Millistele loodushoiu ja keskkonnakaitsenuppudele Me täna vajutame ja mida algavas pooltunnis tahame eelkõige selgemaks seletada. Kõigepealt hingame sisse seda atmosfääri, mis valitses täna lõppenud Eesti-Soome ühisseminaril ja õppekäikudel Järvamaal. Teema oli aktuaalne veekaitse põllumajanduses. Käime ära ka Valgamaa pealinnas, kus kogemed hea tahtmise juures saab tapamaja puhastusseadmed päris korda panna. Jõuame Vormsi saarelegija pilgumis sealt heidame, ulatub üle kõigi saarte üle looduse ning inimsuhete inspektori rubriigis lähemalt sellest, mismoodi Vaivaras lennuki keredest alumiiniumi sulatati. Täna võime juba minevikuvormis rääkida. Kui huvi on, jäägem kuulama. Sissejuhatuses juba andsime märku, et meie ja Soome v kaitseuurijad ja ametnikud pidasid ühiselt nõu. Koolitöö toimus Jänedal, tutvumisretked tegeliku olukorraga ulatusid Järvamaalt Lääne-Virumaale välja. Ülehelilindi elustama ühe silmitsi olemise seafarmi triiki täislaga hoidlaga. Nüüd siis oleme Jäneda aru sigalate juures ja. Uus, kõige viimane osa sellest igalast sai valmis 80. aastal, kui me mööda sõitsime, nägite, nagu kogumismahuti on, on ehitatud ja nagu te nägite sõnnik või virts, sinna jõuab siis ja sealt ta jõuab ka välja üle tee, kui ma käisin reedel seda objekti siin üleval vaatamas, et, et kas võib teid siia tuua või, või siis parasjagu pütt vedas, välja tühjendas, aga noh, tõesti, kaks millimeetrit oli see piir veel ja oli näha, et oli jällegi värskelt üle tee jooksnud. Siin on niimoodi, et kohti on tsirka 1300, nuumikut 750, emist 450 põrsast, kui palju täna siin sees on, hetkel ma ei oska öelda, seda ma ei tea. Ma ei räägi möödunud vanematest aastatest, vaid räägime siis selle aasta, kuidas öeldakse ette võetud meetmetest, et saaks olukorda parandada. 27. märtsil koostati energeetikuna protokoll, millele lisandus trahvimäärus. Rahatrahv. Läks mõni kuu mööda, 23. augustil. Uus protokollija määrus. Nüüd siis öeldi, et süüdi on ehitusala peainsener. Tegime jälle trahvi, politsei käis siinkohal looduskaitsepolitsei välipolitseiinspektor tegi trahvi, arvestati välja siis, kui palju on nüüd aja jooksul metsa ära kuivanud sele ka metsajuhtimise tulemusena ka metsakahju tuli maksta kinni sajandil. Nii ei paranenud midagi, järgmine oli alles loodus ja meie number viis 92 Karzymoni artikkel, nii tapetakse metsa, kus siis sai veel kord kirjutatud üle ja kõigile räägitud. Ja nüüd me oleme siis täna siin, reedel ma kohtusin ka kohalike, ütleme siis juhtidega ja, ja noh, mure oli, kui suur on trahv, ma ütlesin, ei, trahvi ei tule, nüüd on 70 inimest looduskaitsjate üle Eestimaa ja näitan kõigile, kuidas te oma asju siin ajate. No näete, on küll väljend, et raha teeb kõik korda ja rahatrahvid aitavad ja näete, ei aita. Ei aita ja ei aita, rääkimine ei aita, trahvimine lihtsalt ei oskagi enam midagi teha. Ja mis on kõige omapärasem selle asja juures on sama mees, kellega ma seal tee ääres rääkisin. Talumäe Sillar, Kraut maal on endine majandi metsa ülem ja keskkonnakaitse eest vastutaja ja see on nüüd tema mets praegu tänasel päeval, mis siin siis nüüd, tänu sellele korrale saab kannatada oma tema isiklik, vaid see on tema, talusin, need kõik on siin, tema talu maad ja ka mets on tema oma. Ja lahendust ei ole, kõik, mis jumalanna taevast, eks ole, kõik tuleb nüüd nüüd sinna ja kui teda ikkagi õigel ajal ei tühjendata pütiga välja ei veeta, siis kõik siit üle tee voolab. Aga sellist jama ei ole ju mitte ainult siin tegelikult, vaid, ega seda pole Jänedal projekteeritud meie maade peal saavad samasuguse asjaga hakkama, pole sigu, vaagi, kanad näiteks täiesti suurepäraselt. Jõuad sihukse tiigi täis lasta, neid vähe. Loomulikult. Ma näidata teile tahtsingi ja teil on kõigil sellised olemas, eks ole, ka meil on sellised olemas ja see ei ole ainukene, aga see on lihtsalt niivõrd suur. Ja no tema tulemus on juba näha siin. Ja selleks, et Eestimaa toitu tähendab sellised keskmised sigalad, jube peavad jääma ja tähendab, me peame sellele probleemile lahenduse leidma. Siin peab olema siis, kas need projekteerijad peaksid vahele astuma ja mida mingeid uusi lahendusi andma või tähendab, mingi lahendus peab tekkima. Ja teine asi on see, kuidas saadakse see sealt laudas kätte veega ju. Palun. Külalised Johani Mägija joogobeldogangas, Juvas külast, Kesk-Soome vee- ja keskkonnaringkonnast. Teil vist säärast ei ole? Miga pidasi olla pää asja veden soojalussa Virosse. Tänan. Külalised ütlevad, et neil ei ole esiteks nii suuri sigalaid ja teiseks reostus tuleks nagu hajutada, et ei oleks ta nii kontsentreeritud ja kuna meil on põhjaveega omad mured, siis tuleb sellest lähtuda ja neid püüda ära hoida. Tulijate keskustelu sattus ka professor Aleksander Maastik, tuntud veekaitsemees meil Eestis. Ega insenerid oskavad teha küll, ega siis siin midagi võõrast ei ole, ainult et nüüd meil oli just siin üleeile juttu Tallinnas, me peame ükskord jõudma nii kaugele, et me hakkame tegema korralikke juhendeid korralikke juhendeid, milles juhinduvad nii projekteerijad kui majandajad kui ka loodushoiu inimesed. Üldiselt, ega see teadmine on emotsioonide tasemel praegu mitmel pool, ütleme see hirmus pähkliks, seal on ära kaotada. No mismoodi, mida me kaotame, kuidas kaotame game? Lõpmatult kõike kaotada ehitada ei saa, eks ole. Aga me peame asjalikult asjale juurde asuma ja me oleme rääkinud nendest asjadest ju küll ja küll üritame ikka midagi kirja ka panna. Ja ongi niisugune soov nüüd päris väga üsna kiiresti hakata tegema juhendeid Konkreetse joonisteni välja, mitte niisama. See lauti tundu nii väga vana ja vilets olevat. Nonii, siin on praegu, küsimus on lihtsalt selles, et see sõnnikupool tuleb korda teha, hoidlad tuleb normaalselt teha, katus peale, vihmavett ei pea vedama ja ta ei jookse siin laiali. Üsna tõenäoliselt laudasisest tehnoloogiat saab muuta allapanu peale, üle minna ta tahedama sõnniku peale üle minna, nii et ega need tehnilised ja need asjad ju mitte midagi imelikku. Me peame nüüd sihi niimoodi seadma ja tahtma midagi teha, uskuma, et on vaja teha ja tahtma midagi teha, saab teha. Kuidas meil selle tahtmisega midagi ära teha on? Jäneda seminari põhjal ütleks nii. Ühtedel on, teistel veel mitte. Organiseerijad olid kokku pannud tüseda, kava oli kõrva taha panemiseks ja ise edasi mõtlemiseks oli lausa praktilisi nõuandeid, kuni seadusandluse keerukate nüanssideni. Peale nende, kes säärastel puhkudel ikka, kui omala patrioodid koos käivad olid kutsutud ka Järvamaa valdade esindajad. 14-st tuli üks. Kust saavad nüüd mitte tulijad teada, mida peale hakata väikeste prügimägedega kuidas reovee käitlusest puhta nahaga välja tulla, kust hankida odavaid väikepuhasteid ja nii edasi. Kohalikud keskkonnakaitse ülesanded lähevad üle valdadele. Kuidas aga nendega toime tuled, kui kõigest napib? Napib veel teadmistest, võib ülejäänu üldse mitte klappida. Jääme täiesti jänni ja siis tavaliselt kukume kedagi süüdistama süüdistama selle eest, et oma majapidamises toodetud solk tiiruga õue tagasi voolab. Professor Aleksander Maastik ütles. Soliidsemalt tahtmist teha on tarvis. Loomulikult nägime ka tehtut, näiteks mägifarmi juures Aravete maadel. Sõnnikuhoidla niisugune nagu peab olema. Häid näiteid leiab mujaltki. Sinna on aastaid tagasi, kui ikka imbusid sealt läbi, et väikese Emajõe suur vaenlane on Valga lihakombinaat, et liiga palju reostust tuleb jõkke ja sealt võib see Minnaga, Võrtsjärv. Muidugi, kohalikud mehed olid asjaga kõige rohkem kursis ja teadsid täpselt, mida on vaja teha. Aga nagu meie elus on, kõik ühe päevaga ei õnnestu. Oli mitmeid partnereid ja mitmeid plaane, aga lõpuks löödi käed soomlastega ja nüüdse maja töötab tõrgeteta. Juhtimispuldi ruumis on soe ja normaalne temperatuur on ka seal, kus need pumbad, vannid ja torud ja settimistünnid on. Valga liha- ja piimatootmiskoondise peainsener Ilmar vajakas. Kui palju siis ta nüüd paremad näiteks väikese Emajõe suhtes olete võrreldes vana puhastusseadmega, mis võttis palju ruumi ja ja, ja ega ta ei näinud nägus välja ega olnud ka moodne seestpoolt. Kui palju need paremad oleme, seda täpselt ei oska nii-öelda, sest võrreldes sellega, mis olid siia projekteeritud kaheksandal aastal Leningradi tehnoloogia järgi puhastusseadmed, mis on seal 16 protsenti. Bossased, praegused andmed, mis Soome seadmetel on saavutatud kuni 88, kaks kuni 88, isegi. Kuid kõige huvitavam on see, tähendab me tegime enne enne Soome puhastusseadmete käikulaskmist täis maakonna uurimise kuni Emajõeni välja. Enne ja ka pärast poolsesse jämeda käikulaskmist kahjuks midagi muutunud ei ole, tähendab, see näitab, et meie poossemmet efekti. Aga kuna see anna teoses tuleb kuskilt mujalt. Kuid efekt on teie endi suhtles ju nüüd viiekordne, kui neid arve võrdleme 16 ja 80 pekto meie suhtes ja Karl suts on selle majapidamise peremees. Kuulab teie sõna kõik siin need nupud juhtimispuldis ja, ja mõned kraanid või hoovad suures saalis. Noh, selle kahe tööaasta kohta ei ole mingisugust pretensioone, tal praktiliselt ei ole mingisuguseid suuremaid avariisid ja seisakuid olnud. Ta on küllaltki hea moodne süsteem, töökindel, juhib arvuti meile rohkem hooldust ja järelevalve. Te näitasite ennist mulle lühiekskursiooni korras, et see sodi tuleb teile sisse siia, sellesse esimesse anumasse ja siit kõige paksem võetakse välja, läheb käru peale ja siis toimub see tants, mis teeb segu kogu aeg järjest puhtamaks ja puhtamaks ja selle väikese kolvitaguste võtsite ühe proovi mulle näitasite siis suurem osa oli klaar. Noja vesi, mis väljale oleme ära puhastanud, sepp ega ta silma järgi kehvengu Pedeli jõevesi küll ei paista, olevat pehaadee järgi asjatundjale, kes sellest asjast aru saab? Et THD täieliku järgi tuleb meil kuskil kahe poole 1000 milligrammiga, liitriga tuleb sisse ja stabiilselt kahe poolesaja 300-ga läheb välja. No see teeb ise ka juba midagi. 75 80 protsenti on tavaline reostus. Noh, puhastuse puhastusastet. Mida veel ütelda? Siin kõige suurem probleem on meil lihatööstus on rasvade ja valkudega kõige suurem efekto, nendega rasvasekt on kuni 99 protsenti ja valguga on ka niimoodi, kus 80 protsendi peal stabiilselt. Siin see ei mõju üldiselt, kui suure kontsentratsiooniga vesi sisse tuleb välja läheb ikka ta ühtlaselt. Kas teil neid aineid, mida tuleb lisada Guagulante jätkub? No praegu varud on olemas, pole elektrolüüdid, mis on Soome poolt meile antud 203-ks aastaks, mis pidi välja tulema kost puhastuse atliku, ostsime nendest meil jätkuvalt viieks aastaks, sest meil kulub neid vähe. Niisama häälestusega on teinud ja siis raudteeriik, mis nagu Kaagolandina meil seda me oleme juurde saanud ja ostnud ja sellest peaks ka välja tulema. Tulevikus, kui ma arvan, et hakkad tegema, hakatakse, siis läheb kohalikku materjali peale kas raudsulfiid või oleneb, mis materjale tegelased hakkavad. Mõni kuulaja võib nüüd tahta vahele öelda, et noh, väga kena, kui seade töötab ja mehed tunnetavad ja oskavad, siis on asjad hästi, et mis siin ikka nii pikalt rääkida. Kuid lugu ei ole nii lihtne, sest omal ajal, kui ta selle seadme kallale nii-öelda asusite, siis nõudis palju raha valuutat, aga mulle tundub, et et ega te tagantjärele ei kahetse mitte midagi. Tagantjärele kahetses, tähendab, puhastusseadmete ost oli tingitud üldse selles, et Valga lihakombinaati hakata rekonstrueerima hooned tähendab põhitootmiskorpus, on siin praktilist 100 aastane tippi kahekordse uuringu järelevalve tunnistatud järgmisel aastal juba avariiohtlikuks. Tähendab siiamaani oleme pöördunud ministeeriumi poole, alates 72.-st aastast on lubatud uut kombinaati, kuid kahjuks leiti vahendeid ainult nii võhmale kui Rakverele. Ääremaa komminad on jäänud tähelepanu silma ja nüüd oleme asunud omal käel asja parandama, nii palju, kui on see võimalik. Mitmete välisfirmadega on peetud läbirääkimisi, kes on nõus meile andma kaasabi tähendab uue kombinaadi ehitamisel ja selle eelduseks oli just puhastusseadmete ehitamine. No see on sisuliselt tähtis, kuid teiselt poolt reostusmaksud kasvavad veel mitmekordselt ja ei jaksaks üldse oma tootmist siis püsti hoida, kui te peaksite palju äramaks. Selles mõttes muidugi tähendab, kui nüüd võrrelda teisi liha, komeenandasime mee, nendest oleme eelisseisu juures, tähendab me jõudsime õigel ajal see asja paika panna. Ütleme ka selle Soome firma nime seal Evetentsineering Jasublaitilas. Ja, ja teil alles täna läksid siit jälle mehed läbi. Jah, mehed läksid täna läbi ja siit ka kaks pulka maha ja panid ära Leetu, kus praegu seadistama Taura keele lihakombinaadi puhastusseadmed, sead tulevad tagasi, lõpetavad meie tõrva poos, sõrmed ja siis edasi, mis paistab ka Tallinna lihakombinaadi. Kui me harjumuspäraselt vahel ütleme, et ah ikka see kombinaat, sealt tulevad, need lõhnad ja sealt tuleb see reostus siis nüüd paluks, stopp. Kui aga Valga maakond kõigi oma torude kogusummas ja heitvete äravoolu kogusummas on väikesele Emajõele endiselt ohtlik, siis tuleb eraldada nüüd süüdlasi ja teid võib siin arvelt maha võtta. Nüüd tahaks meelde tuletada looduskaitse üht olulist eeldust. Kaitsta oskad siis paremini teha enam kui tead, taipad, mis sinu ümber looduses toimub? Milline liik on haruldane või miks mõni teine isend harvaks jääb või hoopis kaob. Eesti on väikene maa ja koolis käinud inimene peaks justkui kursis olema. Aga kui ma kolleeg Aare Laine poolt saadetud kaastööd üle kuulasin, imestasin ühte asja polnud üldse kuulnud ja muuski oli värskendavat. Ehk sobib teilegi korraks saarte looduse väärtustega tutvust uuendada. Vormsi saarel peetud esimesel Eesti Väikesaarte konverentsil olid eks ka saarte loodus ja keskkonnaseisund. On ju saarte loodus ainulaadne ja habras paljon, endeemseid ja reliktsed liike ning kooslusi. Nende teaduslik ja looduskaitseline väärtus on ülemaailmse tähtsusega. Nii on kirjas ka konverentsil väljatöötatud väikesaarte probleeme käsitlevates teesides. Põhjalikum ettekande tegi konverentsil looduse uurija Viidumäe riikliku looduskaitseala asedirektor Tõnu Talvi. Saartel tuleb esile evolutsiooniliselt eripärad või muutused igasugustest videofilmidest või televiisorist on kõikidele tuttavad kaugete saarte looduse eripära, NUT, mõtelge mingi Galapagose saarte, suurte kilpkonnade või või vintide või Uus-Meremaa lähedal olevate kaljusaarte, selliste väga omapäraste sisalike või kolmanda või neljanda näite peale, aga selliseid näiteid saab ka meie enda Eesti saartelt. Nii imelik kui see ei ole ka tuua kiil, kelle nimi eesti keeles on Saaremaa tondihobu. Tema tõesti on kirjeldatud teadusele uue liigina, kes elab Saaremaal ja Saaremaa Saaremaa-mandri vahel olevatel laidudel taimselt sigib mere võised riimvees ja tõesti meie enda saartel võib-olla teadvusele, uusi liike või uusi vorme tekkida. Siin elab organisme, keda ei ole maailmas mitte kuskil mujal, nimelt saartel on sageli palju relikte ja just nimelt saartel. Samamoodi näiteks on üks selline väike ja väga armase kärnkonn, kel nimed juttselg-kärnkonn ehk kõre kogu Lääne-Euroopa rannikualadel ja tema levila ulatus siia Eestini välja. Ta oli ka Eesti rannikul ja saartel suhteliselt tavaline, väga tavaline loom. Tänapäeval on tema saartel relikt, ta on püsima jäänud väga vähe kohtadesse väikestele, mere saartele. Kõige paremini tunneb ennast Manijal siis Ruhnul, võib-olla natukene kihnul natukene Saaremaa läänerannikul ja põhjarannikul natukene Hiiumaal ja ma julgegi öelda, kus kohas veel sellele loomale on viimastel aastakümnetel pühendatud palju rohkem artikleid KUI populaarsetele looduskaitseobjektidele üldse kokku. Saartel on palju Emmdeemia, see tähendab selline liik, kes on tekkinud, elab ainult seal kõige populaarsem üle Eesti või meie regiooni või Euroopas on Saaremaa Robirohi tõesti, teda ei ole mitte kuskil mujal, me võime sedasama Saaremaa tondihobusele Kiili sinnasamma nimetada väga palju taimeliike samblikke. Keenia on sellised elavad kasvavad ainult sellel kas mõnel saarel ühel saarel, saarte rühmalt piirkonnas tänaseks kujunenud saarte loodustahes või tahtmata võib vaadelda ainult kontekstis koos inimesega inimene või inimest. Rühm kogukonda kasvas koos selle saarega Beetlikus tähenduses. Inimesed, kui nad sattusid sinna saarele, siis nad olid temaga nii intiimses kontaktis temaga nii tihedalt seotud, temast nii sõltuvad ja eluliselt huvitatud Nad ei teinud talle midagi halba. See elu oli väga loodus arvestav, isegi kuni selliste näidata. Mina olen lugenud, et, et Ruhnule on toodud aegade jooksul kütet, küttepuid mandrilt või need inimesed said aru, et nende luidete peal kasvav mets, et see on nii õrn, teda ei tohi mitte maha võtta, teda ei tohi isegi mitte väga hõredaks võtta, sellepärast et see luidetel kasvanud mets nüüd võitleb püsivate saal püsib, eks ole koos väga paljust sellele, et seal on selline tugev mets, loopealsed, varem ei tekkinud nendega probleeme, et rohumaa kasvas kadakas või võsasse või lepingus või soostus ja nii edasi, nii edasi. Sellepärast et see oli normaalse koormusega pidevalt kasutatav, loomulikult kasutada või selle karjamaa, heinamaa ja nii edasi, et rohkemal või vähemal määral on inimese tegevust mõjutanud saarte loodust just nimelt looduskaitselisest aspektist. Me satume selle probleemi ette, et inimtegevus on lakanud ja need muutused nagu lähevad sellises ebasoovitavas suunas tavakeeles nimetan seda võsa astumiseks või kadakas kasvamiseks või metsikuks, eks ole normaalne ja väga ilus. Harmooniline kooselu on olnud tegelikult ju selle juures, et, et Eesti väikesaared on olnud Eesti kõige tihedamini asustatud piirkondadeks läiks torkana võiks, öeldakse mulle tundub, et praegusel ajal, kui inimeste poolest on saared väga hõredaks jäänud, siis jälle tehnika poolest olnud ilmselt ruutkilomeetri kohta Eestimaal praegu esikohal. Esimene probleemide rehve küsimustele, konfliktide rühm on seal looduse üle ekspluateerimise alla käib, tähendab, on seal siis põllumajandus, metsandus või või maavarade kasutamine, maa on tühjaks pumbatud, teine probleemidele läheks reostusele kolmas, näiliselt võib-olla mitte nii oluline, aga looduse poole pealt siiski läheb eksootiliste organismide alla tähendab nende loomade või taimede olla, kelle inimene on kaasa toonud kas tahtlikult või tahtmatult väikeses riigis, nagu üks pisikene saar on, eks ole, kus on väga tegelikult nagunii loomulikult väga suur siin tasakaal kogu aeg, ühed liigid kaovad, teised tulevad juurde ja kui sinna veel nüüd väljastpoolt või kunstlikult midagi juurde tuua rohkem vähem ekstramaalsed, siis võib selle harmoonia või tasakaalu kohalt ära lüüa. Vormsi konverentsi saarte loodusosa puudutavates teesides on veel kirjas. Iseloomulikud on inimesed, kerised, maastikud, puisniidud loopealsed, rannaniidud rannakarjamaad, mille säilimine nõuab inimeste sihitud majandustegevust. See nõuab tänapäeval ka sihtfinantseerimist. Keskkonnapoliitilises osas on lugeda, tuleb taotleda naabermaade ekspertide osavõtul või abi endiste militaarsaarte keskkonna rehabiliteerimisega. Järgnev välispoliitika osa seda täiendab, kus nõutakse rahvusvahelise menetluse algatamist, et süüdlastelt riikidelt sisse nõuda kompensatsioon militaarkahjustuste eest, mida teinud meie saartel endise nõukogude liidu, nüüdse Venemaa sõjavägi elu saartel on õrn selle hoidmine olgu kõigi Eestis elavate inimeste hool ja mure. Eesti ilma Saardeta ei oleks enam Eesti. Saate lõpu kõneluseks tavakohane looduskaitseinspektori raadioraport. Teeson Aare Sirendi vabariigi looduskaitse peainspektori meeskonnast. Mõni aeg tagasi sai looduskaitseinspektsioon infot selle kohta Sillamäe linna lähistel. Vaivara külas asub alumiiniumi ümbersulatusseade, kus sulatatakse vanu lennukikeresid ja mis kohalike külaelanike sõnul tugevalt saastab ümbruskonna õhku. Käisime seal kohal, et veenduda, kas külaelanike pretensioonid on põhjendatud. Alumiiniumi sulatusseade kuulus aktsiaseltsile tuluke ja see oli seal töötanud ligi kaks 100 aastat. Ettevõttel oli saasteainete õhku suunamise luba ainult kütuse põlemisproduktidele ilma laates aastate õhku alumiiniumiühenditega. Samuti eraldus ilma loata õhku keevitusprotsessil tekkivaid Taani ja rauaoksiidide. Nimelt keevitati seal lennukikeresid tükkideks. Enne sulatust. Keevitamist viidi küla elanike sõnul läbi lahtisel väljakul ilma saasteainete hajutamiseks vajalike ventilatsiooniseadmeteta, niiet keevitussuits hõljus ümber kõrval asuva kaupluse. Nagu selgus, pääsesid alumiiniumi sulatusel tekkivad heitgaaside õhku tootmishoone seina sees olevast kahe meetri kõrgusest august. Jõudmata suures osas korstnasse, mille kaudu nad oleksid pidanud projekti alusel saama hajutatud. Heitmelubamise ettevõttele välja kehtis esimese augustini 92. aastal. Siis peatasime ettekirjutusega ettevõtte loodus saastava tegevuse Vaivara külas. Seda oleks aga pidanud tegema juba ammu aega tagasi Ida-Virumaa keskkonna mõned, kelle poole pöördus korduvalt Vaivara vallavalitsus neljaga, avastati enamasti, et pole teil seal viga midagi või ei olnud võimalik sõita kohale bensiini puudumise tõttu. Tõsi küll, mõni mõõtmisi seal nad teostasid aeg-ajalt, kuid mitte kõigile vajalikele komponentidele. Ida-Virumaa keskkonna ameti juhataja härra endajaga vestlemisel selgus, et tema ei näe selles ettevõttes mingit erilist probleemi ja ta väitis, et neil on tähtsamaidki küsimusi, millega tegeleda, sest nad asuvad katastroofipiirkonnas. Ettevõte on tingituna kohalike elanike survest juba varemalt kavatsenud ümberkolimist Sillamäe linnas asuva mäekeemiatehase territooriumile jätkata tegevust. Seetõttu jälgime, et sellisel kujul see tootmine seal jätkuda ei saaks, nagu ta siiamaani toimus. Enne tegevusloa väljastamist tuleb teostada mõõtmised mitmete põhiliste saasteainete osas. Samuti hinnata ohtu inimeste tervisele ja loodusele. See lühike ülevaade oli niivõrd selge, et ega lisaküsimusi esitada polegi. Aga võib-olla jah, rahvas, elanikud peaksid olema veel aktiivsemad, kui näevad, et koha pealt ei saa abi või ei saa selgituste ja siis tuleks pöörduda edasi ja me oleme oma saadetes mitmel korral öelnud looduskaitseinspektsiooni seda numbrit, kuhu saab ööpäev läbi helistada. Kordame seda veel siin ööpäev läbi. Okei, võib meile helistada telefonidel viis kolm kaheksa kaks kaks kaks või viis kolm kaheksa kaks viis kuus. Enne kui lahkumissõnad öelda, kordaks lühidalt, et Jänedal toimus väärt Seminar veekaitsest põllumajanduses. Katsuge nendega kokku saada, aga kes kohal viibisid? Ma mõtlen eelkõige maakondade keskkonnaametite juhte ja veekaitse spetsialiste. Te kuulete mõndagi, millest võib teile kasu sugeneda. Nende kaudu info pidama ei jää. Kui huvi tunnete. Valga Tapa maja puhastusseadet soovitaks uudistama minna, töötab hästi ja kõrge puhastusastmega. Tänase loodushoiu toimetas Toivo Makk kuulmiseni järgmisel neljapäeval samal ajal.