Mõned päevad tagasi olid luual kõrgemas metsakoolis koos meie metsanduse tippmehed kellele kool loodab oma edasises arengus. Ja tegu oli päris ametlikku nõukogu moodustamisega ja sellele esimehe valimisega. Tulnud pidasid hästi vastu ekskursiooni järel, kus tutvuti kooli võimalustega remonditöödega ja õppetööga ja praktilise tööga. Raami juures ja, ja mujalgi järgnes kolm tundi tõsist arutamist ühe hooga, nii et tulnud olid kõik meelestatud ühes suunas. Aga on teada, et mõtteliselt on kõik lihtne, teeme nii. Aga praktiliselt ilmselt koolidirektoril, kes peab ligi kolme sajalist õpilaste peret ja pedagoog koogide väge on mõtteid kindlasti kerkinud, mis vajavad mitte ainult moraalset toetust, vaid ka materjali reaalset katet ja seda kõike aruta. Kuidas teile nüüd tundub? Nõukogu esimeheks valiti metsaameti peadirektor Andres Talijärv Talle sekunteerivad metsatööstus Liidust. Mati Polli. Keskkonnaminister oli põllumajanduse ministeeriumi esindaja. Oli teisigi väljastpoolt luua kooli. Kuidas nüüd tundub, mis on see, millest tahate nagu noh, sarvist haarata, aed areneb ja ettevõtlus vajab kiiresti väga häid spetsialiste. Võib olla ja noh, metsa ja puude, bioloogia õpetamine see ei ole kunst, see on selge, seda osatakse. Aga kuidas lülituda sellesse majandusse nii et metsale kahju, ide, aga oskused oleksid Euroopa tasemel? Mida nüüd niisuguse küllalt pikka sisse vaata seepeale direktor Kaido pahako tahab öelda, et me ikka teeme. Me teeme. Ja ma tahaks öelda, et kõigepealt seda, et need vastvalitud nõukogu esimees ja nõukogu see, kes esimest korda kokku tuli et nad kahtlematult aitavad kooli arengule kaasa sest siiamaani on mitte ainult luua kõrgem metsakool, vaid ka teised kutseõppeasutused olnud nagu sellised üksikud teeotsijad, nad on arendanud oma õppekavasid ja mõtelnud, kuidas koolitust paremini korraldada. Ja võib-olla on olnud tööandjatega side nõrk. Aga praegusel juhul kooli nõukogu, kus on esindatud siis riiklik metsaamet oma struktuuriga ja vajadustega, aga teisest küljest ka kogu Eesti metsatööstus siis Need kaks poolt on kõige suuremad toetajad ühest küljest ja teisest küljest on nemad kõige suuremad tööandjad, kes vajavad seda tööjõudu keda meie koolitame. Täna te olite pool päeva põllumajandusministeeriumis, sest kool momendil kuulubki põllumajanduse ministeeriumi tiiva alla, aga õppekavad käivad läbi haridusministri heeliumi ja nüüd tuli ka veel nõukogu, nii et te peate käima mitmekuhja vahel ikkagi eesmärgiga, et sellest tõuseks tulu mitte ainult koolile, vaid koolilõpetajate kaudu. Kogu Eesti metsandusele õnnestus täna ka midagi paigast nihutada. Ministeeriumis. Ma küll ei julge väita, et tänase käiguga kohe silmnähtavalt oleks midagi paigast nihkunud aga kindlasti aitas see kõik omakorda kaasa kooli kooliprobleemide selgitamisele ja nendele siis lahenduse otsimisele. Sest küsimus on ikkagi nagu kõikide asjade puhul tavaliselt on rahas see tähendab oluline on finantseerimine, sest koolitus üleüldse on tänapäeval kallis, rääkimata siis kutse õpetamisest. Ja seda enam, kui on tegemist tehnikaga ja ütleme metsa metsatehnikaga. Need on suured summad, mis selleks kuluvad. Ja kui ma vaatasin nõukogu koosoleku ajal teie kooli poolt tehtud tabeleid, siis noh, võib ju öelda, et kui on seal nelja miljoni ringis teil aasta eelarve, ma võin natuke, võiksid, aga sinnapoole et seda ei olegi vähe, aga samal ajal kui me teame, et üks tänapäevane metsad, kombain maksab viis miljonit, aga kuidas noormees õpib hoida selle masina peale ei saa, aga ettevõtja ei saa ka neid noori sinna aga ligi lasta, sest siis ta hakkab kahjumiga töötama. Nii et me võime ja tahta, põllumajandusministeerium suurendaks summasid teie kooli heaks, aga, aga tal on veel 11 kooli, kus õpetatakse maa eluks vajalikke erialasid ja seal ka mõned, ütlesite päris kurjalt, et nad ei saa aru, et meil on erivarustus ohutustehnika hoopis teine saed kuluvad ka need tavalised mootorsaed, et meid ei saa võtta niisuguse koefitsiendiga. Aga ju see tänane käik aitab selgitada ja õnneks metsakapital üle metsaamet, et ta toetab teid, nii et minul kui kõrvalseisjal jäi küll pärast seda pikka tõsist päeva luual mulje, et hammasrattad hakkavad vist kuidagi nii nutikamalt liikuma. Mulle tundub täpselt samamoodi sest kõige olulisem isegi toetus võib-olla oli veel ka tõepoolest metsatööstusliidu poolt, sest nendel on kõikidel nendel erafirmadel on väga selge ettekujutus, millist tööjõudu nad tahavad mida see inimene peab oskama, millistele nõuetele võib-olla peab tema kvalifikatsioon vastama. Ja esimene samm selle juures ongi võib-olla see, et üldse ära fikseerida Need kvalifikatsiooninõuded. Et edasi saab hakata koostama juba siis õppekavasid ja välja arendama seda, millist õppebaasi üldse on vaja seda õpetust sellisel tasemel teostada ja et, et see noormees tõepoolest oskaks sel tasemel oma tööd korraldada, nii nagu on praegu vaja. Ja meie saate sagedane komme saator Keskkonnainspektsioonist peadirektori asetäitja Henn Alton. Sedapuhku vaatab silmadega tabelisse, kus on tohutult arve, aga peale on kirjutatud see, mille pärast me tulime. 97. aasta keskkonnakaitsejärelvalvearuanne. Millised tendentsid siis võrreldes varasemaga silma hakkavad ja mille üle te siis kas rõõmustate või muretsete? Kaks korda aastas annab statistika aruõiguse rikkumisest looduskaitse valdkonnas. Need andmed korjatakse maakondades kokku ja saadetakse pärast siis meile inspektsiooni, kus meie teeme Riigikokkuvõte. Need numbrid näitavad käte kitsaskohti, ehkki kusagil rikkumisi ootamatult juurde tuleb, tähendab, on midagi järelevalvega mäda. Ja võib-olla et aga näitame inspektorite tööd ka seal võib olla midagit viltu kui naaber maakondades, kus tingimused peaksid järsku justkui võrdsed olema, on numbrid täiesti teised. Eestimaa peale kokku on stabiliseerunud õigusrikkumiste arv looduskaitse valdkonnas, nii umbes seitsme ja poole 1000 peale ja siin ei ole ka erilist muutust eelmisele aastal olnud ühe kõne 97. aastal. Kuid üksikutes valdkondades on siiski niisuguseid huvitavaid nähteid. Näiteks on meil kõige palavam metsade kaitsmine. Siin 96. aastal järsku metsarikkumiste arv vähenes. Tavaliselt on olnud natuke alla 2000, aga siis tuli 1300 ümber sel aastal asjale, normaniseerus on 2000 õiguserikkumist. Nüüd tagantjärgi analüüsides selgub, et ka metsavargaid mõjutab turukonjunktuur. 96. aastal olime raskustes puidu ekspordiga, tähendab, ametlik eksport olid tõkestatud. Ja otsemaika metsavarguste arv vähenes peaaegu 500 juhtumi võrra. See tähendab, et metsavargad ikkagi nii ehku peale välja ei lähe, neil on ikkagi juba ette teada see organ, kes neilt need puidu ära ostab ja alles siis läheb kindla peale lähevad metsa. Nüüd läks jälle turg lahti ja tõusis jälle metsarikkumiste arv. Möödunud aastal 2019 õiguserikkumist selles valdkonnas avastati neist 1112 oli seotud materiaalse kahjuga, see tähendab omomelise raiega muud olid siis veoeeskirjade rikkumised võib-olla raielangid koristamata jäetud ja siin on meil isegi natukene meeldiv märkida, et omavaheliste raiete arv on hakanud vähenema. Ja noh, kes ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise märgime, et me arvame, et võib-olla see on keskkonnainspektsiooni metsainspektorite tõhusad töö tulemus. Märgiks, et laekus keskkonnakahju metsa kahjustamisest poolteist miljonit möödunud aastal ja trahvisumma täna laekus 480000 krooni 96. aastal ainult 230000 krooni, laekus trahvisummasid ja kahju laekus üks miljon. Ma märkisin, et see aruanne näitab ka meie kitsaskohad kätt ja märgime, et et ilmselt on üheks oluliseks kitsaks vokkkohaks praegult neil jahijärelevalve ja kalakaitse. Nii kümmekond aastat tagasi, kui veel ühiskondlikud looduskaitseinspektorid kah oma jahi- ja kalapiirkondi kaitsesid. Meil oli seitse 800 kalapüügi õigusrikkumist sisevetel, praegu tuleb neid 350 ringis. Jahieeskirjade arv oli samasugune, praegu tuleb neid 132 eelmisel aastal. Ja siin on ilmselt kiviinspektorite kapsaaeda paras visata, sest kui vaadata maakondi, siis siin ei ole mingisugust nihukest loogilist seost õigusrikkumiste alal. Näiteks kui hakata pikki meie lõuna ja kagupiiri minema, siis Valgas ja avastatud möödunud aastal ühtegi jahieeskirjade rikkujat võlumaal 42 edasi Põlvas, ei ühtegi Tartus 15. No ei ole usutav, et kõik need Kagu-Eesti salakütid käiksid Võrus kokku. Salaküttimas joo ikka. Võrus oli lihtsalt silmad lahti inspektoritele naabermaakondades näete, ei ole nii lahti. Ja niisugused ebaloogilised seosed on ka kalakaitse sisevetes. Kus ka ei anna kuidagi numbreid omavahel siduda? Kaitse muidugi, et paratamatult on seotud ka sellega, kas on kala vet kuskil maakonnas või ei ole, igal pool kalameestel ei ole võimalik liikuda, nagu jahimeestel on rohkem võimalusi. Aga aga siiski sedasama lõunapiiripidi jälle minna. Valgamaal avastati 41 kalapüügieeskätt rikkujad. Ma olen 37, aga Põlvas null. Parema lavastajat ainult üks kala ja vähieeskirjade rikkuja aga teame, rikkad, räägitakse, need Saaremaa jõed olevat vähist ja küllap seal ikka neid ebaseaduslikke vähipüüdjaid kah on küllaldaselt. Seost me ei oska praegu leida jäätme alaste õigusrikkumiste vähenemisele. Eelmise aastaga võrreldes on peaaegu poole võrra vähem avastatud õiguserikkumisi ja siin tuleb tõesti sügavalt analüüsida. Kas siis nüüd järsku on inimesed loobunud metsa alla prahti vedamast või on midagit inspektoritega juhtunud, aga, aga niisugune tendents on üle üle riigi. Ja muidugi me ei ole, ei saa lihtsalt nentida, et niisugune tendents on nüüd vaid tuleb selgitatud. Eesti, milles asi on, võib-olla see on positiivne, võib olla negatiivne ja vastavalt peame sellele siis tegutsema. Minul muidugi ei ole selle kohta isiklikke andmeid, aga on üle Eesti arenemas jäätmemajandusega tegelevad firmad ja ega paljud inimesed võib-olla sokutasid vahelgi oma sodi sellepärast kuskile nurga taha, et ei olnud ametlikult neid, kes oleks kindlal kellaajal kindlal päeval seal ilusti ära viinud. Võib-olla siin kase organiseerib, haritud appitulek on paranenud ju teie oma meeskonnaga siiski saate täpselt jälile, kas sina siis head juurde tulnud või, või lihtsalt on see kahe silma vahele jäänud. Mis puutub nüüd metsale rikkumistesse, siis üle Eesti häirib tohutult inimesi ja, ja ma tean, et valitsus eraldas poolteist miljonit inspektoritele oma tööd täpsemaks teadmiseks, aga kuidas seda täpsemaks seatakse, sellest me nimelt ei räägi, sest ei pea kõik teada olema, aga abi on olemas ja organisatsiooniline töö käib ja Juusega hakkab vilja kandma.