Pool seitse loodetavasti on nüüd need raadiokuulajad, kes osalevad raadiomängus, keskkond ja mina oma mõnusad kohad sisse võtnud, et lülituda järjekordsesse keskuste elusse kes lihtsalt kuulab, värskendab mälu ja lisab oma teadmiste varalaekas uusi andmeid. Aga erksamad need ju meile alati helistavad, sest sellel on ka oma tagamõte. Stuudiokülalised on kaasas tavaliselt teemakohane trükis ja võib-olla ka mõttekas pühendus autoga ramm. Nii et variante on. Kes on täna palutud stuudiosse? Doktor Toomas Trei, Tallinna tervisekaitsetalituse peaarst, Tallinna riiklik peasanitaararst ja pealinnavolikogu keskkonnakomisjoni liige. Nii et meest on valitud, ju siis on põhjust. Ja tean, et keskkond ja inimese tervise seosed on Teid huvitanud vaated koolipõlvest peale. Mis te siis nüüd täna siin mikrofoni ees kuulajate ka tahaksite nagu laiali laotada või pärida teisiti sõna täis? Tere õhtust. Täna ma tahaks äkki ta keskkonna ja tervise vahelistest seostest natukene erilisest aspektis, kui seda on tehtud tavaliselt. Ja täna mul oli väikene plaan võtta aluseks siis inimese elutingimuste, tema korteri, tema kodumõju, tema tervisele. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmetel sõltub 50 protsenti inimestest tervisest üleüldse, tema käitumisest, tema eluviisidest ja tema elutingimustes. Tema oma kodus ei ole tervis, ainult haiguse puudumine. Tema on inimese vaimse füüsilise ja psüühilise heaolu seisund. Juba iidsetest aegadest peale. Inimesed otsisid kaitset halbade meteoroloogiliste faktorite ehk mõjurite eest. Need olid sademed, külm tuul, vastupidi, mõnes paigas soe. Kuid aja jooksul on siia lisandunud veel sellised keskkonnategurid nagu mürama, vibratsioon, tolm, gaasilised ja paljud muud teil teised sellised mõjurid. Peale selle vajab tänapäeval inimene elamut, et luua soodsaid tingimusi perekondlikuks eluks ja laste kasvatamiseks, puhkuseks, loominguliseks tööks ja nii edasi, kuidas keegi. Mida üksikasjalikumalt õpitakse tundma üldsegi inimese elutalitust ja väliskeskkonnamõjus sellele, seda rohkem ilmneb tegureid, mida on vaja arvesse võtta elamu rajamisel ja samuti ka korterite remondis. Üheks näiteks võib-olla tubade arv korteris, hügieeni seisukohalt oleks optimaalne, et igal perekonnaliikmel oleks kasutada oma tuba, see on seotud sooliste vanuse, helistaja ültse erinevate perekonnaliikmete huvidega. Lisaks sellele soovitatakse ka, et oleks selline üks üldkasutatav tuba, olgu ta siis söögi või külalistetuba, kuidas seda nimetada. Kuid kahjuks tänapäeva tingimustel me kõik seda endale lubada ei saa, sellepärast et siin on rahakotirauad mängus. Juba ammust ajast on teada, et halbade ja elanikega üle kuhjatud korterites levivad paljud nakkus ja parasiithaigused. Sellisteks on peamiselt laste piiskhaigused nagu gripp, leetrid, difteeria, läkaköha ja tuberkuloos. Tuberkuloosiga on Eestis olukord samuti muutumas küllaltki kriitiliseks tõsiseks sellepärast, et see haigus, mida loodeti, et hakatakse kogu maailmas tasapisi likvideerima levib ja selle haigestumine tõus võrreldes möödunud aastaga 93. aasta suhtes oli 30 protsenti rohkem. Moodi on hakanud levima ka meil Eestis sellised haigused nagu leetrid ja difteeria on esinenud isegi surmajuhtumeid. Ja kindlasti on ka siin osa põhjusi halbades inimeste elamistingimustes ja korterites inimeste üleasustatuse. Ja selge see, et, et ka majade ja korruste arv mõjub halvasti elanike tervisele. Näiteks mida kõrgem on tüüpelamu, seda halvem on kõrgematel korrusel õhu füüsikalised keemilised omadused. Ja seda sagedamini esinevad lastel, samuti Ülemiste hingamisteede katarrid, keskkõrvapõletikud, külmetushaigused ja üleüldse kannatab lapse reaktogeensus. Ja seoses sellega juba möödunud sajandil töötati ühe kuulsa Hügienistid hügieeniku doktor petencohveri poolt välja üks väga tähtis hügieeninorm. Ja siit järgnekski minu küsimus. Esimene küsimus, esimene küsimus, palun. Juba möödunud sajandil võeti kasutusele üks hügieeninorm, mis määrab ära eluruumide suuruse. Ja selline vorm on kasutusel tänapäevane. Milline norm, see on? Nii et ühte väga olulist normi, mis näitab siis, millistes tingimustes me elame või kuidas seda meie elamist hinnata, mis norm see on kes teab, või leiab väga kiiresti kuskilt meelega mängu tempo peab ka olema, parajal tasemel ei saa kaua vaadata, aga telefon on praegusest hetkest neli, kolm, neli, neli üheksa, üks, avatud neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks on vastuste pakkumiseks. See on 1992. aasta keskkonnaseisund Eestis, siin on puudutatud tähendab kõik keskkonnavaldkonnad ja on toodud ära üle ülevaade ja mõõtmistulemused üle kogu Eesti. Toon välja antud keskkonnaministeeriumist ja meie Soome kolleegide abiga. Kas teil on pühendus kodus valmis kirjutatud või vormistate praegu? Kriitpaberil tuleb pühendus päris suure krabinaga. Ja jääb veel lisada tänane kuupäev, esimene veebruar ning allkiri. Kõige olulisemaks eluruumide suurust reguleerivaks hügieeninormiks on õhu kubatuur ühe inimese kohta. Selle normi väljatöötamise aluseks võeti juba möödunud sajandil põhimõte, et inimese elutegevuse tagajärjel ruumi õhku kogunevat aurude gaaside sisaldus peab jääma ohututesse piiridesse. Indikaatoriks valiti süsinikdioksiid ehk CO2, mida välisõhus on keskeltläbi 0,03 kuni 0,04 protsenti. Inimese poolt väljahingatavas õhus aga 100 korda rohkem ehk neli protsenti. CO2 maksimaalne lubatud sisaldus eluruumide õhus on 0,1 protsent. Et eluruumi õhus ei tõuseks CO2 sisaldus üle 0,1 protsendi, peab ruumi iga tund voolama 37,7 kuupmeetrit välisõhku. Suletud uste ja akendega ruumi. Õhk vaheldubki välisõhuga umbes üks kord tunnist. Sellest tuleneb, et hügieeni seisukohalt hädavajalik eluruumi maht ongi 37,7 kuupmeetrit inimese kohta. Siit tuleb nüüd iseenesest välja ka üks mure, mida mõned asjatundjad on öelnud, et kui me nüüd sooja hoidmiseks need tüüpmajade korterid küllalt madala laega ja väikesed toad ka kinni kiti mehed, siis me teisipidi teeme jälle endale liiga. Nii et väga mitmetahuline on see, kuidas elada. See on õige, aga ka edaspidisest jutust, kui ma tahtsin pärast puudutada polümeersed sünteetilisi ehitusmaterjale, selgub, milliseid materjali kasutada, mis ei häiri tubade ja seinte ventilatsioon, milliseid mitte. Nii et sellest ehk mõni hetk hiljem. Nii ongi meil, et kui esimene küsimus on vastatud ja kommenteeritud, siis teeme väikese muusikalise pausi, et pärast seda jätkata. Te kuulete raadiomängukeskkond Jamina stuudios on Tallinna tervisekaitsetalituse peaarst doktor Toomas Trei. Me jätkame, nagu lubasime. Palun. Mitmed uued hügieeniprobleemid aga on seotud teaduse ja tehnika arenguga, mis hügieeni seisukohalt on hea kõrvalt kaasa võtnud ka halba. Üheks selliseks probleemiks on polümeersete sünteetiliste ehitusmaterjalide ja detailide ning olmekeemia kasutamine. Polümeersed sünteetilised ehitusmaterjalid on oma odavuse ja vastupidavuse tõttu saanud ehituses asendamatuteks. Samal ajal on ruumi sisekliima üks tõsisem saastaja ruumide küllastumine sünteetiliste materjalidega ja nende valikute kasutamine. Nendest toodetest võivad lenduda lõhnata mürgised ained, mille olemasolu inimene tavaliselt ei märka pikemaajaliselt toimida. Nad võivad mõjustada inimese tervist, kahandada töövõimet, põhjustada valu, hingamisteede haigusi, orgia, nähte organismi vastupanuvõime vähenemist, nakkushaigustele ja teisi tervisehäireid. Kui te kujutate nüüd ette oma korterit, kus on tähendab kunstlikud vaibad, seinakatted, randa katted, kui teil on mööbel tehtud puitlaastplaatidest kui teil on kasutatud põrandalake sünteetilisi värve, kui teil kodus suitsetatakse, kui teil on kodus gaasi pliid, kui te laialdaselt kasutate olmekeemiat siis ma arvan, et iga inimene saab aru, et see ei saa jätta mõjutamata inimeste, eriti väikelaste, kes on keskkonna tingimuste suhtes eriti vastuvõtlikud mõju avaldamata. Elamuehituses ja remontide tegemisel on laialt levinud puitlaastplaatide kasutamine ja seoses sellega tahakski küsida oma teise küsimuse. Milline tegur määrab puitlaastplaatide kahjulikku mõju elanike tervisele ja kuidas on võimalik seda kahjulikku mõju vähendada. Kes suudavad kiiresti reageerida, need palun helistage meile, telefon on endine neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusika ja siis paneme vastused ilusti kirja ja vaatame, kes teistest peale jääb. See on keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud Eesti jõgede ja järvede seisund. Väga kasulik ja tark raamat ja mitte ainult erialaspetsialistidele. Palju õnne. Nii jälle pühenduse vormistamine Siingi läheb kõik nobedalt. Jääb veel tänane kuupäev ja allkiri ning võime homse postiga sele nii eesti kui inglisekeelse ülevaate jõgedest järvedest nende seisundist võitjale teele saata. Ja nüüd siis, mida nende puitlaastplaatidega peale hakata või mis seal siis see halb on ja kuidas seda halba vähendada? Halb on siin see, et nende plaatide tootmisel kasutatakse sideainena fenool ja karba müüd formaldehüüd. Vaike, mis edaspidi plaatide kasutamisel eraldavad õhku omaaldehüüdi mis on väga tugevaks allergeenigse. Mõnede teadlaste arvates põhjustab ka inimestel vähkkasvajat. Nende lendumise vähendamiseks peab plaatide pinnad ja servad katma, kas lakiga lendumine väheneb 10 kuni 20 korda õlivärviga. See vähendab kahjulike ainete lendumist kuni 30 korda või õhukese spoonkihiga väheneb kuni 100 korda. Vesiemulsioon värvid selleks ei sobi, sest lasevad formaldehüüdi läbi. Kütteradiaatorite katteid ei tohiks olla tehtud puitlaastplaatidest, sest temperatuuri tõustes suureneb formaldehüüdi lendumine. Plaadist on kindlaks tehtud, et halvasti kaetud puitlaastplaatidest või formaldehüüdi eralduda kuni viis aastat. Põrandakattematerjali valikul peab lähtuma ruumide kasutamise eripärast köögis ja vannitoas oleks sobilikumad kõva või poolkõva kattega. Põrandakatted, mida on lihtne puhastada ja. Ei reageeriga pesemisvahendit, toimele abiruumidesse koridoridesse sobivad linoleum katted, sest nad on kergesti puhastatavad. Nendest eralduvad keemilised ühendid mõjutustavad tervist vähem, sest inimene viibib nende mõjus lühikest aega. Kuid laialdaselt kasutatavast polüvinüülkloriid linoleum-ist eraldub juba toa temp ratuuril õhku plastifikaatorid, tyyput tööl talaati, mida on eluruumide õhus lubatud piirkontsentratsiooni kuni 10 korda ületavas koguses leitud isegi kolme aasta möödumisel ruumi kasutusele võtmisest. Korterites ei ole lubatud kasutada reliini ehk kummi linoleumi, sest ta eraldub õhku. Terve kimbu. Mürgised ained on külmad ja elektriseeruvat tugevasti. Elektriseerumine sõltub õhuniiskusest, mida kuivem on ruumi õhk, seda suuremad on laengud. Inimese kehal ja rõivastel võib elektriline potentsiaal ulatuda mitmekümne kilovoldine. Inimestel, kes elektrisseeruvate põrandakatete tõttu viibivad elektriväljas, mille tugevus on vähemalt 300 kuni 500 volti sentimeetri kohta täheldatakse närvi- ja vereringe süsteemi, talituslike nihkeid ja seedekullategevuse häireid. Ja kui inimene viibib selle väljatoimes 10 15 aastat, siis selge on see, et mingisuguseid kahjustused siiski sellele peavad järgnema. Viimastel aastatel on laialdaselt hakatud kasutama pestavaid tapeete pestavad tapeedid kaetud õhukese sünteetilise kilega, mis sisaldab reeglina polüvinüülkloriidikloriidi vaiku. Ja teisi kahjulikke lendavaid aineid. Kõigi pestavate tapeetide ühiseks puuduseks on ruumide loomuliku ventilatsiooni häirumine. Seinad ei saa hingata. Tundlikel inimestel, eriti lastel, on esinenud allergianähte. Seepärast meedikuid ei soovita nende kasutamismagamis- või lastetubades. Kõige hügieenilisemad on tavaliselt tapeedid ja ka õhukese latekskihiga kaetud pabertapeedid. Me saime nüüd ridamisi öeldakse näpuga näitamist ja ka lihtsaid nõuandeid, et kuidas siis oma kõige tavalisemas keskkonnase kodus olla, kuidas remonti teha, mida edaspidi arvestada?