja lill. Neil oli siis väga suured trallid toimusid ja siis ta ostis 20 senti, kõik need miinid, aga lõhkeaine hind oli üks kroon, väljamüügis võib arvata 200 krooni 101-st. Nii et see oli tühine raha, mis ta meele maksas. Aga muidugi elu oli ka minut seal, niisiis tol asja ei mõtelnud üldse, miks ta peamiseks plahvata mõtlesin? Ei plahvatanud ja seda tööd tehti vabas õhus? Jah, täiesti nagu meie praegu nägime, täpseni kusagil peres ei päris kohe selle rahumäe surnuaia või kalmistu all oli, seal oli ladu ikkagi elumajadest kaugemale. Nojah, elumaad lähedal ei olnud. Aga muidugi enda elu liiga minut oli ohus. Ei lubatud nii teha, oli tehtud polügoon ja siis raudteeharul oleks läbi, pidid panema selle detonaatori külge pöörama. Väga hea teenimisvõimalus oli ja peremees pigistas silmad kinni ja kui lendab õhku lendama, siis ikka inimesi ikka maksab. Või igatahes väga põnev töö, oli see? Kauaks seda jätkas, sest ma olin seal poolteist aastat, ma sain hambahammastele mürgituse, raske mürgituse, järsk keelas ära lõhkeainest lõhkeainest, Meliniiteriti. Kollased juuksed on täiesti punased ja kõik ihukarvad ja küll punas ja lõiguskilige metsa mürgi raske mürgituse ei tohi enam edasi teha, seda et lihtsalt võib väga halvasti lõppeda mürgitusega. Eks teine mees, kes lõi, see ema lendas õhku pärast seda, kui teie olite juba lääne mind ja, ja nii, et tema ikka töötas edasi ja ja tal ei vedanud kaua veel üks, paar kuud, paar kuud ja kann oli tema nimi Saaremaalt olid pärit. Väga tore mees, oli niisugune hea tahtlikega. Ei vedanud, loodus ei vali, kõik võib tulla ette. Kuhu te siis läksite tööle, siis ma tulin tartu ja läksin siis läksin sõjaväe toituslatu teise diviisi juures oli see kotis tassima soli ajad? Väga meeldis. Tavaliselt oli nii, et 140 kilo nisukotid tuli salle viia mööda trappi ja ja siis rukis oli siis 110 120. Ja see oli nii. No igatahes kunagi ei tunne, et mul läks pea märjaks läinud või süda lööma kandvas olil õhtu tulin, siis ma olin niivõrd värske, kui üldse võis olla ja kõige suurem kogus oli 60 tonni, mis ma tahtsin sellesse ühe päevaga. Need neli vagunid oli ja Nelid asjad olid osa autolt kätte palju viia, tolm pluss viis-kuus meetrit, nii. Aga siis oli ja need oldi õnnes, kaerakotid, neid sääste palju, et paar tükki korraga. Ja igatahes ma küll ei tundnud kunagi, oleks väsinud, on, see oli. No kui keegi rääkis miinimumi väsinud, kuidagi mõtlesime, mis inimesel viga, kuidas ta saab väsida? Mina ei saanud mulle, see mõiste oli täiesti võõras, kuidas inimene väsib. Aga kas maamõõtja töö oli teil siis juba selge ja siis ma olin juba töötanud, aga mis mind sidus koti laols kinni, ma abiellusin ja ma ei tahtnud linnast ära minna, esialgu oli nii ja selle tõttu ma läksin koti lattu ja no siis hiljem abikaasa teistele ütlema, mis sa käid seal koti laos, sul on palju parem eriala ja siis ma läksin jälle mammude teadele tagasi. Kotilaos ja mulle väga meeldis ja seal oli üks suur pluss selles mõttes, et vastu võeti talumeeste käest kaera ka ERR-ist väga ilusad ja mida praegu üldse ei ole olemas. Voolik võiks öelda, aller, suur hall, neid kasvatati kahes vallas tollal Rannu ja rannakohtades kuskil Eestis mujal ei leidunud just Ernest võserverslase, jah. Rannun, Võrtsjärve äärsed rannad Peipsi ääres, nii et neis kahes vallas oli. Ja siis oli niiviisi, et üks aasta oli vastuvõtja vagunisse, teine aasta olid kvaliteedi määraja ja kolmandal aastal kaalu ja nii oli meil kolm aastat, tegin läbinud 1940. aasta sügisel pärast Nõukogude maareform või läks maa võitja oskusi jälle vaja. Mina olin esimene, kes Eestis lõpetas oma reformi. Esimene tööl, kõige tähtsam oli plaanimaterjali koostamine ja ühte massiivi panek jagame siia. Kui see oli segamini, siis ei tulnud lõppu seal üldse maajagamisvõiks olla. Aga kui see oli korralikult eeltöö tehtud, siis see läks nii kiirelt. Mina kujutan ette, et mina lõpetasin, jubedam lõpp, mõtlesin, aga mõni alustas veel sel ajal, mis mehi oli ka ja sellepärast viidi mind. Sten, kes oli partei põllumajandusosakonna juhataja ja Speeds Aabelsi asetäitja, käsid kohal, ajakirjandusmehi oli ka terve rida seal ja ütles, et tule ära Tallinna ja siis ma läksin Tallinnasse. Ehk aga põhimõtetest üldse, kuidas põhimõtted olid nii, et kuni 16 hektari lubati kõige rohkem tavastikul 14 hektari äärmised, Julbes olla kuus hektari, vanadele jäädi 30 taluvaid jah, talume ja uusmaasaajad said kuni kuni 16 hektarit aga olijatena 14, kus Mailde siis tegutses kure madalalt. Palamuse kulus Tootsi-lugude vaht Tartumaa, Tartumaa ja Tartu maakonnas kurevallas. Nii et ma lõpetasin siis esimesena esindajana Eestis esimesena Eestis ja maamõõtja, ma oletan, ma ei tea küll, aga ma oletan, et nägi nii neid, kellele seda maad mõõdeti, aga samuti neid, kellelt mõõde mõlemaid nägin, kuidas rahvas maareformi vastu võttis ja ka üle elas. Ma ütleks nii, et seal oli väga mitmesuguseid inimesi, oli osa, võttis selle maa vastu ja hea tahtega asuste heatahtlikud Harjumaa osa võttis nagu jonni pärast. Ja osa andistada jonni pärast ära. Et kas siis, kui ta ei saanud anda, siis uus madal šanss sulasele ja see sulane siis muidugi pidi valima, kas sul on edasi? Seda ju kindlasti ei saadudki juriidilise keegi teha ja maa oli peremehe ja ma olin, ainult öeldi, vaat see on Jüri oma siinse piir ja see tükk on jaanioma ja rohkem midagi. Nii et seda juhtus küll ja ainult, kes reguleeris, püüdis seda teha, oli täitevkomitee esimees, põldaruandes oli see mees. Ja siis no olinist juhuseid kah, mis ei olnud päris õige, tuli mees seal pahandamad, mis pärast lõigati. Hea küll, mul võeti seal neli, 50 hektarit vedamisel suuret arukaid. Aga mis mul jäi 30, küll aga aeti minu õunaaiast piir läbi õuest. Ja siis, kui sa ära läks, mul tuleb meelde üks postitalu oli ja see oli sellesama Tootsi järglane. Noormees oli ja siis, kui ta ära läks, täitevkomitee esimees, põldaru, tõmbame talvel tüki ära, veel hullemini sellest rääkima tuli. No see muidugi on niisugune isiklik arveteõiendamine, minule ei meeldinud, aga muidu see oli tema asi, mina olin tehniline töötaja, mina kellelegi, kes ei võtnud ega ei andnud, vaid lihtsalt mina viisin täidesõda. Kes rusikat taskus kandsid, küll oli küll, aga mina mind nadi puutus, maalin, kuidas öeldud. Erapooled, mis ma teha saan, suitsu, minu elukutse on see, ma pean seda tegema. Kästaks nii, tuli maakorralduskomisjon oli kohapeal sinna komisjoni kuulunud küll keegi muu kui täitevkomitee esimese kaks asetäitjale. Et ühest küljest võis seal üle rõõmustamist maa, saab jahve kiiresti nimeka pisara näiteks oli seal neid ka ja enne sakslaste tulekut. Mõte oli üks neist asetäitja, teine oli meelegi täitevkomitee esimehe asetäitja ja üks lasti maha ja teine poos ennast üles, enne kui sakslased sisse said. Nad aimasid nagunii. Ja põld, Arud esimees, võeti kinni, mina nendega ühendust, et kui praegu taolisest tükike aega, siis ta kadus ära. Temast ei tea mitte midagi, lastemaa kindlasti vähe aega tagasi te ütlesite, et lõpetasid esimesena pärast seda teid kutsutud Tallinna ja siis mind määrata siis maakorraldus peakomiteesse, sinna kuulusid siis Aleksander Aben siis Peets, tollal rahvakomissari asetäitja ja mina sõitsime ringi, kus oli vaidlus, oli ja tegime lõppots. Nüüd seal olin lühikest aega nagu ära lõppes, siis määrati esimesse jaanuaris 41 rahvakomissariaati. Kuidas selle töökohad ametlik nimetus oli, siis põllutöö, rahvakomissariaadi vabariigiinspektor, kuulusin rahvakomissariaadi juhtimisse, sinna kuulusid Georg Aabelsi asetäitja, esimene ase, elman ja teine Peets ja sinna kuulus kaks inspektorit, sinna juhtimisse mina ja Kukoskar. Viiekesi ja siis tulid valitsuse juhatajatel Smi. Käisin kohal, määrasin, tuli, vaidlus, oluline punkt panna või kuhu masin, traktor ja mina otsustan koha peal, siis. See oli nii. Jah ja kiire aeg väga. Siis tuli sõda, küsimus oli, kas sa tahad asuda hävituspataljonjuhiks? Võisid kaitsjaid juhtima, jõudsin, mina, olin niisuguse verilis väeosad, meil seal püssiga pole, tegemist ei olnud ma parema meelega. Oleks siis kaitsetöödejuhataja siis määrati mind sinna ja siis see liin oli, algas põlgula alt 42 kilomeetrit ja ulatas kuni Kiisa jaaman staapoli mulle Vasalemmas ja teine teine pool 40 kilomeetrit umbes algas Kiisate läks Loksale, see oli siis Pälli juhatuse all ja mina olin siis ja meil seal 4000 inimest oli vast umbes organiseerinud, kes need toitlustamise kukk Oskar, tema oli üks inspektoritest, tema oli siis määrati karjadokeerimise komitee esimeheks. Tema saatis mulle siis kolm 400 lehma sinna, mis sealt lääne poolt tulid, mis mul on hulka inimesed, piima saadad asjad lüpsma, süüa, mida nad töötajad, kui nad süüa jooksevad, laiali õnnetusi mingisugust ei olnud ja pommitamine, aga enne paar päeva, enne kui Actast lähenes, visati lendlehte alla metsikult, igas keeles, neid oli saksa keeles vene keeles, igas keeles. Andke alla ja umbes nii. Jah, no siis ei jäänud muud üle, kui tuli ära tulla. Tahtsid ikka elu sees hoida Tallinna poole Tallinna pooli esialgu jah. Jõudsin Tallinnasse. Aabelsi helistas mulle poisid, et kas te ei saa ära tulla, mille sõidame kohe välja hiljaks ja me ei osanud kuskil kahju. Väike-paanika kooli ei osanud midagi, kuhu minna. Tulime Tallinna just täpselt 28. augustil, kulla hind langes. Mäletan, balti jaam põles. Ja surnutele siin lahingud käisid siis just selle see kukk võtsime mootorratta, kuskil ta sai, ma ei tea, see Harley suure. Sõitsime sellega, vaatasin kaugele, käisime Kadriorus, seal oli lahingud ja siis käisime. Tartu maanteed väljad kaugemale ei saanud, kui selle tselluloosivabriku juur. Noh siis mis teha, siis olime redus, sakslased olid, kohe. Olin paar päeva Leedus, tuli otsima ja siis läksime, tulime seal kukega kahekesi Tartu ühe jutiga Tallinnast ilma toolis istunud üks kord jahi tulemit mitte päris otse, tulin natuke siiravira. Tee peal oli seiklusi veel, seal oli kohe kaks tükki maha, kes mööda teed tulid, noored ja omakaitse oli, see oli purdi mõisa juures. Jäärsemanna kiriku juures purdi mõisa peale. Suuretelt ära, aga just sattusime. Hundi, kas lähed karu kätte? Silla pääl omakaitse mehed. Sinna keldrisse, aga meie ei hakanud mõtlema. Teise poole me tulime välja, olgu sümbol lauda, metsa sellepärast, et aga silma kaks tükki tee käidud, maha lastud, juba. Purjus oma kaitse pidasid nõu, mis teha, müüa. Ja aga siis me mõtlesime jääd, mis, las nad peavad nõue, me oleme nagu vahepeal jalutame. Läksime ära, teinekord haarati meid vaimasse pärast lähme ja järsku ta põõsast välja. Üks noor noormees, ma ütles poisike, mitte üle kolm 14 vintpüss käes, valge lind käe peal. Seis julge ühes viitsis vallamajja Akadeemia küsima, seal oli Tiltides Laksejevits oli selle oma kaitsemehe nimi. Aga siis seal kohalik konstaabel, selle nimi ei mäleta. Hiljem kuulsin laagrikaas, kas nemad olid omavahel arutanud, mis teha, kas maha lasta või üks kaks, kolm või jätte Elvas, aga siis Tiltuslaktsejevis on, tähendab, me laseme Eesti poisid? Et ju nad ikka sinna kodu pealetükkivad? Meil mingeid andmeid ei ole, et las nad lähevad ja siis ütlete nii palju, kui ma hakkan siis minema, et laseme küll lahti, aga vaadake, kuidas te Jõgevalt läbi saate, seal hirmsast natiti, kes tuli, see saadi kohe. Mõtlesin küll me sealt ka läbi lähme. No ja siis läksime Endal väljaütlemisel tindi, meheliksime kinni, mõtlesin et laktsevis käskis saksa masinat kinni pidada, meil peale panna. Tuli, tõstsid käed üles ja saime me peale taksobuss. Jõgevalt, Tartu. Tartul siis küll väga kurb, nägi välja lõhutud paremini, et ainult varemed ja midagi teha. Siis ma mõtlesin, esimene asi, mis teha võib, et on vaja dokumente. Ja leppisin kokku kahe inimesega, üks oli siis omakaitse, teine oli Saksa sõjaväes sugulane mulle naissugulane. Et saame kokku otseselt seal kellaajal. See oli siis 11. septembril 41.-le. Tsehh, kelle juures töötasin vannutatud maamõõtja, mõni tema abi, kolm aastat. Ütles, võtke kinni suur kommunist. Midagi võeti kohe kinni, löödi kohe keldrisse, liulauda, seal hea sõita, seal hästi libedaks tehtud, tähendab mööda liulaudtee Duke'i näpistad aegapidi väga. Aga siis, kui läheb liulauda, siis tsiuh õlal. Keldrisse keldri, see on kõige parem koht alla pooli, kui suru, seal oli siis kõige rohkem vast üks, neli või viis ruut Meetart. Seal oli Eestis juba seltskond suurem seltskond ees. Ja siitsamast keldrist toodi välja mittemidagi pühkima tuli leht Adamson, kes oli esinaistraktoristi, ütles hoid, Amistanud lasevad su maha. Aga mind päästis ära üks mees, kes tuli vastu mulle väravast päästis sellega, et panime seisma, võtsin seda kausta ära. Saksa julgeolekus, aga teie istusite keldris edasi ei paar päeva, siis löödi vangima latoondima ja seal ma siis olin viis pool kuud mina õnneks siis näituseväljakule visata, muidu oleks läinud sinna, kes teab, mis oleks juhtunud madianist juurde. Rääkis seal, et tuli Ahjalt bussisse, mida buss või veomasin naisi-mehi täis, saatekiri kaasas nimekiri ja juure kirjutanud nurga peale kommunistid. Ja kes siis tollal laagriülem oli, ma täpselt ei tea, siis me ei saa ka, siis oli linnas või oli siis juriste, olite, milles laadida jale kliinilist kommunist, see kõik kohus ja hakkan nüüd vaeva nägema, hakanud maha laadima ja uuesti laadima, sorteerima lastud maha ja rahu maa peal. Väga lihtsa käis asi seal hull aeg ja. Ja siis ma ootasin viis pool kuud, iga, iga ma olin 13. kambris, igavesi viidi, hakkas esimesest kambrist peale, siis suurtund ei saanud olla, üks oli alati siis vastust kõrvaga kuulas nimesid, ütles teiste tasuks edasi, hakati välja hõikama nii kaua, kui meil, kolmas teistkümnest kammertuli, viimane kammerteise korra peal. Siis näis, kes meil meil teda ja ma olin kindel iga õhtu, et mina olin üks neist peksti mõnda ja karjusid püssivardad kasutades. See oli jaa, igavese mõtlesin, nüüd lähen nüüd lähen ja huvitav, kui ma tulin laagrisse, mulle juuksed valged ja mul ei olnud ühtegi isa suri, oli süsimustad, juuksed, ta mul oleks ka olnud. Ma sain seal siis valged juuksed, millal tulid, valeks said, seda ma ei tea. Tartu vangimajas. Vaatasin kuulda kuude järelegi. Keegi küsimine ei kuula üle ka mitte midagi. Absurd. Raha siis alase pikka aega. Vangimas esimese korruse kambris eesistuja oli prokurör Paal kodaniku aiagne siis abid olid roovere, Tartu prefekt ja Elva komissar, kulmar, need kolm Sagnanistust nurgas, väike kammermis, olukord seal nurgas oma paberit seal sodis, lihtsalt tema kinnitas, leidnud, te läksite sisse, nägite komisjoni ja seal? Vaatas, vaadati, kohe küsiti nimi vaadata alt üles, niiviisi. Aha päris seltsimees ei ole. Esimene vesi oli see. Noh, mis te sinna läksite sinna kõrge koha peale? Roniste mõtlesin, et noh, kutsuti ja ma ei näinud põhjust, et mitte minna ja juhus oli, läksin sinna, kõrgharidus on, keskharidus on nii kaitseliidus olid? Ei olnud. Miks ei olnud, sellepärast, et mul on elukutseks. Ma muide, mis kaitseliit sealmaal pidasin eraldi saha selga kommunist inimesena ja ma ütlesin, Ma arvan, et ma ei ole eesti rahvale midagi kurja teinud. Aga tead, ma avaldan teile tänu kommunistliku tegevuse eest, mõtlesin, et ma ei taha midagi välja. Järgmine tuli üks kingsepp, keda ma tundsin nii näo järele, tähe tänavalt, noor, minust märksa noorem poisike. Esimene küsimus, kas kaitseliidus olid, olid assaku raadikommunist, kasi välja. Vot nii käis kohut ja meil on 110 inimest ja 55 lasti maa pooleks täpselt pool iga teine läks kavasse, istung kestis. Mis ta kestis, kõik kokku üks tund, umbes oli 110 otsustatud, aga neil ei ole otseselt varem valmis tehtud, ma saan nii aru, ainult vaadati, et aeti näha, ka mõnel muudeti teised uksed oli kuulda, mis seal sees räägiti, kõik vigurda, Kressori teile keegi sellest komisjonist ütles, mis teid ootab, ei mitte sõna, absoluutselt mitte midagi. Välja ju kõik. Ja seegi oleksite välja, läksin välja, siis rivistati, grupiviisi toodi ja see vist see grupp täis sai, siis viid ära, tuli uus osanud mehi tuli raudus, toodi laagrisse ja osad olid lahtiselt ja netis raudus, vasakule siukseid, viies past oli ja mind löödi paremale laagri väravas ja värav see autot ära ja isegi kolonnis tuli kaasa üks leitnant lamp. Allide nahatavad, vildid jalas. Ja teine päev. Nõukogude korra ajal sellest aitas nii et seal nii kaua hoitud üks väga huvitav juhus oli. Imelik mõelda, kuidas inimesed muutuvad Krokiks, kui me võiks öelda, et 99,99 protsenti muutuvad täiesti lõdvaks ja blogis ja sellepärast ei ole neis põgenenud apaatseks täiesti kohe nagu sült tal peas on sült ja keha suhteliselt mittemidagivea, kui sa tahad ja teed, mis ta tahad, see on milles ei tea. Aga üksikud nad siiski teistmoodi ja need on niivõrd lähete, Tartul laagrist põgenes noh, paar-kolm inimest tund. Ja üks oli osa poiss, viiendas passis 20 traataer. Tal oli raha, teda nii korralikult ei otsitud ja lapib ja valvuritel, mis sa tahad, kurat. Üks valvur olist käis seespool seda traataeda oli karningu lõksus. Vuti tal oli küll mõlemal poole. Kuule. Et ma tahan rääkida, mis asja sa räägid? No anna, peitsin veel kivide all seal suured kivimürakad olid ikka suured mürakad olid, vastad linna, tapame ameeri. Ta tuli välja, tuli välja, katsu sellest liigutatud, kuskil seal saad kohe kuulipüss laskevalmis ja otsionaal, Ella mees käis peos, toppis suured kangutas top seal edasi. Mida sul ei ole, sest ma ei jõua üksinda. Aitas kah kangutada, vaata Praha. Käitusid valvurid oli õige mitmesuguseid ja osad valvurid, väga jõhkrad. Üks eelmets, tema nimi, naasen seda hiljem teada, kõik kutsuda nööri vedaja, alati, kui maalaskmisel viidi. Temal oli siis jäme nöör. Umbes paar-kolmkümmend 1000 tehtud traadist rõngad, kaks rõngast ja veike rõngas, keskel pandi käed sisse, tõmmati pulgaga kinni peenike traat. Raudtraat, need suured pakid spetsiaalselt vabrikus tehtud. Ja selles augus pandi siis veel nöör läbi. Laiali joosta ei saanud, see oli nööri vedelikes, neid vedas mahlas, võtsin nööri ära ja täiesti särav. Ja siis nad kiitles oma kuldhammastega, palju kellelgi oli ja näitas peo pääl veel vangidega, vaat kus varansson. Ühel juudi juuditari kats oli tema nimi, tal oli alli musta triibuga mantlil kuskil välismaal toodiga arutanud, niisugune kuld. Teisel päeval oli ühe naisvalvur lill metsa käes, juba mantli tal seljas ja käega luua. Nii et seal käis rüüstamine, keskkool kõvasti üle 60. Valvur oli seal kõik pugesid väga paljud soomussaada ja mobilisatsioonist kõrvale hoida. See oli üks mõte, et frondini satub vanem, ta laseb teise maha, kurat ennast lasta. Seal oli Jahnisti korraliku mehi mõistliku meeli vähe. Kõiki niisuguseid lakekrantsid, üks mingisugune sport, Dane juurika oli ta nimi, väiksema mastaabis poksija, tema jooksis, kui autod ei olnud ära läinud, kaks kaks kummiga tähendab presentkattega laaditud autod olid suure ähmiga väravast sisse ja minu hakkan oli vastu väravat ja teen oli just seal mahlas posti ja õiglased. Kas läks ära juba või see ei läinud veel. Ja siis ta tuli tagasi, tanksaapad saanud, muidugi mid uued. See näitab, kui madalale võib üks inimene laskuda, ta laseb teise maha näruste tanksaabaste pärast. Ja siis peale selle niisuguse oli väga palju seal mitukse kaksi on, ähvardades kogu aeg ja peksid ja siis ma nägin laagriülemalt, tollal nägin ma, kui mina seal olin, sellel veebruar tulin linnas pidi olevas linnas, oli jah, et tema oli üks poolteist kuud minu rohkem mais läks ära, veebruari lõpust olin, tal oli Hollased säärikud toornahast pargitud muidugi väga ilusti tehtud ja siis kollased särgid, eriti jäi meelde see ja siis ta oli kergelt riidesse, oli nii kevade peal olijad, päästamise, kandsite krantsid, kuni vaatas mind korra alt üles. Nimetame veel nõrgerite teinud, aga ta oli vist muud mõtet peas. Mõtlesin küll nüüd põrgu lahti, mate tasandiga nägin, aga siis põhineed ikka olid seal. Paistis nii, et olid ühed samad, kuna nad olid vabatahtlikud. Nii et seal ei olnud ja osa mehi käinud laskmas. Kui oleks olnud sundus, tähendab siis pidanud kõik pükse alla, aga paistis, et olid alalistlikest tapmas käisid. Ja siis oli juba, kui toodi hommikupoole toodi viinakastiga ja õlut, siis oli teada täna jälle viimine, aga tavaliselt oli seal kaks kord nädalas neil sea mahalaskmine, teisipäev, neljapäev enamjagu oli kindlalt mahalaskmise päevad, jah. Enam-vähem oli nii ja siis toodium nägime juba viina toodi, õlut toodi, valvur tassis juba auru all, kui nad juba läksid tööd tegema. Hommikul lõuna paiku õhtul, millal seda tööd tehti päeval täiesti päeva keskpäeval. Tavaliselt täiesti kohani. Sõitis üks auto, mis oli katu protsendiga veomasinat sõitis tagandas ennast sinna viienda posti juure ja siis tuli sügiste ja siis maha laiades ballerr ringi, püssid olid käes neil ja hakkasin siin üksikut välja kutsuma, kes tuli välja mehed või naised, kõik segamini, lasti seal need alasse võtta. Kas alati võis, jäeti pesu ja väljas lageda taeva täiesti külmaga ja kõik need jalanõud ja üliriided ja kuued visanud hunnikus kõik läbisegamini ja siis oli üks vanem valvur, hobusemees oli, tema oli kuskilt Võrumaalt pärit, tema siis Fischer koorma lattu ja õhtus, kui nad tagasi tulid, siis jagati seal, kes lärm seal ja siis käis Ingrid Mõttus kantselei töötaja vedas seda. Kartoteeki temal alati nad juures, kas mõni lähe sõrmustega käevõruga ära. Nii et seda ma nägin ja siis üks masin läks ära ootamatult selja tagant sinna laadisega täis, nüüd keskmisel vast ühtegi 20 inimest valvurit hüppas siis tollal veomasina kõrvallaud seal sinna peale ja siis servas istus taga, lõpus püssidega ja, ja tihti tuleb meelde, just neljapäev oli ka pakkide vastuvõtmise aeg ja seal oli üks väike maja, kus tavaliselt Kingissepa töötas sees laagri kinnipeetava ja siis tehti tühjaks neistes ja seal siis võeti toitu ainult vastu üks kord nädalas. Ja sel ajal, kui neid toiduaineid võeti vastu, siis mõnelgi see poeg või mees või naine läks sealt mööda autoga kohani. Julmad ja külmand. Mina käisin mind naerati, vahepeal siis laagrikantseleisse tööle. Noh, oskad ilukirjanduse, mis ilukiri on? Ma muidugi, eks ta võib kutsuda ka ilukirjast. Tuled kaustas joonistama, laabinud oli. 100 meetri meister. Aga osa olid, kuulsin Klessoli tornis, tornid olid valve tunud, rääkisid sosinad, rääkisite üleval, seal, seal ta all kõnnib, jutul minust, seal ta kõnnib, ammuspinud oleme mulda, mul hambad tal juba. Ja küll te lähete. Kas te ei teinud katset põgeneda ja tegin küll? Esimene katse oli? Ei mäletagi enam, mis see võis olla 43. aastal? Õhtu hilja, aga missuguse kohade valisite laagrist välja? Ikka peavärava juures ja üks vineer alla, teine peale. Ja just valveposti juurest, sest valvur vahib eemale ka. Ööbimisega oli ja muidu võtab, kas sa pead kinni ja seal ei olnud kahekordne? Otconstraat oli küll, aga ühe vineeritükid on alla ja teise panin selja peale ja siis ronisin välja. Ja, ja siis läksin, ma ütlen, lähen kodust läbi, vahetad riided ja kuskil koha, leian. Ma sain vaevalt kodu. Keegi tähendab ainsana muud ei saanud olla, Tammistu läks ja elasid lähedal sõbrakest nurgal, õige lähedal. Seal Ma ütlesin, oleks virk kolm minutit, ma vaatasin seal pesu ja võib-olla kodu juures keegi nägi teid ka on võimalik. Kõik võib olla ja tulid järelvist ära ja vaikisid maha. Ülemöödunud midagi räägin, siis nad ei muretse valdkonna üle, kuidas ta väljasajus kistud juurdlus. No nii vait kui sukk viidi ära mitu halba saani, mul ei olnud ka mitte midagi absoluutselt selleks valvemeeskonnale võistkonna ülevale pahandused ka suur pahandus, et kuidas siis nii kordades üldse on, aga teid karistati? Ei, kõik vaikiti maha. Nagu oleks ma asja pärast käinud väljas. Ma ei räägi hingamisega.