Täna võiks alustada nii, et stuudiokülaline, enne kui tuli raadiomajja, laskis päikesel paista puuderdas värske lumega maapinna ilusaks, valgeks, paras sõda, halli sula ja paadid timmis nii parajaks, et mõnus õues olla. Tundub, et kui inimene eluaeg on ilmateenistuses olnud, et siis ta saab ilma tegijaga hästi läbi. Aga kui nüüd natuke asjalikumaks minna, siis Helve Kotli alustas oma karjääri vääri minu andmetel Narva-Jõesuus ilmavaatlusjaamas ja edaspidi on tulnud Tallinnale lähemale pidanud ameteid järjest altpoolt ülespoole ja praegu on meteoroloogiakeskuse direktor ja kolleegid ütlesid, et oma ala täielik fanaatik. Nii, mida esmalt kuulajale ütlete, kui küsima asut millest, nagu tahaksite rääkida? No praegu on tekkinud tõesti selle pikaajalise töötamise tagajärjel niisugune mulje, et inimesed nagu on sellest Meteroloogiast mööda käinud kuigi on võib-olla räägitud ühte ja teist, aga kui inimesi otseselt seda vaja ei ole, siis ta pane seda tähele. Sageli tullakse küsima meile mitmesuguseid andmeid arglikult ja nii pool vabandavalt, et ehk teil on juhuslikult näiteid, eks temperatuure niisuguste niisuguste linnade või maakondade kohta. Ja Ma tahaksin siis tõesti nagu esile tõsta seda Eesti Meteoroloogia pika ajalugu, huvitavat ajalugu mis on juba üle 200 aasta. Tegelikult. Nüüd tekib probleem, millest siis seda meteoroloogia ajalugu tegelikult ikkagi alustada. Ja ma kasutaksin siin meie kliimauurija, Andres Tarandi mõtet. Tee meteoroloogia ajalugu algab ikkagi sellest momendist, kui hakati kasutama termomeetrite parameetrites, tähendab ilma vaatus läks instrumentaalse. Kõige esimene vaatlus, mis Eestis üldse instrumentaalne vaatlus tehti oli 1731. aastal, 18. augustil Vilsandi reidil. Sealt möödus sõidul Gdanskis Peterburgi üks purjela päev ja sõjaväearst Johann Jacob Fletcher, kes asus seal pardal. Tegi siis need esimesed vaatlused. Niisiis need õnnelikud termomeetriomanikud sageli oma õues või aias rajasid niisuguse väikese vaatluspunkti, sageli oli see termomeetril kinnitatud aknaraami külge. Möödunud sajandi keskpaiku hakati aru saama, et neid ilmavaatlusi peaks hakkama kuidagi süstematiseerime. Ja nii oli siis möödunud sajandil üks niisugune Meteroloogiast üpris kaugel seisev ühing, Eestimaa Kirjanduse ühing organiseeris vaatlusvõrgu üheksast jaamast ja osteti ka igalejaamale ühesugused termomeetrid ning kooskõlastati vaatlusajad. Aga tegelikult meteoroloogia sai teadusliku aluse Tartu Ülikooli professori Göttingeni poolt, kes 1865. aasta teisel detsembril alustas Tartus meteoroloogiavaatlusi ajast peale. Noh, võib öelda nii, et Eesti Meteoroloogia läks nagu tõusujoones. Ja 1893. aastal Ettingen oli sunnitud loobuma õppejõukohast ülikoolis, kuna ülikool muutus saksakeelsest venekeelseks. Tema koha täitis ka nimekas teadlane Streznevski kes jätkas seda tööd väga viljakat meteoroloogiaalast tööd 918. aastani, kui ülikool evakueeriti Voroneži. Ja see teadlane lahkus Eestist. Pärast töötas veel aastaid Kiievi Meteoroloogia observatooriumi direktorina. Ülikooli hakati kujundama rahvuslikuks eestikeelseks ülikooliks ja nüüd seisis ees kaadrite küsimus. Kõige esimene, kes eesti keeles meteoroloogia luges, oli tegelikult rahvuselt sakslane Konrad Koch ja ta ei vallanud eesti keelt just eriti täiuslikult. Ometi ta sai oma ülesandega hakkama ja tegi seda 1925. aastani. Samal ajal aga juba oli samme seadnud uus mees. Ja tema nimega ongi seotud olulised etapid Eesti kliima uurimises eesti Meteroloogias. Kahe sõja vahelisel ajal. See noormees, rahvuselt eestlane, sündis Pärnumaal 1008 üheksa, teisel aastal. Tali vallakooli õpetaja poeg sai alghariduse kodus ja läks õppima Tartu ülikooli, mille lõpetas 1918. aastal. Ning asus siis tööle Tallinna mereobservatooriumi. Sellele mehele oli looduse poolt kaasa antud hea pea nagu eesti rahvas armastab öelda ja väga hea organiseerimisvõime. Juba üsna noore mehena pärast ülikooli lõpetamist asus ta usinasti rekonstrueerima reorganiseerima Eesti meteoroloogiajaamade võrku. Ta hakkas kiiresti korraldama igapäevast silmadeta vahetamist välismaaga raadio teel. Eesti oli üldse Balti riikidest esimene, kes selle teostas. Jab ta kaitses Hamburgi ülikooli juures doktoritöö teemal inversioonidest vabas atmosfääris ja tolle seal oli juba norra teadlaste koolkond üpris nimekas. Ja meie teadlane seadis kahtluse alla isegi mõned Norra teadlase Pirknesi tsüklogeneesi teooria seisukohtadest. Ta äratas suurt huvi ja tõsteti esile ka rahvusvahelisel meteoroloogia kongressil Kuulsa mandrite triivi hüpoteesi looja Alfred vee generi poolt, kes oli ka meie teadlase juhendaja teaduslik juhendaja. Mulle tundub, et vist küsimus nüüd siit tulebki. Jah, kava on küsida just nimelt, kes oli see mees, kes oli see mees, esimene eestlasest meteoroloogiaprofessor Eestis. Ja kes teab või kuskil kiiresti leiab siis selle mehe nime üles. Andke meile teada, telefon vastamiseks on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks. Ma kordan, neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusikal saame siis teiega suhelda. Ja see on üks osa seeriast. Ja kaheksas kogumik teadusajaloo lehekülg Eestist. Siin on sees Eesti meteoroloogia ajalugu algusest peale, kuni tänapäevani. Nonii nüüd viimane, 10 aastat ja muidugi välja, see on ilmunud 92. aastal, aga trükki antud varem. Nii et põhiliselt viimased uudised ei ole siia sisse jõudnud. Ja meil on protseduur täita võitjale väike pühendus ja allkiri. Sulepea liigub nobedalt ja tuleb kiri, raadiomängukeskkond ja mina võitjale allkiri ja tänane kuupäev. 18. jaanuar. See mees oli Kaarel Kirde-tegelikult Karl August fris kes 35. aastal eestistes oma nime Kaarel kirdeks äkki ja nimi on tal juga, metheroloogiline tegelikult või geograafiline kirde. Tema oli ka endale seadnud suure eesmärgi. Ta tahtis rajada otstarbekalt kujundatud üles ehitatud teovõimsa geofüüsika keskasutuse alma materi juures kes oleks siis juhendanud kogu meteoroloogiaalast tööd Eestis alates vaatluste toimetamisest ja vaatlusjaamade rajamisest kuni nende andmete töötluse nii ja teadusteemade arendamiseni tā ajakohastes vaatlused paari aastaga, 25. 26. aastal tehti see töö ära ja osteti väga palju uusi instrumente, laiendati vaatlusprogramme. Nii et Eesti Meteoroloogia võrk just Tartu meteoroloogia observatoorium oli enne sõda üks paremini varustatud observatooriumi. Ja peale selle oli tal veel peale meteoroloogia, mis oli tema põhihuvi ja geofüüsika. Tegelikult olid aga hüdroloogia alal üpris tegevmere ja sisevete hüdroloogia valdkonnas oli tal mitmeid töid. Ja oli olemas Eestis ka selline huvitav vaatenurk, Põllumajandus-meteoroloogiajaamade võrk, ta oli seal selle võrgujuhatajaks ja nii, et ta on täiesti põhjapanevaid töid teinud ja üldiselt see ajajärk oli Eestis väga huvitav, väga töörohke, väga tulemusrikas. Ja enne sõda oli näiteks Tartu Meteoroloogia observatooriumis kolm teaduste doktorit ja kaks magistrit soli väga tugev teadlaste kaader. Nii esimene küsimus on vastatud ja üks tähtis mees meelde tuletatud. Hetke pärast me oma mängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond Jamina. Tänan stuudios meteoroloogiakeskuse direktor Helve Kotli. Me hakkame lähenema teisele küsimusele. Meteoroloogia ka on muidugi väga tihedalt seotud ilmaennustamine eksada ilmale püütud ennustada juba ürgsetel aegadel. Aga teaduslik ilmaennustamine tegelikult sai alata ikkagi alles pärast seda, kui oli võimalus operatiivselt igapäevast ilma informatsiooni edastada, see tähendab pärast telegraafi leiutamist. Näiteks Eesti alustas ju kahekümnendatel aastatel ka infovahetust raadio teel teiste maadega mitte niivõrd telegraafi teel kui just raadio teel. Ja kui nüüd vaadata tagasi, siis Eesti meteoroloogiaalast tööd teatud määral koordineeris Peterburi geofüüsika peaobservatoorium ja Läänemere kohta hakati tormihoiatusi andma 1874. aastal. Ja Läänemere hüdrometeoroloogiliste teenindamine üldiselt allutati indeks kaubandusministeeriumile. No see on ka arusaadav, sest laevad ilmselt olid see põhiline huviobjekt kaubandusministeeriumi et nende käsi merele hästi käiks ja tormiga nendega midagi ei juhtuks. Juba vabadussõja ajal, 1919. aasta mais hakati Eestis koostama ilmaennustusi Tallinna mereobservatooriumis mille juhatajaks oligi alates esimesest juulist Kaarel Kirde. Ostsin optikuks kurik, tema abiliseks matemaatika õpilane, üliõpilane tõllas. Ennustas samaks päevaks valmis kell kaheksa 30 juba ja anti kella üheksaks koos ilma ja meretegeliku seisuga edasi majakajaamadesse ning sõjaväeosadesse. Järgmise päeva prognoos valmis kell 12 ja saadeti kella 13-ks koos ilmakaardiga. Kaheksal adressaadile. Oli isegi teatud teenus, võidi tellida ilmakaarti. No iga inimene võis ta tellida, aga muidugi peab, ütleme neid tellijaid just eriti palju ei olnud. Ja sadamate kaptenite-le oli antud korraldus võtta postkontoris, sest ilmaennustus ja panna see välja nähtavasse kohta. Vot siit ongi päritud ilmselt niisugune väljendus, jätma tõstan tormi üles, isegi praegu kasutavad sünoptikud sellist väljendit. Kas sul on tormid üleval? Tähendab, praegu seisneb tormihoiatuse koostamine ikkagi paberile kirjutamises ja, aga kuna vanasti olid sadamates sellise tormimärgid, mis tõesti masti tõsteti, kui oli tormis oodata, siis on sellest see kõnekeelde optikutel jäänud praegu veel. Esimene küsimus puudutas Eesti Meteoroloogia väga tähtsat figuuri. Kuid teine küsimus puudutaks maailma mastaabis teadlast ja ametimeest. Härra Goodwin Obassit, kes külastas Eestit möödunud aasta septembris. Millist organisatsiooni esindas professor Obassi? Millist organisatsiooni esindas nimetatud kõrge klassiga külaline, kes Eestis käis? Kes arvab, paratelefon, vastamiseks on endine neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusikal saame vastuseid kirja panna. Raamat võitjale on vormistatud. Mida öelda siis selle maailmaklassiga mehe organisatsiooni kohta või kuidas täpsem üldse oleks vastata? Eesti ühines nüüd möödunud aastal Eesti võeti vastu maailma meteoroloogia organismi soni liikmeks. Seal on liikmeks just nimelt Eesti riik, mitte ei meteoroloogiakeskusega meie instituut ja meid külastas organisatsiooni peasekretär Goodwin Obassi. Ilm on globaalne nähtus ja selle uurimisega ennustamisega toime tulla. Niisugusel väikesel maal, eriti nagu Eesti on, on raske ilma kontakte omamata, aeg on edasi läinud ja ja ka nõudmised on kasvanud. Ja kust me maailmas saame andmeid, operatiivselt andmeid ja need ilmakaart Kaarte me teeme praegu ise, aga andmed tulevad kõikjalt Euroopast, Gröönimaalt, Islandilt, Vahemere rannikult. Ja kus on need vahejaamad, kus teiesugused ameti inimesed siis need andmed koondavad ja omavahel siis Mikserdavad? Noh, Euroopas on ära jagatud teatud ülesanded keskuste vahel. Põhiline on siin andmevahetuses just ohvelbachi keskus, Frankfurt Maini ääres, selle äärelinnas asub Saksa meteoroloogia teenistuse hoonete kompleks, seal on siis suur sidekeskus. Ja Põhja-Euroopas edastatakse Chuck mingisse kust lähevad üle Soome, Moskvasse. Moskvast siis ringiga tagasi meil. Esialgu ja loodame, et usside liin päästab meid sellest sellest ilmaasjata. No andmete. Looksutamisest ja edasi-tagasi, et me hakkame saama noort sepingist üle Riia. See on juba päris lähituleviku küsimus. Edu teile teie internatsionaalsesse ja väga tähtsas töös, sest ma tean, et laevakaptenid ja lendurid peavad ilmateadetest väga lugu. Vahel mõned naljahambad leiavad muidugi ka materjali enda jaoks, aga ilm ei ole päris nii ühe punkti nähtused. Kui meriväljal näiteks päike paistab, siis võib ka nõmmel sadada, nii et teie vaatate laiemalt ja targema pilguga.