Kell sai pool seitse see tähendab teisipäeva õhtuti, et jälle on käes aeg mängida maha järjekordne raadiomäng, keskkond Jamina. Alustame stuudiokülalise tutvustamisest. Täna on meil abiks ja nii-öelda peategelane keskustelus kuulajatega geoloogia instituudi teadusdirektor Väino Puura kes on läbi aegade huvi tundnud struktuurigeoloogia vastu, see tähendab meie ala geoloogilise üldilme vastu. Nüüd aga, kus vabam aeg teaduslikuks suhtlemiseks on võimalik teha ka siis tööd Põhjamaade kolleeg Peegidega ja nii ongi valminud Soome lahe ümbruse aluskorra geoloogiline kaart ja koos rootslastega käib Läänemere põhja uurimine. Tänane stuudiokülaline on väga hea propageerija, oma ala tutvustaja, paljudes teadus- ja populaarväljaannetes Raadios varem esinenud. Ja kuigi ma ütlesin nii-öelda külalise lemmikteemad välja, ometi tõotab täna tulla hoopis vaatluse alla. Võib-olla kuulaja jaoks põnevam esitus, kosmos pommitab maad, aga nüüd palun teie ise siit edasi. Ma tahaksin kontrollida, kui palju meie kuulaja teab, kuidas kosmos pommitab maad ja kuidas ta on pommitanud Eestimaad. Ja seetõttu ma jätan selle magusa poole küsimustele vastajate jaoks aga viin tagasi kuulaja Eestimaa geoloogiliste selliste põhijoonte juurde, mis on uurijate ja loodusturistide tähelepanu esile kutsunud, vähemalt nagu praegu kirjalikult teada on 1800.-te aastate algusest, see on viidata sellele, miks geoloogid ja mitte ainult geoloogid aina Eestimaale tulevad ja sinna juurde need kosmosekülalist. Aga me rääkisime nüüd poole juba küsimustest välja, aga mis siis, mis sest? Põhja-Eesti paekallas on see Põhja-Eesti paekallas põhiline geoloogiline vaatamisväärsus ja ta peaks olema ka põhiline looduskaitse objekt. Ametlikult ta ei ole meil looduskaitse riikliku looduskaitse all aga temasse suhtumine on siiski selline, et ega keegi ei võta ette midagi väga ränka, et rikkuda Põhja-Eesti paekallast. Nüüd me teame, et Põhja-Eesti paekallas jätkub Läänemere põhja all ja ronib uuesti välja. Öörlandil Rootsis. Me teame põhja täiesti paekaldal on teine analoog, see on põhja Saaremaa paekallas, mis samuti jätkub mere all ja ronib maa peale välja. Gotlandil. See on üks, mis tegi Eestimaa tuntuks geoloogide keskne, kuivõrd seal on võimalik teha väga olulisi teaduslikke vaatlusi. Ja see teine pool on meie rändkivid ja maa tõus. Eesti maali üks paiku, kus algas mandri jäästumise teooriast arusaam, Maldri jäästumine. Need tohutu suured rändkivid meier muistendist detesse paljudel juhtudel nagu raiutud. See on teine nähtus mis loob Eestile aimu ainuomase geoloogilise tagaplaani. Nüüd on antud laialt ajalooline geoloogiline taust, et võiks juba kuulaja teadmisi kontrollida või nende mälu värskendada. Mis võiks olla esimene küsimus? Eestis on olnud ainulaadne geoloogiline objekt Euroopas mis ainukesena sellisena kestis aastaist 1938 kuni 50.-te aastate lõpuni. Mujal Euroopas sel ajal seda teada ei olnud, kuid hiljem, kui vastavatele nähtustele hakati rohkem tähelepanu pöörama siis tuli neid juurde juurde juurde. Mis on see objekt? Ja lisan veel, et see on ainukene tõeliselt geoloogiline kaitseala Eestis. See võib olla tõeline pähkel paljudele. Kui ei tea, aga kui juba vastus kõlama hakkab, siis ilmselt enam mitte. Nii, kes oskab vastata? Meie telefon on neli, kolm, neli neli, üheksa üks, kordan neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusikal saame teie vastuseid ja nimesid kirja panna, olge head. Kaks aastat tagasi said Eestis kokku esmakordselt eesti geoloogid ümber maailma. Me nimetasime selle Eesti geoloogide esimeseks ülemaailmseks kokkutulekuks ja selle järel oli ekskursioon Eestis. Tõepoolest mitmetele Rootsist, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast tulnud eesti soost geoloogidele oli see esimene ekskursioon, tõeline geoloogiline ekskursioon Eestimaal. Ja siin on nüüd see ekskursioonijuht, kust me Nendele ja nüüd ka siis auhinnasaajatele anname juhtnöör, näpunäiteid, kuidas käia looduses läbi põhja-Kesk- ja Lõuna-Eesti ja, ja seal on tabeleid juures ja Abela grammi kaardid. Lauaraamat. Paljandite selgitus, et siin on väike selgitus Pandivere veekaitsealale näiteks ja mida te nüüd selle vooru parimale või nobedamale kirjutaks, nii ma kirjutangi esimese vooru Nabendamale. Tänane kuupäev tuleb veel juurde. 26. oktoober ja allkiri ka. Protseduur saab kohe täidetud. Ja küsi, jäi, see annab selle kõige kompaktsema vastase, palun. See on muidugi meie Kaali meteoriidikraater Saaremaal läbimõõdus 110 meetrit sügavuseks 22 meetrit ja see oli esimene-Euroopas, kus kraatri ümbruses leiti taevane materjal raudmeteoriidid. No nüüd jah, kui juba kaali on kõlanud, siis võib-olla enam palju polegi vaja vastusele juurde öelda. Ma usun, et mitte. Niisiis esimese vooru küsimuse ja vastusega on lood ühel pool väike vaheaeg, mida täidab muusika ja siis jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond ja mina. Täna on stuudios geoloogia instituudi teadusdirektor Väino Puura. Me hakkame tasapisi lähenema teisele küsimusele. Maakoore kujunemise ajalugu maailmas. Hakkab alles selguma. Parimate kivimite otsingud on viinud selleni, et on saadud tõendeid nelja miljardi aasta vanusest maakoorest. Kuid taevast tulnud Löögid on loonud väga omalaadseid struktuure. Ja nende kaudu me saame jälgida kuidas maapind on tänavuseni säilunud. Ja praegu on teada kõige vanem kraater maa peal ligikaudu kaks miljardit aastat vana. See tähendab seda, et kaugematest aegadest on säilunud ainult sellised maakoore osad, mis ei ole ulatunud maapinnale, kuhu moodustuvad meteoriidilöökidest kraatrit. Seal geoloogidele. Praegu nii-öelda kuum teema selle järel, kui tuli selgeks, et mandrilaamad tõepoolest liiguvad, siis nüüd saab üha selgemaks ja selgemaks, et vanem maakoor on säilunud oma sügavamates, osades aga pindmised, osad on hävinud, tähendab maaveski, igasugune kulutusprotsess on teinud tõepoolest hiiglaslikku tööd materjali ümberpaigutamisel. Seetõttu on vanade kraatrite leiud eriti huvitavad. Vanad kraatrid võivad olla sügavalt kulutatud vaid või nad võivad olla ka sügavale maetud. Eestis on veel teine huvitav objekt mis on sügavale maetud. Tema läbimõõt on neli kilomeetrit. Tema sügavus on 500 meetrit. Tema südamikust võib leida mineraalvett. Mis see on, kus see on? Ja millest on jutt ja kus see on ja mis on nii telefon on endine vastuste pakkumiseks neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja on näha, et telefoni signaallambike hakkab vilkuma. Juba pakutakse. Kirjutame siiagi seal siis teise vooru vooru võitjale. Allkiri ja kuupäev 26 oktoober, et kõik oleks täpne ja hetkel dateeritud. Soovin jätkuvat huvi. Tore. Ja avame nüüd ka selle teise geoloogilisi imesid, mis meie aladel on. Hiiumaal Hiiumaa pealinna Kärdla lõunaserval on Kärdla maalitud võimatunud. Tema avastamislugu algas kuuekümnendail, aga tegelik tõestus tekkis seitsmekümnendatel aastatel. Ja Kärdla kraater on maailmas küllaltki ainulaadne, taan 450 miljonit vana 450 miljonit aastat vana. Kuid ta on suhteliselt hästi säilinud. Tallan säilunud kaatri, vallkraatri süvikoos, keskkõrgendikuga ja eriti haruldasele kraatrist välja paisatud materjal tema ümbruskonnas. Need nelja kilomeetrise kaatri ümbruses on veel ligi 40 50 kilomeetriline ala, kust võib leida kraatri tunnuseid välja paisatud materjalina või selle ümber settimise produktidena. Ta tekkis madala merepõhjas, mistõttu kõik see sai säilida. Nii nüüd on siis veel üks eesriie maailma loomise loost nagu avatud ja, ja vahel tuleb välja, et on päris hea, kui midagi kaetud, siis ta säilib paremini. Ma sissejuhatusest teie andmetele toetudes ütlesin, et üks kaart on valmis saanud, aga ta veel suurest Iraasis vist ei ole. Jah, ta la trükitrükist tuleb välja tuleva aasta algusest saavad huvilised sellega tutvuda ta teaduslik, aga teda võib ka näiteks juba kooligeograafiakursuse loogiat tutvustavas osas kindlasti kasutada ta selliseks. Nii et kui me täna siin avasime kaatrite saladusi ja miks nad tähtsad on ja miks Eesti nende tõttu on huvitav väike maa, siis järgmisel aastal ühe geoloogide ühistöö tulemus Soome lahe ümbruse alus, korragi loogiline kaart saab kõigile kättesaadavaks. No lahkudes ütlen, et jõudu tööle, et oleks jälle midagi vähemal ajal uut ja huvitavat teie ja teie kolleegide poolt tulemas. Aitäh teile ja muidugi geoloogid on huvitatud üha uutest ja uutest kolleegidest, eriti nende noorte kõige nooremate hulgast.