Tallinnas toimuva turismialase suure näituse sisse käis ka üks konverents, mille kutsusid kokku Eesti turismiLäänerannikuühendus siis ühendus, hoia Eesti merd ja külaline Inglismaalt Bowli linnast tutvustas, mida tähendab sinine lipp tegelikkuses v sääres rannas nii tegijatele kui ka tulijatele. Kui olla nüüd selle viimase ettekande mõju all, siis mida ütlete teie Tiit Kask, kes meil siin esimesena nimetatud ühendusejuhtidest olete? No ma ütleks kõigepealt seda, et seal on mulle uus, kuna ma ise viibisin maikuus poole linnas ja seal nagu sai kohapeal tutvuda nende projektidega ja nende töödega, mis on tehtud ära siis ühe linna linnavalitsuse piirkonna administratsiooni poolt, et oma randa korras hoida, oma külalisi rannas teenindada ja et nad tunneksid ennast tõesti seal meeldivalt ja nagu te kuulsite ka ju ettekandest, et pruulilinnast tänu sadamale ja küllaltki soodsalt asukohale Inglismaa lõunarannikul käib aastas läbi üle nelja miljoni inimese ja järelikult need protsessid saavad olema kontrolli all, peavad olema igati läbi mängitud kõikvõimalikud situatsioon, joonid ka halvemas mõttes, kuna loodus peab olema ühest küljest väga hea kontrollija hoiu all, kui on niivõrd suur koormus nagu neli miljonit inimest aastas ja tõesti, me nägime vahepeal, et küllaltki lihtsate vahenditega kindla struktuuri, organisatsioonilise tööga saab selle asja siiski realiseerida ja meil tuleme tagasi sealt veendumusega, mitte et see on meile võimatu või väga kauge tulevik, vaid vastupidi, et see on siiski ka meie praegustes majanduslikes tingimustes täiesti reaalne asi. Jah, näiteks niisugune asi, et ühest heast rannast, kus on isad-emad ja väikesed lapsed, mootorpaadid viia teatud kaugusele, see ei nõua erilisi vahendeid, mõned märgid ja kord majja. Teiseks, et me ei lase enamus randadesse koeri, see on ju võimalik. Ja põhjus oli mulle üllatav, et korter väljaheidetes hakkavad tööle nii-öelda bakterid ja kui lapsed seal vähe mätsavad, võivad isegi pimedaks jääda, nii et täiesti niisugune nüanss, mis on ju väga kuri oma olemuselt, kui me sellele tähelepanu ei pööra. Ja see laenutus ja see teenindus, see on arusaadav, ta meile kosume, muretseme juurde. Aga see nõue, et sinise lipu rand peab olema lõbus, see on küll tähtis ja ma arvangi seda, et et kõik hakkab sellest pihta, et kui me räägime inimsõbralikust keskkonnast, siis me ei mõtle ju siin all ainult looduskeskkonda, vaid inimsõbralik keskkond, keskkond on ka see, kuidas meie teineteisesse suhtuma ja me oleme kõik ühiselt rannakasutajad randa ei ole ju kellelegi poolne omand, see on meie ühine visiitkaart. Nii nagu me rääkisime ka lahte Eesti ranna eriti just meie pilgu läbi, siis lääneranniku rannas on ju meie ühine visiitkaart meie vereväravad. See on meie kõigi ühine omand ja seal, kuidas me seda kasutame, mõeldes ainult väliskülalistele ja nendele selle atraktiivsuse loomisest, vaid mõeldes seda, et see on meie kõikide ühine kodu ja meie kõikide ühine noh ütleme taust, millele me ju ehitame nii või teisiti või püüame vähemalt ehitada oma küllaltki kiiresti ja intensiivselt, paranevad praegust turismitööstust ja ma ütleksin juurde. Võib-olla turism ongi selline majanduse tööstusharu praegu Eestis, seda võib nimetada julgelt tööstusharuks, mis, mis on sisuliselt kõige rohkem huvitatud sellest, et investeerida neid rahasid, mida turism isega sisse toob, Eestisse uuesti loodushoidu, sest ilma selleta jume saeks seda oksa, mida me tahame ise järjest kasvatada ja sellele uusi oksakesi juurde. Jah, see välja arvatud põhimõte, et kodu puhtamaks, meri puhtamaks, see on nii lihtne, nii selge. Aga me teame kõik, et puhtasse, kodusse tahavad külalised tulla. Ja puhtal kodul on rohkem sõpru, nii et idee on nii selge, ainult et seda ellu viia. Muidugi peab vaeva nägema ja mulle tundub, Peeter Levala, nüüd ma kannan jutu üle ühenduse, hoia Eesti merd peale, mis on oma pärlikest raskustest välja saanud ja juba omad dokumendid ja templid käes, võib hakata praktiliselt enam tegutsema kui seni. Et meie vist ei saa kohe seda suurt sinist lippu hakatagi taotlema, tuleb vist mingi väike lipustatult teha. Ja ühendus Eesti, hoia Eesti merd on mõelnud selle peale, et me peaksime mingisuguse niukse vahelipu omal omal Eestis siin tegema ja meid küll hoiatatud, et ei tasuks ta vahelipu teha, nagu meie risti saa, Soome pool hoiatas, et ei tasuks seda teha, et ikka täispangaga panna sinilipu peale. Kuid et ilmselt need nõuded on niivõrd kõrged, nagu see inglisemessil tutvustas, eks ole. Kuule linnast, et ikkagi mingi vahelippu me peame tegema, aga see häirib kõige rohkem, see on kõik võimalik. Demokraatlikus Eestis riigis, kus inimesed tulevad kokku ja panevad mingid ideed maha ja need saab täide viidud, eks ole. Aga, aga mind häirib kõige rohkem see, see, kogu see, need 50 aastat, mis meil on siin olnud, eks ole, et me peame ju täielikult kogu selle Eestimaa rahva ümberkasvatamisest tehti, visati nurka ja keegi ei mõtle looduse mere peal, eks ole, solgitoru, see on ju nii palju tunne merre, eks ole, need kõik likvideerida. See. Sinu viimane mõte haakub aga minu juba nii-öelda tulemas oleva küsimusega Bowli linna esindajale David nuudjekile just selle rannatervishoiu või tervislikkuse koha pealt ja me kohe kuuleme, mis ta siin ütleb. Te olete puhastatakse kuus korda päevas ja ja randa üldiselt kaks korda. Kas ma kuulsin õigesti, et meil on parkimisplatse kõikide randade peale kokku 1500 teostuda Peikis? Kõik lein house'i, siis peab olema puhas. See on peamine, tervislik ja turvaline. Asja eesmärk ei olnud algusest peale maksimaalselt kätte saanud muidugi võimaluste piires. Aga põhimõtteliselt on ikkagi vaja kõigepealt see tehnoloogia järgi proovida, kas ta üldse töötasid. Selgunud on, et ikka mõni riistapuu jääb natuke nõrgaks. Väga ebaühtlane, võib puurida augu saada seal väga hea v anni. Ja ühtlasi koos sellega siis väga hea õli, production. Aga võib sinna mingi viis meetrit kõrvale puurida ja kivi on täiesti tumm. Lõhelisuse levik on noh, mõnel määraldan ennustatav. Aga, aga samas on see siiski niimoodi, et me tegelikult see nii-öelda õige valemeetodit, see Lugagini pind nii palju kõige-kõigemad, keemiaomadused, pinnakate on siin igal pool suhteliselt. Veetase reageerib sind väga kiiresti. Ja noh, see näitab, et sademete ja põhjataseme vahel küllaltki hea seos. Mida kõrgem on veetase, seda parem meile. Sest siis ta kergitab selle õli jälle üles lõhedest liikuma. Petrooli see on nagu vähem liikuv vesi, teooria ongi selline, noh siis on meil omaleiutatud, et kui see veekiht nagu langeb allapoole sellest õli padjastusest läätsedest, siis ta jääb lihtsalt sinna rippuma. Ja kui veetase jälle tõuseb normaalselt, on see sügisene kevadel. Siis ta kergitab jälle õli välja ja seda on pinna peal on näha seal raua kõrveojas teetammist kevadeti voolab puhas petrooleum. Mida on seal noh, tiiki kogutada, põletatud sademetest maailma kogemus, nii palju kui mina olen Taani inseneridega rääkinud, on selline, et sõjavägi saastuv igal pool. Selliseid trikke tehakse ka igal pool, sest noh, vähem seal kütust kulutad, seda vähem sa saad järgmine aastaks sihuke primitiivne mõtteviis tuleb ikka hästi palju nagu maha kirjutatud. Siis aasta lõpus nagu selgub, et võib-olla ühed moneerida jäävad ära, et kohutavalt palju kütust võib järgi. Mis me teeme, valame maha, peidame ära, maal ei näe keegi. 50.-te algul läksin, lennu oli siin käima. Kuskil 70.-te algul hakkas inimeste kaevudesse linnas patrullima. See lõikan välja, roninud kuskilt rohututi alt. See on omamoodi põnev, kui vana paadisilla peal. Kaks meest on kummardunud taskulampidega vee poole ja kontrollivad põhja ja siis ütlevad, et see väike tuli. See läks ära. Suurem rähk hoiab varju ja vähimõrrad on sees ja ongi paras aeg natukene rääkida meie eestivähist, kuidas ta viimasel ajal elab, teame, ammu-ammu oli suur katk ja haigus siis sirgjooneline maaparandus tegi kurja sageli ojade vesi langes ja kadus. Polnud enam mõnus koorumise aeg, kui vett ei ole, peitu ei saa minna ja eks kemiseerimine ka mõnel pool läks kahjuks rohkem vette kui taime juure alla ja, ja nii need hädad on siis mööda vähkide elu-olu käinud. Aga õnneks on noori mehi peale kasvanud, kes haavat oma elust, ajast ja tööst pühenduda vähile uurimustele ja otsivad võimalusi, et Vähi majandus ikka kuskiltki hakkaks edenema. Need mehed on Jaanus tuusti kes on Haljala valla keskkonnanõunik ja Mati Kivistik töötab Võru keskkonnaametis. Juba sai öeldud, et tegu on noorte meestega. Järelikult aeg, millest me rääkida saame, on võib-olla minu puhul siin paar viimast aastat Jaanusel veidi rohkem. Aga öelda vast niipalju, et kuna ma elan ja tegutsen momendil Võrumaal ja kõige rohkem olen kokku puutunud Võrumaa veekogudega, siis sealne seis näitab hetkel seda, et et vähki veekogudes siiski on. Teda ei ole küll palju, aga teda on. Ja rõõmustav on kohati isegi tõdeda, et võrreldes siin mõne aastaga justkui hakkaks teist juurde tulema. Võib-olla on see seotud suurfarmide kadumisega võib-olla sellega, et põldudele enam ei ole palju nii palju kunstväetist panna. Mis nüüd konkreetselt Võrumaa veekogusid puudutab, siis kindlasti oma osa etendab singa angerjas nimelt oli aeg, kui meil oli klaasangerjaid küllalt vabalt saada ja kohalikud kalaspordientusiastid omal käel küllalt paljudesse Võrumaa väike järvedesse vedasid seda angerjat sisse. Ja kui nelja viie hektarilise järve peale sai toodud 10000 kuni 20000 klaasangerjat. Angerjas teatavasti on vähi üks suuremaid vaenlasi, kui mitte kõige suurem siis sealt kuue-seitsme aasta pärast oleks juba natukene palju vähki tahta. Üks asi on, kui suur on asurkond ja kui palju vähki üldse on, aga teine oluline näitaja on milline on selle liigi tervis. Jah, nagu sissejuhatuses juba ütlesite, on vähikatk tõesti üks selline haigus mis on oma pitseri jätnud kogu vähi levilas ja vähikatk. Esimene suurem puhang oli sajandi alguses, Eestis toodi ta siis Ameerikast möödunud sajandi lõpus ja sellest ajast on on ta mitme lainena üle meie veekogude käinud ja mitme lainena üle käinud kogu jõevähi levilast. Ja see on muidugi üks peamisi põhjuseid, miks meie vähiveekogud on sellised, nagu nad praegu on mutt praeguse seisuga võib öelda, et Eestis on kusagil 300 vähiveekogu ringis, kus vähkle sees elab siis kusagil 130 järve ja sama palju või natuke rohkem vooluveekogusid. Muidugi enamuses neist on. Vähki vähe ja püüda teda nüüd suurel hulgal ei õnnestu. Vähipüügilimiiti antakse välja küllalt piiratud arvule vähiveekogudele, neid võib-olla kusagil 40 ümber Eestis. Sisuliselt kaks 30 veekogu on sellist, kus tõesti üks püüdja saab vähinormi täis õhtu jooksul. Nii et ega üldiselt see olukord nüüd kiita ei ole. Te olete lähemalt uurinud Saaremaa võimalusi ja kuidas seal vähki võiks juurde asustada või neile paremaid elutingimusi pakkuda, kui ta ja, ja ka Pärnumaaga olete tegelnud. Ja te oletegi need kaks meest, kes võivad laiemas plaanis nõu anda neile, kes tahaksid ka proovida, et hakkaks vähilappi kuidas nõu anda või kuidas need kontaktid võiksid kujuneda asjahuviliste vahel. Teie suunas. Kuna meid tõesti hetkel vaid kaks on ja paikneme Eesti eri paigus, siis loomulikult tuleb neid kohtasid pidi üles otsida. Mina isiklikult olen Võrumaal eelmine aasta läbi viinud vähikasvatuse teada päeva mida võib pidada õnnestunuks. Vähemalt selle maakonna asjahuvilised said oma teadmisjanu vähekene rahuldada. Ja sel aastal on plaanis analoogne üritus läbi viia Valgamaal. Ja teie omal ajal metsainstituudi mees täiskohaga nüüd vist poole kohaga, aga, aga ikkagi nii-öelda truu vähile kuidas teie jaksate või, või on võimalusi kokku saada või nõu anda või isegi ametlikult töötada? Jah, kahjuks aega jääb vähemaks ja vähemaks kogu aeg, sest võimalused jäävad meil kitsamaks. Lugu on ju tegelikult väga mahuka tööga ja ilmselt keegi ei kujutagi selgelt päriselt, et mida see vähipüük või see töö endast kujutab. Tavaliselt mõeldakse, et see on väga huvitav ja selline lõbus amet, istuda tumedal suveööl kusagil järve ääres, visata nad sisse ja, ja tõstada jälle välja ja püüda vähki. Tegelikult on asi teisiti. Sest kujutage endale ette läbi käia üks jõgi ja püüda sealt vähki. Tavaliselt toimub seal öösel kusagil täiesti tundmatus kohas. See on üpris raske, raske amet. Vaata pilti ühest veekogust tõesti sellist pilti, et öelda, et seal, kus vähk on ja kui palju seda on selleks tuleb teha korduvaid püüke, ühekordsed püügid meile sellist informatsiooni ei anna. Nii et see on väga mahukas töö ja, ja poole kohaga seda tööd loomulikult teha ei ole võimalik. Võimalik on selle koha peal ainult anda mingit nõu neile, kes koivad ja abistada sel viisil. Välitööde jaoks on, on vaja ikkagi. Rohkem inimesi. Loodame, et teadvus jälle kosub ja teile tuleb kolleege või veel nooremaid mehi peale. Ja keskkonnaministeeriumi looduskaitsekasutuse osakonna peaspetsialist Aime Reier ütles, et kui ikka mõni talumees, noormees või üksiküritaja kellel on tagasi tulemas väike järv või, või tema maadel läheb läbi meelitav oja tahab teada, et kas see sobib vähile elamiseks või mitte, siis tasub teie poole pöörduda, nõu saada, üldist nõu saada. Ja kui sobib, siis on võimalik ja natukene aidata asustusmaterjali isegi siin pisut kinni maksta. Seeme sisse saaks. Nii et ei ole päris tänane päev ja homne päev. Must tähendab ikka teha, kui tahtmist on. Kindlasti mustades toonides seda ainult näha, siis ei oleks nagu eriti mõtet seda tööd teha. Loomult oleme optimistid ja siinjuures tahakski inimestele, kes mõttes mõlgutavad endal vähk sisse tuua, südamele panna, et kindlasti eelnevalt meiega konsulteeritud toimuks, sellepärast et te võite jäädavalt ära rikkuda oma tulevaselt head vähiveekogud kude suvalisest järvest või jõest selle vähitoote. 25. septembril läks vähihoo kinni ka neile, kellele lubasid välja antiaeg on ümber selleks korraks ja talvel tasub mõelda, sest kui kukeseente kilo eest maksavad lähimad meie korrejatele 20 krooni siis kui teie olite Rootsis märkasite, et vähk on palju kallim kaup. Jah, seda küll, vähk on seal äärmiselt kallis kaup, jõe Vähil võib ta ulatuda, noh, toome näiteks Rootsi isegi 400 krooni kilogrammist. Tegemist on elusate vähkidega ja suurte, muidugi elusate vähkidega üle 10 sentimeetri pikkuste vähkidega. Ja muidugi hinnad on kõrged, aga viimasel aastal nüüd sel aastal lasti vähi alammõõt vabaks. Ja seoses sellega langesid mõnevõrra ka hinnad, kuna hakati pakkuma väga palju väikest vähki. Alamõõdulist ja seoses sellega hinnad mõnevõrra langesid, aga nad on siiski kõrgel ja sellele tasub mõelda, et vähki kasvatada. Ja ja vanaisad räägivad ju siiamaani, et omal ajal kartulikotiga sai vähki koju toodud ja mõnedki noored mehed vähipüügist said rahaga peale panna, et jalgratas osta ka omal ajal jalgratas. See oli vägev sõidurist, nii nagu praegu mõni volvo ajad muutuvad. Nii et üks Eestimaa Väike-loomakene öise eluviisiga, vähk tan, huvitav keedetult väga dekoratiivne, pilkupüüdev ja eks ta maitsebki oli omapärane tasu, et liigutada ja, ja vaadata ja õnneks mõned asjatundjad on meil olemas ja nagu kuulsite, nad oma lahkest abist ära ei ütle. Nii et teema jääb üles.