Täname loodushoiu pooltund sünnib meie näitusteväljakul suures sinises paviljonis ja keskkonnakaitse 90 suureks rahvusvaheliseks väljapanekuks valmis saanud juurdeehituses, mis samuti kahekorruseline. Siin töötavate makettide ja keelte virvarris aitab meid Eesti keskkonnaministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Aarne Eipre. Aga ega ligipääsemine pole kerge, sest kes on tulnud, need tunnevad huvi, pärivad, täpsustavad midagi. Ja ega siin ei ole ju ainult eesmärgiks näitus, millegi vajaliku ilusa näitamine vaid eesmärgiks on ju see, et kontaktidest saaksid kontaktid. Saanud ka mööda päeva Aarneid. Ma olen organisaator. Eesti Raadiol, Eesti Raadio toimite eestindaja. Ma pean toimetaja, nad Aluvad vähe puhuasinugantsa raadion ohjal man tarbeksi. Sa oled nii kihvti ja sanud, saadan oma. Laitis ja muide, ma annan kommendid nokkidestes. Lässundame tõrven, piima kombinaati ju ka on, nüüd müüdi möödud. On saadud aeglaseks ja näete, tähendab suhted jätkuvad, läigib firma DVD, Insineering on heas koostöös Eestiga ja nagu te kuulsite, ka need seadmed, mis siin on väljas, on juba ostetud tõrva piimakombinaadi reovete puhastamiseks. Ja siin on väljas suurlint filter, press kasutatakse mudast vee kätte saamiseks vee erastamiseks. Ja need on küsimused, mis on aktuaalsed kõikide reovee puhastusseadmete juures. Nõukogude liidus ei ole praegu korralikku tehnikat, millega Me puhastusseadmetes ükskõik kes, kas tööstus või kommunaalheitmete puhastusseadmete tekkivast mudast vesi kätte saada, et hiljem siis seda muda kas komposteerida või mingil teisel viisil utiliseerida rida, ka selle juures on vajalik kasutada polümeer keemik peale ja ka nende doseerimisseadmed ja muu selline aparatuur on, on siin näljas ja muidugi on hea meel näha, et, et need asjad ka jõuavad meie praktikasse. Seda kõike on eriti meeldiv kuulda, sellepärast et mul on toimetuse laual kiri kus Suislepa inimesed kurdavad, et sellest aastast Õhne jõgi, see on jõgi, mis algab veisjärvest, läheb läbi. Harva läheb Võrtsjärve on üks 10-st suubuvast jõest, mis veel paar aastat tagasi oli Võrtsjärve vesikonna kõige puhtam jõgi. Läks tänavu juba mootorpaatide vindi vees, vahule ja isegi aerupaadisõitjad ütlesid, et ei kõvasti tõmmata, lööb vahu välja ja kõige rohkem siinses süüdistati tõrva, piima kombinaati. Nüüd võime olla tunnistajaks, et asi peatselt paranenud. Ja see on, on kindlasti õige, sest mitte ainult tõrvavaid üldse liha ja piimatööstus on, on Eestile omane tööstus ja väga tugev reostoa toimega tööstus, nii et nende heitveed väga vaata väga korraliku eelpuhastust väga korralikku üldist puhastust kas linna reovetega koos või eraldi ja need küsimused on tõepoolest meil aktuaalsed, mis vajavad võimalikult kiiret lahendust. Nii nagu oli kuulda aastremon firma, mis tegeleb nii suitsugaaside puhastamisega eelkõige SO2 väävliühendite kõrvaldamisega, suitsugaasidest ja reovete puhastamisega eelkõige jälle paberi ja tselluloositööstuses. Ja räägime praktilisest keskkonnakaitsest Eestis siis meie kaks kõige tähtsamat küsimust ongi suitsugaaside puhastamine eelkõige meie kahes suures soojuselektrijaamas Balti ja Eesti soojuselektrijaamas, mis on Euroopa ühed suuremad õhusaastajad reovete puhastamine, kaasa arvatud siis tselluloosi ja paberitööstuses, näiteks Kehra tselluloosi ja paberikombinaadis, meie tulevastes suuremates tselluloositööstustesse. Kuna üks protsent Eestist on kaetud metsaga, siis metsatööstus on kahtlemata meie perspektiivne tööstusharu. Ja aalsem on firma, kellega Eesti on juba varem korduvalt kokku puutunud. Eesti Energial on ühist käimas Balti ja Eesti soojuselektrijaamade suitsugaaside puhastamise osas. Onko teelse Bailot plaan nüüd tössa Eesti, Eesti ja Balti on võimalaigustaks. Minu käsiteks, nii on ja palava ootamisluunimena. Ja seal on katseseadmed on töös just põlevkivi põletavate soojuselektrijaamade jaoks, sest noh, see on uus ka nende jaoks selline tehnoloogia, põlevkivi on Eesti erakordne maavara ja teistel neid probleeme ei ole või on vähemal määral. Praktilise keskkonnakaitse jaoks on, on sellise suure firmaga koostöö meile väga vajalik. Ja see on tore, et ühe firma töösuund ja sobilikus meiega läheb kokku ka Soome keskkonnajuhi ministriga Carlundi arvamusega, millega ta tuli välja pressikonverentsile, et just õhu ja vee puhastamine on see ühine töömaa, kus me saame käe ulatada ja ka meile on võimalik abi anda, kuidas kirjutada. Niisiis, et esimene signaal või hea tõuge tuli Rootsi keskkonnaministril Birgitta Taalilt, hiljem konsulteeritud ka meie keskkonnaministeeriumi spetsialistidega ja mõeldi, et kui juba raha kulutada, valuutad kulutada siis aparatuuri peale ja sellepärast peatutigi firma opsis süsteemi. Ja mis veel tähtis, et juba homme. Kirjutatakse alla ostulepingule, kui saab, ma lisaksin veel ühe kommentaari, nagu eelmisest boksist DVD instseneeringu juurest me nägime, nii ka siin on eelnevad kontaktid on väga tihedad ja näitusele on toodud just need konkreetsed seadmed, konkreetne aparatuur, mis ka siia läheb, siit näituselt ära ostetakse ja kohe järgmisest nädalast kasutusele läheb. See on nende näituste üks, üks suur pluss. Misjaoks ma õieti neid korraldamegi mitte ainult teadmiste saamiseks, vaid ka korraliku konkreetsete seadmete aparatuuri hankimiseks. Ju meeloza näen projekti käitele, Kunda jossa on talle kodus rakendada rauda ja mangaani. Bosto vajadus. See on nüüd sama vapusoodava yhes aedaside vedas, käedab lähipäevine lopulisi diskussiooni ja tuua ta. Mina ütlesin, et ta oskab parandada märgitanal tabava Kundan. Joome veel kvaliteeti ja. Jutt on üsna arusaadav, aga meie juures on ka ka Tallinna tehnikaülikooli hüdraulika professor Uno Liiv, kes on selle firmaga hästi kursis ja teab ka tagamaid ja teab võib-olla ka tulevikku. Mida omalt poolt öelda või sisaldavad seda ma tahan öelda, et Kunda vesi on olnud nagu kontrolli all juba möödunud kevadest saadik võtsime seal proove koos lahtise asuva haava restola insenerifirmaga ja seal sai tehtud päris põhjalikud ja tõsised analüüsid. Ja olukord, aga väga hea seal ei ole igatahes ja kiiresti vahele astuda selleks, et et inimestele anda seda kõige tähtsamat joogivett. Ja sellepärast, et see Herman Ecofin jälle juhatajaga me just äsja praegu siin rääkisime. Nemad seavad üles samad seadmed. Ja ma usun, et see kontakt sobimus nagu osa mägedes öeldakse, et see, see kirjutatakse lähemal ajal alla. Ja siis jääb asi juba selja taha, kuidas, kui kiiresti jõutakse nad üles panna. Igatahes tehnoloogia on rand, ma ütleksin, väga-väga hea, väga tõsine. Ta ei soovitada, kui kellelgi on niisuguseid vahendeid võimalusi osta, osta seda tehnoloogiat, sest see on hea. Kui mina nüüd võin kokkuvõtte teha, siis kaiki sujub. Arnold Rüütel jälgis näitust, vestles külalisfirmade esindajatega ja nüüd kõige värskem mulje. Üldmulje. Näitus on väga oluline edasi keskkonnakaitseks, sest et kõigepealt ta juhib tähelepanu sellele, et on vaja kõigepealt toota võimalikult puhtalt juba jäätmeteta kuid samal ajal on need võimalikud kaitse abinõud. Isegi kui tootmistehnoloogia ei kindlusta küllaldaselt ei meid, tähendab noh, kus on kahjulikud lisandid ja jäätmed, siis see paljud uued tehnoloogiad võimaldavad tõesti vee üpris reaalselt ära puhastada, näiteks me vaatasime seadmeid siin, kus puhastusefekt näiteks veepuhastusseadmetes on näiteks, võtame kas või kalatööstuse liha piimatööstuse 80 protsenti, see on siiski küllalt ja tulemus. Ja selle sügavam mõte seisneb veel selles, et need heitmed heitmetest välja puhastatud näiteks valgud, rasvad, neid on võimalik tootmisse tagasi saada, kasutada ära näiteks söödana. Nii et need tootmisvaldkonnad on meil kõik küllalt välja arendatud nagu kalatööstus ja põllumajandussaaduste töötlemine, liha, piimatööstus. Selleks on siin tõesti küllalt head juba võimalused välja pakutud, kuidas me peaksime oma keskkonda kaitsma siin. Nii et see on suurepärane näitus ja ma olen veendunud. Kõigepealt on juba puht kasvatuslikus mõttes meile väga tähtis, näete, kui palju on külastajaid praegu siin. Teiseks sõlmitakse sidemeid ja väga palju pakkumisi ühistööna järgnevalt mõningaid seadmeid välja lasta või ühistöö korras rekonstrueerida nii tehnoloogiliselt tootmine kui ka puhastusseadmete osa, nii et võib öelda seda kokkuvõttes, et see on päris oluline samm edasi meie elukeskkonna kaitseks.