Kell sai pool seitse teisipäeva õhtuti, sel momendil algab raadiomäng, keskkond ja mina. Alustuseks nagu ikka, tutvustame stuudiokülalist. Tänane stuudiokülaline, kui ta juba hakkab kõnelema, anda paljudele väga tuttavaga. Ma siiski tutvustan natukene. Tipa-tapamees on õppinud metsandust Leningradis, metsandustehnikaakadeemias, hiljem on olnud Tallinna botaanikaaias teadur mitmete ametite peal kuni teadusdirektori, nii välja. Seejärel linnanõunik keskkonna alal Tallinnas. Ja kui meie keskkonnaministeeriumi asus juhtima Andres Tarand, siis kutsuti Rein Ratas kantsleriks. See ametikoht on, ma tean, natukene, väga tihedalt päevakavaga, sageli tööasjad ulatuvad õhtusse välja ja mul on väga meeldiv, et härra Rein Ratas leidis aega pooleks tunniks põigata oma igapäevaste tööde vahelt raadiosse sest ta teab, et aga head asja on vaja populariseerida. Unustasin veel ütlemata, et Rein Ratas on olnud ka ju meie rohelise liikumise hälli juures. Nii sõna on teil sissejuhatuseks või taustaks või situatsiooniks. Kuidas te kavatsete enne küsimust kuulajatega suhelda, see on nüüd juba teie asi. Tere õhtust, head kuulajad. Soovin teile kõigepealt uuel äsja alanud aastal paremat elukeskkonda, kui see oli mullu. Ja kuna meie lugupeetud president oma uue aasta pöördumises eesti rahva poole mainis, seda ilusat suundumust. Et me tahame teada, kust me tuleme ja tahame teada, kuhu me läheme siis lubage ka mul võib-olla alustada natukene kaugemast ajast. Oleme me ju päritolult maarahvas ja metsarahvas ühtlasi kuulume Kirde-Eesti metsavööndi põlisasukate hulka. Meie põline elukeskkond, mets, jõed, järved, sood ja meri on vorminud meie maailmatunnetust, elulaadi ja iseloomu. Kui muistsele stepielanikule oli puu mõneti võõras võib-olla isegi vaenulik sesse võis õietta laagri asukohta siis meile on puu olnud püha. Puud andsid peavarju, toitu, töö ja sõjariistu olid pelgu ja varitsuspaikadeks. Ja kogu inimlik eksistents oli mõeldamatu puudeta. Sõna puu kuulub meie keele kõige ürgsemate sõnade hulka olles ühine kogu uraali keelkonnale. Elades põhjamaiste, metsade, soode ja vete vahel. Väikeste eraldatud kogukondadena hoolitses iga meie pere ise oma elatise eest. Ei vajatud ainujuhti. Iga mees otsustas ise. Kehvavõitu. Karm looduskeskkond tingis lugupidava suhtumise, temasse. Tingis isaduse hoida oma eluruumi. 13. sajandi ürikud kõnelevad pühadest, puudest ja saludest, mida austati ja hoiti. Tegelikult pidid vastavad tavad kujunema välja hoopis kaugemas minevikus. Veel ürgkogukondlikus ühiskonnas. Vanad head tavad aga eeskätt ikkagi üha suurenev looduskasutuseeskätt. Metsade hävitamine tingis isandate mitmeid reguleerivaid korraldusi mis olid üht või teist loodusosa kaitsva iseloomuga. Näiteks 1647. ja 1664. aasta Rootsi metsa määrused, mis kehtisid ka Eestis sisaldasid mitmeid metsakaitselisi sätteid näiteks Ühismaadel kasvavate tammede, metsõunapuude, pihlakate ja toomingate raiekeelu. Mõnel juhul tuli ühe mahavõetud puu kohta istutada kaks uut omavoliline metsa. Rookia kuulutati lindpriiks. Keelati aletamine, kui sellele ei järgnenud pinnase ülesharimine päris põlluks. Esivanemate suurepärane loodustunnetus lõi hea eelduse teaduslikule looduskäsitlusele ja loodushoiule. 90. aastal loodi Lääne-Saaremaa lähis saartel vaikadel Baltimaade esimene looduskaitseala merelindude kaitseks. Praegu on meil neli riiklikku kaitseala, neli rahvusparki. Biosfääri kaitseala ja 479 muud kaitstavat ala, sealhulgas 13 maastikukaitseala. Kaitse alla on võetud 228 looma ja 134 taimeliiki. Läinud aastasajad on andnud looduskaitse vallas meile palju kogemusi, on olnud head. On olnud halba. Praegu taastame Eestis demokraatlikku õigusriiki, toimub maa- ja omandireform. Kõik see komplitseerib tugevasti ka looduskaitsetööd. Eeskätt välja kujunenud kaitsealade tegevust on aga päris kindel. Ja ma olen selles sügavalt veendunud, et looduslähedaseks jäänud rahvas suudab end eemal hoida. Jaga ja valitse tõvest. Tänu teile on nüüd meie minevikku sajandite elu loodus, suhtumine sellesse kuuldavale toodud. Huvitav, milline tuleb selle pealt teie esimene küsimus? Ja ma küsiksin nii. Millal mis sajandil keelati ühe kuningliku dekreediga metsaraie neljal Eesti saarel? Kordame küsimus, see on väga huvitav, aga võib-olla korraga jäänukid meelde. Mis sajandil keelati ühe kuningliku dekreediga metsaraie neljal Eesti saarel. Nii küsime sajandit, see on piisav heaks vastuseks. Telefon meile oma teadmiste pakkumiseks on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks, kordan neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusikal saame teiega suhelda. See on Häädemeeste valla innuka kodu-uurija ja looduskaitsja vallavolinikku Sulev, kasvandliku. Väljaantav niisugune perioodiline üllitis Häädemeeste elu, see on ilmunud juba neli aastat ja läinud aasta lõpul ilmus siis kaheksas number ilmub kaks numbri ja seal on teie kirjutis sees ka. Ja siin selles kogumikus on tõepoolest ka üks minu kirjutis loodusest ja looduskaitsest. Eesti vabariigi 75 aasta vältel. Mida me kuningliku dekreeditundjale võiksime nüüd pühenduseks kirjutada? Kirjutame nii. Tundes minevikku. Hoiame avatuks tee tulevikku. Ja ja tänane kuupäev neljas jaanuar ning allkiri. Protseduur saab kohe täidetud ja nüüd küsija ise annab selle kõige parema vastusse. Tegemist on 13. sajandiga täpsemalt aastaga 1297 mil Taani kuningas Erik men veed andis rovskildes välja dekreedi, millega keelati metsaraie naissaarel Aegnal ja kahel paljassaarel. Ja seda aastat ja seda dekreeti. Me võime praegu teadaolevatel andmetel pidada Eesti riikliku, see on kõrgemal riiklikul tasandil toimuva looduskaitse alguseks. Esimene väga huvitav küsimus on vastatud. Hetke pärast me oma mängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond ja mina. Teie ees on Eesti keskkonnaministeeriumi kantsler Rein Ratas. Me hakkame liikuma teise küsimuse suunas. Igal keskkonna mõjul on alati tagasiside sealhulgas majanduslik väljunud. Küsimus on ainult mastaabis mõõdupuu, ühes otsas on Tšernobõl, teises otsas aga suitsetav inimene. Põhiline järeldus, keskkonnakahjustuse ärahoidmine on odavam kui selle kahjustuse tagajärgede likvideerimine. Ühelt hektarilt näiteks kahemeetrise pinnasekihi puhastamine õlireostusest maksab ligikaudu 10 miljonit krooni. Eriti õrnad looduskomponendid. Oma haavatuvuselt on pinnas põhja ja pinnavesi suhteliselt äike. Lühiajaline saastamine võib anda väga kurbi tulemusi, mida ei saa kaotada. Paljude aastate ja paljude inimpõlvede jooksul. Tahaks ikka ja jälle korrata, et keskkonnahoidlik säästev majandamine on kasulik ka tootjale ning ärimehele rahvast kui tervikust, rääkimata. Eesti Keskkonnakaitse nurgakiviks kahtlemata säästev areng. Loodus, varade kasutamine, keskkonnakaitse ja kogu selle valdkonna majanduslikud väärtushinnangud on muutunud kõikjal väga aktuaalseks, ka meil on see ju meie heaolu, aga miks mitte meie ellujäämise küsimus? Elame ikkagi piiratud resursside ja piiratud võimalustega maailmas. Seetõttu tuleb meil pidevalt otsida kompromissi ideaalse ja reaalse, soovitava ja võimaliku vaher. Ja üha tõsisemalt pean küsima kõigepealt iseendalt, mida mina saan teha oma maa heaks mida minu maa saab teha Euroopa ja kogu maailma heaks. Väga üldistatud lähenemine ja küsimine aga teise vooru päris küsimus. Kuidas see kõlab? Sellest. Et säästva arengu põhiprintsiibid Ei ole võõrad olnud ka. Meie eellastele. Minevikus. Sellest kõneleb järgmine küsimus, õigemini sellele küsimusele antav vastus annab ilusa näite. Ja küsimus ise on. 19. sajandil ja 20. sajandi algul töötasid Eesti ja Lätimaal mitmed pud rätivabrikud. Üks neist näiteks Tallinnas Viljandi maanteel. Mis vabrikud need olid? Jah, sajandivahetusel töötasid mitmel pool putreti vabrikud, mis vabrikud need olid, see on küsimus. Telefon vastamiseks on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks muusika ajal saame teie vastuseid kirja panna. Ja see on ka verivärske kogumik mis on kirja pandud eesti ja inglise keeles, nii et ka keskkonnakaitse vallas inglise keelt praktiseerivale eestlasele hea nihukene, omamoodi õppematerjal, aga teabematerjal. Ja siin on kõige värskemad andmed paljude meie Eesti jõgede ja järvede keskkonnaseisundi kohta. Ja ma kirjutan siia austatud vastajale. Sõnad vesi on maastikuveri. Juurde tänane kuupäev ja allkiri. Ja nüüd siis tuleb meil vastata säärastest asjadest, meie nagu raadius, aga sageli ei räägi, aga ilmselt ilmaaegu. Kuidas te ise nüüd vastusse formeerite? HEA. Pult treti vabrikut. Olid nendeks toredateks. Ettevõteteks, kus fekaalidest ja turbamullast tehti väetist väga head väetist. Kommentaare vist eriti vaja juurde ei ole. Ma arvan, et mitte.