Tere hommikust, rahva teenrid, taas siis Teie ees möödunud nädala sündmuste põhjal arutelu pakkumas ja täna siis teenivad rahvast. Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevalehe arvamustoimetaja ja Peeter Kaldre, rahvusringhäälingu uudistetoimetus ja mina, saatejuht Aarne Rannamäe, täpselt sealtsamast toimetusest, kus peetergi täna natukene käredahäälne, nii et ma vabandan juba ette. No see nädal oli nii-öelda, kuidas öelda järellainetuse nädal vist. Et see, mis üle-eelmisel nädalal kihama lõi, löödi, see lainetas nüüd kõvasti edasi, nii et ei oska öelda, kas kas tuliga ära, üheksas laine näiteks presidendi ümarlaua ja, ja paar päeva hiljem toimunud siis kärajate ajal. Aga, aga tundub siiski veel mitte. Sel teemal veel arutlemist jagub veel tükiks ajaks. Nojah, kui sa siin tsunamit nüüd näiteks ta tuua, siis ma pigem arvan, et see nädal oli selline nagu lainetuse vaibumise nädalat. Et üheksandasse laine jäi tulemata, et sündmus, et kõik, mis toimusid nii presidendi juures, ümarlaud kui ka päev hiljem kärajad, et need olid sellised noh, ütleme, pingete mahavõtmise kohad ja tundub, kui nüüd lugeda kasvõi pärast pärast neid päevi ilmunud ajaleheartikleid, siis see suur teravik on nagu maha võetud, et enam nii nii väga ägedaid poleemika. Ei, te ei ole tõstatatud, et küllap see selline auru väljalaskmise nädal natukene oli ja siin pole, tuleb muidugi tunnustus avaldada ka presidendile, kuigi seda auru oleks võinud väljastada tunduvalt varem. Aga noh, ütleme nii, et parem hilja kui mitte kunagi. Minu jaoks oli, sellel nädalal võib olla üllatav see, et vaatamata kõigile nendele meeleavaldustele, vaatamata nii paljude inimeste avalike avalikele kriitilistele sõnavõttudele oli näha, et teatud Reformierakonna poliitika ikkagi endises jätkuvalt eitavad probleeme. Nad eitavad seda legitimatsiooni kriisi, kuhu tegelikult praeguseks on, on valitsus juhtunud ja tänu sellele ilmselt ka Eesti riik. Et mind üllatas näiteks mida ütles härra Maruste käest. See oli vist presidendi ümarlaual, kui ma ei eksi, ta ütles, et et probleemi pole, et Eesti on demokraatlik riik, valimised toimuvad, keegi heida meile ette väljastpoolt ning probleemseid, parteide rahaasju või siis kas või härra langi avaldus, et põhiprobleem on selles, et rahvas ei tea, mida poliitiline eliit teeb, et et on näha, et nad siiamaani eitavad neid probleeme ja minu arvates on nagu hästi kahju, kui nüüd peaks nagu ära sumbuma või ära kadunud, kui ma see, see vahepeal niisugune nagu tõusnud, et kodanikuühiskonna aktiivsus ja see, et inimestel oli siiski lootus, kes läksid tänavale, kes andsid oma allkirjasid hartale, neil oli lootus, et midagi võib muutuda paremaks. Ja kui sa nüüd niisama ära sumbub ka siis noh, kuni järgmiste valimisteni, juhul kui jätkab seesama valitsus, kellel minu arvates tegelikult oleks vaja uut mandaati või uut legitimatsiooni, et kui needsamad inimesed jätkavad, kelle vastu tegelikult suur osa avalikkusest on usalduse kaotanud, et et ma arvan, et selle all nagu kannatab tugevalt niisugune üldse inimeste suhtumine, oma riiged. Et see riik on ju ka see, kellel on nii-öelda sunniaparaat, kes, kes kes nii-öelda peab süüdlaseks inimest, kes näiteks oma maksude tasumisega hilineb või käsk rikub liikluseeskirju ja inimestel on see tunne, et kui miinud karistatakse nende väikeste rikkumiste eest ja samal ajal Eesti riiki juhivad inimesed, kelle vastu puudub või noh, täielik usaldus. Ma arvan, et siis on asjad nagu väga halvad, et see ei too head nagu üldisele õigus kuulakusele, moraalile. No ma ei tea, kui Mulle Ansipi ei meeldi ja ja ma ja ma tunnen, et riigis on asjad mädad, ma ei tea, kas ma hakkan nüüd tänaval rohkem nagu autoga kihutama või, või mitte, et kuidas, selle tundega on aga ilmselt selle praeguse hetke nagu põhi põhiküsimus ongi see, et vaata Peeter kasutuskujundit, auru väljalaskmine. Et ühiskonnas on, on selgelt ühed jõud, kes tahaksid hirmsasti auru välja lasta. Väga sageli kulub see aur vile peale, ehk siis läheb tühja ja teine osa, kes on siis praegu asja algatajad ja ja ka needsamad harta kirjutajad ja hartale toetusallkirjade andjad. Need siis üritavad iga hinna eest, et aur oleks üleval. Ja noh, see on selge, et, et need kaalukausid ei ole, ei ole ju päris võrdsed, et need, kes on ikkagi tüüri juures ja president kaasa arvatud, et president ei ole samuti huvitatud sellest, et tema juhitud riigis või riigis, kus ta on, kus ta on riigipea asjad läheksid nii-öelda üle võlli ja, ja toimuksid jälle mingisugused uued meeleavaldused ja uued traditsioonid ja uued hartad ja mis iganes. Et selles mõttes on need, kes on nagu auru üles keerutanud siis nüüd, viimasel kahel kolmel nädalal nendele on, ma arvan, päris päris keeruline hoida seda, seda auru jätkuvalt katla all. Ma ei arva, päriselt, näed, harta koostanud ja sellele alla kirjutanud inimesed on need, kes tahavad nii-öelda aura ühiskonnas üleval hoida. Et pigem, nagu toovad ilmsiks telemida paljud inimesed naguniigi mõtlevad, et kui ligi pooled Eesti inimesed nagu kirjutas Andrus Saar, ei toeta mitte ühtegi parlamendiparteid siis asjad on tegelikult halvasti. Meie riigis on legitimatsiooni kriis ja see on hea, kui see rahulolematus tuleb avalikkuse ette. Palju kurvem on see, kui kõik inimesed üksinda istuvad kodudes oma köökides ja ja lihtsalt ainult pereringis võib olla arutavad seda, et et nad ei ole õnnelikud selle üle, kuidas Eesti riiki juhitakse, et see on vähemalt hea, et see on avalikkuse ette toodud. Rahulolematus. Mind on ikka kogu aeg huvitanud see küsimus, et mis tulemus võiks olla, et mis see eesmärk võiks olla, mis nagu enamikku neid rahulolematuid ja laiu masse nagu öeldakse, rahuldada, kui sa mainisid, et üle 40 protsendi inimestest ei tunne usaldust ühegi poliitilise jõu vastu. Parlamendipartei jah, aga milline on parlamendiväline poolt partei, mille vastu nad usaldust tunne? Kokku oli vist seitse protsenti, kui ma ei eksi, kes toetaksid üksikkandidaat. No üksikkandidaat aga üksikkandidaate riigikogu ei moodusta, eks ole. Hüva, kui praegune võimukoalitsioon ka täies koosseisus lahkuks, võimult toimuksid uued valimised, tuleksite tagasi ikkagi laias laastus sama poliitikute seltskond, võib-olla teisest leerist, eks ole, kelle vastu ju kaasa usalduse ei ole ju eriti kõrge, alles hiljuti olid siin Keskerakonna suured skandaalid, Keskerakonna toetus eestlaste seas piss madal. Et, et mis oleks alternatiivne jõud, siis ma, ma näiteks millegipärast ei usu, et see oleks nagu sotsid üksipäini või err IRL ja sotsid või siis vabakonnad ja sotsid. Nüüd sa, Peeter, paned muidugi täiega ligi, kes ütleb, et nendel ei olegi. Ei, ma ei ütle seda, et ma lihtsalt mõtlen, et mis oleks alternatiiv, kui tuleks näiteks mingi tõesti? Ma lõpetan oma jutu, et kui tuleks selline puhas erakond, aatemeeste erakond, kes on rikkumata kõikidest, moodustaksid mingisuguse uue platvormi ja tuleksid võimule, see oleks OK. Aga ma ei näe praegu sellist seltskonna, kes sellise erakonna võiks moodustada. Vaata Peeter küsimus ei ole tegelikult praegu minu arvates niivõrd selles, et kes oleks järgmine valitsus või küsimus oleks selles, et tuleks alustada sellest, et tunnustada, tunnistada enda vigu, öelda, et me oleme eksinud, praegu me näeme, kuidas on, toimub niisugune nagu massiivne ehitamine lihtsalt siiamaani olgu siis Reformierakonna rahaskandaali küsimuses väga üllatavalt küüniline. Seal oli ka see MISA filmide lugu, mille eest tegelikult ei võetud nagu süüd omaks. Me näeme, kuidas ehitatakse probleeme ja nii-öelda kasutatakse niisugusi nagu nõukogude juristi trikke, et kasvõi meenutame, kuidas büroo Reformierakonna büroo ET registreeriti võltsmeeleavaldus, et see kõik on lisatud inimestel hinge täis ajanud. Ja alustada tuleks sellest, et tunnistada enda vigu ja näidata nii-öelda nagu siirast tahet midagi paremaks teha. Ja noh, mina ise isiklikult kodanikuna arvan küll, et, et olgu see järgmine valitsus, kasvõi seesama Reformierakonna valitsus, aga kõige parem oleks see, kui tal oleks nagu uus uus mandaat või uus legitimatsioon. Ma arvan, et väga palju pinge tuleks üldse algusest saati maha võtnud kogu see kammajaa, kui oleks näiteks Reformierakond leidnud sellist mehisust ja tarkust, et Kristen Michal oleks tagasi astunud siis oleks nagu tükk aega läinud, enne, enne veel, kui oleks tekkinud selliseid protestid, nagu need tekkisid Just sellega, ma olen väga nõus, et see oli, oli üks suur nagu ekstitusete sinna ametisse ja, ja teine suur viga oli see, et et ei võetud omaks seda, mida filmide teemalist rikkumist No ja tegelikult võib ka ju nii-öelda, et kui Michal oleks tagasi astunud ja, ja reform oleks mingis vormis mingil kujul tunnistanud, et need, jah, need asjad toimusid, aga nüüd me üritame ennast parandada, me enam ei, enam nii ei tee, noh, see kõlab natuke lapsikult, eks ole, aga aga, aga kas see oleks olnud nii-öelda pikemas perspektiivis meie meie ühiskonna jaoks nagu, nagu hea asi tähendab selles mõttes, et ministri võtab politsei vastutuse? See on loomulikult hea asi, aga, aga siis oleks ju jäänud ka tegelikult paljud jutud rääkima. Sest ega ega see lapsemeelne niisugune vabandamine või, või nagu meil peaminister läbi Kriipsuks tõmmatud suu vabanduse välja pigistas. Ühel pressikonverentsil, ega mis see siis nüüd asja nagu targemaks teeb, kui, kui, kui asjad noh, lähevad vanavanamoodi ja omasoodu ikka edasi. Ja see on õige, et, et see, et et praegu toimub niisugune arutelu, et see on väga hea ühiskonnale, aga teisest küljest jällegi ma arvan, et pikas perspektiivis on erakordselt kahjulik Eesti ühiskonnale ka see, kui inimesed ei kui inimesed tunnevad, et need inimesed, kes riiki juhivad et nad neid ei saa usaldada. Et see, kui riiki juhib poliitiline jõud, kelle vaateid sai toetuse, on üks asi sellega sa võid lihtsalt nagu noh, leppida, et see on loomulik, et valitsused vahetuvad. Aga kui sa tunned, et et riiki juhivad inimesed, kes sa ei saa olla kindel, et kas nad trikitavad mingite seadustega ja kõiguvad nagu rütmirikkumiste piiril või mitte, et ma arvan, et see on, on väga kahjulik nõukoguna, see õõnestab usaldust kõigi riigi institutsioonide vastu. Mina, aga kõige selle taga on ikkagi ju see, et meie, meie, meie Parlamendi, nii-öelda see mustkunst seisneb selles, et, et, et, et saate aru, et kui, kui keegi ütleb, et aga, aga millised nagu alternatiivid on parlamendijõud on, on nii, nagu on lihtne aritmeetika näitab, et et noh, on on kaks võimul ja on, on, on kaks opositsioonis või on kolm võimul, üks opositsioonis ega, ega olulist vahet ju ei ole. Aarne küsimus ei olla ma mõtlen veel, et minu arust ei ole küsimus selles, et, et kes oleks tee, kes pärast valitsuse moodustab, vaid vaid küsimus on selles, et et nii madala legitiimsuse ka valitsusel on väga raske lihtsalt jätkata, et see ei mõju hästi ühiskonna tervisele. Ja kui oleksin sama valitsus, aga tal oleks uus mendel uus mandaat Ja kui sa endale teed? Jah, jah. Ei, ei, ei, ma olen. Ma olen sellega nõus, et, et õhku lööks kõvasti puhtamaks see, kui, kui, kui valitsus tagasi astuks ja ja, ja minu meelest toimuvad uued valimised või teeb president ülesande lihtsalt kellelegi teisele valitsuse moodustamiseks ja tajuvad jälle mingeid läbirääkimisi, lõpuks mingi kombinatsiooni tulemusena saadakse ka ka uus uus koalitsioon kokku, siis mingil määral see muidugi õhku puhastaks, aga ega ega ju sisuliselt midagi ei muutu, tähendab, seadused vajavad muutuv muutmist. Meil ei ole, praegu oleks oleks praegu meil niimodi, et, et me oleme pettunud nüüd ühes võimukandjas ja hääletaksime nagu või võtaksime kuskilt sealt taga tagatoast mingisuguse teise võimu kandja. Opositsioon on, on nõrk. Et mitte öelda olematu, eriti nende nende skandaalide valguses, mis, mis siin olid, vaadake, mismoodi, mismoodi kõik parlamendiparteid vaikivad seoses rahastamisega, sellepärast et kõikides on toimunud täpselt samad asjad ja võtad selle, selle kohta käib ikkagi see see eestikeelne väljend, et võtta üks, jäta, teine või, või kuidas ta oli, viska teist või viska teist, eks ole. Et, et kui see, kui see kombinatoorika Parlamendi sees oleks, oleks ikkagi mitmekesisem ja, ja kui, kui oleks, oleks võimulolijatele ikkagi reaalne oht, et kui nad teevad midagi valesti, teevad midagi põhimõtteliselt valesti, mis mõjub halvasti ühiskonna tervisele. Et vot siis tulevad need teised, eks ole. Aga ei, ole ju ei ole, noh, ei ole sellist olukorda, ei ole silmapiiril sellist sellist võimalust, et nüüd tulevad totaalselt mingid mingid uued tegijad ja see on kogu selle süsteemi juures jama. Tegelikult ei ole vaja niivõrd võib-olla seda, et parlamendis oleksid nagu mingid totaalsed, teised jõud, ehkki ma olen seda meelt, et tõesti võiks olla valimisliidud valimistele, et võiks olla lihtsam uutel jõududel esile tõusta. Aga ma arvan, et mis on kõige olulisem, praegu on, on lihtsalt nagu pidurdada seda niisugust nagu üldis künismi kasvu ühiskonnas, mida selle praeguse olukorra jätkamine soodustab. Et kui inimesed tunnevad, et need täitevvõim on kõige kõrgemaid esinejad ei saa usaldada, et see on, see on väga, see on väga-väga halb. Ma siiski arvan, et see, mis Eesti poliitikas toimub, et see ei ole midagi ainukordset, et see ei ole tingitud sellest, et meie demokraatia on nii noor olnud, et me oleme tulnud nõukogude süsteemist ja et meil pole midagi paremat asemele võtta. Tagi, et me peame kasvama demokraatlikuks riigiks, veel praegu jookseb. Minu meelest on täna õhtul viimane osa väga heast taani poliitika sarjast võimu kants mis näitab seda, mismoodi aetakse Taani poliitikat. Seda on väga õpetlik. Kui nüüd vaadata sentaali variant meie riigimeestesse, aga mitte iroonia võtmes, vaid tõsi. Tõsiselt võttes ja, ja seal soovitame kõik need mustrid, mis siin Eestis on, korduvad vanas tõeliselt demokraatia kantsis Taanis täpselt samamoodi, muidugi näited on lihtsalt teised need või võtame kasvõi kasvõi neid skandaale, mis toimuvad Prantsusmaa võimuladvikus või need jamad, mis toimuvad Ameerika Ühendriikides. No ja Peeter Saksamaal igal pool ma ainult nii palju Ei, ma tahan kokkuvõtted öelda, poliitika on selline asi, mis ilmselt tõmbab, need inimesed lähevad teataval kombel. Eiei poliitika poliitikaks, aga kui sa vaatad seda kasvõi sedasama filmi, mida sa nimetasid seda taanlaste oma, siis oled sa tähele pannud, kui palju seal nähakse vaeva selleks, et võimul püsida. Ja see on minu meelest erinevus eesti poliitik. Aga kui palju seal nähakse vaeva? Iga kinni ja, ja muidugi, aga iga viga võib, võib maksta nii-öelda ameti võib maksta valitsuse istumise. See on, see on oluline, aga, aga meil ei ole seda ohtu selles mõttes, kui, kui Ligi ütleb, et asendamatuid, et polegi mingit mingit alternatiivi, et me oleme sisuliselt asendamatud ja lang ütleb, et aja ajakirjanikud üldse tõprad, sest ei kajasta tegelikult kui, kui raske on seda, seda riigivankrit, seda kolossi tööd teha, eks ole, riigivankrit vedada siis siis no praeguste seaduste järgi ja praeguses olukorras võta või jäta, nii ongi. Ei olegi vaja, tähendab, ühiskond nagu ütleb, et on kriisis, meil on siin kümned tuhanded allkirjad. Meil on tänavameeleavaldused, aga, aga võimulolijad ei tee nagu sellest üldse ahjust välja võtta, seesama samal ongi väljaütlemine nüüd, mis oli siis kärajatel? Või võtta mingid mingid mingid suvalised teiste teiste ministrite seisukohavõtud. Ei, ei, te ei täielik karistamatuse tunne, ei olegi midagi nagu juhtunud. Ma arvan, et argument, et teised jäävad ka, et see ei tohiks olla nagu mingi õigustus, et kui ma mõtlen, kas saksa poliitikale, et seal on vastanud minister tagasi, kellel oli plagiaadikahtlus, et ta on oma doktoritöö kirjutamiseks kasutanud ühte oma mingit riigiametnikku, kes talle neid materjale välja otsis või siis noh, ma tooks näite ka, et kas oli niisugune lugu nagu, nagu need MISA filmid oleks takso. Mul on nagu täiesti mõeldamatu, et seal on konstitutsioonikohus öelnud, et igasugune avaliku sektori suhtekorraldus sellel ei tohi olla mitte mingit pistmist nagu kellelegi valimispropagandakaitse. On mõeldamatu, et demokraatia tugineb eeldisele, et võim vahetub ja see, kes on võimul, ei tohi kasutada. Ei tohi saada, nagu eelistad kasutada neid avalikke vahendeid enda võimul püsimiseks. See olla oleks seal riigis küll lubamatu. Aga Eestis. Me ei näe vigadest. Jah, ei no loomulikult ma ei tahtnud selle selle näitajaga õigustada seda, mis, mis Eestis tehakse, ma lihtsalt tahtsin tuua näite, et kui sa oled poliitikasse läinud, ükskõik, mis riigis sa oled, et siis saab paratamatult, hakkad tegelema igasuguste asjadega, mis, mis ei pruugi nagu valgus, et valgusteri täiesti taluda. Aga jah, mis, mis puutub Eestisse, siis meie häda on see, et meil on tõesti see noh, nagu sai mainitud, et meil on neli erakonda, kes omavahel seda kakukest jagavad, eks ole. Meil ei ole parlamendis näiteks seitse või kaheksa, eks ole, ainult kombinatsiooni kombinatsioonide võimaluse absoluutselt, et ei ole, kui ainult see kaks või kaks, eks ole. Et, et see on nagu häda ja teine asi on tõesti see, et see avalikkuse surve, mis ütleme seal Saksamaal või ka Taanis nagu hästi pinda, käib nendele poliitikutele, et nad väga hoiduvad igasugustest asjadest, et et sellist harjumust meil veel ei ole. Aga see on tingitud sellest, et meil ei ole mehhanisme, selleks ei ole seadusi. Kus on vaja selleks, et minister astuks tagasi, kui ta on kaotanud oma usaldusväärsed, selleks ei ole vaja mingisugust seadust ega, kui teda saksa Ministrite kohustanud tegelikult seadust tagasi astuma, kes oli oma doktoritööd plageerinud, ma ei usu, et see on kuskil kirjas seal riigisteadustes. Et poliitiline kultuur ja lihtsalt sellised kirjutamata reeglid, ma arvan. Ilves ütleb ka jooma kärajad, et kõnes, et see, mis meid nendest küpsetasid, demokraatiates tegelikult eristab, see on, see on poliitiline kultuur ja kokkuleppimise kunst. Kui president ja tema, tema ümbruskond selle kärajate teema välja kuulutas, siis ma mõtlesin küll, et, et noh, et see teema oli siis, milliste Eestist Eestit jõuame üleval pidada. Et no mis asja nüüd, mis jõuame, et, et kas see on nüüd nagu kõige aktuaalsem teema, aga, aga õnneks president ise ise keeras siis oma selle arutelu, mille ta oli siis kokku kutsunud ainult ühe lausega pea peale ja, ja ütles, et see tähtis teema ei kao kuhugi, et alustame täna hoopis muust, räägime muust. Ja noh, et ja, ja muuhulgas siis ütles ta seda ka, et, et põhjalik revisjon ei teeks meie valimiskorrale ja parteide toimimisele mehhanismile üldsegi halba. Noh muidugi tekib tekib küsimus see, et et kas see on siis nüüd maksimum, mida, mida president saab öelda, see on noh, see on kõik õige sellega kõik asjad nagu ära öeldud. Aga, aga, aga et kas see, kas see ongi siis nüüd nagu kõik, kuhu need, kuhu need asjad jäävad. Ja siis ütleb ilvese veel, et meil on tekkinud muutuste hirm ka õige, aga, aga ikkagi noh, küsimuste küsimus praegu on, on see, et, et mis saab edasi nüüd, allkirjad on koos, harta on kirjutatud. Kogunetakse võib-olla uuesti, nagu ütleb Peeter, lastakse jälle auru välja ja, ja mis edasi? Aur saab lõpuks otsa ja siis siis jätkub kõik nagu, nagu vanaviisi või. No tegelikult on ju niimoodi, et praegu on läinud, nagu kogu see kogu see teema on läinud natukene selles mõttes ühte auku, mis, mis ei ole õige, ehk siis seal kuidas parteisid rahastada. Et nagu see oleks nagu see põhi põhiküsimus, et kui me selle paneme paika, et kui me anname näiteks ka parlamendist välja jäänud erakondadele mingisuguse väikse nutsukese, eks ole, vähendame riigieelarvelist toetust parlamendierakondadele, eks ole, see nagu lahendaks seda asja ei lahenda seda asja tegelikult see on, see on ainult üks, üks pisikene, pisikene samm. Et küsimus on ju tõepoolest selles poliitilises kultuuris või nagu sa mainisid siin, viidates presidendile revisjonis. Ma küsin, kes seda revisjoni peaks tegema, kes on, kes on need jõud, kes, kes peavad seda revisjoni tegema, kas need suured parteid ise või kas nad hakkavad, nagu öeldakse, omale siis vett kaela tõmbama, selleks et nad teevad oma elu lihtsalt halvemaks. Ma ei usu seda hästi. Küsimus ei ole võib-olla ka lihtsalt selles, et teeme nüüd revisjoni ja toome kõik asjad nagu avalikkuse ette. Aga küsimus on selles, et minu arvates oleks nagu lahendus see, kui need parlamendiparteid praegu vaataksid nagu tõele näkku, et allapoole rahvast toetab neid, valiks neid ja mõtleksite, kuidas nad nagu sellest asjast nüüd välja tulevad. Ja ma ei saa nagu sellest aru, et juba aastaid on olnud juttu, et justkui oleks midagi täiesti võimatu teha nagu erakondade rahastamise valimiskampaaniate rahastamise parandamisega, et et alati öeldakse, et kui me teeme seda, et siis küll sellest nagu hiilitakse mööda, et kui me keelame ära ühte tüüperei reklaami või siis seame mingeid valimise eelarve piiranguid, et alati öeldakse, et sellest on võimatu kinni pidada, et mul on seda nagu hästi kurb vaadata, et, et need, kes nagu pürgivad meie riiki juhtima ise, nagu ütlevad, et nad ei ole tegelikult õiguskuulekad. Et ma ei saa aru, et miks ei võiks siis parlamendipartei näiteks sõlmida mingisugust aumeeste kokkulepet omavahel, et pangu pikku, kui nad ei taha mingit seadust vastu võtta valimiskampaaniate rahastamise läbiviimise kohta. Leppige omavahel kokku, et iga partei annab eetrisse nii ja naa, mitu valimisklippi, kui palju kulutatakse raha valimiskampaaniateks, et et miks nad ei võiks seda teha, et mind nagu kodaniku ja ajakirjanikuna on ära tüüdanud see hala, et justkui ei saaks mitte midagi muuta, et et see on võtnud peaaegu juba mingisuguse antiikmütoloogia mõõtma. Kui Odüsseus tahaks koju minna, aga kikloobid takistavad teda. On need aumeeste kokkulepped, nagu sa ütlesid, need mõjuvad kuidagi kentsakad ei mõju, ei ole. Vabandust, minu meelest, kas aumehed ollakse või ei olda. Sama asi minu meelest puudutab nagu riigikogu seda eetikakoodeksid, mis, mis on siis praegu vist kuskil ele hämarusse ära ära vajunud. Et, et kas eetilised ollakse või ei olda, et kas seda on vaja veel paberile panna. Mosmo sügavalt. Ei, ma pean silmas ikkagi, et see peaks olema mingi üsna detailne kokkulepe, et kui palju nad siis annavad valimisreklaame eetris, et nad võiksid. Minu jaoks on ka suur bet, et nad ei olnud nõus ka vähendama seda riigieelarvelist rahastamist. Nojah, ei, kõik see on õiged ja need asjad võiks panna nagu härra paberil, aga aga ma ütlen veel kord, et kõik need eetikakoodeksid ja nii-öelda see meenutab mulle rohkem nagu kommunismiehitaja koodeksit või, või kümmet käsku. Teatavasti 10 käsku, mis on meile ju piiblist tuntud, on, on kõige-kõige enam rikutud käsud üldse maailmas, nii et kusjuures esimesed rikkujad on need, kes nad välja mõtlesid, nii et et see tavaliselt see on ikka, see on ikka inimese sees, et kas, kas, kas ta, kas ta on aus ja ja kas ta tunneb mingit vastutust ja kas temas on nagu riigimehelikkust või, või seda lihtsalt ei ole, et kui ma eriti veel, kui mingisugune Erakond alla kirjutab, siis mis, mis sunnib ikkagi konkreetset poliitikud, kes on, kes on harjunud talitama kogu aeg teistmoodi. Nüüd sellest nii väga, väga kinni pidama diamingitest numbritest jah, see on nagu see on nagu ma ei tea reklaamiminutid kommertstelejaamades, et, et keegi jälgib ja, ja peab nagu, nagu, nagu kinni pidama isegi ei, ei peeta kinni. Nagu me väga hästi teame, nii et, et see kõik on niisugune niisugune umbluu, aga ma arvan, et, et ikkagi see nagu öeldakse, hirm on see, mis, mis elu edasi viib. Et kui sa, kui sa ikkagi kaotad oma oma ametikoha või, või kui sul on kogu aeg pea kohal, kirves poliitikute puhul ikkagi see see oht, et, et sa pead võimult taanduma. Et sa ei suuda oma oma nelja-aastast mandaati välja kanda. Vot see oleks, see oleks ainuke tõsine asi, mis, mis paneb asjad nagu, nagu õiges suunas liikuma. No aga see tähendab seda, et tuleb muuta valimissüsteemi just nimelt, sest see praegune kord see annabki sellist tulemust nagu me siin kõik ihkama, et meie poliitikud muutuksid eetiliseks ja ausaks, et kui valimisnimekirjad pannakse kokku parteide tagatubades valitud seltskonna poolt, põhiliselt koosnevad need nimekirjad partei kasvandikest ehk nagu broileritest, kellel ei ole udupeent aimugi sellest, mis asi on poliitiku ausus, mis asi on eetika. Aga kui sa oled seotud ikka oma mandaadiga, rahvas, kes on sinuga rahulolematu, võiksid tagasi kutsuda näiteks, et sul on kogu aeg, nagu sa ütlesid, kirves pea kohal, et sa kogu aeg pead ennast kokku võtma, et tõestama, et sa oled. Poliitikas siis midagi muud praegu elatakse nii-öelda valimiste nimel ja enne enne valimisi tehakse mida iganes, et, et olla, olla paremas valguses ja, ja, ja korjatele. Ja pange tähele, ega siis järgmised valimised järgmised on küll kohalikud, aga ütleme siis parlamendivalimised kahe kahe aasta ja mõne kuu pärast. Ega, ega, ega põhimõtteliselt valima valimistulemus, ma arvan, jääb täpselt samaks. Tulevad mingisugused protsendi muutused, noh, reform, kesk ja sotsid on võib-olla enam-vähem ühel pulgal Hirl praeguse seisuga ja võib-olla ka kahe aasta pärast pulga võrra allpool, mis siis ongi kõik? Selles mõttes on Ligil jumala õigus, et ta ütleb, et, et see, see praegune küsitlus, mida, mida siis Emor läbi viis, et ERR-i uudistetellimusel, et et amiid toetab tervelt 26 protsenti. No väga tore, tervelt tervelt veerandik ja mis siis, et 40 või 45 ei, ei toeta ühtegi erakonda, aga 25 toetab 26. Nojah, super, aga ma ütleks siia veel vahele, et minu arvates ikkagi päris paljud Eesti poliitika probleemid nagu leevenenud ka ikkagi väga oluliselt muuta valimisreklaami regulatsiooni, et kui me võrdleme kasvõi seda eesti regulatsiooni paljude teiste Euroopa riikidega, siis me näeme, et et Eestis on seal nagu erakordselt liberaalne, suhtutakse asja nii nagu poliitika ja maailmavaade oleks kaup nagu iga teinegi ütleme, Euroopa suured riigid nagu Saksamaa ja Prantsusmaa on näiteks palju Restriktiivsemad selles suhtes ja Eestis nagu hästi palju üldsegi enne valimisi ju domineerib niisugune parteide propaganda avalikus kommunikatsioonis, et Saksamaal on näiteks niimoodi, et parteid saavad eetrisse anda igaüks teatud arvu teleklipp mille Eestis hind, mida nad tere kanalile maksavad, on paberil paika pandud, karmil kõigile on täpselt üks hind. Prantsusmaailma tegelikult ei tea, kuidas see praegu täpselt on, aga kunagi, kui ma seda asja uurisin, siis seal oli koguni nii, et telereklaame nagu tegi Teidele üks niisugune tsentraalne, üleriigiline nagu mingi ametkond. Seal tuli järgida väga rangeid reegleid, et et tuleks ühesugune formaat nendele reklaamidele ja nii edasi. No see on võib-olla nagu reaalses elus, aga ma arvan, et see ei ole nagu Eestile üldse eriti tervislik, et meil need valimiskampaaniad on nii massiivsed, et Eestis ju kasvõi antakse ühe kodaniku kohta valimiskampaaniaks välja oluliselt suurem summa kui näiteks Saksamaal ja see ei ole tervislik, Eesti demokraatiale mõtleme ka, et kas, milles need kampaaniad seisnevad, me näeme, kuidas kuidas seal tullakse lihtsalt välja mingite lubadustega, mida ei ole võib-olla üldse nagu noh, nii-öelda põhjalikult läbi analüüsitud, millel ei ole tegelikult võib-olla noh, kui nagu teaduslikult sellele asjale läheneda eksperte emad jõuaks hoopis teisele tulemusele. Et Eestis minu arust tänu suuresti tänu sellistele valimiskampaaniatele, nagu meil on, liigume üha kaugemale niisugusest euroopalikus teadmistepõhisest ühiskonnast ja järjest rohkem liigume nagu mingisuguse impulsi poliitika poole, et kas või võtame seesama kas või maamaksu kaotamine või mis iganes, et see tegelikult seda ei, ei kiida heaks, ei. Ei no see on jumala õige, et aga ma arvan, et see nii parteide rahastamine kui ka see reklaam on ainult ikkagi üks osa sellest ülesandest, mis tuleb täita. Me võime ka selle reklaami täiesti ära keelata. Ei? Täiesti ära keelata ei ole vaja. Kui täiesti keelame ära täiesti mingit raha sinna ei tule. Kui valimissüsteem jääb samaks, et ikkagi endiselt pannakse parteikontorites need nimekirjad kokku suvalistest jorssidest, eks ole, siis ei muutu ikkagi mitte midagi. Raha raha on üks asi, aga mitte põhiline. Reklaamiärakeelamist ma ei pea ka õigeks, kuna ikkagi erakondadel peab olema nagu võimalus oma ideid tutvustada, aga mitte nagu niisugust asja nagu moondunud vormis, nagu praegu toimub kahjuks Eesti poliitikas näiteks Saksamaal ei näidata valimisreklaami mingi pesupulbri ja toidureklaami vahele, valimisreklaam on eetris kindlatest plokkidest. Et noh, telekavas, et kell 15, null viis valimisreklaam ja need, kes tahavad Vaadake, meil mida seal ikka vaadata. Ei, aga mul tuli pähe hoopis ketserlik mõte. Mõtlesin vaidlesite, et vaadake alati valimiste eel meie, meie oma ajakirjandus ja politoloogid ja poliitikud ise kutsuvad inimesi üles, et, et minge minge tingimata valima, et muidu muidu pärast süüdistada ainult iseennast, kui te, kui te saate sellise tulemuse, mis, mis teile ei meeldi või, või noh, tulemus on üldse allapoole igasugust arvestust või, või teidki valimas selle pärast ja selle näitab nagu riiki halvas valguses on meie meie mainele halb ja, ja, ja kõik nii edasi. Aga, aga kui me oleme ikkagi nagu silmitsi olukorraga, nagu me praegu oleme, eks ole. Jumal ütles Aadamale ka, et, et vali endale naine, aga, aga valida polnud midagi peale ema, eks ole. Siis siis kui, kui veerand, kui meil on valida kogu aeg üks ja sama kamp. Ja uusi tulijaid ei ole, kui, siis väikesed liikumised parteide sees ja needki on needki on nii-öelda peene sõnaga tasalülitatud ja ja parteikontorite käpal. Et, et kui me ei teeks seda ja, ja teadlikult ei teeks, ei lähegi. Võib-olla see hoopis tugevam signaal näiteks ühiskonna tuleviku arengu seisukohalt kui, kui praegu, et, et iga hinna eest saavutada mingisugune valimistest osavõtu protsent, olgu see siis 60 või mis tähendab, asjaga on 65 maksimum, eks ole. Ja siis vaatame nimetajat ila tilgub mõnede teiste vanade demokraatiate poole, kus kus valimas käib 80 protsenti ja 85 protsenti inimesed tunnevad, et nad on. Et nad on osalised mingisuguses poliitikas ja poliitikate kujundamise protsessis ja ja siis, aga mis siis saab, kui, kui meil see valimas käinute protsent näiteks kukub seal alla alla 50 kas see, kas see toob nagu mõistuse koju või? Ei, ei, ma mõtlen, tehniliselt ei juhtu mitte midagi, valimised on toimunud, sest et käis 45 protsenti. Te ei too nagu mingit muutust, siis lihtsalt poliitikud ütlevad, et ah, et inimesed mõtlevadki rohkem ära elule, dada rahuläralikud sellega, mis riigis toimub, ma ei muretse millegipärast, noh, ma ei, ma ei usu, et seda nagu võetakse mingi suure signaalina Ja noh, minu ja sinusugused või need rahulolematud või need ükskõiksed, need ei pruugi valima minna, aga kui vaadata seda kui harali ja kui laiali on parteid ajanud oma kombitsad kui palju, kas või need igale erakonnale liikmeid kui palju neil on sõltlasi ehk siis neid inimesi, kes sõltuvad partei armuandidest kas või kohapeal kohalikes omavalitsustes ja nii edasi ja on ettevõtete nõuga kodassile absoluutselt, siis ma arvan, et neid inimesi, kes valima läheksid kasvõi sellepärast, et säilitada oma heaolu või tulevikus kindlustada sõjaolu. Just see on õige, aga mis me siis praegu kaagutame sel teemal, et näed, meil on mingi 45 või kuus protsenti neid, kes ei, ei taha valida ühtegi parlamendierakonda, noh, on siis noh, siin ongi nii, noh mis jäi nii? Et see näitab, et see, te ütlesite enne, et see näitab ühiskonna kriisi? Ei, mina kui valimis valimisaktiivsus jääb alla 50 protsendi, lihtsalt inimesed vilistavad sellele, et keegi seal valib kedagi või et üldse mingisugust valimised on, sest ta ei ole nagu kellelegi vahel. Lõpuks me võimegi jõuda sellisesse seisu, kus, kus üle üle poolte valimisõiguslike kodanike ütlebki, et ammu polegi siin kedagi valida ja, ja ma ei lähe lolli mängima sellepärast et et sina kutsud mind üles, et mine, mine valima, eks ole, ei lähe lihtsalt ja kõik. No mina ei ole muidugi mingi spinn, doktor, eks ole, aga mida see näitab, see neli ei olegi pindala 45 või 46 protsenti näitab seda mida näitas ka Indrek Tarand europarlamendi valimistel 100000 häält, eks ole, et tegelikult on olemas see kriitiline mass üle sellegi kõvasti inimesi, kes, kui tuleks uus tulija, ma ei tea, kust ta tulema peab importima kuskilt kes on valmis minema poliitikasse ja toetama seda, seda liikumist või erakonda, aga paraku ma ei näe sellist silma. Potentsiaal on olemas ja mul oli, mul oli ka niisugune tunne siin ikka aastaid, et, et Eestis on mingisugune väga kaval nihuke telgitagune niiditõmbamine, meil on ka mingisugused jubedad spinndoktorid õppinud läänes ja oskavad seda ametit ja valitsusi ja ja ministreid ja poliitikat nii-öelda tehakse, mitte mitte tõlgiksid spinndoktorid. See ongi see, kes ta selja tagant tõmbab niite ja ütleb poliitikutele ette, mida teha, mis on, mis on praegu kasulik ja mis, mis ei ole kasulik. Tulles samast Taani sarjast, millest me siin alguses või vahepeal rääkisime, jäi mul meelde see, et kõikidel nendel erakondlaleegaavia ministritel on tõlkes, oli see küll eestikeelses tõlkes oli ta pressiesindaja tegelikult originaal oli ta spinn, doktor, just nimelt. Et need on need inimesed, kes tegelikult suunavad ja kes klativad neid noh, ühesõnaga kes puhastavad jäljed, eks ole, aga meil parteile on ju mingisugused pressiesindajad See on riigiti väga erinev ega, ega pressiesindaja või avalike suhete juht ei pea olema mingis pindu spinn doktor on ikka see, kes, kes, kes kusagil arvuti taga klõbistavad, kellel on väga lähedane ligipääs käes võimu juures olijatele kõige kõrgemal tasemel ja kelle, kelle sõnaga kuulatakse ja, ja kui, kui ka ebaõnnestub näiteks valimised näitavad, et erakond ei saanud seda, mida ta tahtis siis spinn, doktor saab jalaga ja võetakse uus ja nad on väga-väga kallilt makstud, aga aga, aga vaadates seda, kas või mis meil Reformierakonna ümber toimub, siis pole meil mingeid spinndoktorid. Vaipi majas oli meil lindu, alpimajas oli üks kõvas pinda, oktori temaga ebaõnnestus. Aga mulle tundus, et Rain Rosimannus on reformikate spinn doktor või hall kardinal, nimetage, kuidas tahate, aga kogu selle käki kõrval, mis nüüd on, on kokku keeratud, siis olen ma veendunud, et Eestis Eestis selle ameti esindaja puudub. Ja oleks aeg hakata neid väljast sisse ostma. Võib-olla läheks midagi paremaks? See on täiesti levinud laialdane praktikat, et välismaalt tuuakse nii-öelda värske pilguga vaatajaid, mitte mitte need, kes kodus kodus kiibitsevad, üks sama seltskond kogu noh, Terodovskile vabagesin ja Tero Taskila, Eesti õhk on Eesti, õhk on lõpetamise, erakondade juttu, aga Eesti õhk on nii-öelda hinge vaakumas. Et lugedes nüüd eilsest postimehest Jan Palmér'i, siis Eesti õhu uue uue juhi tegevjuhi pikka intervjuud siis asjad asjad on, läksid üha segasemaks, kuna kui nad tegelikult olid et selged, on kaks asja, et kogu aeg on tehtud asju valesti. On üks moment ja teine moment on see, et et see lennundusturg ongi niivõrd spetsiifiline ja keeruline ja tegelikult Eesti ei olegi mitte mingit lootust. Sellepärast et väiksena Väheste reisijatega selliste piletihindadega, mida meie reisijad on valmis reisimise eest välja maksma Eesti õhule, mida, mis oleks vajalik, et et Estonian Air oleks elus, et kõik need eeldused puuduvad ja, ja ega ei olegi muud kui lähiajal me kuulame lihtsalt selle film, selle firma nii-öelda hingust hingusele saatmisest. Minul, minul vähemalt Palmeri intervjuust küll selline. No üks positiivne noot selline hädine peal muidugi oli selles intervjuus, et ta loodab siis aastal 2014, et Estonian Air jõuab oma tulemustega null. No mida, mida Taskila rääkis? Taskele peaks laieneda, vastupidi, siis kasumisse jõuda. No aga need ongi erinevad strateegiad, kas laieneda, liine juurde teha, tuua reisijaid kuskilt mujalt Trans portida, muuta eesti mingiks transiitmaaks kuskilt tuu sulast läbi Tallinna New Yorki, eks ole. Või, või siis on, on teine võimalused lendamegi viie lennukiga vabandustega lennukompanii viie lennukiga, mis, mis lennukompanii siis enam nagu või veel kaks kolm strateegilist Euroopa liini kinni ja, ja ongi kõik. Aga kas see ei olnud enam-vähem sama strateegiaga eelmise kümnendi keskel, mil Eesti majandus, Eesti õhumajandusnäitajad olid nagu üpris head, et neil oli ikkagi vähem lennukeid vähem lende ja nad tulid. Ja ka eesti meeste õhtegi kõvasti tšartereid omal ajal. Kõik enamus meie Eesti suuremaid turismifirmasid lendasid Eesti õhuga Eesti õhk ei suutnud lihtsalt ära ära rahuldada. Neid soovijaid, kes, kes oleksid tahtnud just nende nende firmaga lennata ja hakati, hakati liisima ka siin teisi firmasid. Nüüd Eesti õhk, tšarterid üldse. Samal ajal turismifirmadel, kes on veel ellu jäänud, läheb ikka ikka suhteliselt hästi ja lennukid on puupüsti täis, reisijad jäävad maha. Ja mahajäänud kahjuks ree pealt ka Estonian Air. No minu arvates peaks ikkagi Eesti nagu ära määratlema, mida ta tahab sellelt Estonian Airil, et mul on tunne, et Eesti nagunii-öelda, see omanik ise ei ole päris hästi aru saanud, et milleks seda vaja on, et kas on vaja siis mingit laia haardega lennukompaniid, mida siin Taskila ajal üritati teha minnes siis sogases vette suurt kala püüdma, mille kättesaamine oli väga ebatõenäoline või siis lihtsalt las olla siis selline väikefirma, mille eesmärk on see, et Eestis säiliks lennundus, et meil on Ühendust ja haige. Aga kust ta selle raha võtavad, seda väikest firmat nagu püsti, ära minut seda kesi, et ei ole vaja, kas on otstarbeks? Kas kogu aeg, et riik võtab oma rahakotirauad lahti ja, ja sulab sinna järjest lisa kümneid miljoneid juurde? Estonian Air on olnud ju ka majanduslikult toimetulev firma, kui seda juhtis Erki Urva, kui ma õigesti mäletan, kes on nüüd taas nõukogu liige? Et küll küll aga on mul natuke kahju nendest Estonian Airi töötajad, sest et ma arvan, et ei ole lihtne töötada niisuguses firmas et see asi meenutab mulle ühte niisugust toredat lasteraamatut 100 Kolumbuse muna, kus õpetati lastele erinevaid katseid tegema, kuidas paberist potis vesi keema ajada ja nii edasi ja mul on tunne, et Estonian Air on viimasel ajal juhitud nagu nagu oleks lapsega, et seesama raamat sattunud ja niimoodi rõõmsat eksperimentides eksperimenteerida, ehkki eksperimente on tehtud siis riigi raha ja inimestega. Et lugesin just ühte päris huvitavat uuringut selle kohta, et kuidas ettevõtetes, kus toimub niisugune juhi vahetus, Restrukt tureerimine, komandamine kui tohutult seal inimeste stressitase tõuseb, tõuseb umbes kolmandiku võrra. Inimestel tekivad unehäired. Ühes Soome Soome teadlased uurisid omavalitsusi, võrdlesid omavalitsusi, kus on inimesi, koondati terad, nägid et kui ühest omavalitsusest koondati 18 protsenti inimesi, siis toodud stressitase tõusis ja kahekordistus südame-veresoonkonna haiguste risk. Et kõik niisuguse, et selline tõmblemine, mis on olnud Estonian Airi, on veel viimased aastad. See kahju on inimelu püha puhul on tähtis see, et, et reisijad vere vererõhk ei tõuse, kui nad eesti õhu pardale lähevad ja, aga, aga ma ei tea, et kas ta tunned ennast turvaliselt, kui sa lendad lennufirmas, ma arvan, et inimesed on äärmuslikus stressis. Muidugi. Lihtsalt spetsiifiline ala ikkagi selles samas Palmeri intervjuust tulevad välja väga kummalisi seiku, mille peale tavainimene tavaliselt ei mõtlegi, näiteks ta ütleb, et nendest Bombardier idest, mis on muretsetud võimatu lahti saada. Et neil on selline istekohtade arv, mida mitte mitte keegi ei taha tänapäeva omal ajal tahtis elu lõpuni peavad nad lendama barjääridega või siis teine näide, mis ta tõi, et et Eesti vist on tema arvates või tema hinnangul ainukene riik, kus kui sa teatad pilootidele, et koondatakse et siis ta võib kuus kuud rahulikult palka vastu võtta. Ja ta ei ole, ta ei pea töötama, ta ei pea lendama, ta lihtsalt on kodus ja saab palka, noh, sellised nüansid tulevad. Aga mis sa ütlesid, et kui Eesti riik peaks nagu sõnastanud, mida ta Estonian Airis tahab, siis ma arvan, et Eesti riik Ta on võimetu seda sõnastama, sellepärast et sellepärast võetaksegi kogu aeg need tegevjuht väljastpoolt, et ega, ega siis nagu riigiametniku ega minister ega ta ei tea, mis, mis see spetsiifika selle lendusele ja lennukompaniil on. Aga selge on see, et noh, minu hinnangul on küll see, et Eesti riik peaks, peaks peaks hoidma Estonian Air, sa, nii nagu Eesti riik peaks hoidma oma sõjaväega, see on nii nagu Eesti riik peaks toimuma arste, oma õpetajaid, jah, muidugi võib alati öelda, et ostan väljas, siis, aga noh, milleks me seda riiki peamiseks? Eks ongi kulukas. Ei, mina ei, ma tean, et sa ei, ei, mina ei jah, ei ei arva, et mul on ju põhimõtteliselt ükskõik, kes mind siit Tallinna ja minul ei ole ju ei ole, ükskõik, palju sa lendad Eesti õhuga, ma ei läinud üldsegi, ma lendan. Aga ma tean, mida teadmine, et on olemas mulle kosutavalt. Ma lendan palju. Viimastel aastatel jah, suhteliselt palju, kindlasti kõvasti, kõvasti üle keskmise. Ma ei mäleta, millal ma viimati Eesti õhuga lendasin. Rahvusvaheline mees lihtsalt. Mul on jumala ükskõik, kelle tiivad mind mind kannavad, peaasi et nad teevad seda sobivasse sihtkohta sobival ajal sobiva ümberistumise ajaga ja kindlasti väga turvaline. Ükskõik olema, kes meie piiri kaitseb. Ja sõdureid, aga see ei ole võrreldav see, kuidas ei ole absoluutselt võrreldav. Kas Eesti õhk lendab paremini kui, kui Norra või Rootsi või Ameerika õhk ei lenda? Ei no aga ainult selles, et kas me tahame, et selline tegevusvaldkond nagu Eesti enda lennundus säiliks koos kõige sinna juurde nagu lennundusharidust saanud lipp ja vapp kaalus et küsimus on selles ja, või, või me oleme nõus. Järgmiseks aastaks on Peeter Kaldre lennunduslennukis Estonian Airiga. Muidugi, lennundus ongi keeruline ja, ja siin ongi ainult kaks võimalust põhimõtteliselt, kas ta on halvasti valesti juhitud aastate vältel või on lennundus selline ala, kus kus objektiivsetel põhjustel ei olegi võimalik väikestel ja sageli ka palju suurematel ja palju-palju suurematel, kui, kui, kui on Eesti õhk ellu jääda, lihtsalt ongi nii, vaadake, millised suured firmad on, on pankrotti läinud. Avatakse uksed jälle mõne aja pärast mingi teise nime all, lendurid saavad tööd, lennukid saavad lennata, Needsamad, lennukid saavad lennata, ainult uued uued logod maalitakse peale väga-väga sageli, eks ole, mäletan, kuidas kadus Sabela, kuidas tuli Braslas pääsla tervis ja kuidas Sassoli äsja-äsja löögi all ja nii edasi ja nii edasi. Aga, aga, aga selge on see, et ega, ega siis turg tühja kohta ei salli ja ega see 1,3 miljonit, kes siin elab, see, see peab lendama ja, ja hakkabki lendama. Teine asi on muidugi see, et äkki me hakkame edaspidi lendama natuke ebamugavamalt selles mõttes, et et mitmete ümberistumistega ja, ja Tallinn ei ole see nii-öelda algus ja lõpp, kus, kus Eesti inimene siis stardib vaid, vaid käib kuidagi ringiga oma oma käigud ära, aga, aga põhimõtteliselt, ega need käigud käimata jää. Aga huvitav on see, et see koondamisplaan, mis nüüd välja käidi, see ju tegelikult sihtkohtade arvud arvelt sisuliselt samaks ju see, mis ära kontserdataks, on ju need need lennuliinid, mis alles oli kavas avada minu arust põhiliselt lennuliinide jäid ju isegi selle selle kitsastes tingimustes, kui pooled töötajad on koondatud ja viis lennukit jääb, jäid alles. Jah noh, peamurdmist on palju vaadata, siis jah, seda kas või nõukogu uut koosseisu siis võib-olla natukene natukene annab, see annab nagu lootust, et vanad vanad tegijad on, on tagasi ja ja lõpeb see see jube jube kähmlemine selle selle asja ümber, et, et kui, kui nüüd selle meeskonnaga ka edasi kuidagi ei saa, siis, siis ongi lõpp. Ja no mina tahaks ikkagi loota, et seal koondamisel nagu hoitakse inimesi, kes, kes on staažikad ja kogemusega, et lennundus ei ole nagu niisugune ala, kus nii-öelda tuleb uus inimene, tal on värsked ideed ja see on ettevõttele parem, et lennundus on ala, kus kogemus loeb ja siin on olnud ju ja ma ei, ma ei ole kursis selle viimase kollektiiv lepingu läbirääkimiste teemaga, aga aga oli ju oli ju kuulda, et oli plaanis nagu kaotada ära erinevus nagu nendest staažikate ja vähem staažikate töötajate vahel, et see oleks kindlasti lennunduses nagu väga vale. Sellest on kahtlemata küll väga-väga kurb, et kui Eesti piloodid, need ei ole ju kodus enam rohkem tööd enamus meie piloote on hõivatud või, või oli hõivatud Eesti õhus. Aga noh Me ei tea täpselt, kes lähevad koondav, seal see struktuur ei ole veel paika pandud, aga aga tõepoolest, kui sinna alla lähevad ka piloodid, näiteks siis väga naljakas oli kuulda meie lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniministri intervjuud siin paar päeva tagasi Aktuaalsele Kaamerale, kus ütles, et meie need lennundusspetsialistid, et need on niivõrd kvalifitseeritud inimesed, et küllap need ikka endale tööd leiavad tööturule, see ei ole mingi probleem. Mul tekkis küsimus, et mis piloot hakkab nüüd tuukri, eks ole. Et ülevalt tuleb alla, läheb. Sa leiad alati tööl, jah, et ma ei tea. Dubai lennufirmas lähed, Soome lähevad? Just. Eestile kadunud ja, ja, ja oma oma perele ja nii edasi, ega siis välismaale tööleminek see on, vahel öeldakse jaheta. Et noh, on teatud elukutsed, kes saavad ka alati tööd välismaal või peaaegu alati tuuakse näiteks siin arstid, eks ole, noh kes massiliselt läinud ja ka Eesti piloote on, muidugi on läinud ja, ja isegi stjuardess on läinud ja nii-öelda noh, pardameeskond üldse. Aga, aga ega, ega see ju meeldiv ei ole. Piloot on ka sama samavõrra eestlane ja, ja tema kodu on, on siin, et tema tahab ka hommikul startida, õhtul ikkagi tagasi koju jõuda mitte kuskile Abu Dhabisse või, või ma ei ole päris ükskõik, kas Estonian Airi jääb alles või mitte, ma rääkisin, kui see endale muretseda, et sul on komandör Leningradi, mina ei muretse endale male ootide, panen väga selgelt lahkuva lennufirma ja, ja seal firmas töötavad inimesed seal see ei ole ka üks, üks päris sama asi. Kuulge, aga loodetavasti lahku eesti rahvast Eesti riiki, eks ole. Eesti demagoogia ei saa, et vist Brüsselist hakkavad head uudised tulema. Mis puudutab Eesti põllumeeste otsetoetusi? Noh, niivõrd-kuivõrd, see on praegu nagu kahe otsaga asi, et põllumajanduse otsetoetuse ilmselt tõesti eelarve lukus ei ole ju veel, aga suurenevad siis sellele müstilisele või sellele igatseda piirile 75 protsenti keskmisest, aga samal ajal on teada, et siis maaelu toetusi vähendatakse 10 protsenti, et et ma ei oska öelda, kumb, kumma nüüd üles kaaluma. Aga see, see on kõva sõna, sest seda ei uskunud ja mitte keegi, et see 75 protsenti võib ära tulla. Ehk nagu eile meie korrespondent Tralla Johannes Tralla Brüsselist ja ütles, et ilmselt on vana väsinud Belarus oma töö teinud. Noh, kas Belarus, kas see väike meeleavaldus oli Brüsselis? Aga siililegi on selge ja kõikidele euroopa siilidele ka ja eriti Euroopa Parlamendis, et niisugune olukord niisugune ebavõrdne olukord on, on ikka, on ikka suur jama ja ega, ega see lõpmatuseni nagu kesta ei saa. Et vähemalt otsetoetuse number tuleb tuua teistega samale tasandile, et, et mis, mille arvelt ja kust see tuleb, eks, eks näis, sest tegelikult ju eelarvekõnelused alles alles jätkuvad ja nagu siin öeldi eile õhtul eile hilisõhtul Brüsselis, et et nad ei ole veel kaugeltki need läbirääkimised katuse all, et järgmise aasta alguses äkki õnnestub siis uues eelarve kavas kokkulepiti. Jah, aga ma, nagu ma aru sain, on põllumajandus nagu enam-vähem nagu kokku lepitud, et sealt enam allatulekut ei ole, aga kas ühe positiivse uudisega lõpetada saartele oleks sinus küll. Tänases Postimehes on minu meelest üks väga huvitav artikkel lugeda. Mis siis OECD hinnangul tõestab ära, et Eesti on 50 aasta pärast rikkuselt. Prantsusmaast mööda läinud juba 50 aasta 50 aasta pärast meie eluajal. Kelle, kelle meie ülli sinna küll sellega selle ilusa jah, meetri Whoosisega paneme tänasele saatele punkti aitäh kuulamast. Siin vikerraadio akna taga on ka päike välja tulnud, nii et lund endiselt ei ole ja ilus sügis jätkub. Ilusat nädalavahetust.