Mind määrati vahepeal siis laagrikantseleisse tööle. Oskad ilukirjanduse, mis ilukirja andnud maa? Muidugi, eks ta võib kutsuda ka ilukirjast kaustast joonistama. 100 meetri meister. Aga osa olid. Kuulsin Klessoli tornis, tornid olid valve, torand rääkisid. Sosinad, rääkisid üleval, seal sa näed seal all all kõnnib, jutul minust, seal ta kõnnib, ammuspinud olema, mul mul lambad tal juba. Ja küll te lähete. Kas te teinud katset põgeneda ja tegin küll. Mina läksin öösel välja laagris, mina ei pidanud seda laagrit nisu hermeetiliseks. Esimene katse oli natuke enam, mis see võis olla 43. aastal? Õhtu hilja, missuguse kohade valisite laagrist välja ka peavärava juures ja üks vineer alla, teine peale. Ja just valgla posti juurest sest valvur vahib eemale. Meiega oli ja muidu puhas, sa lähed kinni ja seal ei ole kahekonna advokaat, straat oli küll, aga vineer tükiben alla ja teise panin selja peale ja siis ronisin välja. Ja, ja siis läksime, lähen kodust läbi, vahetad riided ja kuskil ikka koha, leian. Ma sain vaevalt kodu. See oli seepärast mul järel, keegi tähendab ainsana muud ei saanud olla takistuseks. Tähendab, ma elasid lähedal sõbrakesed nurgal, õige lähedal seal Ma ütlesin, oleks virk kolm minutit molesid, vaatasin seal pesu ja tulid järele vist ära ja vaikisid maha ülemöödunud midagi, räägin siis nad mures valguna vähemalt, et kuidas ta välja sayuski instituut, juurdlus, kus läinud või julgeolekus nii vait kui sukk viidi ära, halbus on, mul ei olnud ka mitte midagi absoluutselt selleks valvemeeskonnale nõrtskonna ülevale pahandused, suur pahandus, kõlasid nii kordades üldse on, aga teid karistati, ei, kõik vaike temani, nagu olles ma asja pärast käinud väljas, ma ei rääkinud ka, vaid seal, teine kord oli palju põnevam. Nimelt käisime puid lõhkemas, vastab dollaks, palvus, kirikud, saksa ohvitseri, puhkekodu oli seal. Ja noh, toit oli vilets-kehv, aga seal oli sibul, lõhkamine vilets, palja kätega kindlad ei olnud. Külm oli. Püssimees juures püssimees seal seal maru, kes üks kaudne nimele siis ma võin teha teiega, mis ma tahan ka siinsamas kohe maha lasta või mis tahes ja on alati olnud tükkis vintis olema ja ikka Prahalisi hirmsam, mõtlesin. Ja mina olin niisugust ajal, oli seal. Ja siis oli Kikas ikas on, praegu peaks olema elus tartus, talongi ainult alus, Võrus elab ja kolmekesi olime neljas. Kes meie vahepeal ette tõmmata? Me juhtseedeegolmena absoluutselt usaldusele. Ja siis pidasime plaani, mida teha, ma ütlen, et see on hirmus all valvureid, sel ajal on ta pärast jalga lasta. Aga kuidas teha? Väga lihtne. Meil raha oli, ütlesime, et kust te raha saite, aga meie sahkerdas kogu aeg, varastasime kotte, käisime töödel järjest, müüsime need ja need rahamured meil peaaegu ei olnud või kasutada ta raske ja ütlesime, et mis siis teha. Hirmus külm oleks viina vaja, kellede sa ütlesid valvurile, nii. Valvurite tarkust. Maru kallis on 80 marka põdel samagonni. Teame kohta, no kes läheb järgi, mõtlesin, noh, ta läheb ju kõige nooriumist kuraku tagasi tuletama, teised sirgu. Mõtlesin muidugi, mis siis muud teha. Valvuril ja tuju lakkusele ärasel pudeli paar päeva vahet hakkas sama jutt jälle peale siis ta juba kodudes ja üks laupäev niised. Tead, kõled, olen täitsamees, minut-paar, toredat naist on sealt, kus see, kus loba. Praegu on see akadeemia väljak. Ja teise korra peal elavad kaks tütarlast. Et lähme sinna meenunud napsuga. Ei tea. Kuidas siis arvad? Oleme? No läksimegi, aga üks neist naistest oli. Tähendab, tema mees oli esimene, kes Tartu laagrist põgenes, kadus lihtsalt ära ja keegi ei tea. Tema nimi oli ecureasin Ermil pärit sealt kallastest, nii läksin sinna teise korra läksime ühes valvuriga ja saame pudelid. Mida rohkem on meil rohkem ei ole. Meil oli kokku lepitud, rohkem ei ole valvurit, kuidas siis nüüd saab, mis nüüd raha tuleb teha, mismoodi me teeme, mis, mis kuradi konstaksa korral ei saanud rahad ja mina tean, et näits väljakule, aparaator rahvalt ära, mitu 1000 on seal, toome seal mõned ära minna maha ja porra. Seda saab teha, mis seal teha, et ma olen seal töötanud ja saab küll me läheme kolmekesi, mis kolmeksime ikka kaheksimiseid, no kas sa ei ole käinud näiteks välja? Olen küll mõtlesin, aga seal on aknad, on kõrgel, peavad valvet, üks läheb siis annab kätte, kui ta maha pidades teine võtab, sealt vastu peab kolm olema. Meil ei ole vaja mingi kuradi tagasi tulles, teate küll. Läksime. Kas tõesti nii, lihtsa loll oli nii lihtsam, täiesti. Vot mina nägin kunagi filmi, mida siinmail ei uskunud seda, kuidas valvur mängis täringu raudvõre alt vangiga võeti kõrist kinni, võeti, võeti ära, siis ma ütlen, et kuidas saab inimene, loll, tuli välja, et 20 sajandi võib veel lolliamaid olla. Lasime ära minna, mõtlesime, laseme jalga, olime kuskil tütarlast ära ja mõtlesin, et mis edasi saab, kuhu nüüd minna? Tartus peab jälle minema, peame päeva, Villu, oleme Tartus, et siin on, kindlasti otsitakse neid vastavalt saalivad natuke aega siis seal kuskil oli minna. Aga vot juhtus nii, et mõtlesime, et kõige kindlam koht Pimendamine oli tänavatel. Ja ära sinna õue peale sisse teise korra peal neelasse kõrge järsk trepp. Lähen trepist üles kõigi ees, siis tuli tal. Ja siis tuli Kikas. Kloppin. Üks ütleb sisse, Michael. Tekkis kahtlus. Uks käis sissepoole, ei välja käis. Lükkan ukse lahti, vaatan, seisavad kolm meest, mütsi peas, mantlid sellest ühel prooni käes, niisi. Parasjagu nad läksid, kasutasin seda naist, tema spekuleerib läbiotsimist tegema. Sattusime sinna peale ja, ja see ütleb üks neist. Astuge sisse. Misjaoks lõi ukse kinni. Teised panid hirmsa kolinaga trepist alla, mina kõrvale isikule pime. Lükkas ukse lahti, kas mul ette kohe jooksid, siis kolmekesi minust mööda kuulsin ja kõik jäi vaikseks. Mõtlesin, et täpselt lasin käsi kindlalt. Niiviisi jalaastumist ei ole läinud välja, mõtlesin, kas minna nüüd teed pidi või mine üle plangu, mõtlesin, et järsku on väljast val Ladüllaroni Žiguli. Läksin sedasama teed, pidi mulle portfelli, siin peas oli müts, mingisugune ja pruun trapp maanteel oli saanud peaaegu tänavale. Tuleb vastu ehtsamad Kikas, käed üleval. Kaks meeste käest. Con veerevad seda. Taali ma ei näinud. Ja saanud minu kohale. Kuulen, üks ütleb, et see on üks pannast nüüd tagant selga juhtunud Browning. Aga see, kes mind ära tunnisoni, endine koolivend luik. Olime algkoolist. Nii öeldi mulle see seevastu seina. Tulemüür oli, käed üleval, pane käed vastu seina. Üks tuli juuri otsinud läbikas relva, lase portfell lahti. Abi tooma mind valvama linna öösel tuli veel paar tükki, lasti mul käed maha, marsi nüüd eks siis marsin sviidi Aia tänavale julgeolekulise, kus praegu kulmani kool keldrisse ei kuulatud, midagi pidi seal keldris, aga seal oli väga huvitav, kellel oli nii tehtud, et võll lagi oli tellistest ja need istuda sai pea siis jäi viis senti vaba ruumi püsti kükakil olla, ei saanud sinna sisse. Ja kahe Kornuks pandi kinni hot pine, täiesti kohe mõtlesin, hea küll, ma väsinud Trumpini ja mõtlesin, härra natuke siin põõnata. Kuulen, ma ütlen, et üks inimene peab siin veel olema, küsinud ka siin keegi on? Jah, on küll. Mis sul siis on? Noh, mis mul on need, et ma olen Võru tänavalt majaomanik ja naine kurameerib sakslastega ja kaeba sakslastelt, mul kulda peidetud, nüüd hoitaks mind kinni, kulla, annad välja, sealt saad lahti. Ja ise ütleb jälle ja omaette ole tugev müts on, nüüd on see meie sõnad, oled sa tugev? Kui sa seal juttu ajasid, et sul ei ole siis aja kasvõi pea otsima, sa ei tohi teist 10 rääkida. Ole tugev ja ja siis, kui mind välja hõigati, seal kolm päevas oli küsinud, keegi ei antud süüa ei antud juua mitte midagi, nagu windows olnudki. Kutsuda Medici välja. Kutsuti üles kolmanda korra televiidi. Seal ei olnud kaks ülekuulajad, võib-olla need olid kas kinni või võib-olla teised pimedus mulle jäänud nunna nagu silma, neid raha istus laboreid, mis kinni löödud põranda külge, teisel Browni käes mängis sellega kõik seal sellega, mida tuli hirmutavad, seal ka lasteaias ei ole. Noh, kus sa tahtsid minna, mõtlesin, kus ma tahtsin minna jalga, tahtsin lasta kurat, valvur vargile. Kas ma pidin vargile minema või mis jutt see on, mis seal täpselt nii. Mispeale mingi näituseväljakul vargile ja mis ma pinim tegemas minema pargile vä? Jooksime ära. Kas on tõsimisse? Muidugi, tuli välja kõik rääkisite ühtemoodi rohkemgi kokku lepitud. Raha nii, aga sul oli portfelli ja seal oli Eestimaa kaart sees, mütsis portfelli. Vana portlandkaart on 25 aastat, on mõnikord jõude, et igast Mullen igalt portfelli katses. Ja see valvur, see oli ka sealsamas ja temal oli saatekiri vangimajja Tartu vangimajja selle plaksu kätte, jah, ja ütles, mis sa näed, mis me tegime seal tulbas meile teha. Oi, ta oli vihane kallal, don. Vot see oli siis teine niisugune. Vahepeal oli juba üks valvur oli minu koti võtnud ära endale juba see, kui nad tagasi tuletamateks sirguda ja tulin jälle ilus tagasi. Siis saame ainult niipalju, et 14 päev kartseri, missugune oli kartseri elu, mida kartsin endast, kujutas üks ruum ja tavaline ruum puubarakis. Toidureziim oli viletsam kui tavaline ja liikuda ei saanud kinni, olid seal ja aga meil oli niivõrd tugev solidaarsem vangide vahel, et me naljas ei olnud. Võetati ikka kuidagi. Mul oli siis rekord kartulit 75 ja kokku igasugused vägitükkidel pigem 14 päeva, seitse päeva kogus ruttu need, nii. See oli teine põgenemine, see oli teine. Jäi see viimaseks, ei, peale selle tähendab, siis oli. Üks päev lõigati välja Öeldi, et viime nüüd su sinna, kus enam ära ei lähe. Ehk siis viige, mõtlesin, et ma lähen nagunii ära. Mõisas nii n endas veendunud, et ma lähen ära ja üks juhus oli enne sõda viidi mind tööli Essdeesse sedasama Riia nurgale ja minuga kaasas olid siis üks meki nimeline ja siis oli seal nime enam ei mäleta. Ja hiljem oli täitevkomitee esimees Kambjas ja siis oli Utheri Jüri. See oli aasal pärid, mina, Smit olijad, Itaalia oli, nüüd ma mäletan, mis tööd tegema. Sillutust nad midagi, mõtlesin, et sinna kuskile kas lasti keegi maha seal või aga sillutas. Kaevatud oli. No ja siis leidsin, ma nühkisin seal ringi, rohkem läks nukrusele, Muugale. Leidsin plangus, seal plank oli roheline, plank oli värav tehtud ja väraval nii tehtud, seestpoolt näha, väljas läks nii kinni, vahet ka joonud. Kus kohas suhteliselt lähed tänavasse liikluse, kurat ei oska ta kinni võtta. Ja see värav siis see pole ka veel ei torka silma, kui eemalt mõni vaatab, kust ta välja tuleb, kas tuli majast välja, ära sellest august välja. Ja läksid siis läks ja siis keset ja kui nüüd esimese hiljem olid, lase jalga. Nemad läksid ära, mis? Luteri? Jüri, Jüri, mina, Jüri magas minu kõrval. Narinal mina ära, aga mis sina ei lähe Messingule, mina lähen võtma. Aga sina ei lähe? Ma täna ei lähe, et mul tuleb pruut pidi tulema pakki toomise jätasy, pruutia back, praegu mõtlen, et sul on nii haruldane juhus, kuna juust ei tule, ma pean su välja lükkama. Ei, ma ikka lähen, ma mõtlen veel, mõtles ja patareis tihtipeale. Ise mina ei läinud, murdsin, võib, ma mõtlesin niiviisi, kui ma lähen välja, see risk on väga suur. Väljas mind tuntakse ja nad läbivad enne kinni mind, kui olukord muutub. Ma pean julgemas kohas, pean vangima salakeelt ja kui nad, kui ma juba taipan, tahetaks midagi ette võtta, siis ma nende käest läinud nagunii ja mõtlesin, et ma veel ei lähe. Ja siis oligi, löödi metsis vagunisse, ühel päeval 30 meest. Viilup oli üks kange meesvalvur, kes käis Saksamaal õppimas, kuidas peksa ja kuidas teha drilli. Kuna tuli tagasi, siis tegi kõigil püsti-pikali-püsti-pikali vahel Pinavdani ja tema oli siis saatja vagunis, mõtlesin vagunist saksa hüpata. Loba, vagun, loomavagun, Aguks lükati kinni. Valvuritega mitudki, mõtlesin ja läheb raskeks. Taali oli ühes. Võib-olla lõppemise asi halvasti, üks mülbercoli vang ja lõpuks viidi Kopli kaubajaama sealt maha ja siis ütlesin pärast sealt ära minna, mürpresseied ei, me ikka vast ei lähe veel, et vaatam veel nii, kavatsen küll patareis A väravast sisse oligi vaadatud teiega ja mina läksin ja kahjuks siis jäin mõtlema. No hea küll, selliseid viimane kohta. Mõtlesin, et saaks nüüd ühele lauanoa vanaaegse olnud kõige parem rauasaag hambad. Vanad, nüüd väga hea teras, vaid seal siiski lõikab, läbivas küll, aga see ruum oli rahvast väga täis. Ja täiusid oli need, ronisime mööda riided, must pudulojused, maksa rääkida, kuks laest kaela ja siis ma olin seal kolm nädalat. Laest kinni tapi, kuhu Ella maale turbarappa läksin sinna aru keefirist, aprillikuu oli, lumelörts oli, Nad olid lagunud, 100. kaela, sulle jalad märjad, külm ja söök oli nii Ale, kui üldse võis olla. Hommiku andise tükk kopanud jahust tehtud leib. Ja lõunal oli samast jahus tehtud. Kaua sa seda sööd, jõud kaob ära ja laagriülem võttis mehe paigaldusest vaadakes. Seltsimehed, vaadake, et meie saadet parem toita, frondile on vaja, inimesed seal hukkuvad ja teie siin Te olete ja, ja kuskilt paremat jahu võtakuse kattunud jahu ja rahul olema. Õigustas ennast seal seltsimees õieti pilgata ja muidugi mõtlesime, et kurat, seltsimees sulle küll. Ja siis ma sain kokku, seal oli üks Tartu poiss Simo, tema elas, mina tahtsin Kesk ja sõbranurgal demelaska, kes edelanurgalt diagonaalis vastu mulle. Aga seal ei olnud enam usaldasin, hakkasime plaani pidama, kuidas minna, kus minna. Paar-kolm päeva pidasime plaani, uurisime ümbrust ja nii ja naa ja saadaks mind üles. Mis nimi on Tammistu eesnimi, kus ta Karli poeg? Paneritse saad lahti, ütlesin elust võist küll lahti. Mõte, kuni tullakse järele, viidi pataljon tagasi ja siis viidi sinna suurde kambrisse, kus siis enne väljasõitu. Õhtupoolik oli päikesepaisteline, ilm oli hõigati välja järjest tulime pea, siis viidi ära paa väramise suur värav on litsalt alla, siis olid saksa ohvitserid olid kahe masinaga sõiduautoga, koerad olid SS meediasitsipless, kes ütles, et vot see peaks olema mullal, too oli üks neist oli SS-märgi endale külge eestlane eestlane ja teisigi eestlasi. Ja siis viidi mind Kopli kaubajaama, olid vagunid reas. Tal oli kirjutatud SS saadets ja vaatasin, et vaguni nende puhvrite peal laudast ei olnud. Nii hea asi. Ja siis oli üks vagun naisi, seitse vagun tuli mehi ja siis oli nii, et. Me olime taadiga kaheksa koos jälle. Õnneks. Ja siis muidugi nad olid väga lahked meil siin talu pidama ja kui hästi ei läinud, siis jalaga natuke ja siis ta ei saanud mu käsi katsutud brüsseli, sigaret oli, no midagi teha jala Kansule. Siis ronisin siis vagunisse ja vaatasin, et esinev vagun on systern, õli ja viimane ka see. Ja enne seda kummagi pole eestlased, aga üx valvurite vaguni, saksa vagun, nendel oli see jalalaud, mida meil ei ole jalaluud. Kui sa istusid ukse peal, siis jalasättele toetada. Nii löödi sinna sisse ja ütlesin talle. Vabad poisid. Muheles anter, kõht oli hirmus tühi, metsikult tühilised. Anti üks kulbitäis klubi, põtru, päevanormi, leivaraasu mitte midagi pesta ei saanud, panin särgi, panin, nurkasid püsti sõna otses mõttes. Pesust maksta, rääkida. Ja siis oligi, öös hakkas liikuma. Enne peatanud tapal roheline tee, ühesõnaga. Ja siis vaatasime, kus ta nüüd läheb, pöörad siis lõuna poole, tartu põle, kodu pole siin veel vähem käia. Nii. Saime siis tapalt nagu liikuma hakkas, hakkasin põhus, mõtlesime, leidsime raudteeolud, niisuguse jopi tolline raudtoru pika, umbes 30 senti. Ma mõtlesin, kasid toppimise sinna vahele vaatasime. Vagunid on kaks linki. Kui panna esimesel linkil on täiesti kinni, kui teiste, siis on miski vahe, käsi välja ei lähe. Aga tolline turule läks, seal oli nii palju paljudes, et ma sain ka välja ja ESSi suur tabalukk ja hakkasin kangutama. Ma, ma ei oska öelda. Natuke nagu närvis ka. Järjes murdsin, kangutasin võib-olla üks, kolm minutit, võib-olla kaks, ei oska öelda. Võib-olla kauem isegi. Ja siis tundsin, et ants järsk verele. Lõks. Mõtlesin säti ennast nüüd kolmekaupa ja hüppade kolme kaupa, üks öö taga. Nii kiiresti üldse võimalik kui esimene lähedane, andku tagant kohe midagi teha, ei ole muidu jäätise jookerdama. Ja meie oleme üks Vagula nimi, oli võrust. Kriminaalvang, mina ja Taal andnud see, kes praegu võõrustanud olime, esimesed mõtlesime, minakangelane ei ole mina teel eesõigust ei anna, nagu romaanist loed, mina lükkan esimesena, lõhn pani esimesena. Et muidu igal pool on Kangerti lasevad kõik ära minna, siis kuidagi läheb ka. Romaani strateegilises elust on natuke teistmoodi. Nii, ja siis lükkasin ukse nii palju lahti, vaatasin ette. Aga see link käis veel kõkke haigule, seda vaatan, nägin põlved, passid, automaadid, otsad, aga nagu ei ole näha tootjad, et nii ta tagasi on. Nii vaatasin. Ma pole sammas, lükkas ukse lahti. Kas olete valmis? Valmis? Läks Tapa Tamsalu vahel. Ja, ja ärme hüppame enne, kui rake seal vastunägijad, aeglane lori, hüppane sealt, kus kõige kõrgem Tamm on, see võtab kinni ja ükski ei hakka järele hüppama ja oli see hüpata. Ja valige õige, läksid veel paar korda üle pea, hüppasin püsti ja käisin uuesti oma. Suur käsi natuke tõmbasid ja mis kuul see oli? See oli 200 üheteistkümned mail. Vasta kahekümnendad lubjal mängu tema elus, siis olid väga ilus, kevad oli 20. mail, õieti võis olla see kella Joldani võis aimata keskkooli mööda, siis hakkas rautomaadi raagil, hakkas peale ja mõtlesin laskja peale, tuli kadus varsti silmist läks, läks ja nägin ainult, et inimesed nagu kotid kukkusid ja hiljem sain teada. Oli üks inimene oli saanud käes kergelt haavata, kõik päästjale nahaga. Kui paljudes vagunis oli 30 inimest, oli kõik, hüppasid välja puhtaks ja kõik mehed, kõik mehed, mitte ühte. Üks oli neist eile ma puutusin kokku, tänas mind, mis seal tänatajad, isi hüppas ma Ahti rada, kunagine kinos kuulus Tallinna fotograaf 70 kaheaastane ja siis hüppas ka maha ja mitte midagi ei olnud tal viga. Nii et tulin puhtaks ja siis esimene asi, mõtlesin veel. Ütlesin metsad ära, ärge minge ida poole, seal tuleb kohe haarang. Minge Lääne põldudele aega, ida pole küll, mida siis hiljem me panime ise kaltsid Koigi peale. Paremad kätter läänesse. Läksime, läksime, mitmekesi kolmekesi, solin Vagula Taal ja mina mõtlesime, et esimene asi on süüa vaja. Mullamaa, nagu siin oli kevade küntud, tahtsime osta, ei jõua. Kui käia. Kui nad maha hüpanud, oleks võinud kiltmaa karistada. Nad ei hüpanud rongi ateismi, tuli kadus ära varsti. Tasudes oma kaitse sees on ja ma ütlesin, väljas olid piimanõu, tähendab kaevus väike madal ka, tõmbas selle välja, see oli 20-le liitrile ja sinna tilkagi sisse, nii uskumatu, kui see ei ole, meie jäime kolmeks tühjaks. Ja üles tõsta jõudnud, panime nõu maha ja pea sinnani jõime. Siis oli jõudu külal, piim on haruldane asi ütelda, nii kiirelt kosutav. Ja siis läksime edasi. Koigi soo oli sarnane. No kevadeni vesi, üks kilomeeter maad, mättad võsa, mättad võsa peal ja vesi lausvesi sealt läbi, üks poolkilone sinna sõitsin magama ja mis kõige huvitavam oli selle juures, et kui me tähendab vagunis laadites. Me olime täiud tõsisem ja kui me üles ärkasime, õhtu sealt topeltmitte ühte ei olnud. Aga siis ma ütlesin, mitte ühte ei ole, kust nad läksid mudeleid, mustlased ei ole mustusest, tähendab, kui mustlased, tõstke nüüd edasi elama. Saime vabaks, mure kadus ära ja teine olukord tekkis. Järgmine õhtu, jah, täpsemini olin päev ära maga, maha maganud ja suur männimets samamoodi kõrge kõrgraba. Vaatame, et suitsu tuleb meist üks paarkümmend meetrit ja üks mees vahib ilmselt võsa. Täna me panime minema temaga. Jookseb jää seisma, tema, jääge seisma. Tulime. Kas kõhud tühjad, nii tühjad, küll see võib-olla olge siin, vaadake puskar väärtusi tuld alla ja ma olen toonud hulga suure panni ja siis marru narraka liha ja suure pätsi leiba. Õhtu aitasin tassi teed siis selle kaks piima õudele, hulkadele puskarit, kodud seal sõime veel perenaine, süüa teen veel üle. Me siis hakkasime neli kuma. Mitte ühegi tee peale, mitte ühegi teeraja peale, põhimõte oli see. Siis tuli üks vigur siis hulka, tulime ära olnud juba lonkinja. Olime rake lähedale sattusime ja seal oli saksa valve. See muud küll ei teinud, ei lasknud, aga kuulsliku panin kuuli rauda. Alt pea, me panime minema seal, mis, mis alt ja saime siis seal rakke mäe alla. Vaatasime üks talu oli, kõht on tühi. Suveööl küllalt valge, Vaikesed koera ei ole, sahvri aken oli. Vaatasin rasvapurki oli seal leib oli mitu päts leiba, võtame pätsi leiba, muidu sureme nälga. Ja hakkasingi Dahliga seda akent arutamatadaksi vedamas klaasi ära lõhkuda ei saa, ei tohi lõhkuda. Mis pahandav, sa pead sellega pärast. Ja Vagula Kremli kadunud, kus kurat ja me leppisime kokku, nii et kui midagi juhtub, eemale vedrumägi, suur kast, kaugele pass ära, et sealt saab kokku, siis tema läks otsima, tuleb keldris käinud, hunnik vööri käes hobuse ohja, mis, mis sa neist kuradidest vead, et meil on süüa vaja, mitte vargil. Meid on siia, aga ta oli, tema ei osanud muidu ära minna, kui midagi võtnud. Jäta, vihkasin maha ja mis sa tahtsid? Asjast võtad võõras, sul on vaja neid. Ei ole. Sul hobust, ei ole praegu ei midagi temalegi hoiad käes ja järsku kuulen, et eemalt tuli teed pidi jalgratta keti külge. Ta all teon, vaatan järsku noormees, seto brataks, tooge meie poole. Ja mis meil, mõtlesin kohe. Lähme panime jooksma ebaüle mulla, millel tumedad riided ja see varjab ära, aga, aga tema vaatas sedasama. Vagula. Võsan lähemalt. Seal, kus muru on, panid üle muru ja must rohelise peal ideaalsed näha. Ja mina ainult nii palju nägin, et see lõi rusika vastust hirmus kõvasti ja hüppasid paar meest välja, püssid käes. Homme kaitseväe ja tuli välja, et nad neid ei näinud. Nägid ainult seda, mis käsitleb paar pauku käis muud midagi, lase ta maha ja meie jooksime, vedrumäel välja, midagi ei saanud ja siis oli nii, et tulime sealt Edru külast kuskil läbi, oli pandud vettinud madal lomp oli seal üks väike piimanõu oli jooksu, ütleme puu küljes jooksu pääl, taarsem selle ja siis saime ühest kohast kartulikartulit, ainult aeg oli seljakotti ja siis panime seepeale ja siis oli kõva öökülm. Kõik oli valged. Stahli ütles, kuule, vaatad, et jäljed jäävad, mõtlesin, lase vilet. Päike tuleb kohe üles, oligi ühtegi jälge ei ole. Saime suure magistraalkraavi tee äärde, küpsetasime, kartulid, jäme stab, viimased maitsesid nii jumalikult midagi paremat siis ette, kujutad endale nii kõige parem pannkookidega pagarikooki vastu sellele ja siis mõtlesin, et meil oli mantel kahe peale võtamisel üleselt sammutamasime, Allad, puhkame ja kes seal soo peale tuleb, suur hiigla sooja. Ja saime suusatada. Jäätmeid ja udu oli, tuleb udust välja, aga tal, kes oli, ei olnud käes, vaid oli üle. Ja vaatasin, las ta tuleb. Mis ta ette võtab, et kui ta hakkab vussi võtmas, Juta meeles tonni tuleme, ei hakanud, aga tema arvates kindlasti niiviisi, et kui võib-olla neil on relval seal et tema jääb hiljaks, ta hakkab seda võtma, siis on ohver. Valama, läks, kadus meiega, panin teise poole, nii et vahetpidamata oli pinge all ja siis sattusime vägedale juba otsaga ja vaatasin maha. Rong läheb Tartu peale. Liivarong ronisime pool vagunit, ronisime üle serva sisse, rahulikult kaheksa juba sisse. Rong hakkas suitsetama. Kruusaauku. Lootsite petturid järgmist, aga ei ole ta vargile minna, vahetame ära kuskil toidu vastu. Habemes olime parasjagu juhtunud, olid suured ja lähme ja vaatasime kahte karjapoissi, tegime seal jooksid aga need siis vist juba teatrist Jõgevale. Nii. Läksime rahuliku südamega edasi ja vaatame üks mees kitse ja küsime, kas Petrollid ei lähe? Mees ei vastanud meil midagi, hakkas kodu poole, meie Me läksime ühes. Nüüd mõned mehed on vaikse jutuga, lihtsalt leides ei osanud midagi, mis 50 aasta 40 viia. Saime, sinna läks tuppa, tulime tagasi, automaat käes. Ütlesite, et mis mehed teie olete, mina olen politseipataljon velt vee peal puhkusel, mis sa ütled, mõtlesin, kurat, vahe kaks meetrit vahet oleks meie võidumehed. Vend tuli välja, aga mis sa, poiss, sa kiusad sind ja ja siis tema ema tuli, vanem naine oli skoole, lasen poisil tahta missa, pinnide kiusad kuralt, mina pean sõdima ja nemad hulguvad ringi. Mõtlesin jah. Me oleme hõpsisust kõrval hoidnud küll. Lähete kohe punkti, annate ennast üles, mis, kui nii, siis mis isekad ja tulge sistes, nüüd pani püssi ära ja õnneks tuli. Jõgeval tuli pommitatud juuksuritöökoda pihta saanud ja see juuksur elas seal niide talus ja ajasime habemed juuksed korda, ilusti. Kaeti laud ja paremad ja Rootsi. Minge nüüd Jahadki ennast üles, mis te ulguda ringi, tuurad lasevad maha ja seda me teemegi. Vot siis tuli on niisugune asi, läksime lõvipuuri. Läksime. Raudtee Janad tuli vastu. Üks vanaeideke ütleb, kus ta peaks lähedamise Jõgevale. Ahah, nojah, siin oli nähtud kahte kahtlast meest. Juba kõla on seal ees, Jõgevalt, las olla. Lähme. Läksime Jõgevale. Vaatame. Veetorn oli siis kivi veedanul õhku, last tuli puust ja seal all oli valves üks noormees poisike või viis 16 vanem valge lindiga piss elas valvastada. Läheb vaja ja tuligi pakkumisele Cannes paistvas tõmmatav sigaret. Saime teada tema nimi ja küsin, kus siin öömaja saaks. Ja omakaitse staap on seal ja seal on ruumi küll. Mõtlesin, kurat, kas lähen, mõtlesin, lähme kui lõvid omast puurist väljas, et siis meil kõige julgem sümptomine läksimegi rohkem. Kaks vaneti olid seal ees ja sööma saadet, vot mis on nimed. Taanlane Jürjens saatis valves. Ahah, no miks ei saa, need tühjad poisid läksid jahile, kaks kahtlast meest on nähtud karjapoiss, ütles, et läksid jahile, ei olnud enne hommikut, ei tule. Meie jahil läksid. No kasvõi paremat kohta enam olla, viskasin pikali, absoluutselt kuulasime. Millega edasi? Tartu pool läheb, sega kaugele nelja ajal, et siin ähvardab veel, et on kuulda, tuleb kaugelt, kuulsin, kõmin hakkas peale raputama. Lasin kaks kord raputada, et magame, tulge ülesed, sega kaugemale, tähendab siis läksime jaama, tõmbasime vagun ukse lahti, õnneks oli põhupallid sees. Sinna sisse tegime augu. Uks kinni, mõnitamabki lahti, vaatab õhupallifiguurid ja siis ärkasime alles tartus, vilja, silo jorss. Või jah, seiklus on väga palju anud, kas astusite vagunist välja seal ja, ja siis hakkasime siis võrupoole liikuma. Võrus ja ega siis vooredes oli niisugune juhus, tuli vastu, mille mootorratas veel dokumendi midagi ei olnud ja mõtlesin, et no me olime kaheksimistes. Kestad ei olnud oma kaitsevormis sai natuke aega mööda kuulsamalt. Seal ka mind, tule tagasi, vaha tulemegi, kontrollime, kontrollime sind. Ütlesin talile ära seenemetsa, mine. Et teda lähedal on. Ja sealt saame kokku, aga mina jäin sinna natuke varem juba seisma, hüppasime ja ootama mootorratas, tuli nägi seda, Taali hakkas karjuma. Seis, seis. Seislaski paar pauku ronis pealt maha. Söödalid järele minema, noh, sa oled jänest püüdma. Läksime, hädad kadunud silmist. Mäe läksin tee peal, lükkasin mõõda ümber, keerasin korgi lahti, pan tikutule otsa. Jalameheks, las ta käib jala küll käin jala. Põles ilusti, jah, põleb bensiin põleb korralikult. No ja siis mõtlesin, mis ta jahid, mis aja tagant sinu asi on, kes me oleme? Saime siia. Daalidel oli teine vend, oli vaha nimeline. Üks ema, kaks isa, väike majake oli vastav raudteejaama ja vend oli veel Ansu nimele seal kodu. Aga see vahas oli Leedust lennuehitusele. Ühe erafirma juures saatsin ennast Sakerdada. Läksime siis sinna, aga me kohe maja juure läinud. Leppisime kokku. Nägime, et see ants liikus väljastades ühe 12-l vastane vilistasime tulisinud Ants, kuidas otsimas käidi, käidi küsimas küll, kas praegu on õhk puhas, puhas, nii kodu- ja õhk täitsa puhas. Tõmbasin sinna üles. Läksime sinna Daci memmeke, mõtlesime, et väga hästi vastu ja siis olime siis seal. Puhkasime, sõime, magasime, puhkasime, magasime kartulivagude vahel. Ja siis selles lautolynen, laupäeval oli all need Covid, mis tegime, lisavaheseinalaut oli puhas ning kes redel oli kah redelit. Hüljes läks, nägi ainult seda seina, aga sigade otsas ronisime üles, luuk olime seal, väikene kitsam, seal pärast suusam kaheks magalad, olime seal. No ja sealt siis tuli see neide tuttav võrust pärit ja tema oli firma olmete nime all saanud pabereid, ehitas lennuvälju neid hooneid. Ja meile. Sest kui te ei taha tulla, muidugi tahame. Julio, see on jah, seal seal vaha üks vendadest ja siis võttis võrust veel poisse, üks kaheksa poissi võttis kaasa ja tee peal tuli, see ketikoerad tulid kontrollima. Andis dokumendi, mis seal kirjutatud, mina seda ei tea. Meid ei küsinud keegi, luges ainult ära kaheksa. Lennuväli oli ja seal ma olin geodi, et oli vaja nivellida ja kõrgustandamiseni lihtsamalt öeldes enam üldse olla minu meelest seal ja tal oli siis traktorist lõks, traktor kohe lahti ja sõja lõpuni lõhkustel seadistada ja vaha oli haige, lonkas kepiga, käis jalg kange, ei saa midagi teha. Seal olid siis mõned kurvad asjad kah väga kurvad, isegi. Nimelt on seal umbes 3000 juudi naist. Nende ülesanne oli soo puhastada, võsad ära siis rullikud, panin nad sinna maha, rullikud, et ja, ja need jäävad, vedas kohale, siis kruusa, loopis laiali, tsemendi käsitsi tantsisid ja ühtlased pandi. Nende tööpäev oli 16 tundi, nad olid näljas, volasti. Mul oli vaba liikkonna või siis natuke juttu ajada ja saksa rääkida, jutid juhtida. Mõtlesin vahepeal leiba, palju seal mõne üksiku seal Vietnamis tilt vett. Mõtlesin nagu enese rahustamiseks, mida kuradit viinud seal pätsi leiba, saksa võib olla väga leiba. Tollal siis oli see Nõukogude sõjavangid, olid erilaager, nemad töötasid 14 tundi. Igalühel oma katel juutidel järgmine korrast paremuse poole. Venelastel kolmas Leedu, poliitvangid. Neljas Saksa eraisikud, viie saksa sõdurid, kuues ohvitserid, kuus lööki oli. Kas see lennuväli sai ikka valmis? Jah? Sai küll aga lendama hakata ei saanud, valmis sai küll. Nõukogude väed tulid juba ja siis ühel päeval vaatasime lahti suhkruvabriku õhku. Tõusis, järsku öeldakse alla, mis on paras aeg ära minna. Panime sealt tulema. Mis kavatses, teil oli, kuhu minna kodu poole ja paljuneda, käinud veel Nõukogude vägede tulemusena. Kohe tulid, lõikas siis välja. Tähendab, mere äärde.