Mõni päev tagasi võttis toimetusega ühendust üks must inimene kes oli tähele pannud, et tänavu kala tuuakse randa kõvasti. Mõni mees 10 tonni korraga. Kalurid on rahul. Aga sellele inimesele jäänud mulje, et kudevad kala just koha on väga palju laste hulgas ja tal tekkis kahtlus, kas ikka nii palju võib kudevad head maitsvat küll, aga ikkagi välja tuua veest? Ta oli kalameeste käest küsinud, need olid vastanud. Tänavu kevadel on kõik prii, et me teemegi kontrolli. Kui palju Peipsi kevadel kalaga Ta annab ja selle järgi siis asjamehed teavad, järgmisel aastal normid kehtestada. Sa tahad Eesti kalaameti poolt on seisukohad kooskõlastatud ja, ja kevadine püük on siiski nagu oma seaduslikus kanalis. Aga kui ühel inimesel hea veel kahel kolmel on tekkinud küsimus siis tundub, et tasub selgitada. Ja sellepärast pöördusime Eesti kalaamet nõuniku Toivo Orgusaare poole. Kuidas on siis lood nüüd kevadel või nii, nagu kalamehed ütlevad, teises kvartalis nende kudevate kaladega Peipsi peale ja nende püügiga? Kõigepealt peab ütlema seda, et nüüd kalurit ei informeerinud väga täpselt siiski seda Mustvee elaniku, sellepärast et nende põhiliste kalaliikide laua kalade püük teises kvartalis on siiski limiteeritud. Kui varem oli püük tsentraliseeritud Peipsi järve lõunaosas ja Lämmijärves tegutses Peipsi kalur kalurikolhoos ja kõrgemal pool oli tekkinud Peipsi laine aktsiafirma siis nüüd, et oleme seda asja püüdnud randades taaselustamiseks. Juba nägime ette kalapüügiseadust luues. Panime sisse sellised punktid, mis võimaldaksid areneda just terve rannikuulatuselt taastuda, seda rannakülaelu ja sellega on seda. Need märgid on nähtud ilmselt ka seal Mustvees kus varem tegelikult niisugust kohalikku kalapüük ei toimunudki, tulid rändpüüdjad, kes seal külalispüüdjad, kes seal püüdmas käisid ja sinna kala tõid siis nüüd ta Mustvee linnas arenevad uued niuksed, püüki, ettevõtlusvormid, väiksed. Ja nüüd kalapüügiseadusega on antud see kalapüügi korraldamise õigus. Kolmekilomeetrises tsoonis maakondadele. Kuidas nüüd aga kuulaja jaoks mõtestada seda piirangut kui palju siis tohib ja kui palju ei tohi? No näiteks Eesti poolele on lubatud koha püüda 195 tonni teises kvartalis. Senini küll tegid need prognoosid põhimisel Pihkva teadlased, kuid praegu on asunud ka meie, Eesti teadlased tõsiselt juba iseseisvalt. Neid lõplikke prognoose koostama ja Eesti kalandusinstituut on sõlminud lepingu Zooloogia Botaanika Instituudiga, kes siis juba kohapeal panit töid teostada. See on siis ilmselt jah, limnoloogiajaama ja tema eriteadlased. Uurijad muidugi oskavad saaki hinnata ja oskavad prognoose teha. Aga kes on see, kes vaatab, et peetakse kinni siiski sellest 190-st tonnist, kes seda kontrollib? Selleks on Peipsil mereinspektsiooni esindaja inspektor koha peal, kellel on aparaat ja kes peaks juba kohapeal kontrollima, et nendest piir arvudest, kogustest piiratud püüniste arvust siin tuleb öelda ka seda kinni peaksid? Jah, Me täitsa saame aru, et nüüd, sest perioodil, kui viiakse ellu rannapüügikorralduse üleviimist Maakondade tasandil, et siin on kindlasti palju niisuguseid arusaamatusi, palju korrastamatust veel. Aga ma arvan, et kõigist nendest asjadest saab ülejäänud just äsja ma tulin ülemnõukogu, kes kuna komisjonis, kus olid täpselt samuti needsamad pipsi probleemid, arutlusel. Jah, asi võtab aega ja Peipsi kala on nüüd saanud ka lääne poolt tuttavaks ja suur osa sellest Peipsi kalast, mida seal siis kohapealne kodanik nägi, see jah, tegelikult läheb ekspordiks. See asi just seda inimest pahuraks tegigi, et kala tuleb palju koheda, pakitakse ja kohe sõidutatakse minema. Tema arvas, et kui kontrollid ongi, et kas kõik teavad, kui palju püütakse, kui palju veetakse. Temal oli nagu mure. Et need mahud ja mõõdud on tänavu kuidagi väga avarad ja kõik käib väga nobedasti, et võib-olla kontrolli sill kõik ei näegi. Niisugune hirm oli. Jah, see võimalus mingisugusel määral muidugi on olemas, aga me praegu mõtleme välja ja neid mooduseid ja teid, kuidas seda ühesõnaga paremini kontrolli alla võtta ja ideid. Ma arvan, et niisugused küllaltki häid, mille juba on, millest võib-olla praegusel momendil on veel vara rääkida. See rahustab, et te olete olukorraga kursis. Silm on peal ja nagu öeldakse, tõmbate ohjad pingule, kui vaja. No Big ring on nüüd juba peale tehtud, kas on kujunenud ka mingid muljed need vaadates neid väljendeid siin Lasnamäe veergude all? Me oleme Jüri keskkoolist ja meie lapsed, Loogia ringi lapsed, täna nii haruldane ilm ja päike toob mõned kae eri värvid ja ja kihtide jutid väga selgelt välja. Minule Saaremaal käinud, aga sellel pangal on jah, esimest karda. Küsime vanemate prouade käest ka, kas te olete ise tallinlane ja olen tallinlane, kas nad on kõik läbi käidud, aga nüüd looduskaitse seltsiga jälle uuesti ikka. Kui juhendaja kaasus on, ma olen looduskaitse seltsi liige ka algusest saadik, peaaegu üks aasta, ainult hiljem astusin, saame teiega tuttavaks. Minu nimi on Brullian, luule on niisugune masendus, natukene ikka kõik nii kõik olla kastatud ja praht, prügi igal pool vedeleb. Kurb on vaadata, ühesõnaga. Tõenäoliselt teeme siin kohapeal ka väikese loo linlaste keskele loodushoiu saatele, no millest ajendatuna siis täna niisugusel kenal päeval selline seltskond siia pajakaldal on kogunenud ja te alustasite vist juba, te olete päris pikka tiiru teinud. Me tulime kadriorust umbes tund aega, oleme nüüd lennutanud. Eesmärk on täna tutvuda Tallinna piirus paekalda praeguse seisundiga. Kui tugevalt on ta siis risustatud ja missugune tema looduslik seis on. Ja me tahaksime hinnata meie nüüd kõige kõrgemates sfäärides tunnistatud rahvuskivi kõige esinduslikuma avam võiks öelda otse paekallast Tallinna linna piires. Juba esimese paekonverentsi aegu oli see mõte, et see Tallinna baas tuleks avada suisa niisugusel muuseumi tasandil ekspositsiooni tasandil, no nüüd on ka teine paekonverents peetud, kuiv, reaalne, meil oleks nüüd tegelikult õigesti eksponeerida neid paev väljendeid siis ka linlastele ja võib-olla juba vastavate viitade viidetega, et ka nii-öelda võhik saaks aru, millega tegu. Kindel, et need kaks aastat on olnud väga oluliseks paekivi taas otsustamise ajaks. Kuna ta nüüd on tunnustatud meil ametlikult, siis nüüd algab tegelikult see aeg, kus me võime projekteerijatele oma soove juba hoopis autoriteetsema tasandil esitada. Praegu arhitekti ene aurik projekteerib vana Lasnamäe lõuna murru kohale pae parki, kus me siis vana paemurru seina vähendaksime looduslikult nende praegu väga risustatud teiste osadega, kuhu lihtsalt peeti selle süvendi lahti. Aga kui me saame ta ilusti reljeefis kujundada ja haljastada, siis tuleks sellest väga esinduslik kallast ja paemurdu ühendav puhkepark, mis oleks kõigile tallinlastele meeliskohaks. Paespetsialisti hetkehinnang tänase käigu põhjal. Su rauakolu ja igasugust muud sodi on paekalda alune klindimets praktiliselt igal pool täis ja meie suur missioon on, võta kõik entusiastid kokku, nagu me täna siin oleme ja linnavõimudega kokku, äkki ta tellida siia masinaid nagu roheline rügement teeb ja teha siin mõned ilusat päeva tööd. Aga ma tahaks kangesti üles kutsuda raadiokuulajaid, et me teeksime eeskujulikku korda ka Toompea läänenõlva aluse, kus praegu käivad varingud ja, ja rämpsu hulk on selline, et ühtegi külalist ei julge seda väga ilusat Toompea nõlva mööda kulgevat ja paekivi esile toovat marsruuti küll kedagi tuua. Pauli nii Valgevenes aste on tihtipeale ainult kuus, 70 protsenti, samal ajal kui tselluloosi, mis on sideaineks, on ta kusagil üle 90 protsendi. Ainult totrus rikkuda ära helevalge tselluloos, lisades või kasutuspaberi valmistamise täiteainena Halli või pruunika tooniga. Täitematerjali. Ilmselt on ratsionaalne hakata valmistama ka Eestis valget Tigmenteerivat materjali. Tehisliku karbonaati, lube tootjad arvatavasti teavad, et valdavalt on lubi oluliselt valgem kui karbonaat kaltsiumkarbonaat, millest ta toodetakse. Kuid probleem oleks siis niisugune, et meil peaks olema. Kvaliteetse lubja tootmine, kasutades selleks võimalikult puhast kütust, näiteks maagaasi rakenduse teatavasti olemas rakis töötavad ainult gaasil. Saadav Lubi kustutatakse pulbriks kasutaks normaalrõhul töötavat vibraatorit. Sellepärast on ilmselt vajadused Ratlejat valmis ehitada. Edasised hüdraat lumi klassifitseeritakse, kasutades selleks klassifikaatori, mis on meie firmas loodud. Katsed on tehtud ja selleks on juba mõni tonn lupja tehtud hüdraatliga tehtud kvaliteedist tüdraatlike tehtud. Selle klassifitseerimise protsessi käigus me suudame eraldada tüdraat lubjastuda lisandid, mis risustavad selle värvitooni. Nii et saadav produkt on rikastunud produkt. Ja see rikastatud produkt on võimalik siis edasi muuta juba uuesti tagasi kaltsiumkarbonaadi, kasutades selles samas saht ahjus põlemistsoonist eralduvat süsihappegaasi. Kui lätlased, meie naabrid kasutavad näiteks sele süsihappegaasi muutmist süsihappe Läks produkti säilitamiseks, siis me võiksime edukalt, arvestades meie rahvusliku maavara lubjakivi paasi muuta selle siis uuesti valgeks, täitematerjaliks, paberitööstusele. See probleem ilmselt ei ole lahendatav meil ainult meie jõududega, see tähendaks head koostööd kindla peale geoloogidega ja paberivalmistajatele. Kuid ma arvan, et on meil igati jooni. Sellepärast ka praegune eeltöö, mida me juba teeme. Ja olen väga tänulik Eesti geoloogia inimestele, kes on meid proovidega selle kommiti Vaido töö peaks jätkuma. Kui metsa hinda kännuraha puidumaksumust kõvasti korrigeeriti hinnad muutusid krõbedaks, siis arvati, et see hoiab ära ka omavoliliselt raied mida tegelik elu näitab. Ennalton. Wabariigi looduskaitse peainspektori asetäitja. Omavolilist raiet arv on oluliselt kasvanud. Õigem oleks ütelda küll, et on kasvanud avalikuks tulnud rikkumisjuhtude arv sest on raske ütelda, kuivõrd numbrite suremine tuleneb sellest, et raiutakse rohkem, kuivõrd sellest, et järelevalve on paremaks läinud. Esmalt kaotati metsamajandid, nende asemel tehtud metsatalitused ei ole enam ise huvitatud metsa raiumise eest, nad on järelevalveorganiteks. Teiseks talude tagasitaotlejad hoiavad oma endistel metsadel silma peal ja ka looduskaitseinspektsiooni metsainspektorite kogemused on kasvanud. Meil ei ole päris arvudes tihumeetrites niisugust aruandlust, aga ma rublades võiks ütelda, et kui näiteks 90. aastal maksis omavolilise raiuele üks korralik tihumeetrine männipuu 80 võla ja nõuti sisse omavaheliste raiete eest ja muude metsarikkumiste eest 60000 rubla siis möödunud aastal 91. aastal augustikuus tõusis selle puu hind juba 140 rubla peale kuid nõuti sisse 286000 rubla. Ja esimesest veebruarist läks selle puu hinnaks 560 rubla. Kuid ainuüksi aprillikuus esitati pretensioone metsarikkujatele nii metsakahju hüvitamisest kui ka nende poolt omastatud materjali maksumuse osas. Juba üks miljon ja 58000 rubla, see on 18 korda rohkem, kui kaks aastat tagasi üldse sisse nõuti. No puidu hind on samal ajal see kahjutasu taks tõusnud ainult seitse ja pool korda. No nii nagu varem, nii ka praegu ei ole omavolilise Raival mingit tulu loota, sest lisaks kahjutasule tingimata võetakse talt ära varastatud metsamaterjal või kui ta on jõudnud need ära kasutada, siis nõutakse sisse selle hind ikkagi. Nüüd rekordiks halvas mõttes võiks öelda. Eile sai looduskaitseinspektsioon tutvumiseks materjalid Tudu metsa talituselt kus koos kohaliku metsainspektoriga oli paasferemetskonnale tehtud metsa rikkumisakt juba üksainus akt, üle ühe miljoni rubla üks miljon ja 3000 rubla. Metsaülem oli kirjutanud ühele metsavaru üle 130 tihumeetri peale sanitaarraieorderi tooli, raiunud üle 300 tihumeetri ja üldse mitte sihukest teisejärgulist materjali, nagu tal oli lubatud, vaid head ehituspalki. Ja sealjuures ei ole puhtad ka metskonna meeste käed, sest et raiekohad näidati siiski ettemetsaülema enda poolt. Aga raiepilet kirjutati valesse kohta, sellepärast et sinna, kus mees raiuma saadeti, ei saanudki piletit kirjutada, kuna see koht oli paberite järgi juba 90. aastal lagedaks raiutud. Nii et toob korraldused on habemega, habemega ja fantastilise ulatusega. Oletan kuul, suuremateks rikkumisteks oli pääsme agrofirma metsa rikkumine, kahjutasu nõudega 376000 rubla, kus ilma raiepiletit ta oli talunikele maadel raiutud kraavitrasse. Teatavasti talunikke maadelnud raied hoopis peatatud. Üpris suure summaga tuli välja minna Audru karusloomakasvatuse maadel kus küll eraisikud, küll karusloomakasvatus ise oli raiunud talunike metsadest. Seal näiteks deponeeriti Audru valla Nigula talu kasuks 57000 rublaraiuja Ülo jaagu. Ja üldiselt praegu tundub nii, et inspektorid küll kaitsevad metsi, aga metskonnad ei ole veel oma metsi kaitsma asunud. Ilmekaks näiteks oleks möödunud kuul laekunud metsa rikkumine onu nurme metskonnas, kus Rakvere remondi ehitusvalitsusele antiraielank, millele nad pidid säilitama 50 seemnemendi raiet, aga töö oli kontrollitud ja pärast osutusid kõik need puud olid maha raiutud kahjutasuks 17640 rubla. See oli oluline kahju ja niisugustel puhkudel algatatakse kriminaalasi süüdlaste vastu. Oleks metsavahid õigel ajal metsas vaatamas kuist tööd käivad, saaks piirduda vaid väikeste administratiivtrahvide ja tühiste kahjuduse nõuetega. Jääb küll mulje, et inimestel on pidurid lausa pealt ära kui juba trahvisummad lähevad 300000-ni üle miljoni, kui rohelist mundrit kandev mees ise on mängus, võib-olla mitte otseselt, aga siiski teab, mida tehakse. Kogused, mis välja kirjutatakse, on kolm korda väiksemad kui raiutakse. Puit on hoopis teine. Siis ei ole siin kiita midagi ja kui hiljuti metsaseltsi koosolekul üks metsaülem pahandas, et ajakirjanikud näitavad metsaülemaid ja metsamehi, kui sulisid, siis ei, oleme seda kunagi öelnud kõigi kohta, aga faktid on faktid.